Body art Üldiselt Body art ( kehakunst)- kehakaunistuskunst, kunstnik kasutab kunstimenetluse- ja materjalina inimkeha. Kunst koosneb inimkeha peal, koos või sellest tehtud asjadest Kõige levinumad on tatoveeringud ja keha augustamine Ajalugu Sai alguse ürgajal erinevatest hõimukultuuridest Body arti kasutati enamasti rituaalidel (lapsest saab täiskasvanu, abiellumine, sõjaks või jahiks valmistumine, lapse sõnd jne) Tähendusel ei ole piire Modernne kunst 1960-ndatel otsisid kunstnikud uusi mooduseid eneseväljenduseks Uus kunstistiil (voog)- keha värvimine (happening, performance) Põhilised osavõtjad: Günter Brus, Otto Mühl, Hermann Nitsch and Rudolf Schwarzkogler Sai peamise alguse Austrias (sealt levis edasi) Kunstnikke kutsuti selles valdkonnas
draamaelemendid omavahel tihedalt seotud. Igal hõimul on ajaloo jooksul välja kujunenud omad laulud, tantsud ja pillid. Traditsioone hoitakse elus, sest koos keele ja muu kombestikuga on neil väga oluline osa hõimu või piirkonna identiteedi kujundamisel ja säilitamisel. Muusika kõlab nii meelelahutuseks, inimese elu oluliste sündmuste (sünd, naiseks ja meheks pühitsemine, kosimine ja abielu, suguharude pealike valimine jm) tähistamisel kui ka religioossetel rituaalidel (suhtlemine jumalate ja esivanemate hingedega jm). Musitseerimine on ühistegevus, millest võtavad osa kõik hõimu liikmed. Muusikat esitatakse peamiselt vabas õhus: tänavatel, hoovides või külaväljakutel. Muusika levib Aafrikas peamiselt suulise traditsioonina. Tähtsaim väljendusvahend Aafrika muusikas on rütm. Seetõttu on eriti olulisel kohal kõikvõimalikud erinevate kõlavärvidega löökpillid, millel esitatud ostinaatsed rütmimudelid annavad
MILLEKS RITUAALID: USUNDIMAAILMAS, ILMALIKUS ELUS, LOOMARIIGIS? Iga inimese elu on seotud rituaalidega. Mõnel ainult ilmalike rituaalidega, mõnel ka religioossetega. Omad rituaalid on ka loomariigis. Rituaalidel on meie elus suur roll. Rituaalid on korduvad teod, mis leiavad aset teatud aegadel ja kohtades, neis sisalduvad kindlad sümbolid, sõnad ja teod. Religioossed rituaalid kinnitavad religiooni peamisi põhimõtteid. Rituaalid aitavad inimestel üle elada pöördelisi aegu, pakuvad turvatunnet. Rituaal on kommunikatsiooni liik. Sellel põhinevad muud inimkommunikatsiooni liigid ja mis muudavad need võimalikuks. Rituaalid on tihedalt seotud keelega. Seda seostatakse sageli
kadunud niisama ajaloost vaid nende põlisrahvaste iidsed uskumused ja kujutelmad säilisid ja kohanesid uue majandusliku ja religioosse korraldusega hispaanlaste poolt. Pärast 1521.a. pöörasid hispaanlased Mesoameerika rahvast lähiaastatel oma usku. Kohtutoimikute 1536-1540 väitel Kolumbuse-eelsed kombed-vabaabielu ebajumalakummardamine ja inimeste ohverdamine olid veel säilinud. 1565 kurtsid Mexico hispaanlastest piiskopid, et kohalik rahvas jäid truuks oma põlisrahvaste rituaalidel (peites pühakujusid kasutades iidset värvisümboolikat). Frantsiskaani preestrid pidasid Tezcatlipocat mitte ainult asteekide peamiseks jumalaks vaid ka Luciferiks, kuid kes avaldasid kahjuliku mõju põlisrahvaste seas. Aastatel 1526-1600 ehitati üle 400 kloostri, mis kajastasid nii Kolumbuse-eelseid kui euroopalikke malle. San Migueli kloostrikirikus (1550-ndail ehitatud) on lummavad seinamaalingud sõdivatest inimestest ja müütiliste kentaure meenutavate olendite elusuuruses kujutistest
· Vägivallatuse printsiip ahimsa · Hinduismi ühisjooned o Dharma seadmus o Veda - pühakiri, loodud 1500-500 ekr , koosneb mitmest kihistusest Veda Brahmaan selgitus preestritelt Upamisad Surra o 4 erinevat Vedat Rg hümnid jumalustele Atharoa loitsud Yajum ohvrirituaalide kirjeldus Suma laulud, hümnid, mida rituaalidel kasutatakse · Olulised on preestrid, sest nad viivad rituaale õigesti läbi jumalused on kohustatud siis nõudmisi täitma · Tekstid säilised suuliselt · Hindu pühakirjad tekstina pole pühad vaid see hakkab eksisteerima siis kui seda verbaalselt ette loetakse · Arya o Dasa/dasy pärismaalased · Kastid o 1. Preestrid, seaduse mõttes puutumatud. 51% elanikkonnast o 2. Sõdalased (ksatriya). 15% elanikkonnast. Nende ülesanne oli võidelda o 3
Riigi valitsemine ja ühiskonna struktuur Maiadel oli valitsejaks kuningas ning ühtset riiki neil ei tekkinud. Nende ühiskond oli vägagi kihistunud. Kuningad valitsesid linnriike, keda seostati jumalate ja esivanematega nign kellel oli suur osa tähtsamates rituaalides. Kuningat samastati päikesega ja tema surma päikeseloojanguga. Asteekidel juhtis riiki piiramatu võimuga kuningas, kes valiti ülikute seast. Teda austati pooljumalana ning ta ilmus rahva ette rituaalidel piduliku saatkonna saatel. Nende ühiskond oli kitsas - sõjamehed, kaupmehed, orjad, vabad. Inkadel oli piiramatu võimuga kuningas, keda peeti taeva- ja päikesejumal Inti järeltulijaks ja asemikuks maa peal. Kuningas ilmus rahva ette kandetoolis kaaskonna saatel. Teadussaavutused, usund ja kiri Maiade peamiseks teadussavutuseks oli kalender, nende elurütmi määravad rituaalid olid korraldatud täpselt välja arvestatud kalendri järgi. Maiade religioonis mängis tähtsat
Nad said viis last: Anna, James, Elliott, Franklin Jr., John, Franklin Jr (I). Olles vaimustuses enda sugulase Theodore Rooseveldi edust presidendina, otsustas ta ka ise poliitikasse astuda, kuid siiski demokraadina. Esimene samm oli selleks New Yorgi senaatori koht aastal 1910. Pärast seda valis president Wilson ta mereväe asesekretäriks. 1920. aastal esitati ta kandidatuur asepresidenti kohale. 1911. aastal sai Roosevelt vabamüürlaseks. Ta viibis ka oma poegade vabamüürlaseks saamise rituaalidel 1933. ja 1935. aastal. 1921. aasta suvel juhtus aga õnnetus, mis muutis teda elu lõpuni. Ta sai 39- aastaselt lastehalvatuse. Siiski ei lasknud ta end sellest häirida ega andnud haigusele alla. Ta jätkas jalgade kasutamist, põhiliselt ujudes. Ta sai 1928 New Yorgi osariigi kuberneriks. 1926. aastal avas Roosevelt Georgia osariigis Warm Springsis lastehalvatuse ravikeskuse. 1929. aastal toimus Wall Streetil börsikrahh. Kuna tema vastased keeldusid majandusse
, John, Franklin Jr (I). Kuid viimane suri juba imikueas. Esimesed sammud Olles vaimustuses enda sugulase Theodore Rooseveldi edust presidendina, otsustas ta ka ise poliitikasse astuda, kuid siiski demokraadina. Esimene samm oli selleks New Yorgi senaatori koht aastal 1910. Pärast seda valis president Wilson ta mereväe asesekretäriks. 1920. aastal esitati ta kandidatuur asepresidenti kohale. 1911. aastal sai Roosevelt vabamüürlaseks. Ta viibis ka oma poegade vabamüürlaseks saamise rituaalidel 1933. ja 1935. aastal. Lastehalvatus 1921. aasta suvel juhtus aga õnnetus, mis muutis teda elu lõpuni. Ta sai 39-aastaselt lastehalvatuse. Siiski ei lasknud ta end sellest häirida ega andnud haigusele alla. Ta jätkas jalgade kasutamist, põhiliselt ujudes. Ta sai 1928 New Yorgi osariigi kuberneriks. 1926. aastal avas Roosevelt Georgia osariigis Warm Springsis lastehalvatuse ravikeskuse. Vaatamata haigusele ei näinud avalikkus Roosevelti kunagi ratastoolis ja avalikkus ei olnud tema
Ning suurim neist oli Päikesepüramiid. Maiad elasid Yucatani ps vihmametsades. Püramiid templite ümber tekkisid linnad. 300-800pkr õppsid kasutama metalle. Valmistasid relvi ja ehteid. Tööriistad tehti kivist. Linnades olid kuningate residentsid ja templite kompleksid. Nende ühiskond oli kihistatud. Linnriike juhtisid kuningad keda seostati jumalategaja esivanematega , neil oli tähtis osa ka rituaalides. Tähtis oli ka jumalatele ohverdamine. Seal hulgas ohverdati ka inimesi. Maiade rituaalidel olid ka tähtsad pallimängud. Neil olid rituaalid märgitud spetsiaalsesse kalendrisse ja nad järgisid seda. Pärast Maiade lõppu said tähtsaks asteekide impeerium.Algselt elasid Texoco järve ümbruses, kuhu rajasid oma tulevase pealinna Tenochitlani. XV saj alistasid nad vallutusretkedega suured maavaldused. Nad võtsid omaks tempelpüramiidid, kirja ja kalendrisüsteemid.Riiki juhtis kuningas kes oli piiramatu võimuga. Pealinna elanike arv võis olla üle 200000
Kuigi vahel tundub ,et inimesed kasutavad riiklikke pühi oma tegemiste ära lõpetamiseks selleasemel, et perekonnaga midagi põnevat ette võtta. Mõnejaoks sõna pere ja põnev ei lähe üldse kokku. Jõulud on Mari peres erilised. Kogu suguvõsa tuleb kokku vanaema majja. Toimub kingilunastamise mäng. Tegelikult on igasugused pühad selleks, et kujundada oma peretraditsioonid. Vanemad peaksid viitsima ja suutma lastele selgitada, et pühadel ja rituaalidel on sügavam tähendus kui tundub. 21. sajandil kardetakse traditsioone ja rutiine ning eiratakse neid erinevatel põhjustel. Mina isiklikult tahaks elada kunagi ammuses ajas. Siis veetsid pered rohkem aega koos ning oli palju tähtsam traditsioonidest kinni pidada. Vanasti oli omapere tunne suurem ja see on väga vajalik. Peaks olema kindlalt üks päev nädalas, kus pere istub koos ja räägib omavahel. Peretraditsioonid liidavad pere tugevasti ühte. Nad annavad nii lasete kui ka
Saarel tähtsam Knossose loss, losside ümber rahvarohked linnad. Lossid on väga mitmekülgsed, vannitubadest töökodadeni. Kreetal pole templeid, rituaale viidi läbi lossi ees oleval paltsil. Lossid olid ka poliitilised keskused, mille eesotsas olid preesterkuningad. Lossid polnud kindlustatud, kultuuris puudus sõjaline pool. Kunsti domineeris rahumeelne ja elurõõmus temaatika. Härga peeti tähtsaks ning teda kujutatu ohtlikel akrobaatilistel rituaalidel. Naiste positsioon ühiskonnas kõrgel. Kreeka- Mükeene ajajärk: Ühiskond ja kultuur Kreeta omast madalamal. Sõdades kasutati hobukaarikuid. Vallutati Kreeta, tänu selle kohandati kreeklaste kiri kreeka keelel e. Lineaarkiri B, mida suudetakse lugeda. Minoiline kultuur levis nüüd mandrile, edasikanjaks said kreeklased. Majandus- ja kultuurikeskusteks lossid, tuntuim Mükeene. Losside ümber puudusid suured linnad, kuid luksusliku sisustuse ja
Selle uue korra määratlejana on ta ametliku võimuga (preestriga) vastuolus. Nad lõhuvad sotsiaalset korda, aga samas nende karisma rutiniseeritakse, millega prohveti usk ametlikustatakse ja vaimne missioon muudetakse ilmalikuks organisatsiooniks. Paljud religioonid alustavad sotsiaalsete ja poliitiliste muutuste eestvedajatena, kuid muutuvad lõpuks ise uueks ametlikuks kirikuks. 12. Uskumuste süsteemide funktsioonid ja düsfunktsioonid, süsteemide struktuur (196- 197) Uskumustel ja rituaalidel on nii avalikke(väljendatud, kavatsuslikke) kui ka varjatuid(tunnustamata, sageli ootamatuid) funktsioone. Näiteks on inimohverdamiste, nõiatantsude, armulaudade jne mõte aidata inimesi ja gruppe, et nad tuleksid toime elu tundmatute ja ähvardavate aspektidega (loodusõnnetused, kurjus jne). Ometigi on neil ka oma varjatud funktsioonid mis tugevdavad traditsioone ja annavad inimestele grupiühtsuse vahetu kogemuse. Vabastab isiklikust ja sotsiaalsest stressist nt.
Kaaba tempel, mis kujunes kujunes kolmainsusest: oli kuubikujuline. mitmeid rituaale. 500 eKr - 500 taevas, maa ja Kaaba tähendab Rituaalid leidsid pKr. inimene. Hiinlaste araabia keeles aset väga täpsetel Olulist rolli ettekujutuses oli kuupi. Templi sein aegadel ning rituaalidel kogu maailm oli mustast kivist, jälgiti kalendrit. mängis rituaalne hingestatud ehk mis oli Aset leidsid ka tuli, mida animistlik. Hing oli araablastele pallimängud kujutati jumal ka kõigil pühamast püham. arvuka publiku Agnina. loodusobjektidel. Mekas käis palju ees selleks
a. David Goleman Küsimus 41 Küsimuse tekst b. Martin Seligman Instrumentaalsed suhted inimeste vahel põhinevad ... c. Stanley Milgram Vali üks: d. Julian Rotter a. kasusaamisel Tagasiside b. rituaalidel Õige vastus on: Martin Seligman. c. normidel ja traditsioonidel Küsimus 36 Küsimuse tekst d. tunnetel Võrreldes väärtustega on hoiakud ... Tagasiside Vali üks: Õige vastus on: kasusaamisel. a. üldisemad, põhimõtetele ja printsiipidele suunatud Küsimus 42
Mööblirestauraator MR11 1. Antiikkultuuri ajastute ülevaade 1.1. Neoliitiline kultuur. Neoliitikumi algust seostatakse VII aastatuhandel Lähis-Idas põlluharimise ja loomakasvatuse muutumisega peamiseks elualaks. Usutakse vaime ja loodusnähtusi ning tihtipeale seostatakse end loomadega. Austatakse esivanemaid läbi erinevate riituste ja tseremooniate. Sellest ka kujud ning maskid, mida kasutati rituaalidel. Loodusjõudude seaduspärasustest inspiratsiooni saades sündisid ornamendid (pärit ld.k. ,,ornare"-kaunistama), mida loodusrahvad sidusid maagiaga pigem kui kaunistamisega. Vähe on säilinud rajatisi, millest peamised on megaliitsed ehitised, mis olid usulised hooned. Näiteid neist võib leida Inglismaalt Stonehenge'is (kromlehh), Prantsusmaalt Carnacis (menhirid) ja Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Aasias (dolmeenid). 1.2. Vana-Mesopotaamia kultuur
· Mittehäälestuvad ehk ebamäärase helikõrgusega löökpillid (triangel, suur trumm, tamburiin) Ammu enne seda, kui trummist sai muusikainstrument, usuti, et see suudab äikest esile manada ja kurje vaime peletada, rääkimata vaenlase hirmutamisest. Vanakreeka sõdurid tagusid pingulitõmmatud härjanahast kilpidele sama tava jätkasid suulu sõdalased veel 19. sajandil. Kelli kasutati esmalt nõidumisel ja rituaalidel. Käristitel on sageli maagiline ja usuline tähendus ning käristi või kõrin on üks samaani aksessuaare. Hiinas oli äikesejumala Zin Shini ümber pöörlev ratas, mille külge kinnitati mitmesuguseid silindertrumme ja padatrumme, mida jumal lõi ühes käes oleva trummipulgaga. Iidse jaapani uskumuse järgi oli löökpillide mängimine seotud muusika leiutamisega, kuna müüdi järgi lõid jumalad takti ,,kõikide kastanjettide emale". Leiutamisest peale on trumme kasutatud rituaalidel
võimaldavad teha nö korduslugemisi, et selle kaudu avastada uusi kihte ja tähendusi; (5) tekitavad loovaid lahendusi, mis erinevad probleemi otsesel käsitlemisel saadud lahendustest ning kuna kaasatud on loovus, siis tekitab see juba heaolutunnet iseenesest. Mitteverbaalne suhtlemine Kunstiteraapiates võib mitteverbaalne suhtlus põhineda häälel ja helil, kehal ja selle liikumisel, visuaalil, kostüümidel, objektidel ja rituaalidel ja see suhtlus ei pruugigi saada tõlgituks verbaalsesse keelde. Breunlini (1979) järgi toimib mitteverbaalne suhtlus kunstiteraapias järgmistel tasanditel: (1) sisemisel tasandil, kui kaasatud on sisemised dialoogid, mis väljendavad emotsioone, sisemisi psüühilisi protsesse või psühhopatoloogiat, see tasand jääb vaatlejale enamasti märkamatuks kuna toimub ainult inimeses endas; (2) diaadiline tasand interpersonaalne kahe inimese vaheline
Leiti, et arenenud usk peab olema kooskõlas teadusliku maailmapildiga ning põhijoontes monoteistlik (või pigem deistlik): "Taara ei ole määratav ega kujutatav. Taara on see tundmata tuntud, see hingega tajutav. Taara on elusaladuse sygavaim aime ilmaruumi liikumata liikuvuses, kosmose haaramata haaravuses, aegade igaveses igavikus." Pühitsetud taaralased kandsid kaelas hõbedast medaljoni tõletit, mis sisaldas mulda taaralaste pühaks peetavatest paikadest. Taaralaste rituaalidel põletati urikivil urituld. Taarausu juhtide (eeskätt Marta Lepp-Utuste) välja töötatud stsenaariumide järgi toimetati abielu pühitsemist, surnu ärasaatmist ning teisi kombetalitusi ja rituaale. Tähistati mitmeid rahvuslikke-usulisi tähtpäevi, millest olulisem oli Jüriöö ülestõusu mälestuspäev. Jüriöö mälestuseks rajati Sõjamäe hiis. Taaralased võtsid kasutusele ajaarvamise, mis algas Eesti Vabariigi
Varaseimad teated kosmeetikumidest pärinevad Egiptuse vaaraode I dünastia ajast (umbes 31002907 e.m.a). Egiptus parfüümide häll Tänu Egiptuse iidsete hauakambrite hieroglüüfidele teame, et parfüümid mängisid egiptlaste elus tähtsat rolli. Esimesed märkmed viirukitest pärinevad Egiptusest umbes 3000. aastast eKr. Enne Egiptuse kuldaja algust kasutati parfüüme ainult jumalate ja vaaraode auks korraldatud rituaalidel. Lõhnaaineteks olid taimedest ja lilledest saadud aroomiõlid, millele lisati muid õlisid ja rasvu. Egiptlased olid väga hästi kursis kuidas lõhnadega emotsioone mõjutada. Igal vaaraol oli erinevate eesmärkide saavutamiseks erinevad aroomid: üks - tuju tõstmiseks; teine - seksuaalse erutuse tõstmiseks või vähendamiseks. Viirukid ja lõhnaõlid said kõigile egiptlastele kättesaadavaks siis, kui preestrid järk-järgult parfüümide kasutamise eelisõigusest loobuma hakkasid.
13. Rituaalne käitumine, usulise rituaali eripära. - Oluline on täheldada, et rituaalne käitumine on inimesele üldiselt omane. See, kuidas me tervitame teisi inimesi, tähistame sünnipäevi, peame pulmi ja matuseid, vastame telefonile kõik see on kitsamas mõttes rituaalne käitumine. Usulised rituaalid on rituaalse käitumise alaliik. See tähendab, et rituaalne käitumine kui niisugune ei ole religioonile ainuomane. Samas on usulistel rituaalidel oma eripärad ja on olemas rituaale, mida me saame pidada vaid religioosseteks. Järgnev annab ülevaate usulise rituaali psühholoogiast ja palvest kui ühest religiooniomasest rituaalist ja selle psühholoogilistest efektidest. - p118 14. Palve psühholoogilised efektid. - asine palve: konkreetne - rituaalne palve: päheõpitud palved - meditatiivne palve: transtsendetsega kohtumine ja ühtekuuluvuse tunne
kogum. Uskumus konkreetne rahvausundiline väide, millest juhindutakse ka käitumises. Usund konkreetne religioosne süsteem, mis on omane teatud etnosele, kultuurile või mingile muule sotsiaalsele rühmale. Riitus usundi loomuliku koostisosana mingile pärimusele vastav korrapärane ja arenguliselt konservatiivne usuline käitumine, mis koosneb sõnalisest ja talituslikust osast. Rituaal mingi usutalituse, tava või kombe täitmise kindlakskujunenud kord, tseremoonia. Rituaalidel on kindel mudel (sõnalis-kehaline toiming, liturgiline kord), aeg ja kindlad väärtused. Durkheimi järgi on rituaal: kogukonna ühine toiming, millega kinnitatakse ühiseid tõekspidamisi/väärtusi. Religioon annab ühise kogemuspinna, on kollektiivne kogemus ning inimtsivilisatsiooni alus Kultus usundites üleloomuliku olendi või niisuguse reaalse objekti kummardamine ja austamine, millele omistatakse religioosne või maagiline vägi.
Väga kehvadel aegadel lõikasid kuningad oma keelde augu ja panid sealt nööri läbi. See oli ülim ohverdus. Asteekide kultuuris ohverdati igale erinevale jumalale erinevat moodi. Huitzilopochtli oli hõimu jumal. Inimohver asetati ohverduskivile. Preester lõikas ta kõhtu obsidiaanist noaga. Süda eemaldati kui see veel tuksus. See tõsteti üles Päikesejumalale ja siis kas põletati või anti sõdalasele, kes ta kinni püüdis. Seejärel lõigati ohver tükkideks ja kas söödi tükid rituaalidel ära või anti need aadlikele ohverdamiseks. Tezcatlipocat peeti kõige võimsamaks jumalaks. Ta esindas ööd, võlukunsti ja saatust. Üks ohverdusviis sellele jumalale oli selline, et ohvrile anti võlts rel, millega ta pidi võitlema nelja vaenlase vastu. Üks kord aastas ohverdati sellele jumalale ka mees, keda peeti tema kehastuseks maal. Ohver oli vabatahtlik, kes elas luksuses nelja ilusa naisega üks aasta. Ta kõndis tänavatel ja mängis flööti oma nelja naisega
1906. aastal pälvis Nobeli rahupreemia. Olles vaimustuses enda sugulase Theodore Rooseveldi edust presidendina, otsustas ta ka ise poliitikasse astuda, kuid siiski demokraadina. Esimene samm oli selleks New Yorgi senaatori koht aastal 1910. Pärast seda valis president Wilson ta mereväe asesekretäriks. 1920. aastal esitati ta kandidatuur asepresidenti kohale. 1911. aastal sai Roosevelt vabamüürlaseks. Ta viibis ka oma poegade vabamüürlaseks saamise rituaalidel 1933. ja 1935. aastal. 1921. aasta suvel juhtus aga õnnetus, mis muutis teda elu lõpuni. Ta sai 39- aastaselt lastehalvatuse. Siiski ei lasknud ta end sellest häirida ega andnud haigusele alla. Ta jätkas jalgade kasutamist, põhiliselt ujudes. Ta sai 1928. aastal New Yorgi osariigi kuberneriks. 1929. aastal toimus Wall Streetil börsikrahh. Kuna tema vastased keeldusid majandusse sekkumast, oli poolehoid temale suur ja 1932. aastal valiti ta esimest korda USA presidendiks
Esimesed märkmed viirukitest pärinevad Egiptusest umbes 3000. aastast eKr. Eriti populaarseks muutusid need kuninganna Hatsepsuti ajal, kes oli ise paljude ekspeditsioonide eesotsas, et leida viirukeid ja muid väärtuslikke tarbeesemeid.( Pilt 1. ) Enne Egiptuse kuldaja algust kasutati parfüüme ainult jumalate ja vaaraode auks korraldatud rituaalidel. Lõhnaõlisid austati, need olid pühad ning neid tohtisid kasutada ainult jumalateenrid. Viirukid ja lõhnaõlid said kõigile egiptlastele kättesaadavaks siis, kui preestrid järk-järgult parfüümide kasutamise eelisõigusest loobuma hakkasid. Veel enam kodanikele tehti lõhnaõli kasutamine vähemalt korra nädalas lausa kohustuslikuks. Inimesed leotasid end lõhnaõlides, sest see pakkus naudingut ja kaitses nende nahka kuivatava päikese eest.
Rituaalne käitumine, usulise rituaali eripära. Oluline on täheldada, et rituaalne käitumine on inimesele üldiselt omane. See, kuidas me tervitame teisi inimesi, tähistame sünnipäevi, peame pulmi ja matuseid, vastame telefonile kõik see on kitsamas mõttes rituaalne käitumine. Rituaalne käitumine ei ole religioonile ainuomane. Usulise rituaali eripäraks on, et need rituaalid on seotud usulise narratiiviga ja täidavad konkreetseid religioosseid funktsioone. Samas on aga usulistel rituaalidel veel mõned erijooned: 1. Usuliste rituaalide tähendus ja läbiviimine on seotud üleloomuliku või Jumala kategooriaga. Näiteks abielutõotus antakse Jumala ees, õnnistuspalves usaldatakse inimene Jumala hoole alla. 2. Usuliste rituaalides osalemise eesmärk on saavutada üleloomuliku/Jumala lähedus. Mõnedel juhtudel võidakse taotleda samastumist üleloomulikuga või selle otsest mõjutamist
kujutav kunst üle tuhande aasta, kuna aarjalased (nn veedede periood 1500-500 eKr), kes olid küll religiooselt, filosoofiliselt ja kirjanduslikult väga loovad, olid pärast India vallutamist purustanud sealse kunstitraditiooni, kuid polnud täitnud tekkinud tühimikku enda traditsiooniga, kuna see neil lihtsalt puudus. Ainukesed veedade ajajärgust säilinud esemed on savist ebajumalakujud, mida kasutati usuteenistusel ja rituaalidel, samuti suur hulk keraamikat, mis on tihedasti seotud eelajaloolise Iraani traditsiooniga. 2. INDIA VARANE BUDISTLIK KUNST (250 ekr-50 pKr) Kunsti taassünd toimus Buddhismi mõjul III saj I poolel eKr kuulsa India kuninga Asoka valitsemise all. Asoka oli võimsa Maurja dünastia järeltulija, kes oma valitsemisaja alguses pidas oma lõunanaabritega küllalt veriseid vallutussõdu. Hiljem pöördus ta budausku ning tõotas edaspidi käituda selle põhimõtetest lähtuvalt. Haruldasel kombel
Mahla kättesaamiseks viinamarjadest trampisid inimesed jalgadega suurtes savist nõudes. Vaatamata sellele, et veini segati sel ajal vee, mee või mõningate maitseainetega, oli juba vaaraode-eelsel ajal olemas valitud ringkond, kes lubas endale paremaid veine kui teised. Veinide alkoholisisaldus oli sel ajal palju madalam kui tänapäeval, kuid küllalt kõrge selleks, et teha veini kultuuriline väärtus mõistetavaks. Lõikuspidudel ja mitmetel religioossetel rituaalidel oli vein peamine pidustusjook. Umbes 400 aastat e.m.a. arenesid välja suured joomapeod veinijumala Dionysose auks, mis leidsid aset Akropolise idanõlvadel. Lauldi, tantsiti, mängiti ja joodi ürtidega segatud veini, mida toodi kaasa amforates ja kitsenahast paunades. Amforatest valati vein suurde graali, kus see segati veega. Lahjendamata veini joomine oli sel ajal brutaalne ja tsilviliseerimatu. Lauale toodi vein jalaga, lameda kuju ja kahe kõrvaga nõus, mida nimetati kyliksiks
leidmine Jumala tahte täitmises. Oluline on täheldada, et rituaalne käitumine on inimesele üldiselt omane. See, kuidas me tervitame teisi inimesi, tähistame sünnipäevi, peame pulmi ja matuseid, vastame telefonile – kõik see on kitsamas mõttes rituaalne käitumine. Usulised rituaalid on rituaalse käitumise alaliik. See tähendab, et rituaalne käitumine kui niisugune ei ole religioonile ainuomane. Samas on usulistel rituaalidel oma eripärad ja on olemas rituaale, mida me saame pidada vaid religioosseteks. Usulise rituaali eripäraks on, et need rituaalid on seotud usulise narratiiviga ja täidavad konkreetseid religioosseid funktsioone.Samas on aga usulistel rituaalidel veel mõned erijooned: 1. Usuliste rituaalide tähendus ja läbiviimine on seotud üleloomuliku või Jumala kategooriaga. Näiteks abielutõotus antakse Jumala ees, õnnistuspalves usaldatakse inimene Jumala hoole alla. 2
abiellunud, muutub see suhe vastupidiseks, seega ka sellele tähtpäevale kutsuti umbes samapalju sugulasi ja mittesugulasi. Sugulussuhete suurenemine pärast abiellumist on tüüpiline kõigis tööstusmaades. Naabrite hulk jääb jätkuvalt väikeseks RAHVAKOMBED, TAVAD JA RITUAALID Rituaalideks nimetatakse sümboolseid tegevusi sisaldavaid sündmusi, mis aktualiseerivad kogukonnas kehtivate tähenduste ja väärtuste süsteemi. Maailma religioonides on rituaalidel väga suur tähtsus. Tänu rituaalidele püsib loodusrahvastel arusaam maailmakorrast ja inimeste kohast selles maailmas. Rituaalide abil on paika pandud paljud moraali- ja käitumisreeglid. Praeguses ühiskonnas ei ole sümboolsel käitumisel sedavõrd määrav tähendus: meie ettekujutlus maailmast põhineb rohkem teadusel, mitte niivõrd müütilisel maailmanägemusel. Moraalireeglid kehtestab ametlikult seadusandlus, käitumisreeglid paneb paika etikett
Prohvetid lõhuvad sotsiaalset korda ja on rahurikkujatena ise haavatavad nii oma prohvetluse pooldajate kui vastaste kirgedest. Weber rääkis karisma rutiniseerimisest, millega prohveti usk ametlikustatakse ja tema vaimne missioon muudetakse ilmalikuks organisatsiooniks. Selle tagajärjeks on bürokraatia. 4. Uskumuste süsteemide funktsioonid ja düsfunktsioonid, süsteemide struktuur Avalikud ja varjatud funktsioonid- uskumustel ja rituaalidel on nii avalikke (väljendatud, kavatsuslikke) kui ka varjatud (tunnustamata, sageli ootamatuid) funktsioone. Varjatud funktsioonid, mis tugevdavad traditsioone ja annavad inimestele grupiühtsuse vahetu kogemuse. Nt vihmatants ei pruugi tuua äikest, ent vabastab pikaaajalisest põuast tingitud isiklikust sotsiaalsest stressist. Uskumussüsteemide düsfunktsioonid- erinevate uskude vahel on alati olemas potentsiaalne konfliktivõimalus
ühinedes nõiakunstisektidega, ning siis harrastavad maagiat kristlike tõekspidamiste kaudu. Maagilise rituaali ajal seisavad osalised pentagrammi sees, et kaitsta end ,,kurjade" jõudude eest, keda endale abiks kutsutakse. Satanistile tundub natuke kahepalgeline kutsuda neid jõude endale appi ning samal ajal end nende eest kaitsta. Satanist teab, et maagi saadab täielik ja lõplik edu vaid siis, kui ta saab nende jõududega üheks. Satanistlikel rituaalidel ei võeta kätest kinni ega tantsita ringis kes-aias, kes-aias tüüpi ringmänge, ei põletata eri värvi küünlaid eri soovide täitumiseks, ei hüüta jumalat , isa, poega ega püha vaimu, ise samal ajal tumedaid kunste harrastades, ei valita pühakuid isiklikeks kaitsjateks ja murede lahendajateks, ei hõõruta endid haisvate õlidega lootuses, et see paneb rahaasjad käima ei mediteerita kõrgema vaimse tasandi saavutamiseks, ei tsiteerita loitse ega
uutesse tingimustesse ja mille abil ta kommunikeerub ning millega ta kontrollib ennast. Rituaal on sümboolne tegevus. Religioosses rituaalis viidatakse sageli jumalikele või üleloomulikele olenditele või ka esivanematele, rituaalis osalejad kutsuvad neid välja ning lepitavad, toidavad (andide või ohverdustega) ja austavad neid või astuvad nendega mõnel muul viisil ühendusse. Rituaalide kaudu püütakse tulla toime inimeksistentsi kesksete probleemidega. Rituaalidel on võime muuta inimesi või olukordi. Sageli rituaalid võimendavad või vähendavad inimese vajadusi ja emotsioone. Rituaalides manipuleeritakse sümbolite ja pühade objektidega, nii edastatakse ideoloogilisi sõnumeid. Rituaalide abil saab inimesi ja nende tühmi kontrollida, hävitada, stabiliseerida, täiustada ja isegi terroriseerida. Antropoloogid eristavad järgmisi rituaale: Siirderiitused ehk ,,elukriisi" rituaalid (irrutamis/lahutamisriitused;vaheriitused;
näha. Muinaseestlaste kiivreid on kujutatud enamasti lihtsate nahast mütsidena, millel on üks rauast plekiriba ümber tõmmatud ning kaks plekiriba seal peal. Selline kujutus on väga laialt käibele läinud. Selliseid kiivreid siiski tegelikkuses ei kasutatud. Arvatakse, et kaitsekiivriteks olid ka viikingitelt tuntud sarvedega kiivrid. Neid küll Eestis võib-olla kasutati, kuid mitte kaitse ega sõjalisel eesmärgil, vaid tõenäoliselt teatud religioossetel rituaalidel vms. Rootsist Valsgärde laevkalmetest on leitud vendeliajastu (550-800) kiivreid, kuid Eestis samaaegsest Salme laevast ei ole ühtegi taolist kiivrit leitud. Neil on olemas ka silma ja ninakaitsed, näevad välja veidi nagu maskid. Kiivreid on vähe leitud, kuna need olid nii suured asjad, et niisama vedelema neid kuskile ei jäetud ning ruad kasutati enamasti ära. Ristisõdijaid on sageli kujutatud pottkiivritega, kuid 13. sajandi I poolel taolisi veel siiski kasutusel ei olnud
inimesi paigal nende staatuses, allutab neid vastavalt reeglitele ning toetab ja õigustab ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust. Paljud religioonid teenivad nn. mahajahutamisefunktsiooni, pehmendades viha ebaõigluse vastu. Weberi nägemus: Religioon annab aluse muutustele ühiskonnas. Marxi nägemus: Religioon on nagu valuvaigisti allasurutud inimesele ning illusioon, mis õigustab ühiskonna korraldust. 107. Mis on uskumuste funktsioonid? Usundid ja rituaalidel põhinevad süsteemid rahuldavad nii individuaalseid kui grupivajadusi. Nad on suure hulga maiste nähtuste tõlgendamise süstemaatilised meetodid. Religioonil kui sotsiaalsel institutsioonil on 4 funktsiooni: · Regulatiivne põhineb ja levitab ühiskonnas teatud väärtusi ja norme, motiveerib ja reguleerib inimeste sotsiaalset käitumist ning esitab teatud käitumisstandardid. · Integratiivne liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse.
Hermafrodiidne olend. Ühest küljest õeldud ja valmis. Äpardus, loomad ei suuda loojate nimesid õelda. Kohe karistatakse ka neid loomi. Sõjakate vallutajarahvaste loomislugudes lähevad Loojad vihaseks kui midagi valesti läheb ja nad karistavad selle eest. Loojatel on vaja, et loodu nende poole palves pöörduks, meeles peaks, ülal peaks, nendele toitu hangiks. Loojate, kõikvõimsate jumalate lapsikus. Kõikidel rituaalidel peab olema mingi kosmoloogiline põhjendus (Eliade). Puust olendid, neil polnud hinge ega olemust. Need olid katseinimesed. Samal ajal puuinimesed upuvad ja neid aetakse taga. Paradoksid tavalised. Kujutelm veeuputusest on teatavat tüüpi universaalse hävingu metafoor, millele järgneb midagi uut. Juhul kui oleks tegemist absoluutse hävinguga kujutataks seda ilmselt tulekahjuna. Nende potid, pannid, koerad ja käsikivid hakkasid neid peksma ja purema. Siis järgneb
teadmisi Jooga ja meditatsiooni abil vabanemise/lunastuse õpetus 3. Pärast linnastumist (~500 eKr) tekkisid koolkonnad ning õpetlased õpetasid väljaspool linnu. Koos brahmaan tekkega hakati rajama ka esimesi linnu (500-600 eKr). Kohustuste hierarhia lihtrahvale: 1. Dharma 'seadmus', inimese religioossed ja ühiskondlikud kohustused, mida ta peab täitma vastavalt oma seisundile ja eluetapile põhineb rituaalidel ja moraalsel käitumisel, määrab õige käitumise dharma eiramine viib nii ühiskondlikus kui ka isiklikus elus soovimatute tagajärgedeni 2. Artha materiaalse rikkuse kogumine 3. Kama 'kirg', soo jätkamine 4. Moksa 'vabanemine', lisandus lihtrahvale hiljem; erinevalt eelnevatest on see vabatahtlik Eluetappide kontseptsioon: Dharma = õpilase eesmärk Artha = majaperemehe eesmärk Kama = majaperemehe eesmärk
territoriaalsele õigusele. Vaatamata arhailise õiguse põhinemisel isikust on tegemist grupilise õigusega. Taolises ühiskonnas tähendas üksi jäämine surmaotsust. Arhailises õiguses ei sünnita mingite õigustega vaid need tuleb alles saada. Arhailine õigus oli ääretult rituaalne ning formaalne, tähtsad olid erinevad riitused mis süvendasid just arhailise õiguse mälu aspekti. Kusjuures ka rooma õiguses oli rituaalidel tähtis koht. Kaasaegses õigustraditsioonis on just indiviid oma õiguste kandja ja võib mõne õiguse grupile üle anda, arhailises õiguses on see vastupidi. Arhailises sugulusühenduses valitses selle juht ning kindel rahunõue, samuti ka sunniõigus. Just sunniõigusest arvatakse väljakasvavat avalik võim. Sugulusühenduste vahel kehtib aga lepinguõigus. Konfliktide lahendamiseks tuleb astuda dialoogi, eesmärgiks on kompromissid.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et sotsiaalne aspekt väljendub lapsevanemate osaluses kogukonna või lasteaia töös, aga ka laste ühistes ettevõtmistes ja neile vastutuse andmises, 29 õppekäikudes (mis ühendavad gruppi), lasteaia teadlikus töös lapsevanematega (nt ühised sündmused, koosolekud või vanemate kool). 3.1.4. Maailmavaateline aspekt Damanhuri lapsed osalevad alati kogukonna suurematel rituaalidel pööripäevadel ning ka looduse elementidele pühendatud templites. Kogukonnas on ka mütoloogia, mis kõneleb paikkonna järvedest ja jõgedest, millest loetakse ka lastele muinasjutte. Samuti on välja mõeldud müütiline tegelane Gnomo Propo, kes elab metsas ja kellega lapsed käivad aeg- ajalt kohtumas, kirjutavad talle kirju. Kui õpitakse erinevaid elemente, siis kaasnevad alati sellega ka vastavateemalised muinasjutud nt veehaldjatest või veeloomadest.
papüürus) koos. Jumalannade lemmik: Alam-E kobrakujuline ja Ülem-E raisakullikuju. Kaks krooni: Alam- E valge kroon ja Ülem-E punane kroon. Neid ei ole arheoloogiliselt leitud. Kuninga nimi kirjutati kartussi. Vaarao on heebreakeelne-> per.aa (suur koda egipt k) oli algselt tähis ja hilisperioodil tiitel, seega ei olnud ta enamik aega kuninga tiitel. Kõik kuningaga seoses oli ritualiseeritud. Ülikkonnaga suhtumises pole teada (v.a Sinuhe jutustus). Rituaalidel oli suur tähtsus, kuna nad tagasid kuninga jumalikkuse. Püramiidid tagasid ja kuninga jumalikkuse, aga ka tekstide ehk raidkirjade kaudu. Nendes teksides kajastati kuningat kui kaose võitjat. Sõjaretkedel ja jahiretkedel võis ka olla selline rituaalne seos. Kuningas oli alati võidukas. Määras ka kõrgemad riigiametnikud- vesiir (nö peaminister) ja noomide asevalitsejad. Need mehed olid ülikusuguvõsadest
Isegi kui süüa, siis see pole ainult füüsilise taastootmiseni suunatud tegevus, vaid kultuurilise taastootmiseni suunatud tegevus 1. Iga tarbimine on kultuuriline, kuna see sisaldab tähendust. Kõige vähemalt peab toit omama söödav/söödamatu kaalutluses ühte poolt. 2. Tähendused, mida tarbimine kasutab, on jagatud tähendused ja toimivad kultuuride sees. Isegi kui neid isiklikult tõlgendada, põhinevad need keelel, väärtustel, rituaalidel, tavadel jne, mis on kultuuris levinud 3. Tarbimine on kultuuripetsiifiline, keegi ei söö toitu, vaid süüakse sushit, võileiba, põdrakorjuses kasvavaid vaklu, need on kas snäkk või lõuna või kerge eine. 4. Kultuurispetsiifilise asjade tarbimise kaudu me taasloome kultuuri, sotsiaalseid suhteid ja ühiskonda. Kõiki vajadusi tajume me kultuuri sees. Väga võigas või ülev on juhus, kus kultuur annab teeb ,,triviaalsetele" või ,,ülemäärastele" vajadustele
müstiliseks ja seotuks üleloomulike jõududega; Profaanne maine, arusaadav ja mõistetav; Maagia käitumine, mis on ette nähtud nähtamatute jõududega manipuleerimiseks. Religioon püüab kokkuleppele jõuda mingi kõrgema jõuga. Maagiat kasutatakse alati siis, kui tulemust ei ole võimalik ratsionaalsete teaduslike vahenditega ette ennustada. 18.1.10. Uskumuste süsteemide funktsioonid Usundid ja rituaalidel põhinevad süsteemid rahuldavad nii individuaalseid kui grupivajadusi. Nad on suure hulga maiste nähtuste tõlgendamise süstemaatilised meetodid. Religioonil kui sotsiaalsel institutsioonil on 4 funktsiooni: 1. Regulatiivne põhineb ja levitab ühiskonnas teatud väärtusi ja norme, motiveerib ja reguleerib inimeste sotsiaalset käitumist ning esitab teatud käitumisstandardid. 2. Integratiivne liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja
annaabi.ee 
