MADALSOO (0)

MADALSOO
.
Madalsoo üldiseloomustus
Madalsoo on soo esimene arengujärk.
Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed
Kujunevad veekogude kinnikavamisel või mineraalmaade soostumisel
Madalsoo jaguneb 4 rühma toitmiselt 1). õõtsiksood 2). luhasood 3). allikasood 4).
nõosood.
Madalsood moodustavad Eesti lagesoode pindalast peaaegu poole
Suhteliselt liigirakas ala
PILDID MADALSOOST
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Madalsoo taimed
Soopihl
Soovõhk (Kui soovõhk on kuivatatud ja jahvatatud, on see söödav)
Kollane võhumõõk
Ubaleht ( putuktolmleja, Kasutatakse meditsiinis seedehäirete, maksa ja sapiteede
haiguste puhul)
Soo-neiuvaip
Peetrileht (Meditsiinis kasutatakse maa-alust osa kõhu- ja hambavalu korral)
Madalsoo taimede pildid
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
SOOPIHL SOOVOHK KOLVOHUM
Madalsoo taimede pildid
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
UBALEHT SOO-NEIUVAIP PEETRILEHT
Puurindes
ck to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
SOOKASK
SAAR
SANGLEPP
Põõsarindes
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
PAJU
PAAKSPUU
Rohurindes
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
SOO-KUREREHA
ANGERVAKS
Samblarindes
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
SOOVILDIK
Loomakooslus
Putukad
Üle 1500 liigi
Põõsarindes ja samblarindes domineerivad mardikalised, rohurindes
tirdilised ja kahetiivalised.
Ülekaalus niiskuslembesed taim- ja putuktoidulised liigid.
Suvel hulgaliselt kärbselisi (nt viljakärblane)
Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk.
Ämblikulised
Hiidämblik ­ samblarinde suurim ämblik, huntämblikud, madalsoodes
taimedel ilma võrguta saaki varitsev hüpikämblik, siirdesoometsades
kangurlane, luhasoodes domineerivad krabiämblik ja sireämblik.
Ristämblik ­ koob puude ja põõsaste vahele püünisvõrke.
URUHIIR
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
HIIDÄMBLIK
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
RISTÄMBLIK
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
HÜPIKÄMBLIK
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
SÄÄRKSÄÄSK
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
ARUSISALIK VASKUSS
ROHE - KÄRNKONN
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
LINNUD
Madalsoos on väga palju erinevaid linde.
Haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder,
rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder,
mustsaba-vigle.
Talvel - tedred ja leevikesed, tihased
TEDER
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
SOOKURG
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
TIKUTAJA
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
SOO - LOORKULL
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Abiootiliste tegutite iseloomustus
Valguslembelised organismid on madalsoos taimed .
Näiteks : turbasammal, palderjan
Madalsoos kasvavad taimed vajavad niiskust et oma elutegevusega toime tulla.
Sümbioos
Sümbioos mükoriisaseentega on madalsookooslusele väheomane.
Turbasammal ja soosammal
Parkhein ja tolmlejad putukad
Palderjan ja õistolmlejad putukad
PAlDERJAN
SOOSAMMAL
Kisklus
Toimub vähesel määral sest madalsoos ei ole kisjatel kerge elada, sest
toitumisvõimalused on väikesed. Kiskjatest võivad madalsoos elada mäger, hunt või
rebane aga neid on küllaltki vähe .
Kisklus toimub äblikute ja sipelgate vahel.
Konkurents
Madalsoodes toimub konlurents põhiliselt lindude vahel .
Näited : punaselg-õgija-kadakatäks-metskiur;suurkoovitaja-sookiur
SUURKOOVITAJA SOOKIUR
Taimtoidulisus
Taimitoidulised loomad on näteks madalsoos jänes ja uruhiir.
Tootjad ehk produtsendid
Tootjateks on madalsoos taimed.
Turbasammal , soomänd, paakspuu, parkhein, kärbseõis jne .
TURBASAMMAL
PAAKSPUU
Esmased tarbijad ehk herbivoorid
Madalsoos võivad nendeks olla jänesed, mitmesugused putukad, kes madalsoos elavad.
Teisesed tarbijad ehk karnivoorid
Madalsoodes näiteks Rohe-kärnkonn, krabiämlik,
aurusisalik, vaskuss.
Tipptarbijad
Madalsoodes näieks sookurg, tikutaja, kurvitsaline, vaskuss .
VASKUSS
KURVITSALINE
TOIDUAHELAD
Soomänd-> mardikas-> rabakonn->
sookurg
Paakspuu leht-> rohekärblane-> rohe-
kärnkonn-> sookurg
Ussilille õis-> päriskärbalne->
krabiämblik-> vaskuss-> kurvitsaline