Peipsi Atlantis veab veepõhja konnaparadiisiPeipsi
järve ja Lämmijärve kohtumiskohas asub Tartumaa omapärasemaid
turismiobjekte Piirissaar. Piirissaare
territoorium on
looduskaitseala. Siin on palju konna- ja kärnkonnaliike, mõned on
kantud isegi Punasse raamatusse ja toodud siia sigimiseks. Seoses
sellega on Piirissaar saanud oma teise nimetuse – „Konnaparadiis“.
Eesti 11 kahepaikseliigist on seal leitud 8: tähnikvesilik,
mudakonn , rohe-kärnkonn, harilik kärnkonn, rabakonn,
rohukonn ,
veekonn ja
tiigikonn . Just kahepaiksete rohkus oli üks olulisim
põhjus, miks kogu
saarest sai
kaitseala . Erilise hoolega tuleb
kaitsta Piirissaare inimasustust, sest haruldasimad konnaliigid-
mudakonn ja rohe-kärnkonn- on inimkaaslejad, sõltudes suurel määral
sibulakasvatuse käekäigust saarel. Kõrged vihmaussiderikkad
sibulapeenrad olid ülimalt soodsad toitumiskohad öise
eluviisiga konnadele. Kuid nüüd on mahepõllundus allakäinud ning haritava
maa pindala vähenenud, kudemiseks sobivate
tiikide kinnikasvamine
võivad saatuslikuks saada ka mudakonnadele. Piirissaar võeti kaitse
alla 1991. aastal. Kaitseala
loomisega püüti vältida tugevat
ehitussurvet
saarele . Praegu menetletakse uut kaitse-eeskirja,
millega ühendatakse saar ühtseks maastikukaitsealaks. Eriti oluline
on praegu tagada mudakonna asurkonna hea käekäik. Võib-olla
õnnestub varjusurmast päästa ka
rohekonn . Eelkõige nende kahe
liigi pärast soovitakse keelata öösel
liiklus mootorsõidukitega,
liiklusmärkidega on see keelatud juba praegu. Sibulakasvatuste
säilitamine on samuti väga oluline. Konnarahva käekäigu
parandamiseks kaevati 2001. Aasta sügisel saare sadama lähikonda
uus tiik ning
puhastati sissekasvanud võsast mõned
endised tiigid.
On niidetud kõikide tiikide ümbrust- need meetmed on tõstnud
mudakonna
sigimise edukust. Mõnel aastal korraldab põud
konnalastele tapatalgud, kuivatades nende
elupaigaks olevad madalad
tiigid ja
lombid enneaegu.
Kõik kommentaarid