Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ristisõjad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valit, reformatsioon, kirik, prant, varauusaja, jeruusalemm, islam, talup, prants, kuningavõim, 1096, vaenu, bütsants, varauusaeg, poliitilisel, hispaani, suurriik, luterlus, kalvinism, usupuhastus, vestfaali, ristisõjad, vaimustus, palve, rooma, paavstiriik, fanatism, idamaade, eneseteostus, ristisõda, 1099, 34000, 1189, 1192, 1202, elavnesEuroopa varauusaja algul Lääne- ja Kesk-Euroopa Lääne-Euroopa Kesk-Euroopa Rahvusriikide Poliitiliselt killustatud tekkimisega tugevnes Saksa Rahva Püha kuningavõim Rooma riik-mitmesaja Inglismaal kuningavõimu väikriigi ühendus alusepanijaks Jenry Valitsejaks piiramatu Tudor võimuga keiser Prantsusmaal tugevndas Riiki hakati nimetama Francois I Austriaks Hispaania Hispaania Euroopa võimsaim suurriik Sai alguse Kastiilia ja Aragoni ühendusest Kuninganna Isabell abielus Aragoni troonipärijaga, 1494 sai Fernando II Katoliiklane pani aluse Hispaania riigile
Kõrgkeskaeg Kõrgkeskajal (XI-XII sajand) oli Euroopa areng kiire. Arenes põllumajandus, hariti üles uusi maid, tekkisid linna, edenesid kaubandus ning käsitöö. Lääne-Euroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendus mitmel pool tugeva kuningavõimuga. Saksamaal tugevnes kuningavõim küll ajutiselt, kuid Prantsusmaal ja Inglismaal kujunes kõrg- ja hiliskeskaja jooksul järk-järgult hästi korraldatud tsentraliseeritud kuningriik. Kõige selle tagajärjel muutus varem Bütsantsi ja islamimaadega võrreldes vaene ning nõrk Lääne- Euroopa võimsaks ja agresiivseks. Skandinaavlased võtsid vastu ristiusu ja viikingite retked lakkasid. Läänemere lõuna- ning idakalda maad, ka Eesti alad, alistasid saksa ristirüütlid.
prantslastes rahvusliku ühtekuuluvustunde. 1358. Pariisi ülestõus (zakerii) 1381. Wat Tyleri juhtimisel sooritasid inglismaa talupojad ülestõusu Sõja võitis Prantsusmaa. Pärast saja-aastast sõda puhkes Inglismaal Rooside sõda (1455 1485). Sõja võitis punase roosi esindaja Henry VII Tudor algas Tudorite dünastia, millega pandi alus absolutistlikule monarhiale. Ristisõjad Põhjused: l Rooma paavst ja katoliku kirik tahtsid laiendada oma mõjuvõimu itta l Rooma paavst tahtis vabastada ristiusu pühad paigad l Rüütlid tahtsid vallutada uusi maid ja saada osa Idamaade rikkustest l Talupojad lootsid leida paremat elujärge l Bütsantsi keiser tahtis tagasi saada Väike-Aasiat Tagajärjed: l Paavstivõimu positsioon muutus (paavstlusevastase kriitika kasv) l Kuningavõimu tugevnemine
mereni. Venemaa sattus mongolitest sõltuvusse 15. saj lõpuni. Euroopas mood mongolite riigina kuldhord. Maailmapilt Keskaja maailmavaade oli konservatiivne, millega kaasnes antiikautoriteedi ja “Piibli” kultus. Keskaja maailmavaade oli universalistlik. Idee järgi rahvusriiki ei eksisteerinud. Lingua franca oli ladina keel. Maailmapilt oli orienteeritud teispoolsusele ning oli dualistlik. Inimese hinge pärast võitlevad saatan ja jumal. Sakramentide järgi vahendab jumala armu kirik. Sakramendid olid: ristimine, armulaud, pihtimine, abielu, leeritamine, ordinatsioon ja viimne võidmine. Seega oli õndsakssaamine ilma katoliku kirikuta vältimatu. Pärast surma läksid inimesed kas paradiisi või põrgusse. Aktuaalne teema oli Viimne kohtupäev – Kristuse kohus inimeste üle. Levinud oli purgatooriumi mõiste, kus patused vabanesid oma pattudest. Kloostrite Kloostritest domineerisid benediktiinide kloostrid. Kloostritest said uued majapidamis- ja kultuurikeskused
1649 – 1660 – Inglismaa oli vabariik; Cromwelli diktatuur. 1643 – 1715 – Louis XIV valitsusaeg prantsusmaal. 1660 – Stuartite dünastia restauratsioon Inglismaal. 1683 – Türklased piirasid edutult Viini. 1688 – Kuulus revolutsioon ja parlamentarismi kinnistumine Inglismaal. Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 2 1. EUROOPA VARAUUSAJA ALGUL. HUMANISM JA RENESSANSS: 1.1. Euroopa varauusaja algul: Varauusaja alguse Euroopas hakkasid kujunema esimesed rahvusriigid: Prantsusmaa, Inglismaa ja Hispaania. Prantsusmaal kuningavõim oli tugevneud juba 15.saj lõpuks. Kuningas Francois I ajal (valitses 1515 – 1547) üritas Prantsusmaa saavutada ülemvõimu kogu Lääne-Euroopa üle. Alates 1614.aastast ei kutsutud enam kokku
a.), Poiters' lahing (732. a., araablaste edasitungile pandi piir), Verduni leping (843. a., Karl Suure riik jagati kolmeks), viikingretked (9.-11. saj.), Vana-Vene riigi teke (882. a.) Kõrgkeskaeg ülikoolide tekkimine (1119. a., esimene Itaalias), ristisõjad (12.-13. saj.), gooti stiili valitsemisaeg (alates 12. saj.), Hastingsi lahing (1066. a., normannid tungisid Inglismaale), must surm (1348.-1349. a.), kerjusmunaordude rajamine, kirikulõhe (1054. a., tekkisid Kreeka katoliku kirik ja Rooma katoliku kirik) Hiliskesaeg Rooside sõda (1455.-1485. a.), reformatsioon, Columbuse reis (1492. a.), Augsburgi usurahu, trükikunsti leiutamine, Nantesti edikt, Liivi sõda, Madalmaade iseseisvumine, reformatsioon, Lääne-Rooma riik kadus (476. a.) Protestantliku kiriku usutunnistused: 1) luterlus - Rootsi, Taani, Põhja-Saksamaa 2) kalvinism - Madalmaad, Sveits, Sotimaa 3) anglikaani kirik - Inglismaa ISLAMI USK JA KULTUUR Aeg on 7. sajand ja rajaja on Muhamed
ettemääratud hindadega kokku nende toodangut, et välismaal turustada. Paljud käsitoolised muutusid palgatöölisteks. Maadeavastuste järel kasvas väärismetallide sissevedu Europpasse. Lääne-Euroopas oli põllumajanduse areng intensiivne, st põllupinna vähesus nõudis selle efektiivset kasutust. Teravilja nõudlus kasvas. Talupoja sõltuvus aadlikust maaomanikust suurenes varauusajal, peamiseks rendivormiks teoorjus.Lääne-Euroopas olid talupojad juba varauusaja alguseks enamasti pärisorjusest vabastatud ning pidid maksma raharenti. Teoorjusel põhinev põllundus ei andnud nii suurt saaki kui vaba talupoja töö. REFORMATSIOON Valitsevast õpetusest lahknevaid usuvoole oli kirikus juba selle kujunemisest peale. Katoliku kiriku väidetav kaugenemine algkristluse põhimõtetest tekitas vastuseisu ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Selles tähenduses ei olnud ka reformatsioon ehk usupuhastusliikumine mingi erand
rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimine, inkvisitsioon. Keskaegsete linnade teke ja õitseng (ilmaliku kultuuri algus). Ülikoolide teke ja levik, Gooti stiili valitsemisaeg. Feodaalne killustatus.
(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. sajandi alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800. Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830.
Muhamed hakkas islami usku kuulutama e. allumist jumala tahtele, kui talle sai osaks ilmutus. 622.a. - Muhamed lahkus Mekast(sunniti). Seotud konfliktiga tema pooldajate ja vastaste vahel. Siirdus Medinasse. Araablased arvestavad aega Muhamedi lahkumisest Mekast. Araabias kasutatakse kuu kalendrit. Hidsra - Lahkumine Mekast Medinasse. Kogus populaarsust Medinas, pöördus 8 a. pärast tagasi Mekasse ja puhastas Meka ebausklikest. 632. a. - Olid kõik araabia hõimud ühendatud ja islam oli üle terve araabia poolsare vastu võetud. Muhamed suri. Islam sai mõjutusi judaismist ja kristlusest. Algselt palvetati Jeruusalemma suunas, hiljem Meka suunas. Paastuseadused on võetud üle judaismilt. Kristlusest võtsid üle arusaamad viimsest kohtupäevast ja õpetus lunastusest. Islami õpetused on pandud kirja Koraani(eelmine aasta tõlgiti eesti keelde). Koraan pandi kirja Muhamedi juttude põhjal. Koraani täiendab püha pärimus e. sunna. Islami 5 tugisammast: 1
tugevalt nii riigivalitsemist kui ka majanduselu mistõttu linnad taotlesid poliitiliselt sõltumatust feodaalidest ja tugevamad neist olid valmis selle nimel ka sõdima. Kõige tähtsamad kohad linnas linlaste eneste jaoks olid turuplats, linnaväravad, raekoda, häbipost ja linnaelaniku kodu mis oli käsitöölisele ühtlasi töökojaks ja kaupmehele laoruumiks ning kontoriks. Kõige tähtsamateks hooneteks linnas olid toomkool, raekoda, kirik, tsunfti- ja gildihooned Linlaste peamised tegevusalad olid kauplemine ja käsitöö. Kes olid: Muhamed - (570-632), jõukas Meka kaupmees, hakkas islami usku- allumist jumala tahtele- kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. Clodovech - oli frankide kuningas 481511 ja Frangi impeeriumi rajaja. Loetakse sageli esimeseks Prantsusmaa kuningaks Jaroslav Tark - Vene valitseja, 9871010 Rostovi vürst, 10101036 Novgorodi vürst, 1016 1018 ja 10191054 Kiievi suurvürst. 1030
4. Ristisõjad kristlaste sõjaretked Idamaadesse (11.saj. lõpust 13. saj. lõpuni). a. Põhjused: · Talupoegadel elujärje parandamine ja rüütlitel rikkuste haaramine · Bütsantsi keisri abipalve vabaneda türklaste ohust, kes vallutasid juba V.- Aasia. · Soov vabastada Kristuse pühahaud Jeruusalemmas uskumatute käest. b. Sõdade käik: · I ristisõjas (1096-1099) vallutati tormijooksuga Jeruusalemm ja tapeti tuhandeid inimesi. · Palestiinasse rajati Jeruusalemma kuningriik ja ristisõdijate riigid. · Oma valduste ja pühapaikade kaitseks loodi 3 rüütliordut (Johanniitide-, Teutooni- ja Templiordu). · 1187 vallutas Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi. · Ristisõdijate katsed Jeruusalemma tagasi võita ebaõnnestusid. · IV ristisõda (1202-1204) viis aga Konstantinoopoli vallutamise ja
muutusid Antverpen, Amsterdam, London, Lissabon, Sevilla. Keskaeg vs Uusaeg Alguseks võib pidada renessanssi kujuneb tsentraliseeritud riik. Keskaega isel universaalsus e kõikehaaravus. Taotleti ristiusu ühetaolisust, autoriteedid olid paavst ja kirikuisad, lingua franca (ladina keel). Universaalne polnud ainult sisu vaid ka vorm. Universaalsuse tulemused: vaimne autoriteet (kammitsetud mõtlemine), kiriku struktuur funktsioneeris paremini kui ilmalik, kirik allutas maised valitsejad. Hiliskeskajal esindas universaalriiki Saksa-Rooma keisririik reformatsioon lagundas seda sisuliselt. Uusaegne rahvusriik oli mõjukam kui universaalne riik. Isel oli kollektiivne mõttelaad. Inimene kuulus kollektiivi perekond, küla, dünastia, ordu. Traditsioonide austamine, konservatiivsus. Teine keskaja isel tunnus oli feodalism. Uusajal killustatus hääbub, asemele kerkib uusaja tsentraliseeritud riik. Riigid arenevad absolutismi poole
1)Pilet nr.1 a) reformatsiooni põhjused ja algus. Martin Luther ja tema õpetus *Reformatsioon (protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. *Katoliku kiriku väidetav kaugenemine algkristluse põhimõtetest tekitas vastuseisu ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba keskaja lõpul.Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt.Pahameelt suurendas katoliku kiriku allakäik
Cellarius, kes eristas ajaloos vana, kesk ja uusaja. Ta pidas kesk ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. aastal. Hiljem on pakutud ka muid daatumeid, nt. Ameerika avastamine 1492, Itaalia sõdade algust 1494 ja ka reformatsiooni vallandumist 1517. Varauusaega hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Tavaks on vaadelda varauusaja aega 15001800. Võib vaadelda kui eelmodernset ühiskonnast modernsesse ühiskonda ülemineku ajajärku, kus keskaegsed traditsioonid põimusid uusaegsete uuendustega. Kesk ja uusaja piir nõukogude ajalookirjutistes: Nõukogude ajalookirjutis nihutas
Kristlus ristiusk, lähtub Jeesus Kristusest, sõnastatud uues Testamendis ja seda kannab maailmas edasi kirik. Merovingid frangi riigi kuningadünastia, valitsesid 482-751 Islam muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund Karolingid Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile
· madalmaade revolutsioon (16-17 alg) · 17 saj keskpaik, Ing kodanlik revolutsioon Keskaja periodiseerimine: Varakeskaeg 5-9 saj Iseloomustas: · Oli rahvaste rändamisaja lõpp · Ebapüsivate riikide tekkimise ja kadumise aeg · Linnade allakäik · Feodaalsuhete tekkimise ajajärk · Üleminekuperiood vanalt uuele Keskaja keskmine periood (keskkeskaeg) 9-12 saj Iselomustab: · Ristiusu levik üle kogu Euroopa va. Läänemere idarannik · Katoliku kirik sai Euroopat ühendavaks jõuks · Feodaalsuhete kinnistumise periood · Feodaalse killustatuse ja kodusõdade periood · Naturaalmajandus- ühes piirkonnas valmis, peaaegu kaubandust polnud · Algasid Ristisõjad (1096-1270) Hiliskeskaeg 13-16 saj. Sellest eristatakse veel kõrgkeskaega. u 15-st saj algas üleminekuperiood mis osades piirkondades jõudis varauusaega Iseloomustas: · Feodaalsuhted hakkasid lagunema, nõrgenema
Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500 1800. Sellisest varauusaja dateeringust on lähtutud ka käesolevas raamatus. Varauusaega võib vaadelda kui üleminekuajajärku eelmodernsest ühiskonnast modernsele
Abielud sõlmiti rohkem enda, kui vanemate järgimise tõttu, sest peresuhted olid linnas nõrgemad. Jõukad pered siiski jätkasid traditsioonilist paari panekut. Mehed leidsin enne positsiooni ja töö, kui abiellusid, mistõttu prostitutsioonis nähti abi, et mehed hoiduks seiklustest abielunaistega jne. Linlaste ellusuhtumine. Rikkust ja raha hinnati linnas rohkem kui maal. Sotsiaalsed pinged tekkisid patriitside ja tsunftide vahel linna valitsemise õiguse üle. Kirik ei pooldanud raha tähtsust ega liigkasuvõtmist ehk kõrge protsendiga laenamist. Luksusmäärused. Luksusmäärused tehti selleks, et inimesed ei käituks oma seisusele kohatult, kulutades liiga palju raha. Tallinnas on varaseim määrus pulmade kohta, arvestades seal pruudi kaasavara suurust. Linnakultuur ja linnakirjandus. Silmapaistvam üritus oli vastlakarneval, mil valmistuti 40-päevaseks paastuks - söödi ohtralt. Tehti näitemänge nii turuplatsidel kui kirikutes
müüki (kirikumaade müük). Cluny silmapaistvamad esindajad hakkasid 11.saj pürgima ka paavsti troonile, keisrid seda soosisid. See tõi 11.saj keskpaigas kaasa murrangu paavstide autoriteedis, see ilmneb eriti 2s asjas: 1059 reformiti paavstide valimise kord, seni oli paavsti valinud rooma rahvas ja vaimulikud, nüüd hakkasid paavste valima kardinalid enda hulgast. 1054 leidis aset otsustav konflikt Rooma kirikul Konstantinoopoli kirikuga, senini katoliku kirik oli ühtne, Lääne poolt juhtis paavst, Idas Konstantinoopoli patriarh. Kirikute vahelise konflikti tekitas eelkõige arusaam et Idas tuli pühavaim pojast, läänes aga isast ja pojast. Pärast seda konflikti kiriku lõhe jäi. Nüüd sai paavstiks Gregorius III, ta oli mõjukas vaimulik ka enne paavstiks saamist, ta otsustas, et paavst peab olema ilmalikust võimust sõltumatu. Senini keisrid arvasid paavste küll olema vaimuliku võimu esindajad aga ilmalikust võimust sõltuvad
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
6 nov 1632 2 tundi enne lahingut kirjutas Gustav II Adolf Tartu Ülikooli rajamise ürikule 1648 festvaali rahu Katoliikluse ja luterluse kõrval tunnistati ka kalvinismi Saksamaa jäi killustatuks 3.Absolutism Prantsusmaal · Absol kujunemine: · rahvusriikide ja reformatsiooni tulemusel · põhjendaja: Jean Bodin 1530-1596,(Teos:''Kuus raamatut riigist'' 1576) · esitas kolm riigivormi: demokraatia, aristokraatia, monarhia · heaolu tagab piiramatu kuningavõim, tagab perekonna ja eraomandi kaitse · absolutism levis Euroopas 17.-18. saj, eriti Pr-l. Inglismaal oli absol. aastail 1603-1642(Kodusõda) ja 1660- 1688 · Louis XIV ''Riik see olen mina!'', ta oli riigivõimu teostaja: valitsusjuht, ülemjuhataja, ülemkohtunik, kirikupea · kuningas toestus sõjaväele, see nõudis keerulist haldus. ja maksusüsteemi, kujunes büroktraatia, tsentraliseeritud valitsusaparaat
vaimselt kultuurilt rahvuslikele kultuuridele. Piirid Keskaega saab piiritleda ajaliselt ja ruumiliselt. Ajaliselt saab seda erinevalt dateerida. Enamasti märgitakse keskaja alguseks 476 ehk Lääne-Rooma keisririigi lagunemine/viimase keisri võimult kukutamine, kuid lõpudaatumid on vaieldavad. Osad nimetavad keskaja lõpuks aastat 1453, kui Bütsants lagunes, teisalt võib nimetada lõpuks ka 1492. aastat, kui Kolumbus avastas Ameerika mandri, või 1517. aastat, kui algas reformatsioon. Aga üldiselt lõppes keskaeg 15-16.saj. Ruumiliselt määratakse keskaega seal, kus usuks katoliiklus ja valitsev kord feodalism ehk löönikord. Sellist kooslust nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks. Selle kese oli Gallias, sest just sealt arenesid välja esimesed feodaaltsivilisatsiooni tunnused. Tunnused · Uute rahvaste ilmumine ajalukku (germaanlased ja slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub vahemere äärest põhjapoole
paavstid kokkuvõttes edukamad. 13.saj kaotas keisrivõim senise tähtsuse: Itaalia vabanes keisrivõimust ja Saksamaal taastus poliitiline killustatus. Paavstivõimu kõrgaeg jõudis kätte Innocentious III ajal (11981216), mil mõned Euroopa valitsejad tunnistasid end koguni paavsti vasalliks. Siis kuj välja kiriku tsentraliseeritud korraldus. 5.Ristisõdade ajend,eesmärgid,osavõtjad *Ajend: Jeruusalemmas Jeesuse haua vallutamine moslemite poolt *Eesmärgid: 1)vabastada Jeruusalemm 2)vallutada LähisIda 3)suurendada paavsti autoriteeti ja valdusi 4)feodaalide agressiivsust Euroopast välja suunata 5)Genova ja Veneetsia soovisid taastada kontrolli Vahemere kaubanduse üle *Osavõtjad: 1)paavst Urbanus II 1096.a kuulutas Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja ja vallandas nii esimese ristiretke. 1099.a vallutasid LääneEuroopa rüütliväed tormijooksuga Jeruusalemma ja tapsid seal tuhandeid inimesi
Nimetus võeti kasutusele XV. Sajandil, mil Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt viimase Lääne Rooma keisri kukutamist 476. aasta. Keskaja lõpu määratlemisel ajaloolased nii üksmeelsed ei ole, kuid kõige sagedamini peetakse selleks aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Seda aastat loetakse siis ka järgmise ajalooperioodi varauusaja alguseks. Keskaeg jaguneb Varakeskajaks V. XI. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne- Rooma keisrivõimu langusest kuni XI. Sajandini. Rooma keisririigi aladele olid tunginud germaanlased ja Lääne- Roomas tekkisid germaanlaste riigid. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma piiskoppide ehk paavstide autoriteet. Lääne- Euroopa kristlased hakkasid paavstis nägema oma vaimset isa ja eestseisjat
Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine
Linnad tekkisid kauplemiseks soodsatesse kohtadesse- jõesuudmed, silla v koolmekoha juures, sadamapaik. Linnastatuimad piirkonnad tekkisid paikadesse, kus oli talupoegi, kellele toodand linlase toidaks ja kelle hulgast saaks linn täiendust elanikkonnale.Kõigepealt hakkasid linna tekkima Vahemere piirkonda, antiiksete linnade kohale, hiljem kesk- ja põh-euroopas. Suurimad linnas u 50-100 tuh, keskmine linn 10 tuh, väikelinn 1000 elanikku. Tähtsamad ehitised olid kirik, linnavalitsuse hoone, turuplats, sadam. Linnaõigus e linnaharta saadi valitsejalt, õigus omavalitsusele (nõukogu e raad), raha vermimine, seadused, kohus, maksud, kaitsemeeskond. Linnaelanikud olid osa III seisusest, vabad inimesed- käsitöölised, kaupmehed, lihtrahvas. 1.a linnas- vaba inimene (sunnismaine talupoeg oli põgenendu linna, suutis end seal elatada, ilma, et teda leitaks). Gildid olid usulised ja poliitilised kaupmeeste ühingud, tsunftid käsitööliste
vallutasid need alad. Keskaja lõpuks pakutakse erinevaid daatumeid: 1453. a. - Konstantinoopoli vallutamine/1492. a. - Ameerika avastamine Kolumbuse poolt/ 1517. a. - usupuhastus. 5.saj. Lõpul tungisid frangid Clodovechi juhtimisel Galliasse ja tõrjusid läänegoodid Hispaaniasse. Nad võtsid üle risitusu ja ühinesid katoliku kirikuga. Roomlased nägid neis liitlasti germaanlaste vastu, kes pooldasid ariaanlust. 6-7. saj. Kuningavõim nõrgenes ja peale kuninga surma pidid pojad riigi omavahel ära jaotama, see ebaõnnestus ja toimusid vennatapusõjad. Aja jooksul kujunesid välja suured iseseisvad piiskonnad, kus valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused. 560. aastatel vallutasid Itaalia langobardid, kes võtsid üle ristiusu ariaanlikul kujul, kuid olid muus osas Roomast vähe mõjutatud. Suhted Rooma põlise elanikkonnaga muutusid vaenulikeks ja abi oodati paavstilt
3) Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga 4) Paavstide ja kuningate ainuvõimu tülid 5) Seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik poliitiline kord. Feodalism e. läänikord Keskaja ajaline piiritlus: Keskaja alguseks peetakse 476. aastat, mil langes Lääne-Rooma. Keskaja lõpuks on välja pakutud 3 aastat: 1453 a. Ida-Rooma e. Bütsantsi langus 1492 a. Kolumbus jõudis Ameerikasse 1517 a. Algas luterlik reformatsioon. varakeskaeg: 5-10 saj. kõrgkeskaeg 11-13 saj. hiliskeskaeg 14-15 saj. Keskaega piiritletakse ka ruumiliselt: 1) paigad, kus levis katoliiklus 2) paigad, kus levis feodalism (Keskmeks oli Gallia e Prantsusmaa) 2. VARAKESKAEGSE EUROOPA KUJUNEMINE Rooma riigi aladel Lääne-Euroopas elasid keldid. Keldi hõimud: gallid – Prantsusmaal britid – Britannias škotid – Šotimaal belgid – Belgias helveedid- Šveitsis
keskvõimuga riikide tekkimine Prantsusmaal ja Inglismaal. Kombed muutusid peenemaks Euroopas. 100 aastane sõda, mis toimus Inglismaa ja Prantsusmaa vahel võitluses võimu vahel, kuna mõlema riigi valitsejad olid sugulased. Keskaja suur katku epideemia, mida nimetati ka mustaks surmaks ja see levis kõikjale üle Euroopa. · 15. 16. saj hiliskeskaeg Ühiskonna ja kiriku kriis. Lääne kristluse lõhenemine ja Martin Lutheri reformatsioon (1517) ehk reformiti katoliku kirikut ja usulahke hakati nimetama protestanttismiks näiteks luterlus ja kalvinism. ürgkaeg vanaaeg keskaeg uusaeg uusaeg ürgkogukondlik orjanduslik, feodaalkond, kapitalism, imperialism , kord, ürgkari, orjapidaja ja ori, feodaalid ja kapitalistid turumajandus,
- Muhamed 570 632 langetõbine 610 hakkas jutlustama uut usku jumal Allah 16. juuli 622 moslemite ajaarvamise algus (Mediinasse ehitati I mosee) KORAAN islami usu püha raamat, araablaste elukorralduse juhis 114 peatükki e. SUURAT Püha Sõda e. DZIHAAD palvetatakse 5 korda päevas palverännak e. HADZ veel kaks raamatut: Sunna ja Sariaat islam araabia keeles alistuma 3. Araablaste vallutused ja suurriigi kalifaadi loomine - Edu põhjused: vaprus, surmapõlgus hea ratsavägi kõrge võitluskunsti tase hea distsipliin - Islami leviku põhjused salliv suhtumine teiste rahvaste tavadesse islamiusulised vabastati maksudest 4. Araabia kultuur - Araablaste vahendusel jõudsid Euroopasse Araabia, India ja Hiina teadlaste teosed
annaabi.ee 
