Ristideta hauad, A. Viirlaid

Oja, Marju

Ristideta hauad, A. Viirlaid (3)

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis Taavist nüüd saab?
Palju oli nende salgast nüüd alles?

Lõik failist

„Ristideta hauad” I osa
Arved Viirlaid

Meie vanematele ja kõigile,
Kes on uskunud inimsusse,
Õiglusse ja vabadusse, seistes
Kindlalt oma ideaalide eest.

Imelikul kombel ei tundnud Linda sel korral poja tulekust rõõmu. Nähes teda elusana ja tervena , tulvasid silmad küll rõõmupisaraist, aga kui pea ei võinud need muutuda valupisaraiks, sest hingele lasus kohe surutis : mis Taavist nüüd saab?

„Oleksime olnud õhtul kodus,” täiendas ema. „ Aga see polnud meie käes. Nüüd on jälle aeg, kus meie endi käes pole midagi.”

„Sul, taat näib olevat kindel tunne, kui oma maalapp jalge all. Ära peta ennast ega mind. Pole see maalapp siin kuigi kindel ega ole venelaste ees ka oma tegude pärast mingit vabandust. Kui meid rindel nii armetult segi löödi, siis on mulle selge, et ainult teisel pool merd saab veel hingata, mitte siin, kui nende jalgu jääb.”

Ei, Lembit oleks pidanud siiski pääsema üle mere! Siin läheb ta varsti kooli. Kuidas saab ema saata oma poega kooli, kus kõik senised tõed käänatakse valeks, kus rahva ajalugu kistakse maha?

Palju oli nende salgast nüüd alles? Enamik oli varisenud mulda, küll võõrasse, küll omasse.Lühikeste aastate kestel olid hävitavad keerised riisunud rahvalt poole ta noortest meestest ja sünged tormijärgsed umblained nõudsid aina uusi ohvreid.

„Milleks need kolmekuised passidki siis praegu nii kergesti antakse, sõelumine ja puhastamine tuleb hiljem. Oleme neil ju nüüd nii kindlalt käpa all, aega küllalt.”

„ Venelased , need on lollid, nendega on lihtne, aga need kuradi oma kommunistid . Juhtuvad jälile, muud pole. Või näeb keegi ja saab kadedaks. Praegu on küll kõik veel nii juhmiks ja tuimaks löödud, keegi ei oskagi kaebamisele ja nuhkimisele mõelda.”

„Pea mu sõnu meeles- meie oleme esimesed, kes tõmmatakse liistule, ja meile ei kingita vähimatki. Saksa armeed saad vabandada sundmobilisatsiooniga. Soome armeed aga mitte, ja meie vabatahtlik tagasitulek kodumaale punaste vastu võitlema- see on surmapatt.”

„Praegu saan vanade pattude pärast, loodan, et Soome- asjani ei jõua. Endine vihavaenlane otsis mu üles. Tunneb mind läbi ja lõhki ning nüüd on NKVD -s. Eestlased ise on kõige kuradimad. Venelastel pole ju millestki aimu . Organisatsioon puudub veel täielikult.”

Jäägu kõik, kus nad on! Mingu maailm hukka- tema magab oma sängis. Nii suur võim on koduhõngul ja enese sängil, et ta suudab unustada kõik, isegi selle , kes ta on ja kust ta tuleb, ja sulada unes sellesse igatsetud rahusse, mis on sõnal kodu.

„ Kommunistiks polnud muutunud, see on kõige tähtsam. Paistab, et eesti mehi nii kergesti ümber ei muuda. Maha võib murda, aga uuele korrale tarbepuud ei saa.”

„Igal päeval oma tõed, tark mees leiab need ise üles. Küllap nende plaan on vist kõige õigem, et vaatavad kevadeni, siis juba ehk selgub midagi, ja siin on metsad lähedal. „

Rahvas ei vaadanud neile halva pilguga ega rutanud neid kui äsjaseid allutajaid pilkama või parastama. Vastupidi- eesti rahva ja saksa sõjavangi vahele oli tekkinud sõnadeta sümpaatia ning oma saatuse ühtsuse mõistmine.

„Peame oma teed jätkama Venemaa kõrval, vennalikult ja hea partnerina, see on ainus õige lahendus.” Vastas koolivend lihtsalt, nagu peaks see Taavil eneselgi selge olema. Nüüd oli Taavi see, kes sõbrast kiiresti lahkus.

Ikkagi äraandmine! Aga muidugi- hirm, tung ise elada.uus võitlusviis oma elupäevade pikenduseks- reeda teisi! Reeda, jookse , otsi, nuhi, muidu langeb su enda püünis kinni.

Euroopas oli lõpuks rahu- niisugune, millist keegi polnud kunagi soovinud ega kujutlenud. Inglased olid joonud venelastega koos igaveseks vendluseks vodkat! See oli kõige rängem hoop, mis nad NKVD küüsis vaeveldes olid saanud. Ja see hoop tabas kogu nende rahavast, poolt maailma.

Kange vanamees oli too Tõnis. Vaatas praegugi muheldes kongikaaslastele silma: mis asja, üks elu, selle eest tuleb küll valvel olla, aga kui võtavad- rahvas ei kao! Peaasi - niisugune maailm variseb kokku, mille alusmüür on õõnsaid surmakoopaid täis urgitsetud.

Nii. Eesti rahvas oli jagatud siis kahte kategooriasse: ühed olid lindpriid metsahulgused, teised oma töökohtadele aheldatud orjad -töölised. Saatus oli mõlemal ühesugune- nõukogudevastase elemendi saatus.

Võitlus vabaduse eest oli neile iseendast mõistetav, aga keegi ei teadnud , kui kallihinnaline on vabadus. Nüüd teadis Taavi , et oli vähe maid maailmas, kus vabaduse eest maksti nii kõrget hinda.

„Kui Jumal annab lapse, annab ta lapsele ka süüa...”
Selles romaanis räägitakse traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis. Peategelaseks on vabatahtlikuna Soome armees võidelnud Taavi Raudoja . Ta tuleb Soomest tagasi, et Eestis punaarmee vastu võidelda. See raamat annab pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis, mille tegevus algab 1944. aasta oktoobris . Jutustatakse kodumaale naasnud soomepoiste saatusest, nurjunud emigreerimiskatsetest, NKVD vanglakoledustest nig meeste siirdumisest metsade rüppe.
Et kokkuvõtet on sellest raamatust raske teha, noppisin välja ainult iseloomustavaid tsitaate nende tsitaatide alusel saab ka aru mida soovib autor antud teosega öelda. Vabadus on püha ja selleks ollakse enamvähem kõigeks valmis.
See raamat on väga sünge. Mulle ei meeldi selliseid kohutavaid

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

61 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Marju Oja Õppematerjali autor

Tsitaadid ja lühikokkuvõte.

viirlaid ristideta hauad

Sarnased õppematerjalid

doc

Ristideta hauad

_____Gümnaasium ______nimi_______ 12.a klass SELTSIMEHELIKKUS, KOKKUHOIDMINE, ÜHTEKUULUVUS RASKE AEG ÜHENDAB Referaat ____2012 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Arved Viirlaid............................................................................................................4 1.1 Elulugu.................................................................................................................4 1.2 Teosed..................................................................................................................5 2. Teose ,,Ristideta hauad" analüüs................................................................................6 Kokkuvõte..

Kirjandus

doc

Raamatu lühikokkuvõte "Ristideta hauad"

. Jubedust tekitavad autori liiga otsekoheselt kirjeldatud inimeste piinamised NKVD poolt. Tundub et autor on neid jutustusi pagulastest põgenenike endi käest kuulnud. Raamat on kirjutatud tõsielust, see on realistlik. Maaelu kirjeldus on romantiline. Soovitaksin raamatut lugeda, et mitte ära unustada koledusi, mida tekitati minevikus meie rahvale. Eestis on veel selliseid inimesi, kes mäletavad neid aegu. Kindlasti on ka Eestis palju ristideta haudu, mille olemasolust keegi ei tea ning need on vajunud unustuste rüppe. Marianne Kosk IX klass

Kirjandus

doc

``Ristiteta hauad`` Arved Viirlaid

Arved Viirlaid Elulugu: Arved Viirlaid sündis 1922. aastal Harjumaal taluniku pojana. Ta õppis 19371941 Tallinna Riigi Rakenduskoolis. Töötas Eesti Kirjastuse Ühisuse tehnilise toimetajana. 1941. aastal liitus ta metsavendadega ja osales Suvesõjas. Aastatel 1943 1944 sõdis vabatahtlikuna Soome armee eesti üksuse koosseisus ning naasis augustis 1944 Eestisse. Pärast sõda elas lühikest aega Rootsis, 19451953 Inglismaal, kus valmistus luuretegevuseks Nõukogude tagalas ning aastast 1953 Kanadas. 1954

Kirjandus

doc

Nimetu

Kahekümnendatel aastatel sündinud Eesti kirjamehi noorusaja olud ei soosinud. Mehekskujunemine jäi okupatsioonide ja sõjaperioodile. Oma saatuse üle otsustamine polnud enese teha. Hulganisti andekaid noori sattus võõrsile ja paljud neist jäid kodus tundmatuks. Ometi on nad oma juurtega kodumullas kõvasti kinni. Viljakamate väliseesti kirjanike hulka kuluvat Arved Viirlaidu peetakse laias maailmas vaieldamatult rahvuskirjanikuks. 40-ndate aastate alguses, kui Arved Viirlaid hakkas kirjutama, olid avaldamisvõimalused kasinad. Ta avaldas värsse ja proosapalu ajakirjanduses. Tõsisem loominguline tegevus algas paguluses. Briti saarel valimisid tema esimesed luulekogud ja romaanid. Viimaste sisuks on metsavendade ja sõjameeste ning nende perekondade traagiline käekäik. Teose saamislugu Tema loomingu üldinimlikult mõistetav sisu on jõudnud lugajani läbi ühe väikerahva katsumuste II maailmasõja ajal ja järel. Romaan ,,Ristideta hauad" (1952)

Kategoriseerimata

doc

Referaat pagulasteemal - Helga Nõu - "Tiiger, tiiger"

HELGA NÕU ,,TIIGER, TIIGER" Referaat 1. AUTORI TEEKOND PAGULUSSE Helga Nõu (neiupõlvenimega Raukas) sündis 22. septembril 1934 Tartus metsainspektorist isa Aleksander Friedrich Raukase ja käsitööõpetajast ema Elsa Raukase esiklapsena. Ta õppis Pärnu 5. algkoolis. 1944. aastal põgenes perekond Rootsi. Rootsis õppis Adelsö algkoolis ja Hermodsi korrespondentsinstituudis, lõpetas Stockholmi tütarlaste gümnaasiumi ja 1957. aastal algkooliõpetajate seminari. Töötas algkooliõpetajana Stockholmis ja Uppsalas ning rootsi keele ja joonistusõpetajana Uppsalas, alates 1999. aastast on ta pensionil. Aastatel 1952-1956 oli tegev ajakirja ,,Tulehoidja" toimetuses. Aastatel 1979-1983 ja 1988-1993 oli Rootsi riikliku kultuurinõukogu käsikirjade hindaja eesti kirjanduse alal, aastatel 1983-1988 oli ta sisserändajate ja vähemuskirjanduste toetuskomisjoni liige. Helga elab alates 2000. aastast koos abikaasa Enn Nõuga vaheldumisi Uppsalas ja Tallinnas. Helg

Kirjandus

doc

Eesti kirjanduse kokkuvõte

armulaualeivaga vastu kiriku ust, siis sai ta üheks päevaks võimsaks. Jaan läks kõrtsi, peksis Kaarli läbi ja vägistab Luise, pärast sööb mõisa sahvris veel seepi. *Talurahavas varastas üksteiselt ning kartsi metsas liikuvaid haigusi. Romaani lõppu võib tõlgendada kui hoiatust- vabadus,voli ja võim lollide käes viivad traagiliste tagajärgedeni. ,,Ristideta hauad" Arved Viirlaid Autorist Sündinud 11. aprillil 1922 Harjumaal Padise vallas, õppis Tallinna Rakenduskunstikoolis, sõdis metsavenna ja soomepoisina Nõukogude vägede vastu. Elas 19441945 Rootsis, 1945 1953 Inglismaal ning hiljem Kanadas. Avaldanud 10 romaani, 2 proosakogu, 8 luulekogu, neist viimane ingliskeelne valik. Tõlgituim eesti pagulaskirjanik, romaan ,,Ristideta hauad" on tõlgitud kaheksasse keelde (hiina, hispaania, inglise, leedu, läti, prantsuse, rootsi, soome).

Kirjandus

291

doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h

Eesti keel

doc

Arvo valton

ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja ideoloogilisi süüdis

Kirjandus

Rohkem sarnaseid