Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25 Kaasmõjurid 26 SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISED RISKITEGURID 28 Riskitegur: vanematepoolne vägivald 28 Riskitegur: tääne-Virumao. emotsionaalse läheduse puudumine 31 Riskitegur: vanemate psüühilised probleemid, alkoholi ja uimastite kuritarvitamine 35 Riskitegur: töötus, vaesus, kehvad elamistingimused 37
ohutegurid pikajaline töötamine üksinda jne. 4.1 Töökoha riksitegurite hindamine Raamatupidaja ja pearaamatupidaja töö kontoriseadmetega ning ohud: masina liikumisega kaasnevad ohud, liiklusõnnetus, ohud-kukkumine, ette jäämine. kontoriseadmete kasutamisest tulenevad ohud, suhtlemisel klientide ja kolleegidega ning kontoritöös (arvuti, süvenemine töösse). 4.1.1 Füüsikalised ohutegurid Tabel 3. Füüsikalised ohutegurid Riskitegur Riski iseloomustus Riski tase Mõju tervisele Tervisekahjustuse vältimise meetmed Valgustus *Valgustite III *Peegeldused *Töökohtade paigutus paiknemine ruumis- silmade ruumis *Loomulik valgus väsimus *Vajadusel asendada
seista. Kui inimene joob, imendub alkohol suust, söögitorust, maost ja kõige suuremal määral peensoolest kiiresti verre ning jõuab kõikidesse organitesse. Nii mõjutab alkohol kogu organismi ja suurendab paljude haiguste tekkeriski. · Alkohol on otseselt või kaudselt seotud üle 60 erineva haigusseisundi või häirega. · Uuringud näitavad, et alkohol on mitmesuguste südamehaiguste, pahade kasvajate, psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur. · Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse sureb igal aastal 9000-10 000 inimest, üle poole neist on naised. · Enamik inimesi, kellel on alkoholi tarvitamise tõttu tervisega probleeme, ei ole alkohoolikud, vaid pigem need, kes regulaarselt aastate vältel liiga palju alkoholi tarvitavad. · Mida vanem on inimene, seda suuremad on alkoholi liigtarvitamisest tulenevad riskid. Tubaka kahjulik mõju on enamikule juba tuttav
Ära premeeri end maiustustega. Soola pane kahvliga. Kehakaal olgu normis! Liigne kehakaal nii lastel kui täiskasvanutel on tänapäeva maailmas üha suurem probleem. Ülekaalus inimesed riskivad paljude tervisehäiretega, näiteks diabeet, kõrge kolesteroolitase, kõrge vererõhk ja mitmesugused liigestehädad. Ülekaal on suur lisakoormus kogu organismile. Kehakaal sõltub ennekõike sellest, mida me sööme ja kui palju end liigutame. Alkohol ja tubakas Suitsetamine on oluline riskitegur terve rea haiguste tekkimisel ning lühendab märkimisväärselt eluiga. Suitsetamine suurendab oluliselt näiteks mitmesuguste vähivormide ja kopsuhaiguste teket, samuti insuldi- ja infarktiohtu. Tekkida võib luude hõrenemine ja vererõhk tõuseb. Tubakas tapab iga teise kasutaja. Alkoholi kahjulik mõju nii kehalisele kui vaimsele tervisele on samuti hästi teada. Näiteks suu- ja seedetrakti vähivormide riskitegurina on alkohol pärast tubakat teisel kohal.
peensoolest kiiresti verre ning jõuab kõikidesse organitesse. Nii mõjutab alkohol kogu organismi ja suurendab paljude haiguste tekkeriski. · Alkohol on otseselt või kaudselt seotud üle 60 erineva haigusseisundi või häirega. · Uuringud näitavad, et alkohol on mitmesuguste südameveresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate (vähi), psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur. · Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse igal aastal 600800 inimest, neist 2/3 on mehed. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholitõbi, millele järgnevad esinemissageduselt alkoholimürgistus ning alkoholist tingitud psüühika ja käitumishäired. · Osaliselt alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse sureb igal aastal 9000 10 000 inimest, üle poole neist on naised. Alkoholi pikaajalised mõjud tervisele
Alkohol Alkohol on jook, mis on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli sisaldav jook. Eestis sureb alkoholi haigustesse igal aastal 600-800 inimest, neist 2/3 on mehed. Alkoholist tekib palju haiguseid (näiteks: ärevus, depressoon, südame-veresoonkonnahaigused, vähk, psüühikahäired) ja suureneb teiste haiguste tekke riskitegur. Mida vanem on inimene, seda suuremad on alkoholi liigtarvitamisest tulenevad riskid. Vanusega tekkinud haigused suurendavad alkoholi kahjustavat toimet ning oht vigastuste tekkeks kasvab. Juues imendub alkohol vereringesse 5-10 minutiga, kuid selle mõju võib püsida mitu tundi. Rohke alkohol põhjustab südamelihase kahjustusi, südame rütmihäireid, kõrget vererõhku. Alkoholisõltlastest ja alkohoolikutest pooled surevad südameveresoonte häirete tõttu.
mürgitusseisund, mille korral on inimese elu ohus. Alkoholi tarbides muutub inimese käitumine ja enesetunne. See mõjutab iga kehaosa. On kindlaks tehtud, et alkohol on otseselt või kaudselt seotud üle 60 erineva haigusseisundi või häirega. Uuringud näitavad, et alkohol on mitmesuguste südame-veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate (näiteks vähi), psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur. Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse igal aastal 500700 inimest, neist 3/4 on mehed. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholitõbi, millele järgnevad esinemissageduselt alkoholimürgistus ning alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired. Osaliselt alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse sureb igal aastal 9000 10 000 inimest, üle poole neist on naised. Mis juhtub, kui sa tarbid alkoholi
mille diameeter on kataloogi järgi 75 mm. Lahendus Vajaliku kinnitusjõu arvutamine: 3,8∙kx ∙M1∙(D2 −d2 ) 3,8 ∙ 2,5 ∙ 22 ∙ (0,0752 −0,052 ) Fw = Fr = = = 22 000 N μ∙(D3 −d3 ) 0,1 ∙ (0,0753 −0,053 ) Ml – lõikejõust tulenev pöördemoment μ – hõõrdekoefitsient kontaktpindadel kx – tagavara riskitegur, kx=2,5 d – torni läbimõõt Fw – kinnitusjõud 2Fh ∙ l 2Mh Fwk = = d2 ∙ tan(αG + p′ ) + K ots d2 ∙ tan(αG + p′ ) + K ots Fw.k – keermeliite poolt arendatav jõud, 4 Fh – käsijõud, rakendatud käepideme või võtmega, d2 – keerme keskmine läbimõõt, αG – keermeniidi tõusunurk,
Lahendus Vajaliku kinnitusjõu arvutamine: 2 2 3,8 k x M 1 ( D -d ) 3,8 2,5 22 (0,0752-0,052) F w =Fr = =¿ = 22 000 N 3 (D -d ) 3 0,1( 0,0753-0,053 ) Ml lõikejõust tulenev pöördemoment hõõrdekoefitsient kontaktpindadel kx tagavara riskitegur, kx=2,5 d torni läbimõõt 4 Fw kinnitusjõud 2 Fh l 2 Mh F wk= ' = d 2 tan ( G + p ) + K ots d 2 tan ( G + p ' ) + K ots Fw.k keermeliite poolt arendatav jõud, Fh käsijõud, rakendatud käepideme või võtmega, d2 keerme keskmine läbimõõt,
toimel tekkida jääkproduktina etüülalkohol o Tööstuslikult kasutatakse alkoholi tootmiseks ka tselluloosi o Veel kasutatakse lähtematerjaliks taimse päritoluga polüsahhariide, eelkõige tärklist, mida sisaldavad kartulimugulad ja teraviljad ALKOHOL JA TERVISEHÄDAD o Mida rohkem jood, seda suurem tervisehäda võib tulla o Alkohol on mitmesuguste südame- veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate, psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur o Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse igal aastal 600–800 inimest o Osaliselt alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse sureb igal aastal 9000 – 10 000 inimest ALKOHOLI PIKAJALISED MÕJUD TERVISELE o Alkoholi mõjud tervisele on otseses seoses elu jooksul joodud alkoholikogustega o Mõju organismile tuleneb joogis olevast alkoholist ja organismis tekkivatest alkoholi laguproduktidest o Seetõttu ei ole vahet, kas tegu on lahja või kange alkohoolse joogiga
· Alkohol imendub maost kiiresti verre ja sooltesse ning lõpuks jõuab kõikidesse organitesse. Enamus alkoholist seejärel lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (10%) väljub uriini, hingeõhu ja higi kaudu. · Uuringud näitavad, et alkohol on mitmesuguste südame-veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate (vähi), psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur. · Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse igal aastal 600800 inimest, neist 2/3 on mehed. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholitõbi, millele järgnevad esinemissageduselt alkoholimürgistus ning alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired. · Osaliselt alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse sureb igal aastal 9000 10 000 inimest, üle poole neist on naised. Levinumad haigused · SÜDAME- JA VERESOONKONNA HAIGUSED ·
I tüüpi diabeedi raviks süstitakse insuliini ja kontrollitakse hoolikalt suhkrutaset veres spetsiaalse dieedi abil. Tänapäeval ei ole meie käsutuses vahendeid, mis peataksid või väldiksid haiguse kujunemist. II tüüpi diabeet ohustab täiskasvanuid ja tekib pärast 30. eluaastat. Siia rühma kuulub 90% diabeedijuhtumeid. II tüüpi diabeediga patsientidest on 55% ülekaalulised. Teine riskitegur tüüp II diabeedi korral on kõrge vererõhk (esineb 60% patsientidest). II tüüpi diabeeti iseloomustab insuliiniresistentsus või insuliini tundlikkuse vähenemine koos insuliini eritumise vähenemisega. Diagnoosimine Diagnoos põhineb vere suhkrusisisalduse määramisel kapillaar-(sõrmeotsa) või veeniverest. Diabeeti on alust diagnoosida juhul, kui veresuhkur on tühja kõhuga 2 korda järjest > 6,7 mmol/l või kui
kiiresti verre ning jõuab kõikidesse organitesse. Nii mõjutab alkohol kogu organismi ja suurendab paljude haiguste tekkeriski. Mida rohkem juua, seda suurem on võimalus peagi mõne tõsise tervisehäirega silmitsi seista. Uuringud näitavad, et alkohol on mitmesuguste südame-veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate (vähi), psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur. Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse igal aastal 600800 inimest, neist 2/3 on mehed. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholitõbi, millele järgnevad esinemissageduselt alkoholimürgistus ning alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired. Selliseid alkoholi tarbimisest tingitud tervisehädasid peaks inimestele kuidagi rohkem teadvustama, et nad hakkaksid rohkem oma tervisest hoolima ning vähendaksid alkoholi tarbimist.
HDL seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, mille kaudu see ümber töödeldakse või organismist välja viiakse. Seega erinevalt LDList eemaldab HDL vereringest kolesterooli. Arvatakse, et kõrge HDLi tase vähendab südame- ja veresoonkonnahaiguste riski, seetõttu nimetatakse seda sageli "heaks" kolesterooliks. Triglütseriidid on samuti rakuseina olulised koostisosad, kuid ka nende ülemäärane sisaldus veres on üks südame-veresoonkonna haiguste riskitegur. KOLESTEROOLI NORMVÄÄRTUSED Kolesteroolifraktsioonide normväärtused veres: Üldkolesterool < 5,0 mmol/L HDL-kolesterool > 1,1 mmol/L LDL-kolesterool < 3,0 mmol/L Triglütseriidid < 1,7 mmol/L
all.Triglütseriidist on küll kolesteroolist erinev struktuur kuid seegi on seotud südame isheemia tõve tekkega..Enamike asju mis sisaldavad suhkrut me teame aga on ka palju neid mida me ei oska aimata.Näiteks soolastes konserveeritud toitudes. Sammuti ei tea inimesed ,et paljud toiduained mida reklaamitakse välja lausega ,,vähem rasva" sisaldavad suuremas koguses suhkrut. Sool suurendab isheemiatõve riski oma vererõhku tõstva toime tõttu ja see on oluline riskitegur mis esineb umbes igal kümnendal inimesel.Kuna kõrge vererõhk ehk hüpertensioon tekitab harva haigus nähte ei pruugigi inimesed enda haigusest teadlikud olla. Alkoholi kahjulikkuse ja kasulikkuse üle on juureldud juba kaua aega.Ometi on teadlased tõestanud , et mõõdukas koguses alkoholi on tervisele kasulik. Paljud teadlased on avastanud et karsklastest meestel ja naistel on suurem oht haigestuda isheemia tõppe kui neil kes tarvitavad mõõdukas koguses alkoholi
prostitutsiooni, salakaubanduse ja muu nii nimetatud hõlptulu saamiseks vajaliku vohamine, mis võõrutab tööst, ühiskonnast ja kultuurist, lõhub perekonna- ja kogukonnasuhted (2). Kuna inimestel pole piisavalt palju sissetulekut, siis ei ole neil võimalus enda eest hoolt kanda. Üheks oluliseks vaesust mõjutavaks teguriks on sugu. Enamikus riikides on naised meestest suhteliselt vaesemad. Vaesus on harimatuse tagajärg. Oluline vaesuse riskitegur on madal haridustase. Igal neljandal vaesuses elaval inimesel puudub minimaalne haridus või on neil ainult algharidus. Kõrgharidusega inimestest elab vaesuses pea iga kümnes. Inimesed, kes on oma haridusse rohkem panustanud, on ka paremas majanduslikus olukorras. Omaette küsimus on aga see, kas kõik, kes tahaksid haridusse panustada, saavad seda endale võimaldada (9). Vaesusesse sattumise risk oleneb samuti leibkonna struktuurist. Leibkonna sissetulekud ja
Referaat Õppejõud: SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti hakkab noorte tööpuuduse osas jõudma paljude Euroopa riikide tasemele. Ka Eesti tööandjad on hakanud töötajates hindama stabiilsust ja kogemust, möödas on ajad, kus esmatähtsaks peeti noorust ja rikkumata mõtlemist. Töö leidmine on praegu suur probleem kesk- ja kutseharidusega noortel, kuid kasvama hakkab ka kõrgharidusega töötute hulk. Noorte töötus on sotsiaalne riskitegur nii inimesele kui ühiskonnale, mistõttu tuleb noori puudutavate probleemidega tegeleda nende võimalikult varajases staadiumis, neid ennetavalt lahendades. Oma töös üritan välja selgitada mis on noorte töötuse peamised põhjused ja milliseid võimalusi on olukorra leevendamiseks. Materjali otsimiseks kasutasin interneti ja raamatuid. 1. NOORED JA TÖÖTURG Noored inimesed on suurim väärtus tuleviku jaoks, kuid tööturupoliitika valdkonnas esindavad nad tõsiste probleemide gruppi
mõõde, mis kombineerib endas nii aja, mis on kaotatud enneaegse surma tõttu, kui mitteletaalsed tervist mõjutavate faktorite toime. DALY = YLL + YLD Käitumuslikest riskifaktoritest avaldavad rahvastiku haiguskoormusele kõige suuremat mõju (Lai et al 2005) ebatervislik toitumine suitsetamine, 4,1% alkoholi tarbimine, 4,0% vähene kehaline aktiivsus, ülekaal Üks ja sama riskitegur soodustab mitmete haiguste avaldumist ja võib põhjustada märkimisväärset tervisekaotust. S üdameveresoonkonna haigused Kasvajad Vigastused Inimese tervisekäitumine WHO: rasvumine alates 1980. aastast rohkem kui kahekordistunud; 2014. a kuni 600 miljonit täiskasvanut kogu maailmas. Ülekaalulised moodustavad maakera täiskasvanud elanikest 39% (üle 1,9 mljr) 2013
CaCO3 – CO2 teke (kõhugaaside teke, kaltsiumkarbonaat võib anda kõhugaase. Mõned preparaadid on juba kombinatsioonis espumisaniga). 7. Misoprostool. Toimemehhanism. Kliiniline kasutamine. Vastunäidustused ja kõrvaltoimed. Toimemehhanism: Suurendab limaskesta verevarustust ja lima teket (inhibeerib maohappe sekretsiooni). Kliiniline kasutamine: Valu ja reumaatiliste haiguste ravi nendel, kellel oht MSPVR (olemas mingisugune riskitegur) põhjustatud haavandi tekkeks. Vastunäidustatud rasedatele! – kutsub esile sünnitust. Kasutamist piiravad kõrvaltoimed (30%) – kõhulahtisus, kõhugaasid ja kõhukrambid. 8. Kõhulahtisuse peamised põhjustajad. Viiruslik või bakteriaalne infektsioon. Toitumine, reisid. Ravimid. Vähem – algloomad, ärritatud soole sündroom, haavandiline kolliit, soolevähak. 9. Millised faktorid soodustavad bakteriaalse kõhulahtisuse teket? Kuidas? Enterotoksiinid – kahjustab peensoolt.
peensoolest kiiresti verre ning jõuab kõikidesse organitesse. Nii mõjutab alkohol kogu organismi ja suurendab paljude haiguste tekkeriski. · Alkohol on otseselt või kaudselt seotud üle 60 erineva haigusseisundi või häirega. · Uuringud näitavad, et alkohol on mitmesuguste südame-veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate (vähi), psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur. · Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse igal aastal 600800 inimest, neist 2/3 on mehed. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholitõbi, millele järgnevad esinemissageduselt alkoholimürgistus ning alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired. · Osaliselt alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse sureb igal aastal 9000 10 000 inimest, üle poole neist on naised. Alkoholi pikaajalised mõjud tervisele
kolesteroolist. HDL seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, mille kaudu see ümber töödeldakse või organismist välja viiakse. Seega erinevalt LDList eemaldab HDL vereringest kolesterooli. Arvatakse, et kõrge HDLi tase vähendab südame- ja veresoonkonnahaiguste riski, seetõttu nimetatakse seda sageli "heaks" kolesterooliks. Triglütseriidid on samuti rakuseina olulised koostisosad, kuid ka nende ülemäärane sisaldus veres on üks südame-veresoonkonna haiguste riskitegur. Kolesterooli normväärtustest veres ehk tasemetest, mille puhul pole veel tegemist haigusega. Kolesterool südame-veresoonkonna haiguste põhjustajana Vere liiga kõrge kolesteroolisisaldus on peamine ateroskleroosi põhjustaja. Ateroskleroos on protsess, mille korral kolesterool ladestub veresoonte seintesse. Tekivad veresoone valendikku ahendavad naastud, mis takistavad vere voolamist soontes. Täpsemalt sellest, kuidas vere kõrge kolesteroolisisaldus tekitab südame-
Täiskasvanud inimene hingab minutis keskmiselt 16 korda, kasutades 5-8 liitrit õhku. Paljud haigusseisundid võivad oluliselt vähendada organismi poolt hapniku omastamist ja veres säilitamist. Vähenenud vere hapnikusisaldus kahjustab kudesid ja sellega põhjustatakse häireid kõigi elundite funktsioneerimises. Üheks sagedasemaks põhjuseks raske kroonilise hingamispuudulikkuse väljakujunemisel on krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), mille suurim riskitegur on suitsetamine. Raske hingamispuudulikkusega KOK-i haigete ravis peetakse pikaajalist kodust hapnikravi suitsetamisest loobumise kõrval teiseks efektiivselt elulemust parandavaks ravivõtteks. (Gross & Vahtramäe.) Pikaajaline kodune hapnikravi on üks osa kopsuhaigete rehabilitatsioonist. Hapnikraviga vähendatakse hüpokseemiat ja parandatakse organismi oksügenisatsiooni. Patsientidele luuakse võimalus kodustes tingimustes hingata lisahapnikku. Tegemist on individualiseeritud
paremal pool (vt Foto 1 ja Foto 2). Peamised ülesanded Põhi- ja õppekirjanduse kogude hoidmine. Õpetajate, õpilaste ja koolitöötajate teenindamine, raamatute ja õpikute laenutus. Õppekirjanduse tellimine, saabunud õppevahendite vastuvõtmine ja töötlemine jne. Raamatukogutundide ja -ürituste korraldamine. Elektroonkataloogi pidamine. Foto 1. Töökoht Foto 2. Töökoht 5. Töökohariski tasemete hindamise ankeet Riski hindas Marina Maiste Riskitegur Riski iseloom; Riski tase Riski vähendamise viis mõju tervisele Füüsikalised tegurid Sisekliima: *Liiga palaval II *Tuulutamine. Õhutemperatuur: õhutemperatuuril *Mitte hoida avatuna uksi norm 20º - 24 º C tekkivad peavalud. ja aknaid ruumi eri Õhuniiskus: *Ebapiisav pooltes, et vältida
III APELLi aste - ohustatud objekti riskifaktori arvestuskaardi koostamine - riski/õnnetuse olukordades tegutsemisplaanide koostamine - individuaalkaitsevahendite ja saastekontrolli aparaatide kasutamise tagamine - esmaabi ja meditsiiniline teenindamine - ettevõtte rakenduskonna ja tegevuskondade väljaõpe ja varustus - abi planeerimine päästeteenistuselt (telefon 112) jne. 4. Riskianalüüsi valem: R = (E + V + K)*T R riski suurus ehk riskitegur E kannatanute arv V tagajärjed varale T õnnetuse tõenäosus K keskkond OJ operatiivjõud KT kaitstuse tase Optimaalne olukord, kui K= 1 (risk on talutav) 5. Sotsiaalministeerium, siseministeerium, kaitseministeerium. 6. RISKIANALÜÜSI TEOSTAMISE TASANDID TTK TTK R TTK TTK TTK TTK § §22 RISKIANALÜÜSI KOHUSTUSEGA
III APELLi aste 1. ohustatud objekti riskifaktori arvestuskaardi koostamine 2. riski/õnnetuse olukordades tegutsemisplaanide koostamine 3. individuaalkaitsevahendite ja saastekontrolli aparaatide kasutamise tagamine 4. esmaabi ja meditsiiniline teenindamine 5. ettevõtte rakenduskonna ja tegevuskondade väljaõpe ja varustus 6. abi planeerimine päästeteenistuselt (telefon 112) jne. 4. Riski suuruse hindamise valem. R = (E + V + K)*T R riski suurus ehk riskitegur E kannatanute arv V tagajärjed varale T õnnetuse tõenäosus K keskkond OJ operatiivjõud KT kaitstuse tase Optimaalne olukord, kui R K= 1 (risk on talutav) OJ* KT 5. Millised ministeeriumid peavad tegelema Eesti ühiskonnas riskitaseme reguleerimisega? justiitsm, kaitsem, majandusm, keskkonnam, sisem 6. Riskianalüüsi teostamise tasandid Eestis? I TTK (mitte et ma teaks mis see on)
liigese ja luu valude teket aga ka jala(talla) koormusjaotuvuse häirumist. Lisaks nimetatud terviseprobleemide tekke soodustamisele on laste ülekaalulisus alarmeeriv probleem oma suure tõenäosuse tõttu täiskasvanuikka üle kanduda. (viide: http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/30757) Ülekaaluliste laste kehaline võimekus Kehalise võimekuse areng on tihedalt seotud keskkonnaga ning üks riskitegur, mis kehaliste võimete arengut takistab on ülekaalulisus. Ülekaalulistel noortel on võrreldes normkaaluliste eakaaslastega raskusi kehaliste ülesannetega, mis nõuavad kehamassi liigutamist vastu gravitatsiooni. Tugevam skeleti- lihassüsteem võimaldab ülekaalulistel sooritada igapäevaseid tegevusi suurema jõu ning energiakuluga, mis omakorda parandab energiatasakaalu kui ülekaalulisuse peamist põhjust. Ülekaalulisuse ennetamine
Tallinna Lilleküla Gümnaasium RASVTÕBI Referaat Koostanud:Kelly Pärkman 11a Juhendaja:Kristel Mäekask Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus Rasvumise all kannatab miljoneid inimesi kogu maailmas. Liigne kehakaal on lisakoormuseks südamele. See on peamine riskitegur vere rasvainete rohkuse ilmnemisel. Samuti mitte-insuliinisõltuva diabeedi, glükoositalumatuse, degeneratiivse liigesepõletiku ja mitmete kasvajate tekkes. Kehakaalu vähendamine on tõhus abi normist kõrgema vererõhu langetamisel, näiteks 10 kg kaalukaotus langetab ülekaalulistel haigetel vererõhku kuni 10 mm Hg võrra. RASVAINEVAHETUSE TEKKE PÕHJUSED Tekkepõhjused võivad olla kas söömisest tingitud e. alimentaarsed, sisenõrenäärmete haigustest tingitud e
on 200 mg päevas. Seejuures tuleks kofeiini sisaldavaid jooke tarbida eelistatult koos toiduga. Samuti ei soovitata kõrge kofeiinisisalduse tõttu tarbida energiajooke last rinnaga toitvatel emadel. Energiajoogid ja riskirühmad Energiajooke tasub vältida südamehaigetel, vähese kontsentreerumisvõimega hüperaktiivsetel, söömishäiretega inimestel, diabeetikutel ja ravimeid ning alkoholi tarbivatel inimestel. Alkoholi ja energiajoogi ohtlik kombinatsioon Suur riskitegur on energiajookide ning alkoholi koostarbimine. Kofeiin on stimulaator, alkohol aga depressant. Seetõttu võib inimesele tunduda, et alkoholi tarbimine koos energiajoogiga varjab joovet ja parandab enesetunnet. Tegelikult aga ei vähenda energiajook alkoholisisaldust väljahingatavas hingeõhus, veres ega paranda reaktsioonikiirust. Petlikult hea enesetunne võib panna inimese tegema valesid otsuseid, näiteks innustuma veelgi rohkem alkoholi tarbima või istuma autorooli
valmis ja võimelised remontima ja likvideerima operatiivselt ettetulnud seisakuid. Kroonpressi trükimasinate omapära sõltuvalt nende suurusest on see, et nende trüki kiirus on kuni 40000 eksemplari tunnis, aga sellest sõltuvalt ka seadme häälestamine on kulukas, kuna kasutatakse rullpaberit ning trükimasin on suhteliselt pikk. Aga pika masina eelis on sõlmede hulk , mida saab trükimasin kasutada- erinevad värvid pluss voltimisseadmed. Kroonpressi suur riskitegur on öine vahetustega töö aga ajalehe trükk ei ole tänapäeva kiires infohulgas muudmoodi mõeldav. Kroonpress on eelkõige kutsekooli õppurititest huvitatud mehhatroonikutest, kes suudaksid kaasaegsed trüki- ja järeltöötlusseadmed efektiivselt töös hoida ja seetõttu on kutsehariduskeskuse mehhatroonikute õppekavva lisatud trükitööstuse spetsiifikast tulenevate teadmiste ja oskuste õpe. Kroonpress toetab ka omalt poolt koolis
III APELLi aste 1. ohustatud objekti riskifaktori arvestuskaardi koostamine 2. riski/õnnetuse olukordades tegutsemisplaanide koostamine 3. individuaalkaitsevahendite ja saastekontrolli aparaatide kasutamise tagamine 4. esmaabi ja meditsiiniline teenindamine 5. ettevõtte rakenduskonna ja tegevuskondade väljaõpe ja varustus 6. abi planeerimine päästeteenistuselt (telefon 112) jne. 4. Riski suuruse hindamise valem. R = (E + V + K)*T R riski suurus ehk riskitegur E kannatanute arv V tagajärjed varale T õnnetuse tõenäosus K keskkond OJ operatiivjõud KT kaitstuse tase Optimaalne olukord, kui R K= 1 (risk on talutav) OJ* KT 5. Millised ministeeriumid peavad tegelema Eesti ühiskonnas riskitaseme reguleerimisega? justiitsm, kaitsem, majandusm, keskkonnam, sisem 6. Riskianalüüsi teostamise tasandid Eestis? I TTK (mitte et ma teaks mis see on)
hakkab haiguste risk vähenema. Seda isegi krooniliste haiguste nagu maksa alkoholitõve ja depressiooni korral. Alkohol on otseselt või kaudselt seotud üle 60 erineva haigusseisundi või häirega. Uuringud näitavad, et alkohol on mitmesuguste südame- veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate (vähi), psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur. Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse igal aastal 600800 inimest, neist 2/3 on mehed. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholitõbi, millele järgnevad esinemissageduselt alkoholimürgistus ning alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired. Osaliselt alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse sureb igal aastal 9000 10 000 inimest, üle poole neist on naised. 3 STATISTIKA
17% tunnistas, et nad olid ise viimase vägivallajuhtumi ajal tarvitanud alkoholi või narkootikume (joonis 6). Meeste kogemustes oli tendents täpselt vastupidine: viiendik viimase viie aasta jooksul paarisuhtes vägivalda kogenud meestest märkis, et viimase vägivallajuhtumi ajal oli partner tarvitanud alkoholi või narkootikume ja kolmandik tunnistas, et nad olid ise viimase vägivallajuhtumi ajal tarvitanud alkoholi või narkootikume. Kuigi alkohol on riskitegur, mis võib soodustada vägivalla esinemist paarisuhtes, on eksperdid rõhutanud, et ainus viis vägivaldsusest võitu saada on tegeleda vägivaldsuse probleemiga. Vägivaldne isik vastutab ise täielikult oma tegude eest ja ohver ei ole see, kes ,,sunnib" oma partnerit end väärkohtlema. Kokkuvõte 2009. aastal korraldas Statistikaamet turvalisuse uuringu, mille raames uuriti ka vägivalla esinemise kohta paarisuhtes. Paarisuhtevägivalla andmeid koguti ainult nendelt, kellel oli
Sügava põletuse paranemisele kulub üle kolme nädala, lisandub silmnähtavalt armi hüübimise pertroofia ning kokkutõmbumise risk. (Härmä 2007: 166). Pindmise põletuse tagajärjel paraneb nahk armistumata, kuid sügavate põletuste järel jääb alati arm. Armkoe kootumiste tõttu võib tekkida jäseme funktsiooni kahjustus või mõne liigese täielik jäigastumine. (Härmä 2007: 171). 3.2. Hingamishäired Hingamisteede põletus on tõsine riskitegur ning tihtipeale lisab patsiendile surmaohtu. See võib tekitada hingamisteede sügavaid kahjustusi. (Härmä 2007: 171). Hingamisteid kahjustab otsene kokkupuude leegiga, kuuma õhuga, auruga või põlevate toksiliste ainetega (Užegov 2006: 345). 3.3. Šokk „Põletuse tagajärjel suureneb kapillaride läbilaskvus ja tekib šokk. Tõsise šoki korral on sümptomiteks tahhükardia, madal vererõhk, väike pulsirõhk, jahe perifeeria ja oligouuria.
ka jalgadega. Luu- ja lihaskonna vaevused võivad enamasti välja kujuneda eelkõige füüsilise töö tegijatel. Riskitegurid Luu- ja lihaskonna vaevuste väljakujunemist võivad soodustada erinevad tegurid. Oluliseimad füüsilised tegurid on seotud tööasendiga, rakendatud jõu suurusega, liigutuste korduvusega ja töötamisega pikka aega ilma pausita. Luu- ja lihaskonna vaevused võivad tekkida juhul, kui mõni nimetatud riskitegur on kas eraldi või kombinatsioonis mis teistega luu- ja lihaskonnasüsteemi liigselt koormab. 1. Asend on keha sealhulgas käte ja jalgade positsioon töötamisel. Halb või ebamugav asend on selline, kus liigesed ei ole harjumuspärases ja tavalises asendis, vaid on viidud äärmisse väljasirutuspunkti. Püsimine pikka aega samas asendis ei ole samuti soovitatav. Näited halbade tööasendite kohta: 1. käsivarred on tõstetud õlgadest kõrgemale, 2. randmed on paindes, 3
3 1. Toitumisest üldiselt Toitumine tähendab toidu hankimist, tarbimist ja neist vajalike toitainete omastamist. Toituda tuleks mitmekülgselt ja korrapäraselt, sealjuures tarbida võimalikult vähe suhkrut. Rohkem aga liitsüsivesikuid puu- ja juurviljadest ning täisteraviljasaadustest. Soola tuleks samuti tarbida pigem vähestes kogustes, kuna just sool on südamehaiguste riskitegur ja kaltsiumi imendumise alandaja. Lisaks tuleks süüa kiudainerikast toitu, mis tekitab suhteliselt kiiresti täiskõhu tunde, reguleerib seedimist ja vere lipiidisisaldust ning on veel mitmeti kasuks. Kui tarbitakse palju kiudainerikast toitu, tuleks tarbida ka suhteliselt suures koguses vett. Parimad toiduained, mis sisaldavad palju kiudaineid on kaerakliid ja õunad. Kõik organismile vajalikud vitamiinid võiks saada looduslikest saadustest. Ehk siis aed- ja teraviljadest ning
alkoinfo.ee/" 1.3.2 Tagajärjed Tihtipeale inimesed ei mäleta peale suurt kogust alkoholi tarvitamist, mis on tol õhtul toimunud ning võivad ärgata hoopis teises kohas, kus nad lootsid, et ärkavad kainestusmajas. Alkoholil on kindel koht suguhaiguste ja HIVi levikul, sest purjuspäi ei tundu kondoomi kasutamine kuigi oluline või siis pannakse see valesti peale. Tekib depressioon, mis on otseselt seotud enesetappudega. Siin ei ole riskitegur mitte ainult alkoholisõltuvus, vaid ka lihtsalt purjusolek. Ligikaudu 50% meeste ja 27% naiste enesetappudest on seotud alkoholi kuritarvitamisega. ,,http://www.alkoinfo.ee/" 1.3.3 Loetu tähtsamad faktid · Alkoholi tarbimine kasvatab haiguste ja tervisehäirete teket hüppeliselt. · Mida vanem on inimene, seda suuremad on riskid tervisega. · Maks peab suuremate alkoholi tarbimise käigus intensiivsemalt tööd tegema.
Vananedes väheneb organismi suutlikkus alkoholi lagundada. Vanusega tekkinud haigused suurendavad alkoholi kahjustavat toimet ning oht vigastuste tekkeks kasvab. Alkohol on otseselt või kaudselt seotud üle 60 erineva haigusseisundi või häirega. Uuringud näitavad, et alkohol on mitmesuguste südame-veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate (vähi), psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur. Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse igal aastal 600–800 inimest, neist 2/3 on mehed. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholitõbi, millele järgnevad esinemissageduselt alkoholimürgistus ning alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired. See tähendab, et kui alkoholi tarvitada igapäevaselt, ja teha seda mitmete aastate vältel, võib alkohol jätta jälje kuhu iganes: seedetraktile, südame-veresoonkonnale, psüühikale, närvisüsteemile..
C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium Mari-Liis Luukas 11.c klass Suitsetamise mõju tervisele referaat Viljandi 2008 Sissejuhatus Tubaka tarbimine on kõige olulisem haigestumuse ja suremusega seotud tervise riskitegur kogu maailmas. Kuna suitsetamist alustatakse aina enam ning aina nooremana ja noorukieas kujuneb nikotiinisõltuvus kergemini, võib arvatavasti mõne aasta pärast täiskasvanueas suur osa tõsiste terviseprobleemidega inimesi olla. Töö eesmärgiks on välja tuua kõige kahjulikumad toimed, mis inimese tervist suitsetades mõjutavad, kui suurel määral on see levinud ning kuidas suitsetamist tõkestada.
Toiduenergia Vajame organismi elutegevuseks, kasvuks, kehatemperatuuri säilitamiseks ja liikumiseks. Toiduenergiat saame põhiliselt süsivesinikest ja rasvadest. Energiat kasutame põhiainevahetuseks, kehaliseks ja vaimseks tegevuseks ning toidu seedimiseks ja omandamiseks, mis on omakorda vajalik kasvamiseks ja kudede uuendamiseks. Toiduenergia ületarbimise korral suureneb kehamass, tekib ülekaal ja rasvumine, mis on paljude haiguste riskitegur. Valkude vajadus Valgud on vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks. Valkudega on seotud kõik organismi elulised protsessid: nad on ensüümide koostises ja tagavad organismi kaitsevõime. Valgud annavad toiduenergiat. Koosnevad aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatutakse (peab saama toiduga) ja asendatavateks (organism suudab ise sünteesida). Pikaajaline liigne valgusisaldus toidus on kahjulik, kuna see koormab neere ja maksa. Rasvade vajadus Polüküllastumata rasvhappeid (nt
11.2000 Kuvariga töötamise töötervishoiu- ja tööohutuse nõuded. 4 FOTOD TÖÖKOHAST 6 Foto 1. Sissevaade töökohale ukse juurest. 5 TÖ Foto 2. Vaade töökohale paremalt nurgast. ÖK OH A RISKITASEMETE HINDAMISE ANKEET Riskitegur Riski iseloom; Riski tase Riski 7 mõju vähendamise tervisele viis Füüsikalised ohutegurid Valgustatus * Vähene * Vajadusel loomulik valgus I asendada ruumide valgustus * Ebapiisav
jooksul normist kõrgem. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest, insuliini toime nõrgenemisest või mõlemast. Diabeedi tunnused: Pidev janu Sage urineerimine Väsimus Pidev nälg Ootamatu kaalulangus Aeglaselt paranevad haavad Ähmane nägemina Suitsetamine ja alkohol Suitsetamine on oluline riskitegur terve rea haiguste tekkimisel ning lühendab märkimisväärselt eluiga. Suitsetamine suurendab oluliselt näiteks mitmesuguste vähivormide ja kopsuhaiguste teket, samuti insuldi- ja infarktiohtu. Tekkida võib luude hõrenemine ja tõus Alkoholi kahjulik mõju nii kehalisele kui vaimsele tervisele on samuti hästi teada. Näiteks suu- ja seedetrakti vähivormide riskitegurina on alkohol pärast tubakat teisel kohal
olevate kiirgustöötajate keskmine tegelik doos on 1,1 millisiivertit aastas. Iga aasta sellist keskmist doosi saavate töötajate keskmine aastane sunnaga lõppeva vähi risk on üks 26 OOO-st. ICRP on arvamusel, et elanikke ohustavate riskide vastu tuleb võidelda, kui nad ületavad taseme üks 10 OOO-st aastas. Kiirgustöötajate tööiga loetakse 18. eluaastast kuni 65. eluaastani, kuid elanikud on igas eas ja seetõttu on neil kiirgusdoosist saadavoht ka suurem. Niisiis, keskmine ,riskitegur on 5% siiverti kohta ja 1 millisiivertisest aastadoosist tulenev risk on üks 20 OOO-le. Elanikkonna riskitegurid muutuvad koos vanusega ja ohtu saab vähendada vaid keskmist aastariski vähendades. Arvestades ealisi mõjusid on keskmine risk 1 millisiivertisest iga-aastasest doosist üks 33 OOO-st. ICRP aktsepteerib seda kui äärmist vastuvõetavat riski taset. Sellise aastadoosi taseme juures on surmaga lõppev vähirisk kogu eluea jooksul üks 250-st. Elanike jaoks on veel mittesurmava
riskitegurite kohta on suhteliselt vähe, vaja oleks selle põhjalist uurimustööd. Ka naabruskondlike riskitegureid ei ole veel piisavalt uuritud. Nendeks on ebasoodsad tingimused ja organiseerimatus naabruskonnas, vähene seotus naabruskonnaga, mõnuainete kättesaadavus, kuritegevus naabruskonnas, avatus vägivallale, kuritegevust pooldavad normid naabruskonnas, ligipääs tulirelvadele, vägivalla kujutamine meedias. (Edovald 2005:8-11) Ükski konkreetne riskitegur ei selgita delinkventset käitumist. Pigem on nii, et mida rohkem ilmneb lapse puhul riskitegureid või mida rohkem on valdkondi, milles riskitegurid ilmnevad, seda suurema tõenäosusega ja seda varasemas eas on lapsel delinkventse käitumise oht. (samas: 12) Noorte kuritöö ennetusel tuleks peale riskitegurite vähendamise ka kaitsetegureid tugevdada. Kaitseteguriks ei pea olema ilmtingimata riskitegurile vastupidine näitaja, vaid pigem
Samuti esineb Eestis lisaks legaalsele alkoholi tarbimisele salaalkoholi tarbimist, seda eelkõige kõrgemalt madalama sissetulekuga inimeste hulgas. (Riiklik alkoholipoliitika 2009:1-4) Suure murekohana on sellest tingituna välja toodud ka noorte, eelkõige alla 16-aastaste suur alkoholitarbimine. Alkoholitarbimine on noorte vanuseruhmas 10 kuni 24 eluaastat kõige olulisem alkoholismi riskitegur, kuna teismelisena alkoholi regulaarset tarbimist alustanud inimestel on kõrgem risk nii tervist ohustavaks riskikäitumiseks täiskasvanuna kui ka alkohoolsete jookide kuritarvitamises. (ibid. lk 4) Alkoholi on võimalik tarbida kahjulikult ja mittekahjulikult. Maailma Terviseorganisatsiooni raporti põhjal on alkohol tervisekahjustusi tekitavate tegurite hulgas kõrge vererõhu ja suitsetamise järel kolmandal kohal. Määravaks teguriks kahjude suuruse osas on tarbitava
80. keskkonna kiirgusfooni või keemilise saastumise tase 81. meditsiini olukord (esmaabi, kiirabi, haiglaravi) 82. töökaitsealaste nõuete täitmine 83. keskkonnakaitse nõuete täitmine 84. tuleohutusnõuete täitmine RT nr.70, 1999, s.681 KT kaitstustase OJ operatiivjõud D1 riskipiirkonnad Eestis D2 päästemeeskondade arv Riskianalüüsi valem R = (E + V + K)*T R riski suurus ehk riskitegur E kannatanute arv V tagajärjed varale T õnnetuse tõenäosus K keskkond OJ operatiivjõud KT kaitstuse tase Optimaalne olukord, kui K= 1 (risk on talutav) Eesti puhul on hea kui see arv on kuskil 3. 03.10. Töökeskkonna riskianalüüs I II III Bioloogilised ohutegurid Füüsikalised-mehhaanilised Keemilised ohutegurid ohutegurid
Kui inimene joob, imendub alkohol suust, söögitorust, maost ja kõige suuremal määral peensoolest kiiresti verre ning jõuab kõikidesse organitesse. Nii mõjutab alkohol kogu organismi ja suurendab paljude haiguste tekkeriski. Alkohol on otseselt või kaudselt seotud üle 60 erineva haigusseisundi või häirega. Uuringud näitavad, et alkohol on mitmesuguste südame-veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate (vähi), psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur. Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse igal aastal 600-800 inimest, neist 2/3 on mehed. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholitõbi, millele järgnevad esinemissageduselt alkoholimürgitus ning alkoholist tingitud psüühika-ja käitumishäired. Osaliselt alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse sureb igal aastal 9000-10 000 inimest, üle poole neist on naised. 1.2.2 Alkoholi värkkiire mõju
Suurte veresoonte kahjustus Diabeetikutel (eriti II tüüpi ehk insuliinmittesõltuvatel diabeetikutel) tekib veresoonte lupjumine kiiremini ja väljendub selgemalt kui teistel inimestel. Sellest tingituna võivad areneda mitmesugused haigused nagu alajäsemete (jalgade) veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos, südame isheemiatõbi ja ajuinsult. 11 Südame isheemiatõbi Diabeet on riskitegur, mis võib viia südame isheemiatõve väljakujunemisele. Üldised riskitegurid on kõrgenenud vererõhk, ülekaal, vere kolesteroolisisalduse tõus, suitsetamine, väheliikuv eluviis, pärilik eelsoodumus südame isheemiatõve tekkeks. Diabeedist tingitud riskitegurid on kõrgenenud veresuhkru väärtus, vere hüübimatus ja diabeetiline neerukahjustus. Südame isheemiatõve kõige raskem vorm on südamelihase infarkt, mis diabeetikutel võib tekkida ebatüüpiliselt ehk ilma valuta.
Enamiks sünteetilised naftasaadustest eraldatud LOÜ vabaneb ka tsitruseliste ja sibula koorimisel formaldehüüd ehk metanaal Puitplaatmööbel, puitlaast ja saepuruplaadid PVC põrandakattematerjalid EI saa testida! Halb ventilatsioon, kodukemikaalid, kodud energiasäästlikeks muutunud, kodukeemiavahendid (KKV) Eelistada lihtsama keemilise koostisega, sensitive tooted, kaitsevahendite kasutamine Tubakasuits riskitegur allergiahaiguste kujunemisel ALLERGEENID Tolmulestad (Dust Mite) jne. Kodutolm tolmu- ja aidalestad, koduloomad, prussakad Kus? Madratsid, pehme mööbel, põrand Kodutolmulest (Dermatophagoides pteronyssinus, Dermatophagoides farinae) 80-90% kodusest lestapopulatsioonist, nende elutsükkel 31 päeva (eluiga 120 päeva), soodne temperatuur 20 25°C, õhuniiskus 40 50%, pime keskkond, tolmulestad on pimedad Põhja Euroopas Dermatophagoides farinae (kuiv keskkond)
valim teatud *triangulatsiooni- uurimistehnikad,uurijad,andmeallikad. perioodi vältel. CIR-Ei oma ühikuid, arvväärtused 0 ja 1 (0% ja riskigrupp rahvastikus, diagnoosiga haiged üldkogum identsetes Epidemioloogia vajadus *riiklik statistika-ettekujutus haiguse levikust 100%) vahel. Levimus kirjeldab seda osa rahvastikust, kes mingil tingimustes (riskitegur!) olev rahvastik või sama diagnoosiga samades *riskigruppide uurimine-levik enamohustatud gruppides *võimalus ajamomendil on haige. Haigestumus kirjeldab haigusvabast seisundist tingimustes olevad haiged. Tunnuste tüübid: 1.Arvulised tunnused ennetust planeerida*haigestunud rahvastikurühma kõikne jälgimine. haige seisundisse ülemineku kiirust
Radoon lõhnatu, värvitu inertne gaas, mis tekib looduslikult uraani radioaktiivsel lagunemisel 17. Kuidas satub radoon siseõhku? Siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas/vundamendis olevate pragude ning avade (nt avad torustiku või juhtmete jaoks) kaudu. Kuna rõhk hoonetes on madalam kui väljas, siis soodustab see radooni liikumist hoonetesse. 18. Miks ja millise kontsentratsiooni juures on radoon inimese tervisele ohtlik? Radoon on oluline kopsuvähi riskitegur. Radooni sisaldus hoones ei tohi ületada 200 Bq/m3. 19. Milliste meetmetega saab tõkestada radooni sattumist hoonesse? · radooni tõkkekile kasutamine · piirete tihendamine · ventileerimine · radoonikaev 20. Mis on välispiire ja milliseid nõudeid peavad nad rahuldama? · välissein · sisesein ruumide vahel, mille temperatuuride vahe on suurem, kui 5°C · ülemise korruse lagi, s.h katuslagi · keldriseinad, s.h seinad vastu maapinda · põrand mitteköetava keldri kohal
annaabi.ee 
