19-aastaseks saamisel makstakse toetust jooksva õppeaasta lõpuni, kelle üle on seatud eestkoste või kelle suhtes on sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping. Eestkoste või perekonnas hooldamise lõppemisel seoses lapse 18-aastaseks saamisega jätkatakse toetuse maksmist selle jooksva õppeaasta lõpuni, mil laps saab 19- aastaseks. Toetuse maksmine ei sõltu eestkoste määramise põhjustest. Eestkostetavale või perekonnas hooldamisel olevale lapsele toetuste taotlemiseks esitatakse muude dokumentide kõrval veel ka ärakiri eestkostja määramise määrusest või perekonnas hooldamise lepingust. Toetuse suuruseks on 240 eurot iga eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse kohta. 2.2.7. Lasterikka pere toetus Lasterikka pere toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal, kes kasvatab peres kolme või enamat last.
..........6 Peretoetused Eestis ........................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus ........................................................................................................ 13 1 Sissejuhatus Perepoliitika on sotsiaalpoliitika üks olulisemaid valdkondi. Peaaegu kõik arenenud maailma riigid toetavad lapsi kasvatavaid peresid. Samas, toetuste suurus, sihitus ja reeglid, mille järgi toetamine toimub, erinevad oluliselt. Need erinevused peegeldavad enamasti moraalseid, ajaloolisi ja sotsiaalse õigluse arengu eripärasid riigis. Suur osa sotsiaalpoliitikast on seotud perekondade ja pereeluga. Lapsed ja nende perekonnad on sageli keskseks teemaks kaasaja poliitilistes ja poliitikalaadsetes aruteludes paljudes Lääne heaoluühiskondades. Öeldakse, et heaolu ei ole üksnes
§ 32. Nimekanne (2) Nimeõigusliku muudatuse võib teha Eesti perekonnaseisuasutus või kohus käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. § 4. Isikunime andmine ja kohaldamine (5) Kümneaastasele või vanemale lapsele isikunime andmisel on vaja tema nõusolekut. Arvestada tuleb ka noorema kui kümneaastase lapse soovi, kui tema arengutase seda võimaldab. Alaealise nõusoleku selgitab välja ametnik. § 6. Perekonnanimele esitatavad nõuded (1) Perekonnanimi võib koosneda: 1) andmisel ühest või sidekriipsuga seotud kahest nimest; 2) kohaldamisel ühest või mitmest nimest. (2) Käesolevas seaduses käsitatakse ühise perekonnanimena omavahel abielus, suguluses või hõimluses olevate või olnud isikute perekonnanimesid, mille kirjapilt on täht-tähelt kokkulangev. Isikuid, kes ei pruugi suguluses olla, käsitletakse sugulastena. § 7. Eesnimele esitatavad nõuded (1) Eesnimi võib koosneda:
Abielu saab sõlmida: perekonnaseisuametniku juuresolekul, vaimulikud saavad sõlmida abielusid al 2001a, notarid. Abiellumiseks esitatakse avaldus ja märgitakse ära, millist varasuhet nemad abielus olles soovivad. Abielu saab sõlmida avalduse esitamisest mitte varem kui 1 kuu jooksul ning mitte hiljem kui 3 kuu jooksul. Mõjuvatel põhjustel saab protsessi kiirendada. Perekonnaseaduse silmis on inimene kas abielus või ei ole abielus. Abielu toob kaasa: perekonnanime muutmine- 1. abikaasad jäävad kandma ühist perekonnanime, 2. mõlemad jäävad oma perekonnanime juurde, 3. enda perekonnanimele liidab juurde abikaasa perekonnanime. Lapse sündides saab lapse perekonnanimeks lühem, ühekordne perekonnanimi, mitte liitperekonnanimi. Abikaasade varalised suhted Abielludes saab valida: · varaühisus - Ühisvara on abielu jooksul saadud vara. Lahusvara on isiklikud
Teise abikaasa nõusolekuta võib lapsendada, kui abikaasade abielusuhted on lõppenud ja nad elavad lahus. Eestkoste all olevat last võib lapsendada üksnes eestkostja kirjalikul nõusolekul. Eestis mitte elav isik võib Eestis elava Eesti kodaniku lapsendada üksnes sotsiaalministri nõusolekul.Lapsendamise otsus:Laps loetakse lapsendatuks lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast. Lapsendamisotsuse tegemisel otsustab kohus lapsendatava ees- ja perekonnanime muutmise (§ 85). Lapsendamise õiguslikud tagajärjed: Lapsendatu ja tema alanejad sugulased loetakse lapsendajate ja nende sugulaste suhtes, samuti lapsendajad ja nende sugulased lapsendatu ja tema alanejate sugulaste suhtes võrdseks sugulastega isiklike ning varaliste õiguste ja kohustuste osas. Lapsendatu kaotab isiklikud ja varalised õigused ning vabaneb kohustustest oma vanema ja tema sugulaste suhtes.Lapsendamise
sümboleid ning vajaduse korral võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutuse reegleid. Võõrkeelsete isikunimede kirjapilt peab vastama asjaomase keele õigekirjareeglitele. Näiteks Liisy peab vastama hääldusele ehk siis olema Liisi. Võõrapäraste nimede puhul tuleks mõelda , mida toob see kaas lapsele kui nimi on naljakas või ebaharilik. Ometi ei saa mõned inimesed sellest aru ja siis omgi võimalus lapsel suureks saades oma mime muuta uue isikunime andmine isiku soovil, milleks peab olema mõjuv põhjus. Abiellumisel on võimalus valida ühiseks perekonnanimeks ühe abikaasa perekonnanimi või abikaasade perekonnanimedest moodustatud liitnimi.
Avalduse esitamisest 1-3 kuu jooksul Takistavad tegurid (veresugulus, lapsendamissuhe, abielusolek) ABIELU LÕPPEMINE Surm või lahutus Lahutada on võimalik: Perekonnaseisuasutuses Notari juures Kohtus Kohtus lahutatakse abielu, kui: on varalised vaidlused vaidlused laste üle elatisraha nõue vaieldakse abielu üle NIMESEADUS kehtid 31.03.2005 isikunimi – isiku ametlik nimi, koosneb ees- ja perekonnanimest Perekonnanimi abiellumisel: Kantakse ühist nime Nime ei vahetata Üks pool lisab enda nimele abikaasa nime PEREKONNANIMI Perekonnanimi abielu lahutamisel: Nime ei muudeta Abielu eel viimati kantud nimi tagasi Esimese abielu eel viimati kantud nimi tagasi EESNIMI Mitte rohkem kui kolm lahku kirjutatud või sidekriipsuga seotud kaks nime
Riiklik toimetulekutoetus – toetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiir 2017. aastal üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele ning perekonna igale alaealisele liikmele on 130 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 104 eurot kuus. Vajaduspõhine peretoetus – riiklik toetus, mida makstakse allpool vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri elavatele lastega perekondadele, samuti toimetulekutoetust saavatele lastega perekondadele. Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 2016. aastal perekonna esimesele liikmele on 394 eurot kuus. Igale järgnevale vähemalt 14aastasele perekonnaliikmele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 197 eurot kuus ning igale alla 14aastasele perekonnaliikmele 118,20eurot kuus
Sotsiaalhooldussüsteem garanteerib toetused katmaks kulusid, mis on põhjustatud elus esinevate eriliste sündmuste poolt. Need on sellised sündmused, mille tõttu on suurenenud nõudmised sissetulekute osas lisaks normaalsetele sissetulekutele. Lisaks sellele kindlustab sotsiaalhooldus baasmiinimumi inimestele, kes ei ole kunagi olnud ja kunagi ei saagi võimeliseks kindlustama iseendid vajalike sissetulekutega. Sotsiaalhooldus tervikuna aitab kas sularahas või natuuras toetuste abil integreerida vähemuses olevat ebasoosikute gruppi ühiskonna normaalsesse ellu (nt puuetega inimesed, püsivalt töövõimetud isikud jne). Seega võiks sotsiaalhooldust nimetada oma olemuselt rikkuse ümberjaotamise vahendiks kogu elanikkonna hulgas. Sotsiaalhoolduse erinevate süsteemida eesmärki on kirjeldatud kui isikute kaitset teatud sotsiaalsete riskide vastu. St tavapärased riskid, mis on loetletud Rahvusvahelise
- - - - Riikliku peretoetuse ja tööõigusliku probleemi analüüs Ainetöö õppeaines ,,Õiguse üldalused ja tööõigus" - 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on kindlasti vägagi aktuaalne erinevate toetuste väärtused ja saamise kord, kuna sellises majandusolukorras igakülgne abi kulub leibkonnale ära. Ainetöö esimene osa just kajastabki riiklike peretoetuste regulatsiooni, mis kindlasti teadvustab peredele määratavaid toetusi. Ainetöö teises osas analüüsitakse üht tööõigusliku probleemi, mis on seotud ühe saematerjali tööstuse töötajaga kes süstemaatiliselt rikub sisekorraeeskirja. Ainetöö peamine eesmärk on analüüsida erinevaid seadusi, millest me ei pruugi teadlikud
läbima ka koolituse (vestlused, kursused) 4)ka lapse nõusolek(alates 10 aastaselt), lapse käest ei küsita nõusolekut siis, kui laps on elanud selles peres pikemat aega ning ta ei teagi, et teda tahetakse lapsendada, ei teagi, et see pole tema õige perekond. Ja siis läheb alles kohtusse ning kohtuistung on kinnine. Kõik isikud on kohustatud hoidma saladust. Kohal on lapsendajad, sots töötajad, sekretär. Last kohtuistungile ei tooda. Lapsendamisega seoses võib muuta lapse ees- ja perekonnanime ja seda peab nõudma juba avalduses, kuna see peab kajastuma kohtuotsuses. Selle tulemusel antakse välja uus sünnitunnistus. kui soovitakse lapsendada eesti last välismaal, siis tegeleb sellega välisminister. Lapsendamise tagajärjel kaovad ära bioloogiliste sugulaste õigused ja kohustused. 28.Eestkoste ja hooldus. Seatakse lapse kasvatamiseks ja ülalpidamiseks. Eestkoste seatakse laste üle, kui lapsed on jäänud ilma
Kohustus on võtta töötukassas arvele. Reserv lõpeb siis kui inimene läheb kuskile tööle. Kui 6 kuud läbi saab. Kui ta on keeldunud vastu võtmast kahte töökohta. Ta on keeldunud töötukassa poolt täiend ja ümberõppest. · Reservi määratakse: 1. Omal vabal valikul. 2. Tähtaeg on läbi saanud töötamisel. 3. Tervise tõttu. 4. Koondamise tõttu. Kui on koondatud siis võib lasta nimetada reservi. · Teenistusest vabastamine: 1. Ametniku algatusel. Töötaja soovil. Ametnik teatab ette 1 kuu, et tahab lahkuda. 2. Koondamine. Tööalased näitajad on tähtsad. Ametnikele teatatakse ette vähemalt 1 kuu. Etteteatamine kirjalikult. Vormistus olgu arusaadav. 1-5 aastat töötanud 30 päeva ette. 5-10 aastat töötanud samas asutuses 60 kalendripäeva. Üle 10 aasta samas töökohas 90 kalendripäeva. Kui tähtaegu rikub tööandja, siis tuleb talle maksta selle eest hüvitust. Kogu tööstaaz loetakse kokku. Alla 3 aasta staasi 2 kuu ametipalk
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Sünni registreerimise kord ja eesnime valik Referaat Koostaja: Juhendaja: Reet Nurmla Tartu 2011 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. SÜNNI REGISTREERIMISE KORD..........
TOETUSED EESTI JA SOOMES Mari Mets RIIKLIK PENSION Soome Eesti 2 pensioni süsteemi: Vanaduspension Tööpension Töövõimetuspension Rahvapension. Toitjakaotuspensjon Tööpension jaguneb veel: Rahvapension Vanaduspension Töövõimetuspension Tagatispension TÖÖPENSION Teenitakse välja oma palagatööga ja ettevõtlusega. Kui ollakse vähemalt töötanud 1 aasta. Maksimum 1300 EUR. RAHVAPENSION Kellel pole tööpensioni või Rahvapensioni määr on 134,10 selle määr jääb väikeseks. eurot Saamiseks peab elama vaid Määratakse: mõne aasta Soomes 63- aastasele isikule kellel Maksimum on saada kuni puudub nõutav pensionistaaz 586 eur, kuid selleks peab Vanaduspensioniikka jõudnud seal elama 40 aastat. isikul, kellele maksti püsiva töövõimetuse alusel Miinimum on 62,5 eur p
otsusest). Võib ise lapsele kinkida. 2)eestkostja peab kord aastas esitama vara kohta aruande Eestkostmine lõppeb: 1)laps saab täisealiseks 2)vanemlikud õigused taastatakse 3)laps adopteeritakse Hooldus Eestkoste asutuse abil. Määratakse täisealistele isikutele, kes füüsiliste või psüühiliste toimingute hooldaja. Hoolduse puhul küsitakse, kas soovib seda inimest enda hooldajaks. Lõpeb, kui hooldatav ei vaj 27.isikunime andmine lapsele Isikunimi ees- ja perekonnanimi. Sündinud lapsele pannakse nimi vanemate kokkuleppel 1 kuu jooksul. Eesnimi tohib olla 1)kolmest eraldi seisvast nimest koosnev 2)topeltnimi sidekriipsuga (kolmandat eraldi seisvat nime juurde ei saa panna) Lapse perekonnanimi: 1)vanemate ühine perekonnanimi 2)kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi Lapsele ei tohi anda topeltperekonnanime. 28.peretoetuste liigid ja maksmise kord 1. igakuised makstavad toetused a. lapsetoetus (kuni 16 või õppimisega seoses 19
seotud teised töövaldkonnad, näiteks president (40), kohtunikud (kõrgem juriidiline ettevalmistus, kuid viimane piir on 67). Turvaseadus: turvatöötaja (19) ning kui peab töötama avalikus kohas siis 21-eluaastast. Töölepingu sõlmimine: leping sõlmitakse kirjalikult. Suuline leping on lubatud, ainult siis, kui töötegemine on lühikest aega (max 2 nädalat). Töölepingu koostamisel ei ole kindlat riigi poolt ette antud konkreetset vormi. Töölepingu punktid: 1) poolte andmed- isikunimi, isikukood, elukoht (kontaktandmed), tööandja poolt mis firmaga tegemist on, tööandja isikuandmed (reg.nr) 2) lepingu sõlmimise koht ja aeg 3) lepingu sõlmimise aeg ja tööle asumise aeg, need võivad olla üks ja see sama kuupäev, aga nad ei pea olema üks ja sama kuupäev 1 4) tööülesannete kirjeldus- võib lepingusse kirja panna kõike seda, mida töötaja
2) vaja esitada kohtule lapse tervise ja arengu kohta. 3)lapsendaja kohta andmed - tervis ja varaline seis 4)ka lapse nõusolek(alates 10 aastaselt), lapse käest ei küsita nõusolekut siis, kui laps on elanud selles peres pikemat aega ning ta ei teagi, et teda tahetakse lapsendada, ei teagi, et see pole tema õige perekond. Ja siis läheb alles kohtusse ning kohtuistung on kinnine. Kõik isikud on kohustatud hoidma saladust. Lapsendamisega seoses võib muuta lapse ees- ja perekonnanime ja seda peab nõudma juba avalduses, kuna see peab kajastuma kohtuotsuses. Selle tulemusel antakse välja uus sünnitunnistus. 30. Eestkoste seatakse laste üle, kui lapsed on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest, kui on ära võetud vanema õigused või kui on mõlemad vanemad pandud korraga vangi. Määratakse kohtu kaudu ning eestkostja on lapse seaduslik esindaja. Eestkostja peab andma oma nõusoleku, et ta hakkab selle lapse eestkostjaks. Eestkostja peab andma iga aasta aru eestkoste
2) vaja esitada kohtule lapse tervise ja arengu kohta. 3)lapsendaja kohta andmed - tervis ja varaline seis 4)ka lapse nõusolek(alates 10 aastaselt), lapse käest ei küsita nõusolekut siis, kui laps on elanud selles peres pikemat aega ning ta ei teagi, et teda tahetakse lapsendada, ei teagi, et see pole tema õige perekond. Ja siis läheb alles kohtusse ning kohtuistung on kinnine. Kõik isikud on kohustatud hoidma saladust. Lapsendamisega seoses võib muuta lapse ees- ja perekonnanime ja seda peab nõudma juba avalduses, kuna see peab kajastuma kohtuotsuses. Selle tulemusel antakse välja uus sünnitunnistus. 30. Eestkoste seatakse laste üle, kui lapsed on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest, kui on ära võetud vanema õigused või kui on mõlemad vanemad pandud korraga vangi. Määratakse kohtu kaudu ning eestkostja on lapse seaduslik esindaja. Eestkostja peab andma oma nõusoleku, et ta hakkab selle lapse eestkostjaks. Eestkostja peab andma iga aasta aru eestkoste
2) järgmisel aastal suvalisel ajal 3) liita järgmise aasta puhkusele Ette tuleb teatada 2 nädalat, kirjalikult. 5. puhkuse kasutamise aja määrab tööandja Vaja koostada puhkuste ajakava/graafik. Graafik tuleb valmis teha ja tutvustada töötajatele jaanuari kuu jooksul. Kui ei ole jaanuari lõpuks valmis tehtud, võib töötaja puhkusele minna ükskõik millisel ajal, 2 nädalat ette teatades. Tööandja peab nõustuma puhkust andma töötaja soovil: 1) vahetult enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust 2) mehe puhul vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus ja sünnituspuhkuse ajal 3) alaealistele 4) nendele lapsevanematele, kes kasvatavad kuni 7 aastast last 5) 7-10 aastase lapse lapsevanemale lapse koolivaheajal Puhkuste graafikut on lubatud teistega kokkuleppel muuta.
hooldamise põhimõtteid ja tingimusi, uurib hooldaja motivatsiooni ja ootusi ning tutvub hooldaja koduste tingimuste ja pereliikmetega. Perekonna sobilikkuse hindamisel võib sotsiaaltöötaja paluda esitada mitmesuguseid tõendeid. Seejärel läbib hooldajaks soovija koolituse,mis aitab ta kasuvanemana paremini toime tulla. Perekonnas hooldamise leping sõlmitakse kohaliku omavalitsuse ja hooldaja vahel. Hooldaja peaks tundma huvi ka KOV poolt lastega peredele pakutavate toetuste, teenuste ja muu abi kohta. 6 1.7. Lastehoiuteenus Laste õpetamisel ja kasvatamisel lähtutakse Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kehtestatud alushariduse riiklikust raamõppekavast. Vastavalt Koolieelse lasteasutuse seadusele loob valla- või linnavalitsus keha-, kõne-, meele- või vaimupuuetega ning eriabi või erihooldust vajavatele
Vahistamine max 6 kuud. Väärtegude korral pannakse aresti ning määratakse trahv. Maximum trahvi ühik on 300 trahviühikut (üks ühik 60 kr). max aresti aeg on 30 päeva. AMETNIKE RESERV võimalus kahel eesmärgil: - ametnik leiaks reservi kaudu uue töökoha - reservi kaudu leiavad ametiasutused uusi töötajaid. Reserviarvestust peetakse riigikantseleis. (kriri-> olen reservis). Reserviarvata saab ametnik ainult enda vabal soovil. Reservi saab kirja panna kui ta on ametist vabastatud (koondamine, asutus likvideeritud, teenistus tähtaja lõpp, tervisetõttu). Reservis oleku aeg on max 6 kuud läheb tööstaazi sisse. Reservi võetule on kohustuslik võtta end arvele tööturuametis. Makstakse töötuabiraha, sõidukulud, majutuskulud võib läbi viia atesteerimist. Reservist väljaarvamine: · kui nim ametisse · kui on keeldunud vastuvõtmast 2 töökohta · kui lahkub Eesti kodakondsusest
Võib valida ühiseks perekonnanimeks ükskõik kumma nime, säilitada senise või lisada abikaasa oma 7.2. Abielu lõppemine Abielu kestab ühe abikaasa surmani või lahutamiseni Lahutuseks vaja avaldusele mõlema allkirja Lahutatakse 1-3 kuu jooksul Vaidluse korral lahutuse, lapse, ühisvara jagamise, elatise üle pöördutakse kohtu poole Lahutuse järel võib tagasi võtta oma perekonnanime Kohus võib abielu kehtetuks tunnistada, kui see osutus fiktiivseks või kasutati pettust 7.3. Abikaasade varalsied õigused ja kohustused Abielu kestel omandatud vara on abikaasade ühsivara Tehinguteks ühisvaraga vajab üks abikaasa teise nõusolekut isegi juhul, kui vara on ühe abikaasa nimel Ühisvara võib jagadaa abielu kestel, lahutamisel või pärast lahutust
Nime algkujuks oli nimepaneku protokollidesse kantud kuju. Kuna protokolliti enamasti saksa keeles ja vanas kirjaviisis, leidus rohkelt eestikeelsete nimede moonutusi, ka olid paljud tol ajal pandud nimed võõrkeelsed (eelkõige saksakeelsed). Leidus segakeelseid, samuti omakeelseid, kuid kõlbeliselt kohatuid nimesid. 3.2 Isikunimekorralduse areng 3.2.1 Isikunimekorraldus 1917. aastani 1888. a avaldatud senati otsuse kohaselt võimaldati perekonnanime muuta, kui see oli inetu ja sündsusetu ning andis kaaskodanikele alust nimekandjat pilgata. Avaldus tuli esitada keisri nimele, kes otsustas nimemuute ( , 87, 1888, . 799). Asjaajamise keerukus ja tasulisus ilmselt hoidis ära massilised nimemuuted (Prii- ehk liignimede muutmisest, kaotsi-läinud priinimede kui ka vanade maksmapanemisest. Olevik 7.04.1904, nr 14). 3. juunil 1891 kinnitas keiser riiginõukogu otsuse, mille kohaselt tuli alates 1. jaanuarist 1892 hakata ev
Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. NB! Vt PS-i kommentaare (veebis) nende §-de kohta. Vajalikud seadused kontrolltöödes ja seminarides: Perekonnaseadus (PKS) Kooseluseadus (KooS) Perekonnaseisutoimingute seadus (PKTS) Abieluvararegistri seadus (AVRS) Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus (KVEKS) Lastekaitseseadus (LasteKS) Sotsiaalhoolekande seadus (SHS) Nimeseadus (NS) Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) Asjaõigusseadus (AÕS) Võlaõigusseadus (VÕS) Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) Rahvusvahelise eraõiguse seadus (REÕS) Perekonnaseisutoimingud 5 Perekonnaseisukanne PTS § 2: Perekonnaseisukanne on sünni, surma, abielu sõlmimise, abielu lahutamise ning muu registreerimisele kuuluva perekonna- või
· lapsendamistoetus · lapsetoetus · lapsehooldustasu · üksikvanema lapse toetus · ajateenija või asendusteenistuja lapse toetus · eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus · seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus · elluastumistoetus · vajaduspõhine peretoetus. · Riik maksab peretoetusi kõigile lastele kuni nende 16-aastaseks saamiseni. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses, siis on tal õigus saada peretoetusi kuni 19. eluaastani. Millistel tingimustel koostatakse sünniakt, surmaart, abieluakt, abielulahutusakt? Sünniakt: · Koostatakse perekonnaseisuasutuses vanema elukoha järgi · Koostatakse vanema avalduse alusel. Surmaakt:
eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Lisaks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 (õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu), artikkel 12 (õigus abielluda), artikkel 5 (abikaasade võrdsus) ning lisaprotokoll 7. Muud perekonnaõiguse allikad: Kooseluseadus, Perekonnaseisutoimingute seadus, Abieluvararegistri seadus, Tsiviilkohtumenetluse seadustik,Tsiviilseadustiku üldosa seadus, Rahvusvahelise eraõiguse seadus, Nimeseadus, Lastekaitseseadus, Kunstliku viljastamise ja embrüokaitseseadus, Alaealise mõjutusvahendite seadus, ÜRO lapse õiguste konventsioon, erinevad rahvusvahelise eraõiguse konventsioonid ja õigusabilepingud, Euroopa Liidu õigusaktid. Perekonnaõiguse printsiibid: abikaasade võrdõiguslikkuse põhimõte, vanemate võrdõiguslikkuse põhimõte, laste võrdõiguslikkuse põhimõte, lapse huvi ülimuslikkuse põhimõte. 2010
panda nimede ette. Määramatuse ja määratluse vahekord nt olemas albaania keeles. Igal nimel on kaks kuju. Väliselt on lihtne märgata: kirjutusviis on tinglikum. Nimede kirjutusviis ei ole selline, mida eeldame üldkeele sõnadelt. Nimena võivad talitada ka sõnad, mida ei ole üldises kirjaviisis (nt Põdder). Tähise tinglikkus võimaldab lülitada eesti keelde võõrkeelseid nimesid nii, et me ei riku reegleid. Nimi talitleb tähisena, tuleneb morfoloogiline kõrvalekalle. Eesti perekonnanimi ei taheta käänata. Kardetakse nime kui tähise moonutamist. Kui nimi on Kask, siis paljud tahaksid käänata Kask, Kaski, Kaski. Kõhklus tekib: nt Kask vs Kase (omastav kääne). Nime tõlkimine. Nimesid ei tõlgita. Põhjendatakse sellega, et nime tõlkimine toob kaasa ebakindluse tähises. Tõlkimises ei ole keelte vahel üksüheseid suhteid. Tekib moonutus. Ei pruugita ära tunda originaalnime. Praktikas on mure kohalikele nimepanijatele. Tõlkimine tavaks on ilukirjanduses
lapsendajate avaldusega kohtule. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevalt esitatakse avaldus kohtule Lapsendatava elukoha järgi. Maavanem esitab kohtule andmed avaldaja tervise, varalise seisundi ja eluaseme kohta ning arvamuse sellest, kas avaldaja on suuteline last kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama (TsMS§ 567 lg 2). 10 Lapsendamise protsess 3. Lapse ees- ja perekonnanime ning isikukoodi muutmine: v. Lapsendamisel võib lapsendaja(te) avalduse alusel anda lapsele uue eesnime ja lapsendaja(te) perekonnanime (NS § 13 lg 1). v. lapsendaja võib muuta lapse isikukoodi 4 viimast numbrit Eesnime ei pea täielikult muutma. Kui laps on oma nimega harjunud, raskendab hilisemat isiku tuvastamist teise nime lisamine eesnimele, liitnimest sidekriipsu ärajätmine või selle lisamine.
osamaksetest varem oli pensioni suuruse määravaks faktoriks tööaastad. Kohustuslik kogumispension ja töötuskindlustus Kohustuslik kogumispension (sundkindlustus) ehk pensioni teine sammas. Kohustuslik kõigile, kes on sündinud alates 01.01.1983. a; Kehtestati alates 2002; Pensionfondi haldaja on valitav; Töötuskindlustus osamakseline, sundkindlustus, finantseerivad nii töötajad kui ka tööandjad; Kehtestati alates 2002; Nõukogude pärand universalism Universaalsete toetuste eelistamine ning toetuste madalad määrad: Lapsetoetused (vajaduspõhine lapsetoetus alates aastast 2013); ,,tasuta" ja üldjuhul avalik haridussüsteem; Ravikindlustusega seotud, kuid osamaksetest sõltumatu ja suhteliselt minimaalsete tasudega tervishoiuteenus (v.a. hambaravi); Minimaalne töötasu ja rahvapension; Universalism vajadustest sõltuvad toetused Eesti sotsiaalpoliitika tänapäev Eesti sotsiaalpoliitika Sotsiaalne kaitse ,,sotsiaalsete" riskide vähendamine Haigus
Materjal: Sotsiaalhooldusõiguse üldosa õpik Eestikeelsed konspektid Slaidid, skeemid Seminarid: Reaalsed õiguslikud probleemid, kohtukaasused Eksam: Kaasust ei tule, keegi ei hakka küsima toetuste suurust. Teooria küsimused: nt mis on põhimõisted, põhikontseptsioonid; kui inimene on haige mis toetusi ta võib saada; mis on presidendi pensioni saamise kriteeriumid. SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS Sotsiaalkindlustus - rahalised väljamaksed - teenused - kindlustusmaksed Isiku õigus vastavat toetust saada (materiaalsed eeldused, lisanõuded) Hübriidtoetused? Makstakse välja kindlustusfondidest ja kontrollime isiku varalist
kahes erinevas institutsioonis: · Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudis; · Perekonnaseisuametis. EKMI registreerib alates 1992 aastast kõik sünnikaardid, mis koostatakse sünnitusmajas nii elavate kui ka surnult sündinud laste kohta. Sünniakti koostamiseks Perekonnaseisuametis peavad vanemad selleks avalduse esitama mitte hiljem kui üks kuu peale lapse sündi. Perekonnaseisuamet väljastab sünni kohta sünnitunnistuse, kus seisavad lapse nimi ja perekonnanimi, isikukood, sünnikoht ja vanemate andmed. Nimi: Eesnime panekul tuleb lähtuda nimeseaduses sätestatust. Nimeseaduse kohaselt ei või lapsele antav eesnimi olla andmisel mitte rohkem kui kolmest lahku kirjutatavast nimest ja mitte rohkem kui kahest sidekriipsuga seotud nimest. Eesnimeks ei või anda nime, mis sisaldab numbreid või mittesõnalisi tähiseid või mis eraldi või koos perekonnanimega ei ole kooskõlas heade kommetega. Ilma mõjuva põhjuseta ei või anda isikule anda nime,
volikogule eelnõu? Kohaliku volikogu ainupädevusse kuuluvad järgmised küsimused: 1. valla- või linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3. valla või linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4. koormiste määramine; 5. toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6. valla- või linnavara valitsemise korra kehtestamine; 7. valla või linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9. valla või linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla või linna piiride või valla või
3. Töötu sotsiaalne kaitse 3.1 Üldalused Töötu sotsiaalset kaitset reguleeritakse mitme erineva õigusaktiga. Nendest olulisemad on tööturuteenuste ja toetuste seadus (RT I 2005, 54, 430... koos hilisemate muudatustega )(edaspidi TTTS) Lisaks sellele on ka olulised Vabariigi Valitsuse määrustega kehtestatud rakendusaktid, millega kehtestatakse töötutele erinevad toetuste ja abirahade määrad. Täiendavalt tuleb siin mainida töötuskindlustuse seadust (RT I 2001, 59, 359... koos hilisemate muudatustega), millega tagatakse peamiselt majanduslikult aktiivsetele isikutele täiendav kindlustuskaitse töötuks jäämise korral. Tööturuteenuste ja toetuste seadusega reguleeritakse töötuna arvelolekut ja riigi poolt tagatava töötutoetuse, erinevate toetuste ning õppestipendiumi maksmist Eesti Töötukassa (edaspidi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
