Robin Hood Ilukirjandusteoses “Kuulsa Robin Hoodi lustakad seiklused” käsitletakse Robin Hoodi nagu kangelast, kes võtab rikastelt ja annab vaestele. Tegevus toimub Inglismaal 12. sajandil, kuningate Henry II ja Richard I Lõvisüdame valitsemise ajal ( 1154-1189; 1189-1199). Robin Hood, kuulus vibumees, elab Sherwoodi metsas Nottinghami linna lähedal. Selle eest, et ta röövis rikastelt raha, teda kuulutati lindpriiks ning Nottinghami šerif püüdis teda igati vahi alla võtta. Robin Hood oli julge mees ning korraldas igasuguseid vigureid. Kui Robin veab šerifi mitu korda ninapidi, saab šerif kurjaks ning teatab kuningale Robin Hoodist. Seepeale saadab kuningas oma parimad mehed Robin Hoodi kinni võtma. Lahingus saab Robin Hood haavata ning läheb oma nõbu juurde, kes teda reedab. Seal lasi Robin Hood oma viimase noole ning palub oma sõpradel matta ta sinna kuhu see
*Tunnused: rahva määrav osa ühiskonna oluliste küsimuste lahendamises kodanikuvabadus ja kodanikuõigused valimisõigus (varandusliku tsensuseta, naistele). *Poliitilised (demokraatlikud õpetused): 1. konservatism väärtustavad ajaloos läbi proovitut, traditsioone valijate häälte võitmiseks viivad läbi reforme 2. liberalism esile tõusevad konservatiivid väärtustavad üksikisiku vabadusi 3. sotsiaaldemokraatia vasakpoolsed riik peab toetama abivajajaid rikastelt koguda kõrgemaid makse vaestema toetamiseks võrdsete võimaluste loomine üksikisikutele varalise ebavõrdsuse vähendamine valimistega võimule, reformidega eesmärgini *Mittedemokraatlikud poliitilised õpetused: kommunism fasism Itaalias natsionaalsotsialism Saksamaal diktatuur *Demokraatlik Saksamaa: Weimari vabariik kuni 1924. aastani majanduslik kaos terav poliitiline võitlus majanduslikud raskused tekitavad rahulolematust valitsusega ebademokraatlike jüudude
- Peaagu kogu kreeka kirjasõna pärineb arisokraatidelt, kuna neil oli teistest rohkem aega pühenduda - Tekkisid sõpruskonnad - Olulisel määral hoidsid sõpruskonda koos ühised pidusöögid ehk sümpoosionid - Kreeka aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. - Igaüks püüdis olla parim LIHTRAHVAS - Enamik kreeklasi teenid elatist põlluharimisega - Jõukamad talupojad said oma majapidamisga enamasti iseseisvalt hakkama. - Vaesed olid sunnitud võtma rikastelt laenu (tagatiseks oli sageli maatükk) - Põlluharimisega seotud linnaelanikkond kasvas - Suuremates linnades olid üekaalus käsitöölised, kes peamiselt pere kasuks igapäevast elatist hankisid - Käsitöölisi hinnati enamikus linnriikides põlluharijatest madalamalt ORJAD - Kreeka ühiskond oli orjanduslik. - Enamik orje olid võõrsilt sisse ostetud - Orjuses leidus hulgaliselt võlgadesse jäänud või linnriikide omavahelistes sõdades vangi võetud kreeklasi.
raua) ja põlluharimiseks sobiva maa vähesus kodumaal. Rajati kolooniaid põhiliselt Itaaliasse ja Sitsiiliasse ning seejärel Musta mere rannikule. Kolooniatest said rahvarohked ja jõukad linnad, kuid nende tagajärel rännati massiliselt kodumaalt välja. 2. Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega, jõukamad talupojad said oma majapidamisega enamasti iseseisvalt hakkama, kuid oli ka vaeseid põllumehi ja karjuseid, kes võtsid rikastelt laenu. Võla tagatiseks oli sageli maatükk, mis maksamata jätmisel läks võlausaldajale. Seetõttu muutusid vaesemad talupojad enda maade rentnikeks. Mõnes kohas oli võlausaldajal õigus müüa talupoeg võla katteks orjaks. Edenes käsitöö ja kaubandus ning see aitas omakorda kaasa linnaelanikkonna tõusule. Ka linnaelanike seas oli põlluharijaid, kelle maatükid paiknesid linna naabruses, kuid siiski oli rohkem käsitöölisi(s.o
patriitside hulka ka plebeide hulgas oli rikkaid inimesi, kuid oma keskmiselt jõukuselt jäid nad patriitsidele selgelt alla paljud neist olid patriitside kliendid nad võisid osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatise nad ei pääsenud abielud patriitside ja plebeide vahel olid keelatud täitsid sõjakohustust ning moodustasid enamuse Rooma sõjaväest PLEBEID Plebeide enamuse moodustasid vaesed talupojad, kes pidid nii mõnigi kord rikastelt patriitsidelt laenu võtma ning neid ähvardas alatasa võlaorjus neid ei lastud patriitside usulistele talitlustele neil puudus õigus kasutada ühismaad õigusteta olukord koormas plebeisid, eriti neid, kes olid jõudnud rikastuda. Eriti raske oli plebeide kehvikkonna seisund, kes kannatas maapuuduse ja võlgade käes. Võlgnikku, kes ei suutnud oma võlgu tähtajaliselt tasuda, võis võlausaldaja arreteerida ja pidada oma kodus ahelais 60 päeva
Inglismaal esindas sotsiaaldemokraatlikku suunda Leiboristlik partei e.Tööerakond.Sotsialistlikke ja sotsiaaldemokraatlikke erakondi nim. Pahempoolseteks, nende aruston riigi kohus toetada abivajajaid .Selleks tuleks kehtestada rikkastele suuremad maksud. 7.Loetle mittedemokraatliku valitsemise tunnusjooni .Too näites erakondadest ja liikumistest. 1) Hirmuvalitsemine 2) Klassivõitlus-relva abil võim haarata, rikastelt vägivallaga vara ära võtta, hävitada. Esimesena kehtestati diktatuur venemaal, kus võimule tulid kommunistid.Kommunistidearvates pidi tööliskonnast saama õnneliku homse ehitaja. Fasistidele ning Natsionaalsotsialistidele oli meelepärane rahvuse üllistamine , enda hädades võõrriikide süüdistamine ning reeturitest riigijuhtide tümitamine. Lemmikuks oli neil maha teha teisi rahvusi ja Kommuniste. 8. Loetle USA erakonnad ja Inglismaa erakonnad USA-Demokraadid, vabariiklased
Ühiskonna riigieksam 1. Nüüdisühiskonna tunnused: ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Muutused ühiskonnas: agraar industriaal postindustriaal info teadmusühiskond 2. Heaoluriigi tunnused: 1)ressursside ülekandmine rikastelt vaesematele (riigi sekkumine majandusse, maksud) 2)umbes pool tuludest läheb sotsiaalvaldkonna vajadusteks 3)pakutakse ühishüvesid Heaoluühiskonna mudelid: 1)konservatism vanim, tööpanus määrab heaolutaseme, sest enamik sotsiaalhüvitisi toimub kindlustuse põhimõttel, tugev sots. Partnerlus, valitsusel järelvalve ülessanne (Suurbritannia?) 2)sotsiaaldemokraatia sots. Hüvesid saavad kõik kodanikud, olenemata nende
Spartacus ja Ceasar Spartacus (arvatavasti 120 70 eKr) oli gladiaator, kes oli Traakiast vangi võetud. Ta ässitas orje mässule, mille põhjus arvatakse olevat koeralik suhtumine gladiaatoritesse. Aastal 73 eKr alustas ta gladiaatorirte ülestõusu, mille eesmärgiks oli gladiaatorite ja orjade vabastamine.Ta põgenes koos teiste gladiaatoritega koolist. Põgenikud varjusid järsul Vesuuvi mäel, viis ainult üks tee. Ümbruskonna rikastelt röövisid nad endale korraliku relvastuse ja suutsid vastu hakata isegi sõjaväele, sest neid oli lapsest saati elu ja surma peale võitlemiseks õpetatud. Rooma sõjasalgal sulgesid nad tee. Põgenikke ähvardas näljasurm, kuid nad tegid endale metsviinapuu väätidest redelid ja ründasid roomlaste salka tagantpoolt ning purustasid selle totaalselt. Kuuldus ülestõusnutest levis kogu Itaalias nagu kulutuli ja peagi oli gladiaatoritega ühinenud kümneid tuhandeid põgenenud orje
Võim: riigiametnikud ja nõukogud (aristokraadid), 594 Salon andis lihtrahvale võimalusi, 5 saj Periklese ajal demokraatlik kord. Elanikud: kodanikkond (mehed 20.a), orjastamine keelatud (vabad-metoigid), rahvakoosolek iga 10 päeva tagant (Ekleesia), 500-liikmeline nõukogu (liisk, Bulee), 10 strateegi (väejuhti, hääletus), 6000 kohtunikku (liisu teel, Heliaia), mittekodanikud-välismaalised maksud. Raha saadi liitlastelt iga-aastaselt, sadamatollidest, rikastelt kodanikelt. Kreeka elu: Akropol-mäeküngas, kus linn. Agoraa-turuplats, Rahvas savimajades, Andreion- külalistetuba (meestele), organ sümpoosione. Toit: küüslaauk, kala, liha (peol), oliiviõli, mesi, kitse-lehmapiim, vein (kraater nõu). Riided: kitoon- nööriga valge lina, himation-soojem, pole pükse, sandaalid. Sport: lihaselised, alasti, gümnaasion, al 776 Zeuzile Olümpia: maadlus, jooks (192m), rusikavõitlus, 5evõitlus, hobukaariukud.
abivajajaid. Selleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja selle raha eest luua kõigile võrdsed elutingimused. Sotsialistlikus ühiskonnas ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Töölistele anti valimisõigus. B: Need on kommunism, fasism ja natsionaalsotsialism. Nende eesmärgiks oli demokraatia kukutamine ja diktatuuri kehtestamine. Kommunistide meelest oli tähtis klassivõitlus vaeste tööliste ja rikaste kapitalistide vahel. Vaesed pidid võimu haarama ja rikastelt vara ära võtma. Fasistidel ja natsidel oli oma rahvuse ülistamine ja kõik vaenlased tuli hävitada. I MS ajal haarasid kommunistid võimu Venemaal. Itaalias läks võim fasistliku partei kätte. Majanduskriisi ajal tulid Saksamaal võimule natsid ja kehtestasid diktatuuri. ISELOOMUSTA DIKTATUURI: Autoritaarne diktatuur riigis on võim ühe isiku või rühma käes, rahvas ei osale riigi juhtimises. Totalitaarne diktatuur võim ühe isiku või rühma käes ja kontroll inimeste mõtete üle
inimesed) 3. Millised on riigi ülesanded (õp. lk 56) Riik kaitseb oma rahvast välisohtude eest ja hoiab sisekorda. Riik peab seadusi looma ja teostama. Ühiskondlik abi, töötu abiraha, tervishoid, vanaduspension on samuti riigi kohutus. Sellega on riigi kulutused tohutult kasvanud. Peamiselt teenib riik selle tagasi maksudega. Heaoluriigis jagab riik tulusid ümber. Võtab rikastelt rohkem ja jagab neile, kel on hetkel puudu. 4. Milliseid võime eristatakse demokraatlikus riigis, mida nad endast kujutavad ja millega nad tegelevad (lk 57-58) Seadusandlik võim on demokraatias kodanike poolt valitud kogu käes ja selle üldnimeks on esinduskogu või parlament. Eesti parlamendi nimeks on Riigikogu. Parlamendis on eri töörühmad (komisjonid) eri valdkondade jaoks- majandus, haridus jm. Seal töötatakse välja esialgne seaduse kava ehk
Ta näeb nüüd, kui muretut elu elatakse siis, kui sissetulekuna teenitud aja hulk pole probleemiks. Kerge vaevaga õnnestub Willil rikaste maailmas laineid lüües oma elukontole aega veel juurdegi võita. Mõne aja möödudes on Will sunnitud taas põgenema, kuna ajavalvurid on talle järele jõudnud. Ta põgeneb ühe rikka ajapankuri tütrega, kellega ta kõrgklassi seas liikudes tuttavaks sai. Algavas seikluses on omamoodi Robin Hoodi ning Bonnie ja Clydelikud jooned. Aega varastatakse rikastelt ning jagatakse surmasuus virelevatele hädalistele. Filmis eristuvad selgelt välja erinevad ühiskondlikud klassid. Vaesemad on meeleheitel. Aega varastatakse, kerjatakse, teenitakse juhutöödega kasvõi selleks, et järgmise päevani elus püsida. Enamik ei suuda alamklassist välja rabeleda. Keskklass saab tunda end veidi vabamalt, lubades endale veidi rohkem, kuid siiski hinnates seda, mis neil on. Kõrgklass elab toretsevas ja muretus
õilsuse ja halastuse eeskuju. Püha Graal- on keskaja legendide müütiline reliikvia, väidetavate imettegevate omadusetga anum, levinuma variandi järgi karikas või peeker, mida kasutas Kristus pühal õhtusöömaajal. Tristan ja Isolde- on romantiline ja traagiline jutustus ja legend rüütel Tristanist ja iiri printsessi Isoldest. Robin Hood- on inglise keskaegsest pärimusest tuntud tegelaskuju. Enamasti kujutatakse teda kangelasena, kes röövib rikastelt ja annab vaestele. ,,Gaudeamus"- Gaudeamus igituri peetakse vanimaks tudengilauluks ,,Roosiromaan"- see on allegoorilise nägemuse vormis värssteos, kus noormees armub roosi ja tahab seda noppida. ,,Rebaseromaan"- see on loomaeepos, mille tegelaseks on rebane Renart. Vagant- rändlaulik keskajal, lõi ja esitas kirikukirjandust parodeerivaid ladinakeelseid laule. 7. Villoni luule temaatika Oma hulguse elu kirjeldamine oma luuletustes. 8
Komisjon (Tsekaa). Ajutiselt kaasati koalitsiooni vasakpoolsed esseerid, samal ajal arreteeriti parempoolseid esseere, mensevikke, kadette jt. Saksa armee oli selleks ajaks jõudnud hõivata suure osa Venemaast, sest Vene sõdurid deserteerusid massiliselt. Valitsesid kaos, anarhia ja meelevaldne terror. Puhkes kodusõda, algas välisriikide interventsioon Venemaale. Kodusõda on punaste ja valgete vahel (liituvad ja rohelised). Punased on vaeste klass ja valged on siis nn rikkad. Võtame rikastelt ära ja anname vaestele. Aga see on juba aasta 1918. Pariisi rahukonverents (18jaan 1919 21jaan 1920) See konverents oli ulatuslik rahvusvaheline foorum, millest võttis osa 27 Saksamaaga ja selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotanud riike sinna ei kutsutud ja võitjariigid lähtusid vaid oma huvidest. Otsused kaotaja riikide üle olid ülekohtused. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim
kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju.egeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja täiendamisele.Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad.Tugev konkurentsivaim püüti olla parim poliitikas, lahinguväljal ja rikkuses.Vabad talupojad- Moodustasid suurema osa kodanikest.Sõjavägi koosnes peamiselt neist.Jõukamad talupojad said oma majapidamisega ise hakkama, vaesemad võtsid laenu rikastelt ja võisid võla katteks kaotada maa.Võlaorjusesse langedes kaotasid ka kodanikuõigused.Käsitöölased:Enamasti väikeste töökodade omanikud, hankides perega igapäevaelatist.Omasid madalat sotsiaalset seisundit, olles sageli kodanikuõiguseta.Orjad- Kreeka kui orjanduslik ühiskond orje kasutati kõikjal (põllul, käsitöökojas, koduteenijatena ja eeskätt raskematel töödel kaevandustes).Orjadesse suhtuti kui omaniku varasse, millega oma suva järgi toimida.Enim
docstxt/.txt
Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: luua reforme, mis annavad valimisõigused töölistele ja lihtkodanikele, ka naistele. Majandusraskused ja poliitiline ebastabiilsus soodustasid liikumisi, mis lubasid luua riigis taas korra. Mõjukamateks neist olid kommunistid, fašistid ja natsionalistid. Kommunistide arvates oli liikumapanevaks jõuks klassivõitlus, kus tohib kasutada kõiki vahendeid: relva abil võim haarata, rikastelt vägivallaga vara ära võtta, hirmuvalitsus kehtestada jne. Fašistid ja natsionaalsotsialistid ülistasid oma rahvust. Esimesena kehtestati diktatuur Venemaal, kus võimule tulid kommunistid. Fašistid tulid 1922. Aastal võimule Itaalias ning natsionaalsotsialistidel oli palju toetajaid sõja kaotanud Saksamaal. Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919. Aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks
ja suhteid. Eetika olemuse üle on inimesed juurelnud läbi ajaloo. Põhjused, miks eetika üle on mõeldud nii minevikus, mõeldakse olevikus ja hakatakse kindlasti edaspidi mõtlema ka tulevikus, on tingitud sellest, et kõik inimesed soovivad alati olemuselt olla head ja õigustada oma tegusid. Oma tegudele üritavad või on üritanud õigustust leida ja seeläbi head paista nii kurjategijad (näiteks 13. sajandi Inglismaa lindprii Robin Hood õigustas oma tegevust sellega et ta röövis rikastelt ja jagas vaestele) kui ka ebakompetentsed silmakirjalikud arstid (annavad näiteks Hippokratese vande mis kohustab neid abivajajat küll alati aitama, kuid samas peseb see vanne neilt ka vastutuse juhul kui abivajaja seisund arsti käe läbi ei parane). Lisaks ka nii mineviku suured juhid (näiteks 16. sajandil elanud psühhopaadist tsaar Ivan IV õigustas oma terroripoliitikat sellega et ainult nõnda
olukord paranema. Meeldisid ajalugu ja keeled. 1881 jäi lastehalvatusse. Sellegipoolest valiti teda 4x presidendiks. Peale viimast korda suri ajuverejooksu. Majanduskriisi põhjuseid: maailmamajanduse kohanematus, kaupade ületootmine, vale majandamine(võeti laene, kuid ei jaksatud tagasi maksta), riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised: kommunistlik(hirmuvalitsemine, tööliskonnast pidi saama õnneliku homse ehitaja: võidi rikastelt jõuga vara võtta, relva abil võim haarata, vaenlased tappa), fasistlik/ natsionalistlik(hirmuvalitsemine, oma rahvuse ülistamine). Weimari vabariik: 1919a Weimari linnas väljastatud põhiseadus, millega kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Dominioon: Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik. Omab oma parlamenti, valitsust, kohtusüsteemi, seadusandlust. Majanduslik liberalism: seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini
varalist ebavõrdsust. · peamised mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920.-30. aastail nimetus, selgitus, · Kommunistid nende arvates pidi tööliskonnast saama õnneliku homse ehitaja. Ajaloo liikuma panevfaks jõuks oli nende meelest klassivõitlus vaeste tööliste ja talupoegade ning kapitalistide ja mõisnike vahel. Selles võitluses oli vaestel õigus kasutada kõiki vahendeid: relva abil võim haarata, rikastelt vägivallaga vara ära võtta, hirmuvalitsuse kehtesdada ning kõik ,kes vaenlaseks tunnistati, hävitada. Fasistid ning natsionaalsotsialistid meelepäraseim juhtimisviis oli hirmuvalitsus. Nad ülistasid oma rahvust. vaenlasteks, kelle süül olid nende rahvust tabanud suured hädad, kuulutati võõrriigid, reeturitest riigijuhid, kes võõrriigide ees lömitasid, teised rahvused ja kommunistid, · · · liikumise eesmärgid (lk 32). 2. Diktatuur:
Kogu võim kuulus rahvakoosolekutele. Kodanikud kõik täiskasvanud mehed, sõltumata nede sesukohast või tegevusalast. Kohtunikud kui ka riigiametnikud määrati liistu tõmbamise järgi. Rahvas ei valinud riiki jutima oma esindajaid, vaid tegelesid sellega ise. Naised, orjad, võõramaalased ei kuulnud kodanike hulka. Raha tuli nii kodanikelt, kui võõramaalastelt kui ka rikastelt, viimaste osa finantsis oli suur. 6) Mütoloogiline maailmavaade. Lk.121-126 Mütoloogiline maailmavaade toetub jumalatele. Peamine elupaik oli Olümpose mägi. Eesotsas seisis taeva-, tormi- ja äikesejumal Zeus. Tema abikaasa oli tema õde Hera, kes oli abielukaitsja. Zeusil oli kaks venda: merejumal Poseidon ja allmaailma valitseja Hades. Zeusi teine õde oli viljakusjumalanna Demeter. Zeusi ja Demeteri tütas Persephone abiellus Hadesega
raskerelvastusega jalaväeosades ja vaesed vibulaskurite ning lingumeestena . Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad ning jõukamad nende seast tulid oma majapidamisega iseseisvalt toime. Nad suutsid endale muretseda raskerelvastuse, moodustasid valdava osa linnriigi sõjaväest ja kuulusid kindlalt kodanike hulka. Peale nende oli paljudes polistes hulgaliselt ka vaesuse piiril virelevaid põlluharijaid, kes võtsid halbadel aastatel rikastelt laenu, suutmata seda tasuda, pidid nad mõnigi kord oma maatüki võla katteks loovutama ja langesid seeläbi rentnikustaatusesse. Ülemkiht sai talupoegade laostumise ja sõltuvusse sattumise läbi jõukust ja võimu juurde, teisalt aga võis see protsess viia sõjaväe vähenemiseni, mis tähendas riigi kaitsevõimu langust. Võimule tõusnud ainuvalitseja- türann, nagu ka kreeklased teda nimetasid- püüdis kehtestada riigis kindla korra ja sageli ka teatud määral parandada vaeste
3. Peamised demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920- 30ndail – nimetus, selgitus (lk. 31-32) Liberalism (vabameelne- inimesevõrdõiguslikkus, vabadus) konservatism (alahoidlik- järgitakse traditsioone ja ajalooline järjepidevus) ja sotsialism (sotsiaalnevõrdsus). Mittedemokraatlikud on kommunism (ühiskond, kus inimesed on varaliselt võrdsed, pole erinevaid ühiskonna klasse ning kõik on ühisomandis. Rikastelt võib vägisi raha ära võtta) fašism (diktatuur, mida iseloomustas juhikultus, rassism ja militarisim) natsionaalsotsialism (aaria rassi esile tõstmine, juudi ja mustlaste rassi alaväärtustamine ja nende hävitamine, juhikultus, agressiivsus) 4. Diktatuuride tekkepõhjused Euroopas 1920.-30. aastail (lk 42-43, vihik)- muutused ühiskonnas,sõja mõju,pettumine versailles süsteemis,majanduslikud raskused,terav riigi sisene võimu võitlus,valimiskünnisse puudumine. 5
sissetuleku suurenemisele tulumaksumäär brutosissetulekust kahaneb. 26.Missugust tulumaksusüsteemi peaks Eesti Teie arvates kasutama: proportsionaalset, progressiivset või regressiivset? Põhjendage oma arvamust. Progresiivset tulumaksustamist, sest suuremat brutotulu saavatele ettevõttevõttele või üksikisikule kehtib suurem maksumäär. Arvan nii, sest inimesed Eestis on erineva jõukustasemega ja poleks kuigi õiglane võtta vaestelt sama palju raha kui rikastelt. 27.Nimetage raha kolm peamist ülesannet. Kaup, maksevahend, vahetusvahend, arvestusühik ja väärtuse akumulatsiooni vahend. 28.Defineerige mõiste „raha“. üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. 29.Mis on valuuta fikseeritud kurss? tähendab, et kurss on seotud mõne teise valuuta või kindla väärismetalli kogusega. Fikseeritud valuutakurssi kasutatakse ebastabiilsetes majandustingimustes raha
kuulutas Jahve need just Moosesele, siis nimetatakse neid tänapäevani nii. · Hammurapi ja Moosese olid sarnased nii kehtis Moosese seaduses Hammurapi koodeksist tuntud silm silma , hammas hamba vastu põhimõte. Perekonnaõiguses on samuti näha Mesopotaamiast tuttavat mehe eelseisundit. Mees võis võtta mitu naist, naistelt aga nõuti ranget abielutruudust. PROHVETID · Aja jooksul suurenes aga ka iisraeli ühiskonna kihistatus. Vaesemad inimesed olid tihti sunnitud rikastelt võetud laenu katteks loovutamaoma maatüki või enda orjaks müüma. Teine oluline nihe iisrelu ühiskonnas puudutas usulisi tõekspidamisi. Pärast Moosese aega hakkasid iisraelased austama ka teisi jumalaid. Isegi kuningad lasid templitesse paigutada teiste jumalate altareid. Moosese sadusest oli taganetud ja kõiki õnnetusi tõlgendati kui Jahve õiglast karistust lepingu rikkumise eest. Säärase seletusega tulid rahva ette tulihingelised jutlustajad prohvetid.
kuningaks. Polis Polis Linnriik, mis koosnes asulast ja selle lähiümbrusest. Polise sõjaväe moodustasid ja riiki juhtisid kodanikud. Kodanikud kohalikud põliselanikest täisealised vabad mehed. Sõja korral olid rikkad ratsaväes. Keskmiselt jõukad raskerelvastusega jalaväes. Kõige vaesemad olid vibulaskurid ja linguheitjad. Ühiskonna struktuur Enamus kodanike olid talupojad. Palju oli vaesuse piiril elavaid talupoegi, kes halval aastal võtsid rikastelt laenu. Kui laenu tagasi maksta ei suutnud, tuli maa loovutada. Suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised. Käsitööliste positsioon oli madal. Aristokraadid olid suursugust päritolu suurmaaomanikud. Sisemised vastuolud Peaaegu kõigis polistes tekkisid omavahel vaenulikes suhetes olevad aristokraatide rühmitused. Sageli toimusid relvastatud kokkupõrked. Võimule tõusnud ainuvalitsejat nimetati türanniks. Türannid püüdsid kehtestada riigis korda ja parandasid vaeste elu
Samas oli Moosese seadus Hammurapi omadest mõneti leebem seisusevahede tegemisel. Eristati üksnes vabu inimesi ja orje ning viimastelgi oli, juhul kui nad pärinesid oma rahva hulgast, õigus kuueaastase teenistuse järel vabaks saada. Moosese seadus näib kajastavat Hammurapi-aegset Mesopotaamiast suhteliselt arhailisemat, nõrgemat kihistunud ja vähem tsiviliseeritud ühiskonda. Aja jooksul suurenes aga ka iisraeli ühiskonna kihistatus. Vaesemad inimesed olid tihti sunnitud rikastelt kitsikuses võetud laenu katteks loovutama võlausaldajale oma maatüki või leppima enda orjaksmüümisega Arusaadavalt tundus see paljudele ülekohtune ja põhjustas rahulolematust. Teine oluline nihe iisraeli ühiskonnas puudutas usulisi tõekspidamisi. Isegi kuningad soosisid seda ning lasksid püstitada Jeruusalemma Jahve templisse teiste jumalate altareid. Niisiis oli taganetud Moosese seadustest ning kõiki õnnetusi ja nurjumisi võis tõlgendada
rikkaid plebeisid. Patriits- Suursuguste suguvõsad liikmed, kelle esiisad usuti olevat asunud Rooma juba Romuluse ajal. Neile kuulusid kõik kodanikuõigused: ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid rikkad maavaldajad arvukate klientidega. Plebei- Ülejäänud kodanikud. Nende hulgas rikkaid inimesi, kuid oma keskmiselt jõukuselt jäid patriitsidele selgelt alla. Paljud neidt patriitsidekliendid. Enamuse moodustasid vaesed talupojad, kes pidid rikastelt patriitsidelt laenu võtma ning neid ähvardas alatasa võlaorjus. Võisid osaleda rahvakoosolekutel, kuid riigiametitesse ja senatisse nad ei pääsenud. Abielud plebeide ja patriitside vahel KEELATUD. Täitsid sõjaväekohustust ja moodustasid enamiku Rooma armeest. Patriitside ja plebeide suhted teravad, plebeid nõudsid omale rohkem maad, võlaorjuse kaotamist ja poliitilisi õigusi, kuid patriitsid polnud nõus järele andma. Tihti arenesid pinged relvastatud kokkupõrgeteks
Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, fasistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine. Sotsialistide ridadest välja kasvanud kommunistlike juhtide arvates pidi tööliskonnast saama õnneliku homse ehitaja. Ajaloo liikuma panevaks jõuks oli nende arvates klassivõitlus vaese tööliste ja talupoegade võitlus rikaste kapitalistide ja mõisnikega. Selles võitluses oli vaestel õigus kasutada kõiki vahendeid: relva abil võim haarata, rikastelt vägivallaga vara ära võtta, hirmuvalitsus kehtestada ning kõik, kes vaenlaseks tunnistati, hävitada. Hirmuvalitsemine oli ka fasistide ning natsionaalsotsialistide kõige meelepärasem riigijuhtimise viis. Kuid nende lipukirjaks oli mitte ühe ühikonnaklassi, vaid kogu rahvuse ülistamine. Vaenlasteks, kelle süül on nende rahvust tabanud suured hädad, kuulutati võõrriigid, reeturitest riigijuhid, kes võõrriikide ees lömitasid, teised rahvused ning kommunistid
kõigil võrdsed võimalused eneseteostamiseks. Selle vastandiks võib tuua endise NSVL-i, mis oli käsu- ehk plaanimajanduslik. Need planeerijad otsustasid, milliseid kaupu toota, kuidas neid toota ja kellele realiseerida. Kogu majanduslik võim oli koondunud riigi kätte. Käsumajanduses pole üksikisikul peaaegu mingeid võimalusi aktiivselt majandustegevusse sekkuda. Reformierakonna vabaturumajanduslikku poliitikat näitab ka see, et Eestis puudub astmeline tulumaks, mis on omamoodi rikastelt raha ära võtmine ning vaestele andmine. Tänapäeva ühiskonnas on indiviidi roll tähtis. Näiteks võib tuua erinvaid kodanikualgatusi, mida küll tänapäeva Eestis leidub, kuid neid võiks rohkem olla. Sellest lähtuvalt soovib Reformierakond pakkuda igaühele võrdset võimalust vabaks eneseteostuseks. Nad austavad inimväärikust ja individuaalsust ning nende eesmärgiks on salliv ja koostöövõimeline ühiskond. Indiviidide kodanikualgatused
oma hääle. Patroon lubas kliendile kaitsealust ja andis talle maad, soovi korral ka kohtus tema eest kostes. Mis kohustusi täitsid rahvatribuunid? Rahvatribuunid olid spetsiaalsed ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse, mis kahjustas plebeide huve. Plebeide võitlus õiguste eest. Näide Rooma kodanikud jagunesid varase vabariigi ajal patriitsideks ja plebeideks. Plebeide enamuse moodustasid talupojad, kes pidid rikastelt patriitsidelt nii mõnigi kord laenu võtma ning neid ähvardas alatasa võlaorjus. Enamasti täitsid nad siiski sõjaväekohustust ja moodustasid enamiku Rooma armeest, mis andis neile võimaluse nõuda oma õigusi. Nad nõudsid rohkem maid, võlaorjuse kaotamist ja poliitilisi õigusi. Pinged patriitside ja plebeide vahel arenesid mõnikord lausa relvastatud kokkupõrgeteks. Aja jooksul olid patriitsid sunnitud järeleandmisi tegema. Nt. Anti neile õigus pidada
7 ptk Azirult rahu ostmine kogu Egiptuse kullaga vaarao palvel. Sinuhe ostab rahu vaarao saadikuna. · Sinuhe ja vaarao Akhetatonis · Probleemid Teebai koolides · Sinuhe rikastunud tänu Kaptahile · Teje surm ja Mehuneferi jutustus · Sinuhe päritolu ja vaarao saadikuna kuningas Aziru juurde minek XII Raamat VESIKELL MÕÕDAB AEGA I ptk Thotmesega jõel. Olukord Süürias. Sissi sõda. Mitannimaad ründasid heetlased, mida enam pole. Kuld rikastelt. Ghaza. Seletatakse Aziruni jõudmine ja antakse lubadused. Sõdurite monotoonne elu. Juju hoolitseb Sinuhe eest. Lõpuks jõuab Aziru juurde, see karistab ühte sõdurit, kes on Sinuhet kõige rohkem mõnitanud. 2 ptk Aziru poeg. Keftiu, Aziru naine, valitseb Amoris. Aziru soov Ghazat saada. Toimuvad pikad läbirääkimised, mille käigus Sinuhe ravib haigeid. Azirut püüavad tappa kaks salamõrtsukat. Ghaza jääb Egiptusele, vaaraol on õigus osta orjad Azirult vabaks.
võimetele ja võimalustele. Aristoteles ütles, et riigi alamad peaks esmalt küsima, mida olen või saan mina riigi heaks teha, enne kui küsida midagi riigilt. Selle teooria alusel peaks suurema sissetuleku saajad maksma ka suuremat maksu. · PEAMAKSUTEOORIA Väga lihtne ja tema administreerimise kulud on väga madalad. Maks kehtestatakse kõikidele maksukohuslastele võrdselt. Puudub oluline maksusüsteemi eesmärk: võtta ära rikastelt rikkust. Miljonärid maksavad kõik 100 · OHVRITEOORIA Teooria on seotud usu ja piibliga. Ohverdamine on vabatahtlik , võib rahaliselt, võib ka mitterahaliselt. Ohvri suurus sõltub sellest, kuivõrd lugupeetud ja austatud on ohvri saaja. · PIIRVAJADUSE TEOORIA Keskmisest madalama sissetuleku saajad tunnetavad maksukoormust rohkem kui kõrge sissetuleku saajad. Nad määravad sissetulöekust piiri, mis peab kõikidele tulusaajatele kätte jääma. Astmelise tulumaksu teooria
Rooma liitlased. Alasid väljaspool Itaaliat nimetati provintsideks, neis valitses asehaldur. Rooma oli suures osas põllumajanduslik. Pidevad sõjad tõid kaasa aga talupoegade laostumise ja linna kolimise. Nii tuli hakata töölisi mujalt hankima ja põllutöölisteks said peaasjalikult orjad. Talupoegade kadumine nõrgestas ka sõjaväge. Vennad Gracchused püüdsid oma reformidega taastada elujõulist talupoegkonda sõjaväe tugevdamiseks. See nägi ette rikastelt maa ära võtmist ja vaestele jagamist. Loomulikult ei leidnud see rikaste hulgas poolehoidu ja vennad lasti tappa, üks varem, teine hiljem. VABARIIGI LANGUS JA VARANE KEISRIRIIK ptk. 24, lk. 171-178 Seoses talupoegade vähesusega nõrgenes sõjavägi. Väepealik Marius viis 2. ja 1. sajandi vahetusel eKr läbi sõjaväereformi: proletaare hakati värbama palgasõduriteks. Rooma sõjavägi muutus palgaarmeeks. 89. a eKr said kõik vabad Itaalia elanikud Rooma kodakondsuse
Sotsialistid-utopistid, kes sellest ideest väga sisse võetud olid. 9) Milline pidi sotsialistide-utopistide arvates olema õiglane ühiskond? Võrdne, ühisomandiga. Kõik pidanuks tegema kollektiivset tööd, eraomandit poleks olnud, ei mingeid rikkaid ega vaeseid. 10) Mille poolest erines marksism varasematest sotsialistlikest õpetustest? See põhines arusaamal, et töölisklassi ülesanne oleks rikastelt sõja ning vägivallaga kõik ära võtta ning kehtestada töölisklassi diktatuur. 29. Saksamaa Wilhelm I 1861. aastal võimule saanud Saksamaa kuningas Otto von Bismarck 1862. aastal võimule saanud Preisimaa valitsusjuht, kelle kohta on öeldud ka Raudne Kantsler. 1871.aasta Saksamaa väljakuulutamine Versaille lossis. Wilhelm II 1888.aastal võimule pääsenud viimane Saksa keiser, kelle eesmärk oli muuta Saksamaa tõeliselt suureks riigiks.
Aastaks 256 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Patriitsid ja plebeid Pärast kuningavõimu kukutamist valitses Roomas patriitside aristokraatia. Ainult nemad võisid olla riigiametnikud ja preestrid, tõlgendada tavaõigust ja kuuluda senatisse. Enamik patriitse olid jõukad maavaldajad ning nende ümber koondus arvukalt kliente. Kodanikke kes patriitside hulka ei kuulunud olid plebeid. Neil oli lubatud osaleda rahvakoosolekutel. Enamasti olid nad vaesed ning vajadus toimetulekuks rikastelt patriitsidelt laenu võtta sundis neid elama alalises võlgade eest orjastamise hirmus. Nad nõudsid rohkem maad, võlaõiguse kergendamist, kaitset patriitside ning riigiametnike omavoli vastu. Patriitside ja plebeide suhted olid pingelised ja vaenulikud. Plebeid moodustasid suurema osa kodanikest ning sõjaväest. Kõigepealt said plebeid valida endi hulgast oma õiguste kaitseks eraldi ametnikud-rahvatribuunid. Plebeid nõudsid ka seaduste kirjapanemist, et vältida
Madala enesehinnaguga 9 inimeseg, aga leiavadki mõnuainetest ajutist lahendust, mis aitab neil lõdvestuda. See muudab neid julgemaks ning nad arvavadki, et see on ainus viis end tõestada. Mõnuainete tarbimine õib viia, aga inimese nii kaugele, et ta satub kuritegelikule teele. See annab talle võimaluse end kehtestada. Näiteks varastades nagu Robin Hood rikastelt, et saada enesetunne, et ka tema on nüüd tänu kallile varndusele samaväärne jõukamatega. Nii on ka tänapäeval, kus võib kuulda hästi palju uudiseid, kus varastatakse või halvimal juhul tegeletakse pedofiiliaga. (Mis on ka suuremaltjaolt tingitud madalast enesehinnagust.) Kõige tõsisemaks tagajärgedeks on enesetapp. See tuleneb enamasti sellest, kui inimene tunneb, et ta pole enam väärtuslik, et tal oleks õigust elada. Unustatakse tihtipeale ära, et
Loss oli ka majapidamiskeskuseks. Kangelaseepika - U 1200 eKr Mükeene tsivilisatsioon langes. Mälestus talletus arvukates kangelaslugudes. Laule ja lugusid pärandati põlvest põlve. Trooja sõja lugu. (Helena, Sparta, Agamemnon, Achilleus, Hektor, Paris, Odysseus). Kuulsamad „Ilias“ ja „Odüsseia“. Autor Homeros. Homerose eeposed ( ei olda kindlad). VANA- KREEKA ÜHISKOND: VABA LIHTRAHVAS : Enamus teenis elatist põlluharimisega. Vaesed pidid rikastelt laenu võtma (põllumehed, karjused ) ning tagatiseks oli maatükk, mis maksmata jäämisel oli võla katteks Linnades olid ülekaalus Maa rentnikud, linnaelanikud – põlluharijad , käsitöölised. ÜLEMKIHT : orjad ja sõltlased harisid nende põlde Tsivilisatsioon avaneb aristokraatide pilgu läbi Kujunesid aristokraatlikud sõpruskonnad – liikmed veetsid koos aega ja toetasid üksteist poliitilises elus.
lastele. Ühise arutelu tulemusena leiti, et lisaks hoolitsusele on võitluses rahvuse olemasolu eest oluline kasvatada teadlikeks rahva liikmeteks ka need lapsed, kellega perel polnud aega tegeleda. Tema lasteaia asutamise ettepanek leidis kuulajaskonnas poolehoidu ja nii valitigi seltsi naiste komitee, mida juhatas Veera Jõgever (1866-1940). Komitee ülesandeks oli lasteaia töö korraldamine. Raha lasteaia asutamiseks ja ülalpidamiseks saadi heategevuslike ürituste korraldamisega ja rikastelt annetustena (sponsorluse teel). Lastevanematele oli lasteaed tasuline. Lapse eest pidi tasuma 1-3 kopikat päevas vastavalt pere majanduslikele võimalustele. Esialgselt pidi lasteaed töötama suvekuudel Põllumeeste Seltsi ruumes ja aias ning täitma põhiliselt hoiuasutuse ning laste mängukoha funktsiooni. Avamispäeval, 24. mail, 1905, oli Põllumeeste Seltsi aias 170 last. 1910. aastal ostis Tartu Lasteaia Selts "Vanemuise" õue ja varemed ning ehitas uue lasteaia hoone
maksude maksmine. 6. Perikles, tema tähtsus Ateena ajaloos. Periklese valitsusaeg oli Ateenale tähtis, kuna: 1) tema ajal kujunes välja demokraatia (puhkes selle õitseng), 2) Perikles kindlustas Ateenat võimsate müüridega, 3) loodi Ateena mereliit, 4) akropol ehitati ümber kultuurikeskuseks. 7. Hellenite igapäevaelu. Enamik kreeklasi teenis raha põlluharimisega. Jõukamad inimesed, said põlluharimisega ise hakkama, kuid vaesemad pidid laenu võtma rikastelt (tagatiseks oli tihti maatükk). Ka linnas elavad inimesed tegelesid põlluharimisega, kelle maatükid olid linnast väljas pool. Suuremates linnades oli aga ülekaalus käsitööliste hulk, keda hinnati madalamalt kui põlluharijaid (mõnel pool jäeti isegi kodanikuõigustest ilma). Töötajateks nende käsitöö töökodades olid omanikud ja nende pered, kes oma väikeses ettevõttes teenisid igapäevast elatusraha.
Mitmetes allikates võib kohata tema kuju kui Sitsiilia Robin Hood'i ehk kangelast, samas teda kutsuti ka ,,härrasmeelsuse" bandiidiks. Peame arusaama, milline inimene on Robin Hood ja kes on kangelane? Kangelane on erakordse mehisuse, vapruse poolest silmapaistev isik (EKKS). Robin Hood on tuntud tegelaskuju, esimesena teda hakati kujutama inglise keskaegsetest teostest. Teda kujutatakse kui kangelane, kes röövib rikastelt inimestest ja annab röövitud asju nendele, kes on selles vajalikud ehk vaesetele inimestele. Graham Seal raamatus ,,Journal of Folklore Research" peatükkis ,,The Robin Hood Principle: Folklore, History, and the Social Bandit" on väljatoodud ballaadide, lugude, kirjanduse ja meedia kangelase ehk Robin Hood'i identifitseerivad elemendid. Nendest selgub, et seadusevastane kangelane:
RIA 6004 Sotsiaalpoliitika (3AP) lektor: Mai Luuk, MA kontakt: [email protected] Loeng 1 Sotsiaalpoliitika olemus · Igandlik arusaam rikastelt raha äravõtmine ja vaestele (viletsatele, saamatutele ja laiskadele) andmine · Eesti poliitikute valmiseelsed lubadused ei seondunud sotsiaalprobleemide lahendamisega surve selleks tuli EL-lt hakati koostama SP valdkondade strateegiaid ja tegevuskavasid · Kaasaegne euroopalik arusaam investeerimine inimkapitali vastavalt inimeste erinevate elutsüklite (lapsepõlv, tööiga, vanaduspõlv) vajadustele solidaarsusprintsiibil · Solidaarsusprintsiip väljendub riikliku
Valgekaartlased said kodusõjas lüüa ja põgenesid Venemaalt. Venemaa lõpetas sõjategevuse Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome vastu ja tunnustas neid. Kodusõjas hukkus palju inimesi. Majanduses ja raudteetranspordis kaos. Riigimajandus I ms eelsel tasemel- uus majanduspoliitika NEP. Kommunismiideoloogia: maailmarevolutsiooni idee; proletariaadi diktatuur, eeskujuks jakobiinid. Kapitalistliku korra, ekspulateerimise ja eraomandi hävitamine; rikastelt eraomandi ära võtmine ja riigistamine. Kapitalismi asemel sotsialism ja kommunism. NSV Liit: Venemaa liitis Taga-Kaukaasia, Kesk-Aasia, Kagu-Ida- moodustati endise Vene impeeriumi aladest. Vene NFSV+Ukraina+Valgevene+Taga-Kaukaasia liiduvabariigid. Lenin: lõi punaarmee. Pealinn viidi üle Moskvasse. Sõjakommunismi poliitika. Sõjategevuse lõpetamine (Baltimaad+Poola, Soome). Uuemajandus poliitika NEP loomine. 13. Kes oli J
dünastiast, kui Teebast sai riigi pealinn, sai Amonist riigijumal. Amon jäi edaspidi Egiptuse jumaluseks, vaid korra asendati ta Ekhnatoni reformis Atoniga. Kui Ekhnaton võimule sai, kehtestas ta esimest korda Egiptuse ajaloos monoteismi. Ainsaks jumalaks sai Aton tuntud kui päiksejumal. Atoni silmis olid kõik inimesed võrded, ei olnud vaeseid ega rikkaid, tarku ega rumalaid. Sellega kaasnes orjade ülestõus ja raevutsemine, sest kui kõik inimesed on võrdsed, siis rööviti rikastelt palju ja anti vaestele. Samas tänavapeal, nähes kellelgi leivatükki, läks jagelemiseks võrduse pärast leivatükki tuleb ju jagada, et teine näljas ei oleks. Tänu Atonile lasi vaarao vabastada kõikorjad ja vangid, nii et kaevandused tühjenesid ning mõrtsukad ja röövlid jalutasid tänavapeal vabalt ringi. Süüria Süüria on moodustunud mitmetest vürstiriikidest. Erinevates paikades räägitakse eri keeli ja murdeid. Riietuselt olid nad põhimõtteliselt egiptlaste vastandid
1. on vaid üks looja Jumal. Igas valdkonnas. ii. Renessanss inimesele hakatakse omistama looja rolli 1. kirjanduses muutub autor oluliseks koos trükikunsti levikuga 2. kirjutajaile saab oluliseks, et nende tekstid oleksid äratuntavad a. sest nii saadi toetust tolle ajastu kunstide toetajailt rikastelt patroonidelt iii. romantism ettekujutus autorist kui geeniusest 1. loomine kui ülev vaimutöö 2. hakatakse kõnelema kirjandusest kui autori eneseväljendusest a. tekib arusaam, et kirjandusteosel on tähendus, mille on loonud selle autor i. lugeja ülesandeks on autori poolt loodud
nauditi lahjendatud veini, orjataride tantsu ja pillimängu ning vaieldi moraali, filosoofia ja poliitika üle) · Tugev konkurentsivaim püüti olla parim poliitikas, lahinguväljal ja rikkuses. b. Vabad talupojad: · Moodustasid suurema osa kodanikest. · Sõjavägi koosnes peamiselt neist. · Jõukamad talupojad said oma majapidamisega ise hakkama, · vaesemad võtsid laenu rikastelt ja võisid võla katteks kaotada maa. · Võlaorjusesse langedes kaotasid ka kodanikuõigused. c. Käsitöölased: · Enamasti väikeste töökodade omanikud, hankides perega igapäevaelatist. · Omasid madalat sotsiaalset seisundit, olles sageli kodanikuõiguseta. d. Orjad: · Kreeka kui orjanduslik ühiskond orje kasutati kõikjal (põllul, käsitöökojas, koduteenijatena ja eeskätt raskematel töödel
-Kristlikud demokraadid,Konservatiivid.Nende vaated:proportsionaalne maksesüsteem,rõhutavad klassikalisi väärtusi nt religioon,reforme võimalikult vähe.) VASAK (üldjoones omane ,et nad toetavad ühiskonna liikmete poolt loodud rikkuste ja vahendite ümberjaotamist selliselt ,et inimeste heaolu oleks võimalikult paremini tabatud ega tekiks väga suuri võimaluste ja elukvaliteedi lõhesi-Sotsiaaldemokraadid,Rohelised.Nende vaated:astmeline tulumaks-rikastelt võetakse raha,et vaestele rohkem,riigi sekkumine ühiskonna ellu),TSENTRUMIERAKONNAD(Pooldavad rohkem demokraatiat,vastavalt sellele kas kalduvad vasakule või paremale.) Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Demokraatlike valimiste neli printsiipi: 1. Üldised.(ei ole soolist ega usulist piirangut) 2. Ühetaolised (kõikide hääled on võrdsed). 3
Mis on ,,õige" jaotus? 3. Selgitage jaotava ja korraldava õigluse erinevust! Jaotav õiglus tegeleb sellega, kuidas mistahes hüvesid jaotada, korraldav õiglus aga uurib vahetus-suhet, st. kui palju peaks miski väärt olema, õiget proportsiooni. Näiteks: kui palju kaupa tuleks mingi summa raha eest vastu anda, mis peaks olema kuritöö ja karistuse vahekord. 4. Formuleerige vähemalt 3 õiglase jaotamise printsiipi! * vaba kapitalism * sotsialism * heaoluliberalism - ümber jagada rikastelt neile, kellel on halvemini vedanud 5. Kirjeldage Rawlsi hüpoteetilist algolukorda! Kujuteldav olukord, kus inimestel lasub nn. teadmatuse loor, nad ei tea midagi oma võimetest, annetest, kohast ühiskonnas (klassipositsioon, rahvus, sugu), mis on ,,hüve" ja mida ihaldatakse (kuigi on teada, mida eelistatakse rohkem). Inimesed oleksid võimelised tegema erapooletuid otsuseid ja ratsionaalselt valiksid a) võrdsed põhivabadused (kuna pole arukas kedagi diskrimineerida, kui ei teata, kus ise
kujutasid nad ka oma rahva minevikku. Seetõttu on raske otsustada, kas iisraellased ka tegelikult varastest aegadest peale Jahvet ainsaks tõeliseks jumalaks pidasid. Kindlama kuju võttis Jahve kui ainujumala austamine I aastatuhandel eKr tegutsenud jutlustajate ehk nn prohvetite tegevuse tagajärjel. Ühtne riik oli selleks ajaks lagunenud, maad ähvardas langemine võõra võimu alla ja Iisraeli ühiskonnas süvenes varanduslik kihistumine: vaesemad, kes omal jõul toime ei tulnud, pidid rikastelt laenama ja sageli loovutama oma maatüki võlgade katteks võlausaldajale. Kõik see tundus paljudele ülekohtusena ja põhjustas rahulolematust. Samal ajal austasid iisraellased Jahve kõrval mitmeid Kaanani jumalaid. Prohvetid tõlgendasid sotsiaalset ülekohut ja teiste jumalate austamist taganemisena Moosese seadustest ning Jahvega sõlmitud leppest ja kinnitasid, et maad tabanud hädad pole muud, kui Jahve karistus rahva ja valitsejate väärtegude selle eest.
Seega nad on sotsiaalsetes küsimustes konservatiivsed. Majanduslikes põhimõtetes on nad liberaalsed, toetades ettevõtete ja toetajate suuremaid vabadusi, seal hulgas pooldavad nad väikesi makse ega toeta riigi vahele segamist. VASAKPOOLSED - toetavad ühiskonna liikmete poolt loodud rikkuste ja vahendite ümberjaotamist selliselt, et inimeste heaolu oleks võimalikult paremini tabatud ega tekiks väga suuri võimaluste ja elukvaliteedi lõhesi. Nende vaated - astmeline tulumaks, rikastelt võetakse raha, et vaestele rohkem, riigi sekkumine ühiskonna ellu. TSENTRUMI ERAKONNAD - pooldavad rohkem demokraatiat, vastavalt sellele kas kalduvad vasakule või paremale Eesti erakondades järjestused ( mai 2019) vasakpoolsus: Eestimaa Ühendatud Vasakpartei vasaktsentrism: Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond tsentrism: Keskerakond, Vabaerakond paremtsentrism: Eesti Reformierakond parempoolsus: Erakond Isamaa, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
annaabi.ee 
