Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"ristideta hauad" - 46 õppematerjali

thumbnail
7
doc

Ristideta hauad

-1"Ristideta hauad" Arved Viirlaid 1. Tsitaadid: 5 "Ja sellest asjast ta siin elas . Kuidas sa nõdrukest enam maailma ajadki , teine pommiplahvatustest ja tulekahjudest niikuinii poolsegane , ainus perekonnast ellujäänu ." Lk. 9(1. romaan ) 6 "Maanteel ei olnud suurt liiklust , oli näha vaid vene sõjaväeveokeid ." Lk 35 (1.romaan ) 7 "Kõndides õhtuhämaruses sõbra vanemate talu poole , tundus Taavile , nagu oleks ta olnud aastaid kaugel - niivõrd oli maailm tema metsades rändamise päevil muutunud ." Lk 40 (1.romaan ) 8 "Mehed kiirustasid toast tuppa , pilgud vilksatamas aknast metsa poole . "lk 227 (2.romaan ) 9 "Elutu plekikild ja kivid ta jalgade all . Maa ,...

Kirjandus → Kirjandus
1193 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Ristideta hauad

_____Gümnaasium ______nimi_______ 12.a klass SELTSIMEHELIKKUS, KOKKUHOIDMINE, ÜHTEKUULUVUS ­ RASKE AEG ÜHENDAB Referaat ____2012 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Arved Viirlaid............................................................................................................4 1.1 Elulugu.................................................................................................................4 1.2 Teosed..................................................................................................................5 2. Teose ,,Ristideta hauad" analüüs................................................................................6 Kokkuvõte.........................................................................................

Kirjandus → Kirjandus
32 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ristideta hauad

„Ristideta hauad“ Loo kaardistamine Pealkiri: ,,Ristideta hauad,, Kulminatsioon: Taavi põgeneb Peategelased: Taavi Raudoja, Ilme, Roosi Marta Kõrvaltegelased: Osvald, Ignas, Arno, Liisa Sündmused:tegevuse pingestumine 1.Taani saabumine Tallinnasse 2.Tuttavatega kohtumine 3.Roosi Marta juures Taavi peitmine 4.Ilme saabumine Tallinnasse. Taavi kohtumine Ilme ja pojaga. 5.Teeleasumine ranna poole 6.Heinaküünis peitmine 7.Taavi minek Marta koju. Taavi vangistamine. 8.Ilme ja poja ärasõit Soome 9.Taavi vahistamine 10.Taavi viimine tema töökohta Kulminatsioon: Taavi põgeneb Pinge langus: 11.Taavi varjab end 12.Evaldo onu ja onunaise juures peatumine 13.Taavi minek Piiibu Eedi tallu 14.Kohtumine Leonardi ja Eduardiga. Tõe kuulmine. KONFLIKT:Taavi tahtis perega Soome põgeneda LAHENDUS:Tema naine ja poeg olid kinni võetud. TEGEVUSPAIK: Tallinn Autori juhtm...

Kirjandus → Kirjandus
18 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Arved Viirlaid "Ristideta hauad"

Arved Viirlaid ``Ristideta hauad`` 2.Tegevusaeg 1944.aasta oktoobri algus ja kestab 1945 hilissuveni. 3.Tegevus kohad- maal (Taavi kodukohas), Tallinn, Rapla lähedal 4.Kodukülla naaseb üheks ööks Taavi Raudoja, kellel on kaaslasteks paar ``soomepoissi`` ja eesti leegionimees. Nad on metsas redutanud. Taavi naine on aga asunud koos oma vanematega ja pojaga Rootsi põgenema. Nii ei leia Taavi neid kodust eest ja järgmisel hommikul asub Taavi Tallinna poole teele, et neile järgi sõita. Õhtuks aga saabub pere koju tagasi, sest nad ei saanud paati. Taavi naine kuuleb ämma käest kodus mehe mõtetest ja läheb koos pojaga abikaasale Tallinnasse järgi. Tutavate juures nad kohtuvadki. Enne seda on Taavi saanud endale dokumendid vallamajas töötavalt Marta Laanelt ja tüdruk on talle Tallinna järgi läinud plaaniga temaga koos põgeneda. Linnas kohtub Taavi endiste võitluskaaslastega, kellega arutatakse põgenemisplaane. Sõprade seas on ka är...

Kirjandus → Kirjandus
196 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

RISTIDETA HAUAD I

Raamatu kokkuvõte RISTIDETA HAUAD I ARVED VIIRELAID 2008 Tsitaadid: ,,No mis tee sinul jalge all on?" teine tegelane sattus temaga kokku, ja nägi et ta oli kuhugi ruttamas, ning tahtis ta teada kuhu sõber minemas on. ,,Öösel on ju nii kuradima külm." öösel oli külmem kui päeval ja neile see ei meeldinud. ,,Esimene uni tüdrukutel tehtud." Turku olid üle pika aja oma une nende sündmuste käigus tehtud saanud. ,,Pole viinatilkagi." kuna paljud räägivad et viina juues saab sooja aga kuna tal pole olnud mitte uteri viinatilka ka ei saanud at endale kodus sooja teha sest tal oli kodus väga külmad ruumid. ,,Ma heidan põrandale." ta läheb põrandale magama, sest teised kohad voodites olid täis saanud. Üks Taavi kaaslastest oli haavata saanud ja kuna nad olid parasjagu Taavi naise kodu lähedal, otsustai sinna abi otsima minna. Hilde võttis ta vastu ja Taavi avastas, et ta naine ja poeg olid äia ja ämmaga koos põgenenud, i...

Kirjandus → Kirjandus
321 allalaadimist
thumbnail
2
doc

"Ristideta hauad" - Arved Viirlaid

Ristideta hauad Arved Viirlaid Raamatu peategelaseks on Taavi Raudoja,kellel on naine Ilme ja poeg Lembitu. Tegevus algab 1944.aasta oktoobrist. Tegelased olid vene võimu alla. Nad peitsid ennast ja kartsid vabalt ringi liikuda kuna neid oleks kinni võetud. Sellepärast hakkas Taavi oma sõbradega otsima võimalusi kuidas põgeneda Soome. Kui Taavi oli läinud Tallinna siis otsustas Ilme koos Lembituga talle järgneda. Tallinnas peatus Taavi Marta juures. Selgelt oli näha et Martale meeldis Taavi. Marta tahtis ka Taaviga põgeneda. Kui Taavi ja tema sõbrad olid leidnud võimaluse paat saada ,reetis neid keeg ja nad ei saanud seda. Ainus kelle käest nad oleks paadi saanud maksis see raha. Marta lubas minna Taavil tema majja ja tuua ehteid.Kui Taavi oli sinna jõudnud polnud seal midagi.Sinna ilmus ka Marta ja ütles et nägi Ilmet ja Lembitut rannas lahkumas koos teistega. Taavil ...

Kirjandus → Kirjandus
52 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Arved Viirlaid "Ristideta hauad II"

2.OSA 1.Peatükk · Osvaldi ja Marta vahel on tekkinud suhe. Värdi hoiatab meest Marta suhtes, kuid Osvald jääb siiski Marta poolele. · Selma teatab, et Ilme on üle lahe sõitnud ning Taavi vangistatud. · Hilda on muutunud elavamaks, rõõmsameelsemaks, ta suhtub Tõmmisse pilkavalt, ei poputa teda nii nagu varem, Tõmm jõuab järeldusele, et on Hildasse armunud. · Metsaotil edeneb töö, arvatakse, et venelased ei ohusta enam kedagi kuni kuuldakse raketipauku. Suuremat rünnakut sellest aga ei tule. · Mees, kes asus uue võimukandja Holde asemel valgesse majja, oli Mihhail Turban ( mannetu Venemaa eestlane, sünge, kahtlustav ). Teiseks võimukandjaks sai Peetal Rause, Martast oli saanud Kommunistliku Partei liikmekandidaat. · Venelased on Hiiel ( Must NKVD auto kahe relvastatud mehega). Otsiti Taavit, küsiti pilte ning päriti Marta ja Taavi suhte olemuse kohta. Krõõta pole kodus, hiljem aga selgub, et t...

Kirjandus → Kirjandus
147 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Arved Viirlaid "Ristideta hauad I "

,,Ristideta hauad" 1.osa Taavi: Soome ohvitser, kommunismi vastane, hakkaja ja tahtejõuline noormees, kes ei heitu venelaste jõhkrast kohtlemisest, ei tunne hirmu mitmekordsel põgenemiskatsel üle lahe Heino Roode: kaasvõitleja Vello Kasar: üks tuttav kaasvõitleja, kes venelaste seas kannab Soome pükse ja saapaid, tal on kaasas 2 sõpra. Leonard: Taavi sõber, teekonnakaaslane Selma: Taavi lapsepõlvesõber, lahke abivalmis ja heasüdamlik neiu. Lompus: Soome päritolu kokk, kes suhtleb venelastega ning üritab Taavit üle piiri sokutada, Taavi jaoks tundub see kõik kahtlane. Hiie talu teenrid: Vana Aadu, Osvald, noor Hilda, vigane Värdi Hiie talu pereliikmed: perenaine Krõõt, pereisa Ignas, perepoeg Tõmm, peretütar Ilme koos poja Lembituga Vallavolikogu liige: Marta ­ krutskeid täis, annab Taavile Nõukogude passi Taavi ema: Piskujõe Linda Taavi isa: Andres Raudoja ­ ,,Kui pole surmaks loodud, ei sure tappeski" ­ Andres tapeti Piskujõe kuuskede ...

Kirjandus → Kirjandus
380 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Arved Viirlaid-Ristideta hauad

Kuressaare Ametikool Teeninduserialade osakond Kokk (KP-31) Isabel Kangur Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad I" Kirjandusteose analüüs Juhendaja: Sirje Paakspuu Kuressaare 2009 1. ,,Teie kõik loodate, kuid ei usu," tulid Ilmele poja sõnad meelde. Küllap poiss oli seda kelleltki kuulnud. Kes võis nii öelda? Äkki tundus Ilmele, et poja sõnades on tõde. Ta tahtis mitte ainult loota, vaid ka uskuda.- Tõsi oli selle lapse sõnades tõesti. Paljud inimesed olid kaotnud oma usu ja tahted seoses Nõukog...

Kirjandus → Kirjandus
196 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Arved Viirlaid " Ristideta hauad "

Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" Komplekt koosneb kahest raamatust. I raamatu tegevus algab 1944. aasta oktoobris sõjajärgses Eestis, jutustatakse kodumaale naasnud soomepoiste saatusest, nurjunud emigreerimiskatsetest, NKVD vanglakoledustest ning meeste siirdumisest metsade rüppe. II raamatu tegevus keskendub metsavendade elu ja võitluse kujutamisele. Traagiliste sündmuste ahelat seob peategelase Taavi Raudoja perekonna saatus ­ oma poja elu hinnaga on Taavi sunnitud lunastama vabaduse endale ja võitluskaaslastele. Tegelased on tugevad isiksused, tugevate rahvuslike veendumustega, füüsiliselt kui ka vaimselt vastupidavad. Mõnikord on tema teostes uskumatuid põgenemisi ette tulnud. "Ristideta hauad" 1952 ilmus 1. Ajalooline romaan 2. Tegevusaeg: 1944 okt-1946 3. Teema: metsavendade elu ja eesti rahva kannatused sõja järel Põhiküsimused: 1. Rahva meeleolu: suhtumine uude võimu, suhtumine metsavendadesse, Marta 2. Teose peateg...

Kirjandus → Kirjandus
67 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ristideta hauad, A. Viirlaid

,,Ristideta hauad" I osa Arved Viirlaid Meie vanematele ja kõigile, Kes on uskunud inimsusse, Õiglusse ja vabadusse, seistes Kindlalt oma ideaalide eest. 1. Imelikul kombel ei tundnud Linda sel korral poja tulekust rõõmu. Nähes teda elusana ja tervena, tulvasid silmad küll rõõmupisaraist, aga kui pea ei võinud need muutuda valupisaraiks, sest hingele lasus kohe surutis: mis Taavist nüüd saab? 2. ,,Oleksime olnud õhtul kodus," täiendas ema. ,, Aga see polnud meie käes. Nüüd on jälle aeg, kus meie endi käes pole midagi." 3. ,,Sul, taat näib olevat kindel tunne, kui oma maalapp jalge all. Ära peta ennast ega mind. Pole see maalapp siin kuigi kindel ega ole venelaste ees ka oma tegude pärast mingit vabandust. Kui meid rindel nii armetult segi löödi, siis on mulle selge, et ainult teisel pool merd saab ve...

Kirjandus → Kirjandus
62 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Arved Viirlaid Ristideta hauad

Arved Viirlaid „Ristideta hauad” Esimene osa Esimene peatükk Oli sügis ning tihe töö põllul käis. Taavi Raudoja tuli Hiie tallu. Teda võttis vastu Hilda, kes ruttu ka teisi soovis külalisest teavitada. Hilda saatis Taavi ruttu lakka. Peagi kostus õue sõitva auto mürinat. Need olid venelased, kes taludest viina otsisid. Kurttumm Aadu ronis lakaluugist sisse. See tõmbas venelaste tähelepanu lakale. Roosi Marta päästis Taavi mehed endaga kaasa viies. Sõjast tulnud mehi, kes koos Taaviga koju tulid oli (peale Taavi) veel neli (üks nendest kergelt haavatud). Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna. Saunas oldi nii kaua, et perenaine neid sööma pidi kutsuma. Haavatud mees, Värdi, oli abivalmi Taavi vastu tõre. Hiie tallu tuli Marta. Ta andis Taavile passid, mille sakslased olid inimestelt ära korjanud. Pildid olid halva kvaliteediga, tänu sellele said mehed neid oma isikute varjamiseks kasutada. Teine peatükk Taavi läks Tallinna, et ...

Kirjandus → Eesti kirjandus
29 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Referaat "Ristideta hauad"

,,Risitideta hauad" Juuni, 2012 Kuressaare TG Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" Referaaat Page 1 ,,Risitideta hauad" Juuni, 2012 Sisukord Sissejuhatus................................................................3 Autorist........................................................................4 Teos............................................................................5 Arvamus....................................................................11 Kasutatud kirjandus,lingid.........................................12 Page 2 ,,Risitideta hauad" Juuni, 2012 Sissejuhatus Raamat ,,Ristdeta hauad" on A...

Muu → Referaat
247 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Raamatu lühikokkuvõte "Ristideta hauad"

Arved Viirlaid "Ristideta hauad" Kanadas elava eesti kirjaniku A.Viirlaiu romaan"Ristideta hauad" annab pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis. Romaani 1.osas algab tegevus oktoobris 1944. Kirjanik jutustatab kodumaale naasnud soomepoiste saatusest, nende nurjunud emigreerumiskatsetest Rootsi, NKVD vanglakoledustest ning meeste siirdumistest metsade rüppe. Kõik algas sellest, et noor mees Taavi Raudoja saabus koju teisest maailmasõjast.Ta vaatas talus ringi ja märkas, et kodu oli jäänud endiseks.Taavi ootas pinevusega kohtumist oma naise Ilme ja poja Lemituga. Esimese suure üllatusena sai ta teada, et ema ja teised on kolinud sõja pärast kodust teise tallu koos külarahvaga.Taavi kohtus samuti ka oma endiste sõprade ja sõjakaaslastega mis tegi Taavi rõõmsaks. Sõbrad olid väga head tema vastu ja nõnda vastas Taavi ka neile. Kuna Taavi oli olnud teenimas Soome leegionis, vajas ta ...

Kirjandus → Kirjandus
179 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Arved Viirlaid "Ristideta hauad" kokkuvõte peatükkide kaupa

Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" Esimene osa Esimene peatükk Oli sügis ning tihe töö põllul käis. Taavi Raudoja tuli Hiie tallu. Teda võttis vastu Hilda, kes ruttu ka teisi soovis külalisest teavitada. Hilda saatis Taavi ruttu lakka. Peagi kostus õue sõitva auto mürinat. Need olid venelased, kes taludest viina otsisid. Kurttumm Aadu ronis lakaluugist sisse. See tõmbas venelaste tähelepanu lakale. Roosi Marta päästis Taavi mehed endaga kaasa viies. Sõjast tulnud mehi, kes koos Taaviga koju tulid oli (peale Taavi) veel neli (üks nendest kergelt haavatud). Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna. Saunas oldi nii kaua, et perenaine neid sööma pidi kutsuma. Haavatud mees, Värdi, oli abivalmi Taavi vastu tõre. Hiie tallu tuli Marta. Ta andis Taavile passid, mille sakslased olid inimestelt ära korjanud. Pildid olid halva kvaliteediga, tänu sellele said mehed neid oma isikute varjamiseks kasutada. Teine peatükk Taav...

Kirjandus → Kirjandus
1279 allalaadimist
thumbnail
3
doc

``Ristiteta hauad`` Arved Viirlaid

Arved Viirlaid Elulugu: Arved Viirlaid sündis 1922. aastal Harjumaal taluniku pojana. Ta õppis 1937­1941 Tallinna Riigi Rakenduskoolis. Töötas Eesti Kirjastuse Ühisuse tehnilise toimetajana. 1941. aastal liitus ta metsavendadega ja osales Suvesõjas. Aastatel 1943­ 1944 sõdis vabatahtlikuna Soome armee eesti üksuse koosseisus ning naasis augustis 1944 Eestisse. Pärast sõda elas lühikest aega Rootsis, 1945­1953 Inglismaal, kus valmistus luuretegevuseks Nõukogude tagalas ning aastast 1953 Kanadas. 1954. aastal pälvis Viirlaid Henrik Visnapuu fondi auhinna. 1997. aastal loobus ta president Lennart Meri poolt talle määratud Riigivapi III klassi teenetemärgist. Looming: Arved Viirlaid alustas luuletajana. Tema esimestes luulekogudes on olulisel kohal sõja-aastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. Tuntuks sai Arved Viirlaid proosakirjanikuna. Tema looming on kantud ühest eetilisest põhimõttest: r...

Kirjandus → Kirjandus
48 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Essee "Minna midagi nõudmata udu hõbedast kingis..." (Kersti Merilaas-Sang)

,,Minna midagi nõudmata udu hõbedast kingis, käia kuhugi jõudmata rahu rohevas ringis, mesilindele jagada viimased lahtuvad leinad, mooniväljadel magada, ümber sinised seinad." (Kersti Merilaas-Sang) Essee Kui kauni pildi saab maalida sõnadea, ilusa kujutise luua. Kui ilus oleks uinuda kesk moonivälju, õilis mitte midagi nõuda, uidata kuhugi jõudmata ning lõppeks jagada oma valu ja mure mesilindudele. Oleks ilus ­ unistustes. Kas reaalsus aga looduse rüpes sama hea oleks? Tuginedes Arved Viirlaiu romaanile ,,Ristideta hauad", tuleb tõdeda, et unelus ja reaalsus võivad kohtudes põrkuda, mitte aga üheks heleroosaks utoopiaks ühtida. Kui kaua oleks tegelikult hea nii olla ­ kas üldse? Kui kaua tahaks näiteks Kersti Merilaas- Sang ise käia kuhugi jõudmata? Tunnikese, päeva? Kuidas oleks aga aastaga? Ja mis siis, kui polekski kohta, kuhu tagasi minna? Nimetatud...

Kirjandus → Kirjandus
10 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Arved Viirlaid

Arved Viirlaid on sündinud 11. aprillil 1922 Harjumaal Padise vallas taluniku pojana. Ta õppis Kloostri algkoolis ja Tallinna rakenduskunstikoolis. . Töötas Eesti Kirjastuse Ühisuse tehnilise toimetajana. 1941. aastal liitus ta metsavendadega ja osales Suvesõjas. Aastatel 1943­1944 sõdis vabatahtlikuna Soome armee eesti üksuse (jalaväerügemendi JR 200) koosseisus ning naasis augustis 1944 Eestisse, kus võitles 20. Eesti Relva-SS diviisis. Pärast sõda elas ta lühikest aega Rootsis, aastail 1945-1953 Inglismaal kus valmistus luuretegevuseks Nõukogude tagalas ning 1953. aastast Kanadas. Pikka aega oli Viirlaid Eesti PEN-klubi esimees. Viirlaid alustas kirjanikuteed luuletajana. Tema varases luule on olulisel kohal sõja- aastate ja pagulasaja elamused ning armastusteema. Hilisemas loomingus süvenevad pettumusmeeleolud, luuletaja süüvib ühiskonna ning üldinimlikesse probleemidesse. Tunnustuse on Viirlaid pälvinud eelkõige proosakirjanikuna....

Kirjandus → Kirjandus
43 allalaadimist
thumbnail
15
pptx

Esitlus kirjanik Arved Viirlaidist ja tema loomingust.

Arved Viirlaid 9a KSG Pauletta Talmon Sissejuhatud Arved Viirlaid on Eesti kirjanik. Ta sündis 11. aprillil 1922 Harjumaal taluniku pojana. Tuntuks sai proosakirjanikuna. Tema looming rääkis enamasti Teisest maailmasõjast. Loomingud on sündinud vihast, valus, armastusest ja igatsusest. Kanada pressis on teda sõjakirjeldajana Hemingwayga võrreldud. Võitlus Eesti eest. Liitus 1941. aastal metsavendadega ja osales Suvesõjas. Aastatel 1943­1944 sõdis vabatahtlikuna Soomes eesti üksuse koosseisus. Naasis augustis 1944 Eestisse, kus võitles 20. Eesti RelvaSS diviisis. Auhinnad ja teenetemärgid 1954., 1979., 1981. ja 1992. aastal pälvis Viirlaid Henrik Visnapuu kirjandusauhinna. 1997. aastal määras president Lennart Meri talle Riigivapi III klassi teenetemärgi, millest ta loobus. Kahel korral Kanada Eesti Kunstide Keskuse kirjandusauhinna. Aastal 1991 ka kod...

Kirjandus → Kirjandus
13 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Elu ja looming: Arved Viirlaid

Elu ja looming: Arved Viirlaid Sissejuhatus · Arved Viirlaid sündis 11. aprillil 1922. aastal Harjumaal taluniku pojana. · Suri 21. juunil 2015. aastal Kanadas. · Sai tuntuks proosakirjanikuna. · Nõukogude Eestis oli Viirlaid vähemalt kuni perestroikani pagulaskirjanikest Haridustee · Ta õppis Kloostri algkoolis ja Tallinna rakenduskunstikoolis trükindust. · Kunstikoolis laulis eesti laule ja lõpuks Eesti hümni, mille pärast Nõukogude võim ta 1941. aastal vahetult enne lõpueksameid koolist välja laskis visata. · Tegeles kirjutamisega juba koolieas. Peale kooli · Ühines Nõukogude esimese sissetungi ajal metsavendadega, võitles major Hirvlaane vabatahtlike pataljonis. · Saksa okupatsiooni ajal töötas Viirlaid Eesti Kirjastuses tehnilise toimetaja abina. · 1943-1944 võttis osa Jätkusõjast Soome armee Eesti üksuses. Pagulus · 1944. aastal õnnestus tal pageda Rootsi. · 1945-1953 viibis Inglisma...

Kirjandus → Kirjandus
2 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Arved Viirlaid, Gert Helbemäe

Arved Viirlaid 1922 Sündis Harjumaal Padises talupoja peres. Õppis rakenduskunsti (trükikunst), 1941 visati koolist välja. 1943 põgenes Soome, võitles soomepoisina Eesti vabaduse eest. 1944 Rootsi, 1945 Inglismaale, 1953 Kanadasse. Töötas Torontos trükikojas ja kirjastuses. A. Viirlaid esindab nn reedetud generatsiooni, kes uskus maailma aususesse. Kui selgus, et okupatsioon Eestis püsima jäi, oli kibedalt pettunud. Loomingule iseloomulik · vankumatu rahvuslus · soov mõista inimest · ahastuslik otsekohesus · romantika, seiklus LUULE sõdurielamustest, armastusest, loodusest, pettumusmeeleoludest ROMAANID Eesti vabadusvõitlusest, metsavendade elust, vangilaagrist, soomepoiste väljaandmisest Nõukogude Liidule ja nende saatusest Siberis, eestlastest Torontos ,,Ristideta hauad" I, II 1952 · ajalooline tõde · rahvuse säilitamine · küüditamine · oma tee valik: metsavendlus, p...

Kirjandus → Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Pagulaskirjandus

Eesti pagulaskirjandus oli kirjandusliik, mis arenes väljaspool venelaste poolt okupeeritud Eestit aastail 1944­1990. Väliseesti kirjanudse tekke põhjused: · Kodust oli lahkunud palju kirjanikke (M.Under, G.Suits, H.Visnapuu, A.Gailit, A.Mälk) · Oli põgenetud vägivaldse võimu eest, kellele oli vaja vaimselt vastu hakata · Oma rahvusliku kuuluvuse kinnituseks ­ identiteet Pagulaskirjanike põlvkonnad: · Vanempõlvkond ­ kirjanikud, kes juba Eesti Vabariigis olid tuntud. Neile oli lahkumine kodumaalt kõige valuam, sest maadesse, kuhu mindi polnud nende nimed tuntud, seega polnud kirjanikuna elatist teenida võimalik. G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu, A.Gailit, K.Ristikivi, A.Mälk · Keskmine põlvkond ­ See oli arvukaim grupp. Kirjanikud, kes lahkudes olid umbes 20 aastased. Neil oli gümnaasiumiharidus ja enaik vallalised. Nad suutsid paguluses oma valitud eriala teostada...

Kirjandus → Kirjandus
162 allalaadimist
thumbnail
1
docx

“Ristideta hauad” kokkuvõte

"Ristideta hauad" Raamatu autor on Arved Viirlaid, kes sündis 11. aprillil 1922 aastal Harjumaal Padise vallas ja on Eesti kirjanik. Ta alustas oma teekonda luuletajana. Tema esimestes luulekogudes on olulisel kohal sõja-aastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. Tuntuks sai Arved Viirlaid proosakirjanikuna. Tema looming on kantud ühest eetilisest põhimõttest: rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda. Romaanides kujutab Viirlaid sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, nõukogude vangilaagrite tegelikkust ja pagulasühiskonna eluprobleeme. Selle raamatuga ta räägib täpselt mida tehti inimestega Eestis tol ajal ja kuidas nende elu oli.Teose pealkiri läheb raamatu sisuga väga hästi kokku. Tegu 1952. aastal kahes köites ilmunud romaaniga. Romaan ilmus algselt Rootsis Lundis, Eestis ilmus see esmakordselt 1991. aastal.Romaan loob pildi traagilist...

Eesti keel → Eesti keel
30 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Pagulaskirjandus

Pagulaskirjandus tekkis II ms tulemusel. 1944. a. Põgenes kodumaalt palju kirjanikke(kuulsamad: Suits, Under, Visnapuu, Gailit, Ristikivi). Eesti kirjandus säilitas elujõu võõrsil.Eestisse tuli võõrvõim aastal 1940.Kultuuritegelased läksid tagalasse, seal loodi rahvakunsti ansambleid. Eestis loodud kirjandus allutati kontrollile. Tohtis olla ainult sotsialistlik realism. Sotsialistlik realism-N-Liidus ainulubatav loomingumeetod, mille alusel nõuti kirjanikult ideelisust, tüüpilisust, ja rahvalikkust. Kirjanik pidi kujutama sotsialismi eest peetavad võitlut positiivses pildis. Pidi ülistama riiki ja selle juhte. Teemad millest kirjutati-patriotism, NSVL rahvaste sõpruse kajastamine, eesrindlik töö, poliitiline üleskutseluule. Luuletajad: Kalju Lepik- Ta luulel on 3 alustala: Eesti keel, piibel, rahvaluule. Ta luulet iseloomustab aktiivselt võitlev hoiak. Esikteos on ,,Nägu koduaknas". 13 luulekogu. Lorilaulud- ,,Minul on karvased sääred"...

Kirjandus → Kirjandus
132 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Arved Viirlaid “Ristideta hauad”

Arved Viirlaid “Ristideta hauad” Esimene osa. 2.Kanadas elava eesti kirjaniku A.Viirlaiu romaan ”Ristideta hauad” annab pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis. Esimene osa algab oktoobris 1944. aastal ja lõppeb hilissuvel 1945. aastal. 3. Põhiline tegevus toimub maal kus Taavi on üles kasvanud, Tallinn, Rapla lähedal, kus põhikohad on rabad, metsad ja külad. Autor on kirjeldanud raamatu tegevuspaiku romantiliselt. 4. Taavi Raudoja saabus koju (mis oli jäänud peale sõda endiseks)teisest maailmasõjast.Taavi lootis kohtuda oma naise Ilme ja poja Lemituga kuid paraku pidi ta selles pettuma kuna ta sai teada, et ema, naine ja poeg on kolinud sõja pärast kodust teise tallu. Hiljem Taavi kohtus samuti ka oma endiste sõprade ja sõjakaaslastega kes olid väga head tema vastu ja tegi tema õnnelikuks. Taavil ei olnud NSVL passi kuna ta oli teeninud Soome leegionis, sest Eest...

Kirjandus → Kirjandus
81 allalaadimist
thumbnail
3
docx

PAGULASKIRJANDUS

PAGULASKIRJANDUS 1944 lahkumine Eestist: Rootsi (u 22000) Kanada (u 17000) USA (u 13000) Austraalia (u 6000) Saksamaa (u 3000) kultuurilised keskused: Stockholm, Lund, Toronto eestikeelne kirjandus eesti kirjastuste raamatute postimüügisüsteem Eesti koolid, seltsid, laulukoorid Paguluse organiseerumise kolm tasandit (R.Raag) kohalik (eesti seltsid) ülemaaline/riiklik (Eesti Rahvusnõukogu, Eesti Rahvusfond, Eesti Komitee Rootsis, Rootsi Eestlaste Esindus, Eesti Kultuuri Koondis Rootsis, Eesti Rahvuskomitee USAs) ülemaailmne tasand: ESTO-d (1972 Torontos, 1976 Baltimore'is, 1980 Stockholmis, 1984 Torontos, 1988 Melborne'is, 2000 Torontos) Välismaine Eesti Kirjanike Liit 1945 Kirjastused: "Orto", Eesti Kirjanike Kooperatiiv jt (1944-1989 ilmus eksiilis 2600 eestikeelset raamatut, neist 750 ilukirjanduslikku teost) Väljaanded: "Eesti Looming" (1944-46 Helsingi ja Stochkolm)...

Kirjandus → Kirjandus
10 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Paguluskirjandus

Pagulaskirjandus 1944.a ­ Pagulus 1950.a ­ kirjanike liidus puhastus, sotsialistlik realism 1956 ­ sulaaeg 1962 ­ kasseti põlvkond ­ närbujad Proosas - Lähiminevik ­ analüüs Dramaatikas ­ realistlik elupilt Luules ­ undergraund kirjandus. Kirjandus - metafoor ülekaalus, ridade vahele kirjutamine Sisepaguluses J. Semper, K.Merilass, B.Alver, M.Raud Siberisse H.Talvik, H.Raudsepp Undergraund kirjandus P.E.Rummo, J.Kross, J.Kaplinsk, H.Rummel Hävitati rahvuskultuuri, 1950.a saadeti irjanike liidust välja 48 isikut Eesti kultuuri nõukogustamine, kirjanduselu kiratses Ühisjooned: 1) sündunud Eestis, kuid looming välismaal 2) ühised teemad ­ pagulase saatus, kodumaa austus Tähtsus: kirjandust ilmus rohkem kui Eestis, tervelt 780 teost. 1940-1950 säilitasid ja kandsid edasi pagulased. Suuremad kogukonnad USA, Rootsi, Kanada, jätkati kirjanduse väljaandmist, Hoida ja arendada traditsio...

Kirjandus → Kirjandus
54 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti kirjandus 1940-1980

Eesti kirjandus 1940ndail - Eesti kuulus NL-le. · Paguluses: Suits, Under, Visnapuu, Gailit, Ristikivi,Mälk. · Valitses Stalinism: kohustuslik sotsialistlik realism, kirjandus oli propaganda ja kuuleka rahva kasvatusvahend. · Kirjandus oli täielikult allutatud ideoloogilisele kontrollile. · Ajakiri VARAMU muutus VIISNURGAKS, veel LOOMING ja SIRP JA VASAR. · Sõja ajal kirjanduselu välja surnud. · Sel ajal oli kirjandus eestluse säilitajaks ja hingehaavade ravijaks. · Lugejad ootasid peamiselt põgenemis-, sõja- ja nostalgiaromaane. · Kirjandus Stalinit ülistav · Under- ,,Mureliku suuga" 1942 · Ristikivi ,,Rohtaed" 1942 · Gailit ,,Karge meri" 1944 · Üldine kahtlustamise aeg, vaimne vägivald. · Kirjanike hirmutamine ülekuulamistel · Kirjanike liidust heideti välja Tuglas, Semper, Raudsepp, Alver. · Keelati I vabariigi aegne kirjandus.ajupesu- katkestada traditsioonid, side minevikga. Eest...

Kirjandus → Kirjandus
111 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Inimene- mässaja ja alistuja

Inimene-mässaja ja alistuja Vigu teha on loomulik, kuid vähestel on julgust neid tunnistada. Parema meelega jäävad inimesed enda uskumustele kindlaks, isegi kui vahel võivad need hukatusse juhtida.Kas järjekindlus viib sihile või hoopis sunnib meid kõigest loobuma? Läbi ajaloo oleme näinud, et naist on nii jõu kui ka tähtsuse poolest mehe alamaks või temast vähemaks peetud. 19. sajandil tekkis USAs ja Lääne-Euroopas naisõiguslaste liikumise tulemusena feminism. Naised olid väsinud kodus olemisest ning tundsid, et suudavad ühiskonnale pakkuda enamat kui puhas kodu ja viisakad lapsed. Nüüdisaegse feminismi alustalaks on Mary Wollstonecrafti teos ,, A Vindication of the Rights of Women." Autor uskus, et sotsiaalseteks muutusteks on vaja nii meeste kui ka naiste vaimset arengut, kuid viimase progress pole võimalik kitsa silmaringi tõttu. Ehkki praeguseks on sugudevaheline lõhe oluliselt vähenenud, pole võitlus veel läbi ja ammugi mitte võid...

Eesti keel → Eesti keel
10 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Nimetu

Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................2 Teose ajalooline skeem.................................................................................................. 2 Autori positsioon ajas ja mõju ilmumisajal................................................................2 Teose saamislugu....................................................................................................... 2 Objektiivne väärtus tänapäeval.................................................................................. 3 Teose tegelaskond.......................................................................................................... 3 Teose tegelaskonna ulatus, mis on keskpunktis ja toese tüüpilisus........................... 3 Tegelaste jagunemine gruppidesse....................

Varia → Kategoriseerimata
329 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Meie keel on meie ajalugu.

Meie keel on meie ajalugu Eesti keel kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul, arvatavasti mitme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Algselt eksisteerisidki erinevad murderühmad, milleks olid põhja- ja lõuna- eesti murded. Sageli seostatakse keelt riigi ja rahva ajalooga, aga seda täiesti põhjusega, sest keel on ju rahvuse üks esmaseid tunnuseid. On olemas erinevaid rahvussümboleid, kuid keel on üks kindel joon, mis eristab näiteks eestlast lätlasest või prantslasest. Eesti rahvus ega keel ei ole väga pika ajalooga. Esimesed eestikeelsed sõnad on teatavasti pärit Henriku Liivimaa kroonikast ja need olid:" Laula!Laula!Pappi!" . Kui võrrelda eesti keele vanust mõne romaani keele vanusega, siis on meie keel nende kõrval kui ,,poisike". Näiteks esimesed teadaolevad kirjalikud allikad prantsuse keelest on pärit aastast 842. Samas, eesti keelest on esimene säilinud kirjalik allikas Wanra...

Kirjandus → Kirjandus
28 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kokkuvõte kirjanduse tööks

Kordamine kirjanduse tööks Eesti kirjanduse arengut mõjutanud tegurid/sündmused 1940ndatel. · 23. aug 1939 Molotov - Ribbentropi pakt · II maailmasõda · Võõrvägede sissetulek Eestisse · 1940 ENSV väljakuulutamine · Massiküüditamised 1941/1949 · Metsavendlus Eesti kirjanduse jagunemine/lahknemine 40ndtatel (3suunda) Kirjandus jagunes 3-ks: · Välis-Eesti kirjandus(pagulaskirjandus) · Kodu-Eesti kirjandus · Tagalakultuur Eesti pagulaskirjandus oli kirjandusliik, mis arenes väljaspool venelaste poolt okupeeritud Eestit aastail 1944­1990. Põgenema sundis hirm vägivalla ja repressioonide ees. Lahkus 1/3 eesti kirjanikkonnast. Eestist põgenes u 80000 inimest. Põgeneti Rootsi, Saksamaale, Kanadasse, Ameerikasse, Inglismaale, Austraaliasse. Põgenejate hulgas olid A. Mälk, M. Under, H. Visnapuu, B. Kangro, G. Helbemäe, K. Ristikivi jpt. Rootsi linnas Lund moodustasid põgenenud Eesti k...

Kirjandus → Kirjandus
71 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti Vabariik

Eesti Vabariik 1)EV sisepoliitika  Parlamentaarne, demokraatlik riik, seadusandlik organ Riigikogu (100 liiget), valiti kolmeks aastaks  Hiljem, kui Päts, 1938 sai presidendiks, muutus Riigikogu kahekojaliseks(põhiseadusega seotud muudatused):Ülemkoda (Riiginõukogu, 40 liiget), Alamkoda( Riigivolikogu, 80 liiget) 120 saadikut kokku.  Täidesaatev võim-Vabariigi valitsus  Puudus riigipea, kohustusi täitis riigivanem(valitsuse juht)  Palju parteisid ja valimiskümnis puudus (agraarerakonnad-edukamad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad-edukamad , vähemusrahvaste erakonnad)  Valitsused vahetusid tihti, koalitsioonid ebapüsivad  Koalitsioonivalitsused 2)Asutav kogu (1919-1920)  Eesti riigi alused pani paika Asutav kogu, esimene Eesti parlament  Võttis vastu olulised, seadusandlikud aktid: 1)Maaseadus (1919) ...

Ajalugu → Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Pagulaskirjandus ja kirjanikud

Pagulaskirjandus. Tähtis oli eesti keele säilitamine, noorte kasvatus, eestikeelne haridus. 1944-1990 ilmus väliseestlastelt luulekogusid, romaane ning memuaarteoseid. 1944 kirjastus Orto. 1945 Välismaine EKL (Kirjastus). Ajakirjad Eesti Looming, Sõna, Tulimuld, Mana. KIRJANIKUD: Eestis tuntud: Suits, Under, Adson, Visnapuu, Gailit, Ristikivi. Minnes gümnaasiumi haridusega (arvukaim grupp): Lepik, Laaban, Kangro, Viirlaid. Minnes lapsed (seotud asukohamaaga): H.Nõu, E.Nõu, Toona, Ivask, Laaman. Sündinud paguluses (vähe kirjanike): Ilves, Kostabi. TEEMAD: Eesti ajalugu enne II maailmasõda, asukohamaa argipäev, Eestist põgenemine. Proosas romaaniuuenduse mõju: Ristikivi, Mägi, Uibopuu, Kangro. Luules teemadeks koduigatsus, Eesti okupeerimine, isiklik elu, eksperimendid, sürrealism, piltluule. Ristikivi 1. TALLINNA TRILOOGIA ,,Tuli ja raud" ; ,,Õige mehe koda" ; ,,Rohta...

Kirjandus → Kirjandus
34 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti kirjandus paguluses

KONTROLLTÖÖ 12. klass EESTI KIRJANDUS PAGULUSES 1. Mis aitas paguluses säilitada kirjandusklassikas levinud vorme ning hoiakuid? 2p. Välismaal said Eesti identiteedi kandjateks kultuuri- ja seltsielu. Korraldati üritusi ja koonduti erinevatesse organisatsioonidesse. Eestlasi ühendasid ajalehed ja ajakirjad ning ka ilukirjandus. Kirjanikud olid tähtsal kohal, nad kehastasid paljudele väliseestlastele rahvuslikku kangelast. B. Kangro algatusel loodi 1950.aastal Lundis kõige olulisem eesti kirjastus, Eesti Kirjanike Kooperatiiv (EKK). Kirjanduses sai eestlaseks olemine veelgi tähtsamaks kui varem. Eestlus oli seotud minevikunostalgiaga. 2. Nimeta pagulasluule kaks suunda. 4p. Uusromantiline luule, jõudis eesti kirjandusse sajandi algupoolel. Unustatud vana taasavastamine, hakati julgelt kasutama lorilaulu võtteid. 3. Nimeta ,,kolm vaala", kellele hakkas toetuma pagul...

Kirjandus → Kirjandus
23 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti kirjanduse ajalugu II

FLKN.03.129 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2008: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru (1917 ­ 1920) Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle, Johannes Barbarus; kaudselt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jt. Ja Arthur Valdes.) Esimeheks Under. Tuglas pani nime "Kalevipoja" järgi. Avalikud kirjandusõhtudRahakirjastus. Juba 1917 lõpul vallutas raamatuturu. Alates 1918 kirjastas "Odamees". Kolm "Siuru" albumit ja koguteos "Sõna", siurulaste luule- ja novellikogud, esseed, följetonid, üks romaan (A.Gailit "Muinasmaa" 1918) ja üks reisikiri (F.Tuglas "Teekond Hispaania" 1918). "Noor-Eesti" traditsioonide jätkaja, oma loominguga eelkäijatele kõige lähemal Johannes Semper, kes oli mõjutatud FRA-RU sümbolismist. "Siuru" ­ individualismi ja isikuvabadust rõhutav ...

Kirjandus → Kirjandus
747 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Eesti kirjanduse kokkuvõte

Andrus Kivirähk "Rehepapp" Tegelased:Rehe-Sander e. Rehepapp, nõid, kubjas Hans, Räägu Rein ja Liina, sulane Jaan, Koera-Kaarel, Õuna Endel, vana Moosel, Muna Ott, Luise, Vanapagan, Imbi ja Ärni, Aida Oskar Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda. Külla tuleb katk ja kõik olid hirmul, kuid tänu rehepapi kavalusele, saadakse ka katkust jagu. Kubjas Hans armub mõisapreilisse ning käib talle iga õhtu akna alla lausumas kui väga ta teda armastab. Lõpuks otsustab Hans endale Krati teha ja läheb Van...

Kirjandus → Kirjandus
368 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks

FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2017: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Kirjandusühing Siuru (1917-1920): Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (August Alle, Johannes Barbarus liitusid rühmitusega selle kriisi ajal 1919. aastal, mil tülide käigus Underiga eemalduvad Gailit ja Visnapuu). Lisaks kuuele siurulasele seisid selle lähedal ka Richard Roht, Aleksander Tassa, Albert Kivikas. Kunstnikest olid rühmitusega tihedamalt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe jne. Siuru rühmitus on esimene logostatud rühmitus. Siuru nimi on võetud ,,Kalevipojast" ­ müütiline siuru lind, ka rühmituse Siuru logol on see lind. Lisaks kandsid liikmed krüsanteeme rinnas. Siuru rühmituse põhjaks oli seltskondlik tegevus, oma tegevuse algul esines ,,Siuru" ühtehoidva sõpruskonnana, kes tegi entusiastliku tööd oma raam...

Kirjandus → Kirjandus
50 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Zetterberg, lk 555-571 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

556 32 600. Aastatel 1974-1979 tuli sisserändajaid keskmiselt 4800 inimest aastas, 1980 ja 1981 oli neid 7000, aga siis langes arv jälle 5000 kanti. 1989 olid liiduvabariigi elanikest 26% mujal sündinud. Eesdased ise olid väga paiksed. 1979. aastal elas kogu Nõukogude Liidu eestlastest 92,9% Eestis. Sõja-aastad vähendasid meeste arvu kogu elanikkonnas. Veel 1959. aastal oli saja mehe kohta 127,8 naist, aga 1989. aastal vaid 114,1. Nõukogude Eesti perekonna suurus oli NSV Liidu väiksemaid: 3,5 inimest 1959., aga 1979. aastal vaid 3,1. Lahutuste arv kasvas 1953- 1980 jõudsalt - 8-st 47,3-ni saja sõlmitud abielu kohta. Nõukogude Eesti elanikkond vananes aeglaselt, kuid kindlalt. 1959. aastal kuulus vanu- serühma 0-14-aastased 22,7%, 15-59-aastased 62,2% ja 60- aastased ja vanemad 15,0%. 1989. aasta lõpuks oli teise va...

Ajalugu → Eesti ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
22
pdf

Eesti keele eksami 2018 konspekt

Kirjandi valdkonnad 1. Eesti ja eestlased 2. Eetika, moraal, religioon 3. Haridus 4. Inimene ja inimsuhted 5. Inimene ja ühiskond. Sotsiaalpoliitika, majandus, ajalugu jm 6. Keskkond ja loodushoid 7. Kultuur: keel, kirjandus, kujutav kunst, muusika, arhitektuur, teadus jm 8. Meedia 9. Rahvusvahelised suhted: ajalugu ja tänapäev 10. Sport, harrastused, vaba aeg Kohustuslik kirjandus: 10. klassi kirjandus: Mehis Heinsaar novellikogumik "Ebatavaline ja ähvardav loodus" Kristiina Ehini luulekogu Jaan Tätte "Meeletu" Arvo Valton "Mustamäe armastus", "8 jaapanlannat" Jaan Kross "4 monoloogi Püha Jüri asjus" Peer Vallak "Maanaine" Juhan Liiv "Vari" Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Oscar Wilde "Dorian Grey portree" Sophokles "Kuningas Oidipus" Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja timuka tütar" Shakespeare "Hamlet" Goethe "Faust" I os...

Eesti keel → Eesti keel
64 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Eesti ajalugu

Linnad, käsitöö ja kaubandus 07.01.09 Linnade arvus muutust ei toimunud (10 linna). Linnu tabas aeglane allakäik. Vene Läänemaailma kaubandus läks Eesti aladest mööda. Ainuke linn, mis tulu sai oli Narva. See tõi linnale suured sissetulekud ja Narva sai raha kasutada oma linnaehituseks. Narva ehitati barokkhooneid. Säilinud tänaseks ei ole eriti midagi peale endise Narva raehoone. (*II ms pommitati puruks*). Oli aruteluks, et Narvast võiks saada Rootsi riigi teine pealinn. Selleni reaalselt ei jõutud. Rakvere ja Paide läänistati > eraomand. Pärnu, Haapsalu ja Tallinn olid teravilja väljaveo sadamatena veidi paremas olukorras. Läbi Narva veeti lina, kanepit. Sisse veeti: sool (hispaania, Portugal), metall, luksuskaubad (vürtsid, paber, puuviljad ja ka tubaka...

Ajalugu → Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II

Eesti kirjanduse ajalugu II 1. Loeng 10.09 ja 2. loeng 11.09.13 1917 ­ revolutsioonid -> Veebruari revolutsioon, Oktoobri revolutsioon ­ riigikorra kukutamise aasta. 1918 ­ Eesti iseseisvumine -> Saksa okupatsioon 1918 ­ 1920 ­ Vabadussõda 1924 ­ kommunistide riigipöördekatse 1920. ja 1930. Aastate vahetus ­ majanduskriis 1934 ­ Konstantin Pätsi võimuhaaramine --> kehtestatakse osaline eeltsensuur; ei kata kõiki valdkondi. Formaalselt tsensuuriametit ei ole, aga propagandatalitus tsensuuri kehtestab. Kirjanik pidi hakkama arvestama, et tema sõnu kasutatakse / võidakse kasutada tema enda vastu. Eesti kirjandusest suurem osa on ilmunud tsensuuriajal. 1939 ­ Nõukogude sõjaväebaaside rajamine 1940 ­ Nõukogude okupatsioon 1941 ­ Saksa okupatsioon 1944 ­ Nõukogude okupatsioon 1917. - 1920. Iseloomulik joon on, et tegemist on dünaamilise ajajärguga, kõik koguaeg muutub. Eesti ajaloo seisukohalt kaks tähislikku dokumenti on 1918. Manifest...

Kirjandus → Kirjandus
50 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Eesti Kirjanduse Ajalugu II

1. Siuru tegevus ja looming Liikmed: Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu Esimees Marie Under. Tuglas pani rühmitusele nime “Kalevipoja” järgi. Korraldati avalikke kirjandusõhtuid, kus koguti kogude kirjastamiseks raha. Juba 1917 lõpul vallutas „Siuru“ I luulekogu raamatuturu. Al 1918 kirjastas „Siurut“ Odamees. Kokku ilmus 3 rühmitusel albumit ja koguteos “Sõna”, luule- ja novellikogusid, esseid, följetone, 1 romaan (Gailit “Muinasmaa”) ja 1 reisikiri (Tuglas “Teekond Hispaania”). „Siuru“ oli “Noor-Eesti” traditsioonide jätkaja. Semperi looming oli nooreestilikem – teda mõjutas prantsuse-vene sümbolism. “Siuru” on individualismi ja isikuvabadust rõhutav maailmavaade, nooreestilik sümbolismi-impressionismi suund, boheemlaslik elunautimine. Nad tahavad elada sellisena, nagu ollakse loodud. Otsitakse üha uusi elamusi, nauditakse võõrapärast, eksootilist, vastandutakse ohjeldamata boheemluses tavapärasele (väikekodanlikule) elule...

Kirjandus → Eesti kirjandus
80 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt

Eesti kirjanduse ajalugu II Mart Velsker 6. september 2009 Tsensuurivaba aeg u. 1920-1930 ja siis uuesti 1990ndate alguses. 1940 ­ Nõukogude okupatsioon. 1918-1920 ­ tegemist on manifestide ajaga, mis puudutab ka kirjandust. Mingis mõttes on tegemist ka ajaga, kus manifestid ja kuulutused võistlevad ja konkureerivad. + kujutavas kunstis ­ dünaamika murdelisus on näha ka siin. Pöörangud olid alanud iseenesest juba varem. Kujutava kunsti puhul tähendab see seda, et realistlik pilt hakkab pudenema ­ sõltub kunstikust ja sellest, milliseid printsiipe ta püüab muutuses rakendada. Ado Vabbe "Kohvikus" (1918), Eduard Ole "Laud" (1924). Kunst ei rajane realistliku peegeldamise printsiibil, vaid siin on mängus mingid muud printsiibid. + kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle...

Kirjandus → Kirjandus
247 allalaadimist
thumbnail
69
doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud s...

Kirjandus → Kirjandus
128 allalaadimist
thumbnail
320
doc

Majanduspoliitika

Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspo...

Majandus → Akadeemiline kirjutamine
56 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun