Kõigusoojasus ja püsisoojasus, raskete aegade üleelamine (0)

Kõigusoojasus ja püsisoojasus. 
Raskete aegade üleelamine.
h
ttp://commons.wikimedia.org/wiki/File:Cyanocitta-cristata-004.jpg
Karl Pütsepp
2014
Avaldatud  Creative  Commonsi litsentsi ,,Autorile  viitamine  + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti  CC 
BY­SA 3.0” alusel.
Sissejuhatus
Õpiku teemad “Miks on hea, kui keha on soe?” ja “Kuidas rasked ajad üle 
elatakse?” (lk 98 – 105)
Tv lk 44 – 47
Loomade jaotamine kehatemperatuuri 
keskkonna temperatuurist sõltuvuse järgi
Loomi, kelle kehatemperatuur  sõltub keskkonna temperatuurist, nimetatakse 
kõigusoojasteks.
Loomi, kelle kehatemperatuur ei sõltu keskkonna temperatuurist, nimetatakse 
püsisoojasteks.
Kõigusoojased ja püsisoojased
Kalalaadsed
Linnud
Amfiibid
Imetajad 
Repti lid
http://commons.wikimedia.org/w i
hktit/F
p: i/l/e
c :C
o o
m ra
m ci
o a
n s
s. _
wca
iki ud
m a
e t
d u
i s
a. _
o %
rg 2
/ 8
wi Z
k a
i/ m
Filb
eia
: %
Sci2
u9
r .
ujp
s g
_variegatoides_atrirufus_%28climbing%29.jpg
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Robust_Striped_Skink.JPG
http://commons.wikime h
di tt
a p
. :
o /r/co
g/ m
wi m
ki/ o
Fin
l s.
e: w
A ik
m im
ph e
i d
pr ia
o .o
n r
_ g
o /w
ce ilk
l i
a /rF
i ile
s_ :S
% a
2 l
8 am
Cloan
w d
n r
_ a
a _
n s
e al
m a
o m
n a
ef n
i dr
sh a_
% M
29 H
_ N
N T
e _
m 1
o .jpg
’
Kõigusoojaste tunnused
Nende loomade kehatemperatuur sõltub otseselt välistemperatuurist.
Põhiliseks soojusenergia allikaks on päike.
Kehatemperatuuri reguleerivad käitumisega.
Aktiivsed vaid soojas .
Vajavad vähe energiat.
Kõigusoojasuse miinused
Soojenemine võtab aega.
Külmas tardununa kaitsetud püsisooajste kiskjate ees.
Ei suuda elada, kus pidevalt jahe ning päikest vähe.
Püsisoojaste tunnused
Keha pidevalt soe.
Keha toodab ise soojusenergiat.
Kehatemperatuuri reguleerib keha ise.
Püsivalt aktiivsed.
Vajavad palju energiat.
Püsisoojaste miinused
Vajavad palju toitu – energiat.
Milline võib umbes olla looma 
kehatemperatuur?
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Hawai _turtle_2.JPG
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Amadina_erythrocephala_%28l%29.jpg
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Zebu.JPG
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ameiva_fuscata_%28lateral%29.jpg
Kas kaart iseloomustab kõigusoojase või püsisoojase 
loomaklassi levikut? Miks?
http://amphibiaweb.org/declines/declines.html
Mida suurem keha seda parem
Püsisoojastel sõltub keha jahtumise kiirus keha suurusest .
Väikeste loomade keha jahtub kiirest , sest nende kehapind  võrreldes nende 
kehamassiga on suurem.
Kuna püsisoojased vajavad palju energiat, siis peavad väikesed loomad 
pidevalt toituma.
Hiir  vs elevant
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Loxodontacyclotis.jpg
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Micromys_minutus_01.JPG
Äärmuslikud temperatuurid pole kunagi 
head
Loomad ei talu äärmuslikke  temperatuure .
Neil on keha soojendamiseks või jahutamiseks tekkinud kindlad kohastumused.
Inimeste keha  talitleb  kõige paremini 37 soojakraadi juures.
Kõigusoojaste kehatemperatuuri 
reguleerimise viise
Pärast  jahedat  ööd liiguvad maismaaroomajad päikese kätte end soojendama.
Nende keha talub otsest päikesekiirgust ( soomused , nahk pole näärmeterikas).
Kuuma eest poevad nad varju.
Kahepaiksed nahaehituslikel põhjustel otsest päikesevalgust ei talu.
Nad vajavad niiskust.
Kalad  liiguvad talvel põhja, kus vesi on kõige soojem.
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Trachylepis_sulcata.jpg
Maismaareptiile võime ikka näha kividel, kus päike neile 
hästi peale paistab ja osa soojusenergiat ka kividesse 
salvestub.
Püsisoojaste kehatemperatuuri reguleerimise 
viise
Püsisoojased võivad kehasisest soojust toota rohkem või vähem.
Imetajatel hoiavad soojust karvad ja lindudel suled.
Tähtsaks soojusehoidjaks on ka  rasvakiht .
Värisemine on üks  moodus kiirelt soojust juurde toota.
Osadel imetajatel on karvkattevabades piirkondades hea verevarustus .
Liigsest kuumusest võib vabaneda , kas lõõtsutades või higistades.
Ka kehaasendi kokkutõmbamine või väljasirutamine reguleerib keha 
soojenemist või jahtumist.
Ka püsisoojased saavad käitumisega kehatemperatuuri reguleerida.
Kokkuhoides on soojem. Pingviinid (pildil 
keiserpingviinid) vahetavad pidevalt kohti – 
kord oled rühma keskel, siis liigud jälle 
äärele lähemale. Nii saavad kõik võrdselt 
olla nii soojas keskel, kui tuulekäes grupi 
servas .
http://en.wikipedia.org/wiki/File:EmperorPenguinColonyClose.jpg
Kuidas äärmuslikud keskkonnaolud üle 
elada?
Ebasoodne on loomale aeg, mil ...
Pole piisavalt toitu;
Ilmastik on liiga külm, liiga kuum, liiga niiske või liiga kuiv.
Talveuinak vs  talveuni
Ainevahetus aeglustub 
Ainevahetus, südametegevus, 
vähe.
hingamine  väga aeglane.
Kehatemperatuur langeb ka 
Kehatemperatuur langeb 
püsisoojastel peaaegu samale 
vaid mõne kraadi võrra.
tasemele , mis väliskeskkonnal.
Vajab vähem energiat kui 
Vajab väga vähe energiat.
Ärkab aeglaselt.
aktiivsel perioodil, aga palju 
Nt kahepaiksed,  roomajad , siil, 
rohkem kui  talveunes  loom.
unilased , kasetriibik,  lagrits , 
Ärkab kiiresti.
nahkhiired.
Nt mäger, kährikkoer, karu.
Kas  magab  talveuinakut või 
–und?
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Eliomys_quercinus01.jpg
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Ours_brun_parcanimalierpyrenees_3.jpg
http://en.wikipedia.org/wiki/File:%27Honey%27_the_badger.jpg
Loomade ränded
Paljud imetajad ja linnud rändavad paremate ilmastiku ja toitumisoludega 
piirkonda.
Aafrikas rändavad miljonilipealised sõraliste  karjad  vihmaperioodide 
vaheldumise tõttu.
Kõige  pikemad ränded imetajatest vaalad,  lindudest   randtiir .
Hallvaalade rändekaart
http://science.kqed.org/quest/2012/03/16/gigantic-journey-humpback-migration/
Lindude rändetüübid
Kõige tüüpilisemaks rändetüübiks on põhja-lõuna- suunaline  kaugränne 
(randtiir).
Osade liikide, kelle  areaal on suur, lõunapoolsed asurkonnad ei pea rändama, 
ent põhjapool elutsevad asurkonnad peavad (suitsupääsuke).
Osadel lindudel esineb osaränne – osa samast paigast samast liigist isendeid 
lendab, osa mitte (kühmnokk-luik)
Esineb ka vaid noorlindude rännet.
Orienteerumine ja  navigeerimine
Üheks viisiks on rändetee  tunnetamine – suurte maamärkide (jõgede, mägede 
jms) meelde jätmine.
Lisaks aitavad maa magnetväljad, tähed ning päike.
Toidu varumine nn sahvritesse
Paljud linnud ja imetajad varuvad toitu nn  halbadeks päevadeks.
Näiteks pasknäär  peidab  talveks 6000 kuni 11 000 tammetõru.
Varusid korjavad ka närilised,  mutid  jt.
Vähem liikumine
Äärmuslikes tingimustes tuleb kasuks ka vähem liikumine – nii kulutab  loom 
vähem energiat.
Varjete kasutamine
Urgudes ja koobastes on temperatuur ühtlane.
Urgudes elavad näiteks paljud pisiimetajad (nt uruhiired), surikaadid, ümisejad, 
mägrad jt.
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Meerkat02_-_melbourne_zoo.jp h
g ttp://commons.wikimedia.org/wiki/File:Meerkats_Digging_1_Zoo_May_2005.JPG
Küsimused ja ülesanded
Millised on püsisoojasuse eelised kõigusoojasuse ees?
Millised järgnevatest liikidest on kõigusoojased?
    Pruunkaru , rohe-kärnkonn, harikrokodill,  kalakajakas , ahven,  hiidpanda , 
nastik,  komodo  varaan,  rohukonn , viirpapagoi.
Küsimused ja ülesanded
Kuidas saab oma kehatemperatuuri reguleerida halljänes?
Miks elab Eestis vaid 6 reptiili- ja 11 amfiibiliiki?
Mis on taliuinaku ja talveune peamised erinevused?
Nimeta 10 Eesti rändlindu.
Kuidas suudavad linnud  pikkadel  rännetel navigeerida ja orienteeruda?

Document Outline

• Slide 1
• Sissejuhatus
• Slide 3
• Kõigusoojased ja püsisoojased
• Kõigusoojaste tunnused
• Kõigusoojasuse miinused
• Püsisoojaste tunnused
• Püsisoojaste miinused
• Milline võib umbes olla looma kehatemperatuur?
• Slide 10
• Mida suurem keha seda parem
• Hiir vs elevant
• Äärmuslikud temperatuurid pole kunagi head
• Kõigusoojaste kehatemperatuuri reguleerimise viise
• Slide 15
• Püsisoojaste kehatemperatuuri reguleerimise viise
• Slide 17
• Kuidas äärmuslikud keskkonnaolud üle elada?
• Talveuinak vs talveuni
• Kas magab talveuinakut või –und?
• Loomade ränded
• Hallvaalade rändekaart
• Lindude rändetüübid
• Orienteerumine ja navigeerimine
• Toidu varumine nn sahvritesse
• Vähem liikumine
• Varjete kasutamine
• Küsimused ja ülesanded
• Küsimused ja ülesanded