Loovtöö LIBLIKATE KOGU JA PILDIKAARDID (1)

                                        Otepää Gümnaasium     
    NIMI 8. a klass    LIBLIKATE KOGU JA PILDIKAARDID   Loovtöö        Juhendaja: NIMI       Otepää 2018 


2 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................2
1.TÖÖ KÄIK...................................................................................................................3 1.1. Töö planeerimine.................................................................................................3
1.2. Liblikate püüdmine...............................................................................................4
1.3. Liblikate surmamine.............................................................................................5
 1.4. Liblikate alusele paigutamine..............................................................................6
1.5. Info liblikate kohta................................................................................................7 2. LIBLIKATELE KASTIDE VALMISTAMINE.................................................................9 2.1. Tööriistad ja materjal...........................................................................................9
2.2. Kastide ehitamine..............................................................................................10 3. LIBLIKA MÄNGUKAARTIDE VALMISTAMINE........................................................13  3.1. Tööriistad ja materjal........................................................................................13
 3.2. Kaartide valmistamine......................................................................................13 KOKKUVÕTE...............................................................................................................18
KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................20
 LISA 1......................................................................................................................... 21
 LISA 2......................................................................................................................... 21
 LISA 3......................................................................................................................... 22                                                                            SISSEJUHATUS


3 Valisin oma loovtöö teema loodusõpetuse valdkonnast, sest mind on juba väikesest saati huvitanud kõik putukad. Meie koolil ei ole liblikakogu ja kuna liblikate erinevaid liike on üle tuhande, siis otsustasin valida oma loovtöö teemaks liblikakogu valmistamise ja tutvustada õpilastele  mõningaid liblikaliike.  Hiljem  otsustasin lisada tööle juurde ka õppekaardid. Liblikakogu abil oleks õpilastel reaalne võimalus näha, millised on meie Otepää ümbruskonna liblikad. Liblikakaartide abil saavad õpilased mänguliselt õppida tundma erinevate päevaliblikate välimust ja nende nimetusi. Minu töö eesmärgiks oli püüda oma koduümbrusest 25 liblikat, ehitada kastid, kus saab neid hoida ja valmistada mäng (liblikakaardid) liblikate tundmaõppimiseks.  Antud   liblikakogu   kõik   liblikad   on   püütud   ühe   suve   jooksul   2017.   aastal   minu kodukohas Otepää lähedal Meegaste külas. Elan looduskaunis kohas ja meie talukoht on nii looduslike- kui ka kultuurniitude ja metsade läheduses, siis on minu kogus enamasti liblikad, kelle röövikud toituvad niidutaimedest. Möödunud suvi oli üsna vihmane ja temperatuuri poolest jahe, siis oli ka erinevate liblikate hulk meie kandis suhteliselt vähene. Keeruliseks osutus ka liblikate püüdmine, kuna suured liblikad on ülikiire ja kõrge   lennuga.   Algselt   oli   probleemiks   ka   surmajasse   mürgi   muretsemine.   Esialgu proovisin   alkoholiga,   kuid   siis   piinlesid   liblikad   surmutis   liiga   kaua,   seega   sai muretsetud Eesti Lepidopteroloogide Seltsist kloroformi, mis tegi putukate surmamise kiiremaks   ja   valutumaks.   Endale   oligi   antud   töö   juures   just   kõige   raskemaks katsumuseks   putukate   surmamine.   Liblikate   prepareerimine   ja   kuivatamine   olid huvitavad   ja   jõukohased,   aga   näiteks   mõnede   liblikate   määramine   oli   jälle   üsnagi keeruline. Liblikate säilitamiseks vajalike kastide valmistamisel aitas mind isa.  Loodan,   et   suudan   hoida   liblikakogu   kahjurite   eest   ja   säilitada   õrnu   eksponaate purunemisest, kuni saan kogu kinkida oma kooli bioloogia klassi. See oleks minupoolne kingitus   Eesti   Vabariigi   100.   sünnipäevaks   oma   koolile.   Antud   kogu   on   edaspidigi võimalik täiendada. Töös olevad fotod on põhiliselt minu enda pildistatud. 1.TÖÖ KÄIK 1.1. Töö planeerimine


4 Sain selle töö jaoks idee kevadel oma klassijuhatajalt Ene Visterilt, sest ma polnud välja mõelnud, mis teemal loovtöö üldse teha. Klassijuhataja pakkus välja erinevaid ideid ja mulle meeldis nendest üks ettepanek, et teha liblikakogu. Mulle on alati meeldinud liblikad ja igasugused putukad. Valides loovtöö temaatika loodusõpetuse valdkonnast, siis sain endale juhendajaks õpetaja Piret Sepma.  Suvel   2017   alustasin   liblikakogu   praktilise   poolega   (püüdsin   liblikaid,   kuivatasin, märgistasin, otsisin infot nende kohta). Sügisel tulles kooli, sain kohe teada, et minu endine juhendaja Piret Sepma ei tööta enam meie koolis ja ma pidin leidma endale kiiresti uue juhendaja. See ei olnud kerge, kuna   mitmed   õpetajad   keeldusid,   sest   neil   olid   juba   juhendatavad   olemas.   Lõpuks palusin abi oma klassijuhatajalt ja nii ma saingi omale juhendajaks õpetaja Ene Visteri.  Septembris   2017   alustasin   loovtöö   kirjaliku   osaga   ja   tutvusin   liblikaid   ja   nende kogumist käsitlevate raamatutega. Lisaks otsisin liblikate kohta infot ka internetist. Oktoobris   2017   valmistasin   isa   abiga   liblikakogukastid   ja   paigutasin   liblikad   sinna vastavalt nõuetele. Jaanuaris 2018 sai planeeritud liblikate mängukaartide ja inforaamatu valmistamine. November 2017 kuni veebruar 2018 tegelesin oma loovtöö kirjaliku osa täiendamise- ja vormistamisega. See oli antud töö juures kõige keerulisem osa, sest selle käigus juhtus mitmeid viperusi. Näiteks ei avanenud enam minu arvutist programm Word 2016, mis aeglustas minu töö plaanipärast valmimist. Lõpuks vormistasin oma töö Word 2003-s. 1.2. Liblikate püüdmine Liblikate püüdmiseks kasutasin liblikavõrku, mis nägi välja selline nagu on kujutatud alloleval pildil, foto on leitud internetileheküljelt (Foto 1). 


5 Foto 1. Liblikavõrk, mis sarnaneb minu omale. Foto autor Fenari  e-pood (külastatud 20. veebruaril) interneti aadressil http://www.fenar.ee/suurleiunurk/aed-ja-%C3%B5u/ 3886 Liblikavõrgu, mida mina liblikate püüdmisel kasutasin, laenasin oma tädilt ja tagastasin selle   kohe   kui   liblikad   said   püütud.   Ideaalse   liblikavõrgu   läbimõõduks   on   36cm   ja sügavuseks 60-70cm, mis on kinnitatud teleskoopvarre külge (Maavara 1956: 9). Minu liblikavõrgu   läbimõõduks   oli   vaid   25cm   ja   sügavuseks   30cm,   seega   oli   liblikaid suhteliselt   keeruline   püüda,   kuid   sain   hakkama.   Liblikaid   püüdsin   kodu   ümbruse (Otepäält   13km,   Puka   vald,   Meegaste   küla)   niitudelt,   õuealalt,   põllult,   aiamaalt   ja metsast, samuti ühel treeningmatkal Essu soost.  Püüdsin liblikaid võrguga nende lennusuunas joostes ja  kui ma liblika kätte sain, siis asetasin   plastikkarpi,   et   liblikas   minema   ei   pääseks.   Nendes   karpides   transportisin liblikad ka kohe koju, kus ma nad surmasin mürgiga (kloroformiga). 1.3. Liblikate surmamine Liblikate   surmamiseks   kasutasin   mürki,   plastikust   karpi   ja   vatti.   Mürgina   kasutasin kloroformi,  mis on kergesti aurustuv ja kiiresti  toimiv vedelik  (Maavara 1956: 19).


6 Algul proovisin liblikaid surmata alkoholiga, kuid viimase toime oli aeglane. Lõpuks aitas ema tellida Eesti Lepidopteroloogide Seltsist kloroformi.  Liblikad surmasin ise. Panin plastikkarpi vatti, mis oli tehtud kokku kloroformiga, vati kinnitasin karbikaane külge ja siis panin liblikad karpi surmamiseks (Foto 2). Liblikate surmamiseks kulus keskmiselt 10 minutit, olenevalt liblika suurusest. Koheselt peale liblikate surmamist  paigutasin nad sirutuslauale. Foto 2. Liblikate surmamine. Foto autor Edvin Tämm                                                                                          1.4. Liblikate alusele paigutamine Liblikate sirutusalustena kasutatakse spetsiaalseid puidust aluseid, kuid mina kasutasin liblikate sirutuslauana penoplasti tükke. Lisaks kasutasin veel liblikate prepareerimiseks paberribasid, 0,3 mm nööpnõelu ning pintsette.  Esmalt oli vajalik liblikas nõelastada. Nõelastamine toimub nõela surumisel läbi putuka rindmiku   (Maavara   1956:   82).  Seejärel   paigutasin   pintsettidega   liblika   jalad   keha


7 kõrvale, tundlad kaarduselt ette ja sirutasin liblika tiivad paberribade abil laiali alusele (Foto 3). Siis lisasin etiketid püügi kuupäevaga ja püügikohaga. Liblikad kuivasid alusel peaaegu kaks nädalat, siis jäid nad õigesse asendise (Merivee, Remm 1973: 21). Foto 3. Liblikad sirutusalusel. Foto autor Edvin Tämm 1.5. Info liblikate kohta  Aasta 2017 liblikas oli sini-paelöölane (Foto 4), mida minul kahjuks ei õnnestunud leida ja püüda.


8 Foto 4. Sini-paelöölane. Foto internetist 
http://marika-klass.blogspot.com.ee/2015/01/2015-aasta-liblikas-ja-lill.html Otsustasin info liblikate kohta kirjutada eraldi kogumikuna (LISA 1), et see info ei võtaks töö kirjalikus osas liiga palju ruumi ja seda saaksid lugeda need, kes tahavad liblikate kohta rohkem teada saada. Infot liblikate kohta sain kahest raamatust: Eesti liblikate määraja,   autorid J. Viidalepp, H. Remm ja Eesti päevaliblikad, autorid E. Õunap, U. Tartes. Kogumikus on liblikate fotod, mis on minu enda pildistatud ja juurde on   otsitud   info   nende   elupaiga   ja   toitumise   kohta   (Foto   5).   Kaanepildiks infokogumikule valisin ühe liblika pildi pildikaardilt.


9 Foto 5. Infokogumiku foto. Foto autor Edvin Tämm
                                                                                                                             2. LIBLIKATELE KASTIDE VALMISTAMINE 2.1. Tööriistad ja materjal Kasti valmistamiseks kasutasin ma materjalina puitu (halli leppa), pleksiklaasi, vineeri (paksus 1,7 cm), PVA liimi, puupunne ehk puidust tappe ja porolooni. Tööriistad, mida kasutasin (Foto 6) :  ● höövlimasin Makita KP0800j ● frees Makita RP0900J ●  kreissaag Makita HS300D ●  puidupuur Makita DF330D ●  liivapaber Mirka 1500 ●  mõõdulint Top Tools Kasti   valmistamisel   oli   mulle   abiks   isa.  Algul   oli   plaan   teha   kast   vineerist   ja   kaas tavalisest   klaasist,   kuid   jõudsin   otsusele,   et   teen   kasti   hallist   lepast   ja   kaane pleksiklaasist. Kasutasin halli leppa sellepärast, et see on vastupidavam kui vineer ja pleksiklaasi kasutasin isa soovitusel sellepärast, et ta on tugevam ja vastupidavam kui tavaline klaas. Putuka kastide mõõtudeks on kirjanduses soovitatud pikkuseks 50 cm,


10 laiuseks   40   cm   ja   kõrguseks   7   cm   (Maavara   1956:   92).   Kasti   tegingi   soovitatud mõõtude järgi, kuid peale etikettide lisamist  tuli välja, et kõik liblikad ei mahtunudki ühte kasti ära ja ma pidin tegema teise kasti lisaks. Foto 6.  Tööriistad kasti valmistamiseks. Foto autor Edvin Tämm 2.2. Kastide ehitamine Idee, et just selline kast teha, mõtlesin ise välja, aga kasutasin ka kirjanduse abi. Tegin hariliku   pliiatsiga   joonise   (Foto   7).   Esmalt   valmistasin   kasti   servalauad.   Isa   aitas höövlimasinal  lauad  hööveldada,  siis mina  lõikasin  kreissaega  lauad antud  mõõtude järgi   nii   pikkusesse   kui   laiusesse   parajaks.   Seejärel   näitas   isa   kuidas   freesiga   lasta sooned laudadele kaane jaoks. See pidi olema tehtud väga täpselt. Seejärel puurisin laudadele punni augud (Foto 8), lisasin puupunnid PVA liimiga. Peale seda tuli lõigata välja õige suurusega vineeritükk põhjaks ja pleksiklaas kaaneks. Siis panin kasti kokku ja   liivapaberiga   lihvisin   kasti   nurgad   ümaramaks.   Kasti   põhja   panin   õhukese   kihi porolooni, et liblikaid oleks parem kinnitada (Foto 9). Kast oligi valmis ja panin liblikad sisse ja kinnitasin  infosildid, kuhu märkisin liblika ladinakeelse ja eestikeelse nime, leiukoha ja liblika püüdmise kuupäeva (Foto 10). 


11 Foto 7. Kasti ehitamise joonis. Foto autor Edvin Tämm   Foto 8. Punni aukude puurimine. Foto autor Samuel Tämm


12 Foto 9. Porolooni mõõtmine. Foto autor Samuel Tämm      
       


13 Foto 10. Valmis liblikakast koos liblikatega. Foto autor Edvin Tämm 3. LIBLIKA MÄNGUKAARTIDE VALMISTAMINE  3.1. Tööriistad ja materjal Kaartide valmistamiseks kasutasin arvutiprogrammi Adobe Fireworks CS6 , A4 valget
paberit, värviprinterit, lamineerimismasinat ja lamineerimiskile.
Tööriistadest kasutasin:  ● Arvuti Dell ● lamineerimismasin LEITZ+ kile ● käärid  3.2. Kaartide valmistamine Pildistasin ise liblikaid oma inforaamatu jaoks, kuid need pildid ei olnud nii kvaliteetsed ja siis otsustasin otsida kaartide jaoks paremaid pilte internetist. Leidsin need aadressilt: (https://ilm.ee/?515306    ).      Otsustasin teha kaardid valikvastustega. Õiged vastused on eraldi lehel (LISA 3).


14 Soovitav on kõigepealt tutvuda liblikakoguga, lugeda inforaamatust liblikate kirjeldust ja siis kontrollida oma mälu liblikakaartidega ja saada ka uut infot.  Pildikaartide   tegemisel   palusin   abi   arvutiasjatundjalt.   Kaartide   tegemiseks   kasutati Adobe Fireworks CS6 programmi. Kogu A4 formaat on 2480 x 3508 pixlit ja 300 dpi-d. Pixlid   on   suuruse   jaoks   ja   dpi   tähendab   resolutsiooni   (info   pärineb   mulle   arvutiabi osutajalt).   Kirjad   on   kõik   Adobe   Naskh   fondis   ja   100   suuruses.   Piltidel   kasutati lõikamiseks ja teravsuseks programmisisest tööriista nimega "Outerbevel", mis paneb pildi raami ja teeb pildi ääred teravamaks.  A4 formaadis paberile mahutati 6 liblika kaarti (info pärineb mulle arvutiabi osutajalt). Kui kaart välja lõigata, siis ühe kaardi suuruseks tuli 9,3cm x 9,3 cm.  Seejärel printisin A4 paberil olevad kaardid välja. Otepää Gümnaasiumis oli võimalus kaardid lamineerida ehk kiletada, et kaardid oleksid vastupidavamad.   Lamineerimiseks   panin   ma   esimese   asjana   lamineerimismasina soojenema,   peale seda panin kaks A4 paberit lamineerimiskile sisse (Foto 11) ja kui masinal süttis roheline tuli, siis see tähendas, et masin oli lamineerimiseks valmis. Panin kilega kaetud paberid lamineerimismasina sisse ja masin lamineeris ise paberi ära (Foto 12). Kui kaardid olid lamineeritud, siis hakkasin lamineeritud paberit kääridega lõikama (Foto 13). Lõikasin välja 22 mängukaarti.


15 Foto   11.   Lamineerimismasin,   liblikakaardid   ja   lamineerimiskile.   Foto   autor   Edvin Tämm


16 Foto 12. Liblika kaartide lamineerimine. Foto autor Ene Vister Foto 13. Liblika kaartide välja lõikamine. Foto autor Ene Vister


17 Kaardid tulid välja ilusad ja kiletatult ka vastupidavad ja need annan koos liblikakogu ja
inforaamatuga   bioloogia   klassi.   Üks   komplekt   kaarte,   mis   on   välja   lõikamata   ja
lamineerimata, asub lisas (LISA 2).             


18 KOKKUVÕTE Valisin oma loovtöö  teema  loodusõpetuse valdkonnast, sest mind on juba väikesest peale huvitanud loodus ja erinevad putukad. Alguses sai minu juhendajaks Piret Sepma, aga ta lahkus töölt ja minu praktilise töö juhendajaks sai minu klassijuhataja Ene Vister. Uurisime juhendajaga ja saime teada, et meie kooli bioloogiaõpetaja   on nõus võtma bioloogia klassi  õppevahendiks minu poolt meisterdatud liblikakogu koos inforaamatu ja õppekaartidega.  Loovtöö eesmärgiks saigi valmistada liblikakogu 25 liblikast koos sinna juurde kuuluva inforaamatu ja õppekaartidega.  Eesmärk   sai   täidetud.   Töö   tuli   välja   nagu   plaaneritud,   aga   aega   kulus   esialgu planeeritust rohkem. Esimeseks komistuskiviks oli liblikate surmamine alkoholiga, sest see toimis liiga pikka aega ja mulle paistis, et liblikad piinlevad kaua. Lahenduseks hankis ema kloroformi, mis toimis kiiremini.  Samuti planeerisin algul, et minu püütud liblikad saab paigutada ühte kasti, aga töö käigus selgus, et tuleb meisterdada ka teine kast. Seega sain puidutööd teha kaks korda. Suureks abiks oli liblikakaartide valmistamisel arvutispetsialisti kujunduslik töö, sest mina   ei   oleks   osanud   vastavaid   programme   veel   kasutada   ja   neid   polnud   ka   minu arvutis. Kui   praktiline   osa   valmis   suhteliselt   sujuvalt,   siis   kirjalik   osa   oli   minu   jaoks   palju keerulisem  ülesanne. Raske  oli oma  loovtöö  kirjutamisel  aega planeerida.  Pidin  iga nädala esmaspäevaks mingi osa tööst kirja panema ja fotod tegema, aga jätsin mitmel korral juhendaja soovitused tähelepanuta ja parandused tegemata. Lõpuks võtsin end kokku ja töö sai valmis kirjutatud. 


19 Loodan,   et   Otepää   Gümnaasiumi   õpilastel,   kes   käsitlevad   bioloogia   tunnis   liblikate teemat, on minu loovtööst abi. Nad saavad vaadata liblikakogu ja mängides kinnistada oma teadmisi liblikakaartide abil. Keda liblikad rohkem huvitavad, leiavad lisaks infot liblikaraamatust.   Samuti   on   võimalik   liblikakogu   täiendada   liblikatega,   keda   minu kogus veel ei ole.  Antud töö käigus selgusid ka minu nõrgad ja tugevad küljed. Positiivseks pooleks oli see,   et   sain   suvel   palju   looduses  viibida,   lisaks   sellele   sain   palju   teavet   erinevatest liblikatest.   Nõrgaks   küljeks   jäi   aja   planeerimine,   koostöövõime   juhendajaga   ja puutööoskus. Töö   valmimisel   sain   abi   ja   soovin   tänada   oma   vanemaid,   tuttavat   arvutiasjatundjat Rauno Pappot ja oma juhendajat Ene Visterit.


20 KASUTATUD KIRJANDUS Viidalepp, J. Remm, H. (1996 ). Eesti liblikate määraja . Kirjastus: Greif Õunap, E. Tartes, U. (2014). Eesti päevaliblikad. Kirjastus: Varrak   Maavara, V. (1956). Noore entomoloogi käsiraamat. Eesti Riiklik Kirjastus. https://padlet.com/liliana_kester9/ezclhtbk6wb5  (15.12.2017) http://www.fenar.ee/suurleiunurk/aed-ja-%C3%B5u/3886 (12.02.2018) https://ilm.ee/?515306      (6.01.2018) http://marika-klass.blogspot.com.ee/2015/01/2015-aasta-liblikas-ja-lill.html  
(15.12.2017)                                                                                                                                           


21                                                                                               LISA 1 Infokogumik liblikate kohta                                                                                               LISA 2 Liblikakaardid


22                                                                             
LISA 3 Liblikakaartide testi õiged vastused 1. a) ohakaliblikas   b) rohusilmik   c) kerasilmik
2. a) nõgeseliblikas  b) päevapaabusilm  c) koerliblikas
3. a) väikelumik  b) sootäpik  c) kase-sirktiib
4. a) rohetäpik  b) raba-võiliblikas  c) nurmikusilmik
5. a) pisitiib  b) kevadsinitiib  c) harilik taevastiib
6. a) valgetähn-pajuliblikas  b) vareskaera-aasasilmik  c) peegeltäpik
7. a) nõgeseliblikas  b) niidutäpik  c) luhatäpik
8. a) niidu-võiliblikas b) lapsuliblikas  kollakas aasasilmik
9. a) naeriliblikas  b) põualiblikas  c) koiduliblikas
10. a) naeriliblikas  b) sinepiliblikas  c) suur- kapsaliblikas
11. a) leinaliblikas  b) suur- mosaiikliblikas  c) väike-kiirgliblikas
12. a) väike-täpikpunnpea  b) kollatähn- kuldpunnpea  c) luhatäpik
13. a) niidu- võrkliblikas  b) kase- siilaktiib  c) punatiib
14. a) harilik lottsuru  b) tontsuru  c) sirelisuru
15. a) admiral  b) ohakaliblikas  c) nõgeseliblikas 16. a) põualiblikas  b) kapsaliblikas c) sinepiliblikas 17. a) purpurkaruslane  b) harilik päevakoer  c) kase-sirptiib
18. a) punatiib  b) aasa-verikireslane  c) väike-pärlmuttertähnik
19. a) päevapaabusilm  b) admiral  c) pääsusaba
20. a) vaksik  b) leinaliblikas  c) harilik tumesilmik
21. a) admiral  b) koerliblikas  c) rüütelöölane
22. a) sõõrsilmik  b) päevapaabusilm  c) kirju aasasilmik

Document Outline

• SISSEJUHATUS
• 1.TÖÖ KÄIK
  • 1.1. Töö planeerimine
  • 1.2. Liblikate püüdmine
  • 1.3. Liblikate surmamine
  • 1.4. Liblikate alusele paigutamine
  • 1.5. Info liblikate kohta
• 2. LIBLIKATELE KASTIDE VALMISTAMINE
  • 2.1. Tööriistad ja materjal
  • 2.2. Kastide ehitamine
• 3. LIBLIKA MÄNGUKAARTIDE VALMISTAMINE
  • 3.1. Tööriistad ja materjal
  • 3.2. Kaartide valmistamine
• KOKKUVÕTE
• KASUTATUD KIRJANDUS
• LISA 1
• LISA 2
• LISA 3