Alkohol ja tervis (0)

Alkohol ja tervis

Mida rohkem juua, seda suurem on võimalus peagi mõne tõsise tervisehäirega silmitsi seista.
Kui inimene joob, imendub alkohol suust , söögitorust, maost ja kõige suuremal määral peensoolest kiiresti verre ning jõuab kõikidesse organitesse. Nii mõjutab alkohol kogu organismi ja suurendab paljude haiguste tekkeriski.

• Alkohol on otseselt või kaudselt seotud üle 60 erineva haigusseisundi või häirega.
  
• Uuringud näitavad, et alkohol on mitmesuguste südame-veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate (vähi), psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur.
  
• Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse igal aastal 600–800 inimest, neist 2/3 on mehed. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholitõbi, millele järgnevad esinemissageduselt alkoholimürgistus ning alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired.
  
• Osaliselt alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse sureb igal aastal 9000 – 10 000 inimest, üle poole neist on naised.
  

Alkoholi pikaajalised mõjud tervisele

• Enamik inimesi, kellel on alkoholi tarvitamise tõttu tervisega probleeme, ei ole alkohoolikud, vaid pigem need, kes regulaarselt aastate vältel liiga palju alkoholi tarvitavad.
  
• Alkoholi mõjud tervisele on otseses seoses elu jooksul joodud alkoholikogustega.
  
• Mõju organismile tuleneb joogis olevast alkoholist ja organismis tekkivatest alkoholi laguproduktidest. Seetõttu ei ole vahet, kas tegu on lahja või kange alkohoolse joogiga .
  
• Kui alkoholi liigtarvitaja piirab alkoholi tarvitamist või lõpetab selle, hakkab haiguste risk vähenema. Seda isegi krooniliste haiguste nagu maksa alkoholitõve ja depressiooni korral.
  

Uuringutega on kindlaks tehtud, et haiguste ja tervisehäirete risk kasvab hüppeliselt, kui regulaarselt ületada riskipiire. 

• Mida vanem on inimene, seda suuremad on alkoholi liigtarvitamisest tulenevad riskid. Vananedes väheneb organismi suutlikkus alkoholi lagundada. Vanusega tekkinud haigused suurendavad alkoholi kahjustavat toimet ning oht vigastuste tekkeks kasvab.
  
• Palju alkoholi tarbivatel inimestel areneb aja jooksul alkoholi suhtes suurem tolerants ehk võime „rohkem kanda” ning nad vajavad joobe tekkeks suuremaid alkoholikoguseid. Siit tuleneb väärarvamus, et alkohol kahjustab neid inimesi vähem.
  
• Maks peab suuremate alkoholikoguste kahjutuks tegemiseks intensiivsemalt töötama. See tähendab maksarakkudele suuremat kahjustavat toimet.
  
• Inimestel, kelle maks on alkoholist juba kahjustada saanud, võib tolerants väheneda. Et kahjustatud maks ei ole võimeline alkoholi enam nii hästi töötlema, tekib neil joove kergemini. Seega ei kaitse alkoholi tolerants organismi alkoholi kahjulike mõjude eest.