Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Retsensioon teise referaadist". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
peatükki, peatükid, retsentsioon, lavalaudadel, toonud, ammu, lemmiknäitleja, kokkuvõtet, sissejuhatuses, suhtest, vormistus, korrektne, uuelt, lehelt, numbrid, viitamineSellisteks asjaoludeks võivad olla näiteks kogutud andmete esinduslikkuse ja hankimisega kaasnevad probleemid, aga ka isikute või institutsioonide nimetamine, kellelt on saadud abi töö kirjutamisel. Tuleb silmas pidada, et sissejuhatuses ei tegelda püstitatud ülesannete lahendamisega, seda ei kuhjata üle arvudega; üldjuhul ei ole vaja välja tuua teema valikuga seonduvaid isiklikke motiive. Heaks tooniks on kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. Sissejuhatust peatükina ei nummerdata. Pikkus ca 12 A4. 6.4. Töö põhiosa Uurimistöö põhiosa algab uuelt lehelt ja on töö kõike mahukam ning väärtuslikum osa ja see on soovitav üles ehitada kolmeosalisena: 1) mida teised on teinud (referaat) hõlmab probleemi käsitlust, uurimisala või uuritava objekti kirjeldust vms. kirjanduse põhjal. Tekstis peavad olema korralikud viited kõigile kasutatud allikatele.
kasutamisel tekstis. Täieliku kirjapildi lõppu lisatakse sulgudesse lühend, mida edaspidi tekstis kasutama hakatakse (näiteks sisemajanduse kogutoodang (SKT)). 2.4. Sissejuhatus Sissejuhatuse eesmärgiks on lugeja häälestamine. Sissejuhatuse maht on umbes 10-15% töö sisulise osa mahust, aga üldjuhul ei tohiks sissejuhatuse pikkus ületada kahte lehekülge. Sissejuhatuses püstitatud eesmärgid ja hüpoteesid/uurimisküsimused täpsustavad pealkirjas esitatud probleemi. Kõik sissejuhatuses esitatavad väited peavad olema varustatud viidetega allikatele. Uurimistöö sissejuhatus peab sisaldama järgmist: 10 1. Teema valiku põhjendamine (sh teema tähtsus ja uudsus). 2. Töö eesmärgi piiritlemine: mida soovitakse tõestada või ümber lükata, millisele probleemile otsitakse lahendust, millisele küsimusele otsitakse vastust, mis on selles valdkonnas tehtud.
Referaat ei piirdu üksnes materjali refereerimisega, vaid referaadis tuleb esitada ka töö autori omapoolne arvamus ja järeldused. Seega refereerija esitab teksti oma sõnadega, tsiteeritakse ainult olulisemate mõistete definitsioone. Referaadis tuleb alati viidata alusteksti autorile, pealkirjale ja ilmumisandmetele. Referaadi koostamine algab teemakohase materjali otsimisest ja korrastamisest. Seejärel koostatakse referaadi kava. Sissejuhatuses tuleb anda ülevaade sellest, millised küsimused töös vaatluse alla tulevad. Arenduses tuleb esitada nendest ülevaade ning lisada enda seisukohad. Referaadis peaks arenduse osa olema liigendatud omaette peatükkideks ja alapeatükkideks ning vajadusel punktideks, mis käsitlevad teema erinevaid tahke. Kokkuvõte summeerib lühidalt enda sõnadega arenduses esitatud põhiargumendid. Kokkuvõttes ei tulda enam välja uute seisukohtadega. Uurimisreferaadi maht ulatub 8-15 leheküljeni.
Sissejuhatusest eespool olevaid lehti (tiitelleht, kokkuvõte, summary, sisukord, lühendite loetelu) võetakse nummerdamisel küll arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei lisata. Samuti leheküljenumbreid ei lisata lisadele. Numbrid lisatakse lehekülgede jalusesse paremasse nurka (Insert /PageNumbers /valida õige asukoht, nupp Format/Start at võimaldab valida, millisest numbrist alates alustada nummerdamist). 8. Kõik peatükid, samuti ka teised struktuursed osad algavad uuelt lehelt (tiitelleht, kokkuvõte, võõrkeelne kokkuvõte, sisukord, lühendite loetelu, sissejuhatus, uurimistöö metoodika kirjeldus, uurimistulemuste peatükid, arutelu, järeldused, kasutatud kirjanduse loetelu, lisad). Alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt ja lisaks pealkirjale peab leheküljele mahtuma ka järgnevat teksti vähemalt kolm rida.
Tiitellehe näidis: Referaat Juhendaja: Ees- ja perekonnanimi Koostas: Ees- ja perekonnanimi Kursus/Klass Tartu 200x 4. SISUKORD Sisukorras näidatakse kõik töö peatükid ja teised alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega (v.a sisukorras).
valitseb selgus; uurimistöö autor on nii teiste autorite kui ka enda seisukohtade suhtes kriitiline: kogutud materjali hulgast selekteeritakse uuritava teema käsitlemiseks kõige olulisem; uurimistöö on terminoloogiliselt täpne ja selle kirjutamisel kasutatakse kirja- ja teaduskeelt (mitte argikeelt ega slängi); uurimistöö pikkus on 15–25 lehekülge, mis hõlmab sissejuhatust, töö põhiosa, kokkuvõtet. 1.2. Praktiline töö Praktiline töö on õppija loominguline töö: etenduse lavastamine, kontserdikava ettevalmistamine ja esitamine, kirjandus- või kunstiteose, filmi, heliplaadi vm loomine; õppija korraldatud üritus: konverentsi, konkursi, kontserdi, näituse, õppekäigu vm korraldamine; õppija loodud õppematerjal: eksami- või olümpiaadiülesannete kogumiku koostamine,
Juhendaja: Ees- ja perekonnanimi Koostas: Ees- ja perekonnanimi Kursus/Klass 3 Tartu 200x 4. SISUKORD Sisukorras näidatakse kõik töö peatükid ja teised alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega (v.a sisukorras).
Olulisemaks ohuks on teemast mööda kirjutamine. Vabalt valitud teema puhul on mõnikord parem kirjutada enne töö valmis ning alles seejärel panna pealkiri. Nii ei teki ohtu, et referaat on teemast mööda kirjutatud. Küll aga ei ole võimalik seda kasutada etteantud teema puhul. Kui teema on olemas, tuleb asuda selle kohta materjale otsima. KUI PALJU PEAB LEIDMA MATERJALI? Kogutavate materjalide maht on alati suurem kui referaadi oma, muidu ei ole ju võimalik nendest kokkuvõtet teha. Kasutatud peab olema vähemalt 5 erineva autori materjali. Interneti materjale, mille autor pole teada, pole soovitav kasutada. Kasutatavast materjalist peab kirjutaja omama ülevaadet. Refereerida ei saa seda, millest pole aru saanud. KEEL JA STIIL Valida tuleb selline väljenduslaad, mis tuleneb käsitletava aine sisust ja vastab sel alal kujunenud sõnastusele ja mõistete struktuurile. Esitus on põhiolemuselt mitteemotsionaalne
infot, milliseid meediakanaleid kasutavad erinevatest vanusegruppidest inimesed, oleks selge pilt kuidas nendeni jõuda. Erialane erinevus, rahvuslik erinevus. 4. Uurimistöö Saaks teemaks panna meedia kasutamine erinevates vanusegruppides ja nende eelistused (meediakanalite suhtes). Lisada saaks siis,,kuidas on meediakanalid läbi aegade arenenud ja nende kasutamine'' Akadeemiakese ülesanne 1. Artikli ülesehitus, sisukord 3 peatükki + sissejuhatus+ kokkuvõte; 12 alapeatükki? 2. ja 3. Peatükk 1) Peatükid kirjeldavad uurimimeetodit ja küsitletavaid inimesi, samuti on kõne all ka suhted klassikollektiivis ja tõrjutus; 2) Tegemist on kvalitatiivse uurimusega; 3) Töö autor on kirjeldanud metoodikat kui struktureeritud intervjuid sotsiaalselt tõrjutud õpilastega;
toimumise järjekorras), süsteemne (probleemide kompleksne, seostatud käsitlus), analüütiline (probleemide käsitlus, liikudes üldiselt üksikule),sünteetiline (käsitlus, liikudes üksikult üldisele), kvalitatiivne (sõnalised kirjeldused), kvantitatiivne(statistilis- matemaatiline analüüs ja prognoos); koostada esialgne sisukord. Et uurimistöö peab olema terviklik, selge ja loogiline, siis mõeldakse täpselt läbi peatükid, nende alajaotused, järjestus ja pealkirjad; jälgida, et uurimistöö vastaks teemale ja töö osad (peatükid) arendaks teemat ning vastaks pealkirjadele; vältida pealkirjade sõnastuses retoorilisi küsimusi, hüüdlauseid ja ilukirjanduslikku stiili. Samuti ei tohiks pealkirjas ilmneda uurimuse järeldused. 7 5. UURIMISTÖÖ ÜLESEHITUS Struktuur on uurimistööl, ka referaadil, ainetööl, jne ühesugune
või institutsioonide nimetamine, kellelt on saadud abi töö kirjutamisel. Tuleb silmas pidada, et sissejuhatuses ei tegelda püstitatud ülesannete lahendamisega, seda ei kuhjata üle arvudega; üldjuhul ei ole vaja välja tuua teema valikuga seonduvaid isiklikke motiive. Heaks tooniks on sissejuhatuse lõpus tänada kõiki töö valmimisele kaasa aidanud isikuid. 3.5. Põhiosa peatükkidena Töö põhiosas käsitletakse lahendusteid töö sissejuhatuses püstitatud eesmärgi saavutamiseks ja esitatud probleemide lahendamiseks. Üldjuhul on soovitatav probleemide käsitlemisel liikuda üldisemalt (teoreetilised lähteseisukohad, uurimismetoodika) konkreetsemale kogutud andmete analüüsile. Uurimistöö peaks sisaldama järgmisi osi: 1) ülevaade probleemist ja selle taustast, varasematest käsitlustest ja uuringutest kirjalike allikate põhjal (see, mis oli enne olemas); 2) omapoolne uurimus uurimismetoodika, uurimistulemused;
Abstrakti pikkuseks on ca 150 sõna koos töö pealkirja ja autori nimega ja ta peab mahtuma ühele lehele. Töö pealkiri peab olema esitatud abstraktis nii eesti kui ka inglise keeles (viimane kursiivis). Pärast abstrakti tuleb järgmisel lehel Sisukord koos vastavate leheküljenumbritega. Sisukorras esimesena tuleb nimetada sissejuhatust. Peatükid on nummerdatud. Lubatud on kaks variant: a) Sissejuhatus ja kokkuvõte ilma numbrita, peatükid nummerdatud; b) Läbiv numeratsioon: 1. Sissejuhatus, ....., seega ka kokkuvõte on nummerdatud. Allikate ja kirjanduse nimestikku ei nummerdata. Kui lisasid on rohkem kui üks, tuleb need nummerdada: Lisa 1, Lisa 2 jne. Kui peatükid jagunevad omakorda alapeatükkideks (1.1., 1.2., 1.3. jne; võib vormistada ka ilma punktita teise numbri järel 1.1, 1.2, 1.3), tuleb neid ka sisukorras näidata, soovitavalt taandega.
TULEMUSJUHTIMINE KUI VÕIMALUS PERSONALI ARENDAMISEKS Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat teemal Tulemusjuhtimine kui võimalus personali arendamiseks on valminud grupitööna aines inimressursi juhtimine. Referaat koosneb 5 osast. Esimesed kolm osa on teoreetilised ja kaks viimast osa põhinevad praktilistel näidetel. Esimeses osas defineerime ära, mis asi on tulemusjuhtimine, milles seisneb tema põhiidee ja milline võiks olla organisatsioon, kus seda rakendatakse. Referaadi teine peatükk hõlmab tulemusjuhtimise etappe. Meie käsitleme tulemusjuhtimist 5 etapilisena, kuid põgusalt mainime ära ka teise võimaliku mudeli. Kolmandas peatükis oleme käsitlenud personaliarendamise meetodeid läbi erinevate aspektide. Neljas peatükk on kõige väiksema mahuga. See on pühendatud tulemusjuhtimise kriitikale ehk siis, mis kõik võib viltu minna. Proovime analüüsida ettetulevaid takistusi ja arutleda sell
andma uut informatsiooni. Töö koosneb järgmistest osadest: · sissejuhatus, · uurimisvaldkonna teoreetilise taust (kirjanduses esitatu ülevaade), · uurimismetoodika ning allikmaterjali iseloomustus (sarnaste meetodite ja allikmaterjalide olemasolul ka valiku põhjendus), · tulemused ja nende analüüs. Rakenduslikel töödel (keskkonnakorralduse erialal) esitatakse lähteülesanne, milles kirjeldatakse probleemi täpsemalt kui sissejuhatuses ja vajaduse korral esitatakse tellija soovid ning eritingimused. Tellija poolt kirjalikult esitatud tingimused ja soovid tuleb paigutada töö lisasse. Arendusliku iseloomuga tööde puhul: · probleemiseade, · projekteerimine probleemi kavandatava lahenduse teoreetiline põhjendus teaduskirjandusest ja praktilisest kogemusest lähtuvalt; probleemi lahendamise vahendi, nt õppekava, organisatsiooniliste meetmete, õppematerjali (õpik, töövihik, kontrolltööde
vähemalt 1 lehekülg [6] (Vorm D.1 [7]). 2.2.3. Sisukord Sisukord esitatakse töö algul, peale võõrkeelset lühikokkuvõtet. Sisukorras näidatakse kõik töö põhijaotised, alajaotised ja jaotised täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Otstarbekas on kasutada kolmeastmelist jaotiste hierarhia süsteemi (põhijaotis 1, alajaotis 1.1, jaotis 1.1.1). Sisukorras ja töös ei nummerdata jaotistena sissejuhatust, kokkuvõtet, kasutatud kirjandust ja lisa. Samuti tuleb sisukorras näidata kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõik pealkirjad peavad olema lühikesed ja vastama sisule. Kõikide põhijaotiste pealkirjad kirjutatakse suurtähtedega, alajaotiste ja jaotiste (kursiivis) pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega. Pealkirjade järele punkti ei panda. Sisukorras kirjutatakse mõiste sisukord ise suurtähtedega ja rõhutatult (Bold), kuna
Tuleb silmas pidada, et sissejuhatuses ei tegelda püstitatud ülesannete lahendamisega, seda ei kuhjata üle arvudega; üldjuhul ei ole vaja välja tuua teema valikuga seonduvaid isiklikke motiive. Sissejuhatuse eri osade keeles vaheldub grammatiline ajavorm vastavalt vajadusele, uurimuseidee võib väljendada olevikus või lihtminevikus sõltuvalt sellest, kas viidatakse selgitustele või tehtud uurimusele. 2.4.5. Põhiosa Töö põhiosas käsitletakse lahendusteid töö sissejuhatuses püstitatud eesmärgi saavutamiseks. Uurimistöö põhiosa koosneb: 1) teoreetilisest osast, milles on ülevaade teoreetilistest lähtekohtadest ja varasematest uuringutest, uuritavast probleemist ja - objektist; 2) uurimuslikust osast, milles on uuringu kirjeldus, andmete kogumise ja töötlemise meetodid ja tulemuste analüüs ning järeldused. Töö peatükid ja alapeatükid peavad olema sisuliselt ja loogiliselt seotud ning moodustama teemale vastava terviku.
võitlema vihast eluvõitlust koha eest päikese all. (Müürsepp 2005: 41). Lastekirjanduse vajalikkuses ei kahtle keegi, aga ometi on tal ühele kitsale grupile loodava tarbekirjanduse maine, mille paralleele võiks tõmmata kasvõi naistekirjandusega. Tegemist on marginaalse kirjandusega. Samas tunnustatakse lastekirjandust kui rahvusliku ilukirjanduse üht omanäolist osa, mida mujal maailmas pole juba ammu enam kombeks alaväärseks või teisejärguliseks pidada. Eestis aga käsitlevad kirjandusalased teatmeteosed ja monograafiad lastekirjandust lünklikult või ignoreerivad täielikult, nii aastal 2000 ilmunud ,,Eesti kirjanike leksikon" kui aastal 2001 ilmunud ,,Eesti kirjanduslugu" pööravad eesti lastekirjandusele vähe tähelepanu. See annab üldsusele sõnumi, et ka kirjandusuurijate seas on levinud arusaam, et lastele
- - TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT MATERJALE ÜLIÕPILASTE KASVATUSTEADUSLIKE TÖÖDE KOOSTAMISEKS, VORMISTAMISEKS JA KAITSMISEKS TPÜ KIRJASTUS TALLINN 2004 SISUKORD SAATEKS......................................................................................................................4 I. TÖÖ KAVANDAMINE.............................................................................................5 1. Eesmärgid...............................................................................................................5 2. Kasvatusteaduslike tööde iseloomustus................................................................. 6 3. Kasvatusteaduslike tööde liigid..............................................................................8 3.1. Kasvatusteaduslikud uurimused..................
Töö osad: tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, uurimuse peateemade ja alateemade põhjal vormistatud tekst, kasutatud kirjandus, lisad. Sissejuhatuses antakse kokkuvõtlik ülevaade teemast ja probleemidest, selgitatakse uurimuse eesmärki, tutvustatakse kasutatud allikmaterjali ja selle kogumist, tutvustatakse töö ülesehitust. Töö sisuosa jaotatakse peatükkideks, vajadusel ka alapeatükkideks. Uurimuse kokkuvõte peaks kajastama peatükkide järeldusi ja andma vastuse sissejuhatuses püstitaud põhiideele (-väitele). Lisas esitatakse illustreeriv materjal, nt fotod, skeemid, tabelid, tekstikoopiad, fotod jms. Lisadele tuleb tekstis viidata. Töö viimistlemine. Uurimus tuleb võimalusel vormistada arvutiga. Tähelepanu tuleb pöörata teksti keelele ja stiilile: sõnastus peab olema selge ja korrektne, töös ei tohi olla õigekirjavigu. Uurimistöö vormistatakse A4 formaadis valgel paberil ja köidetuna. Tekst
tuhat inimest. Eks ta ole.“. Peatüki lõpu poole rääkis jutustaja veel, kuidas igal pool olid majad leekides ja inimesed surnud, kuid see toon tundus olevat suhteliselt neutraalne. 29. Kirjelda Kilgore Trouti tegelaskuju. Milliseid väärtusi võiks Trout sümboliseerida? Kas tema tegemised on kooskõlas või on eristatavad mõningad vastuolud? Põhjenda. Kilgore Trout oli selline veider ja keeruline isik. Ta kirjutas igasuguseid ulmeromaane, kuid need talle raha sisse ei toonud. Troutil oli aga väga hea fantaasia. Ta suutis inimestele nii hästi valetada, et nad uskusid, et see ongi tõde. Näiteks kui Maggie White küsis Troutil tema kuulsama teose kohta, siis Trout mõtles koha peal välja mingi loo ja ütles, et see päriselt juhtus ka nii. 30. Billyle meenuvad tema 20. pulma-aastapäevapeol mängivad muusikud Dresdeni vangivalvureid pärast pommirünnakut. Kas selline võrdlus on täiesti juhuslik ja meelevaldne? Põhjenda.
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
seda aga lõbusamalt ja elulisemalt kui lühikeses koolitunnis võimalik. Nii käsitleme vähemalt riivates kõiki koolis ettetulevaid teemasid ja veel nii mõndagi muud, mis meil endal nende teemadega seostus. „Õhtuõpik” on kirjutatud ja kujundatud hea tujuga ning just nii tuleks seda ka lugeda. Oleme ühelt poolt teinud oma parima, et raamatut ei peaks lugema algusest lõpuni, vaid võiks lugeda ka osade kaupa. Teisalt oleme siiski osad ja peatükid seadnud selli- sesse järjekorda, kuidas meile endale raamatut otsast otsani lugeda meeldiks. 9 Mõned peatükid said igavamad, kui oleksime soovinud; mõned pikemad, kui plaa- nisime, mõned keerulisemad, kui tahtsime – küll märkad! Tärniga peatükid ja lõi- gud võid aga esmalugemisel vahele jätta
Mustlaspungi ja mustlasdzässi kohta oli materjal väga puudulik, seetõttu iseloomustasin neid tuntumate ja iseloomulikemate lugude alusel, lisaks võrdlesin neid vastavalt pungi ja dzässiga. Antud teemal on võimalik kirjutada mitmest erinevast vaatenurgast. Mina keskendusin just nimelt rohkem mustlasmuusikale, vähem rääkisin mustlaste tantsudest. Samuti ei peatunud pikemalt mustlasmuusikas levinud pillidel. Töö on jaotatud nelja suuremasse peatükki, millest esimeses räägin mustlastest, nende päritolust, kultuurist ja traditsioonidest. Teises peatükis 4 kirjeldan erinevate piirkondade mustlasmuusikat, samuti toon välja olulisemad vastastikused mõjutused. Kolmandas peatükis räägin mustlasmuusika liikidest: mustlasfolgist, mustlasdzässist ja mustlaspungist. Seejuures keskendun rohkem kahe viimase iseloomustamisele. Neljandas ja
Peale kolmandat reisi (1498-1500) saadeti ta salakaubanduses süüdistatuna Haitist Hispaaniasse, seal ta aga vabastati. Oma neljandal reisil 10 (1502-1504) ei saavutanud Kolumbus midagi ja peale seda ta unustati ning 20. mail 1506 Valladolis ta suri. (Christopher...1992:206), (Kolumbus...1989:665). 2. AMEERIKA AVASTAMINE 2.1. AMEERIKA AVASTAMINE VIIKINGITE POOLT* Kolumbuse päev on paraadide ja rõõmu päev. Ükski neist pole kaasa toonud nii võimsaid demostratsioone kui 1965. aastal. Need olid itaalia päritolu ameeriklaste demostratsioonid teooria vastu, mis oli juba ammu tuntud, kuid sai äkki uut toetust, mida tuli võtta tõsiselt. Nimelt oli just kaks päeva enne Kolumbuse päeva ilmunud ajalehes "New York Times" artikkel, mis pani kihama itaallatest ameeriklaste meeled, kes ei tahtnud endalt lasta ära võtta oma Genova Kolumbust. See artikkel, mis oli kirjutatud New Havenis 10
- läks tuppa, kus istus rahvas, kes sõi, pragas nendega, et kedagi allkorrusel pole, kui keegi tahaks tulle Maurusele raha tooma, pole seal kedagi, kes seda vastu võtaks, eesotsas õiendas lätlasega, käskis Indrekul talle vene keeles öelda, et kui ta oleks pidanud uksekella kõlistama oma 10 korda ja ikka poleks keegi avanud, siis poleks ta enam tagasi tulnud - saatis lätlase Indrekule appi tema kasti tassima ja ära tooma, maksmise koha pealt käskis poistel tingida - kasti ära toonud läks Indrek samasse tuppa, kus ennem oli direktoriga olnud, teised testisid tema teadmisi, öeldi, et kui ta tublisti õpib jõuab teistele järele - Maurus rõhutab, et tema juures peab korralikult õppima, sama korralikult kui maal tööd tehes - Indrekule otsiti tuba koolimajas, kus ta ööbida saaks, sai odava Siberi toa, ehk kus oli külm, võrdus lakas magamisega III - Koolis äratati neid hommikul valju aisakella kõlinaga, päris ärkamist pidid minema pesema
Tea, et paljud klassikaaslased valisid samuti Cervantese, kuid ma ei tea miks. Olen kindle, et nende sisu ei erine palju minu omast, sest internetis leidus ühelt leheküljelt terve referaadi sisu. Loomulikult oli algset 32 lehekülge referaadi jaoks palju. Hakkasin teksti töötlema, et saada paremat kujundust ja v ä h e n d a d a referaadi pikkust. Olukord paranes vähemalt 10 lehekülje võrra. Jaotasin teksti rohkem, kui oli seda allikas. Seega jaotasin kogu referaadi sisu kahte suurde peatükki: esimeses on kirjutatud Cervantese eluloost, teises on tähendatud üles tema looming. Viimane on jaotatud veel väiksemateks peatükkideks(novellid, näidendid ja luuletused). 3 Cervantese elulugu Miguel de Cervantes Saavedra sündis 9. või 10. oktoobril 1547. aastal Alcali de Henareses, Madridi
Rahvas põgeneb, seff vaatab kurva pilguga. Woland ja Azazello istuvad. Ilmub Levius Matteus, kes palub oma isanda nimel Wolandit, et too võtaks meistri kaasa ja annaks talle lõpuks ometi rahu. Azazello läheb korraldama, ilmuvad Korovjev ja Peemot. Läheneb ka äike. Margarita ja meistri juures on laud kaetud, tuleb Azazello, kes teeb ettepaneku isandaga jalutama minna. Enne süüakse ja juuakse, ka seda veini, mida külaline on kaasa toonud. Margarita ja meister surevad üks oma abikaasa majas ja teine kliinikus. Kolmekesi kappavad nad nüüd oma mustadel ratsudel üle linna. Meister külastab Bezdomnõid. Äike. Gribojedov on maha põlenud. Kogu seltskond seisab künkal. Meister jätab Moskvaga hüvasti. Margarita näeb Wolandi mantlihõlma vahelt, et Moskva on hävinud, põlenud. Öös jätkub sõit. Fagottist on saanud tumelilla rüütel kuldsete ratsmetega hobusel; Peemot on kõhnuke vaikiv noormees, paaz, (narr).
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU I Ljubov Kisseljova 11. veebruar 2009 Vene kirjanduse arengu etapid Kooli vene kirjanduse kursus hakkab tavaliselt Puskinist, keda läbitakse suhteliselt kiiresti. Vene kirjandus suuremalt hakkab aga Dostojevskist ja Tolstoist kõik eelnev jääks nagu tagaplaanile. Leitakse, et just need suurkirjanikud hakkasid mõjutama Euroopa kirjanduslikku protsessi. Aga vene kirjandus ei sündinud 19. saj keskpaiku. Eelkõige on aga kaks suurt epohhi: 1. Vanavene kirjandus ehk keskaja vene kirjandus 11. saj 17. saj. 2. uue aja vene kirjandus 18. saj algusest tänapäev Vanavene kirjanduse puhul tuleb tähele panna kaht olulist aspekti sõnu kasutame selle aja kohta teises tähenduses, kui me kasutame neid praegu. Kirjanduse (literatura) eesm
Eelkõige huvitas mind laulupeo eellugu, kes olid selle idee elluviijad ja milline oli esimese laulupeo korraldus. Töö uurimusliku osa jaoks küsitlesin gümnaasiumiastme õpilasi, et selgitada, millised on tänapäeva noorte teadmised esimesest laulupeost ja kui oluliseks nad laulupeo traditsiooni peavad. Uurimistöö hüpoteesiks on: Eesti laulupeo traditsiooni kujundaja on 1869.aastal toimunud esimene üldlaulupidu. Töö on jagatud kolmeks peatükiks ning nende alaosadeks. Peatükid kajastavad esimese laulupeo sündmuste järjekorda. Välja on toodud kõige olulisem informatsioon laulupeost. Esimesed peatükid kirjeldavad peoks tehtud ettevalmistusi ning viimased peatükid annavad ettekujutluse, milliseks kujunes laulupidu ja milline on selle tähtsus. Lõplik töö peaks andma ülevaate esimese üldlaulupeo ajaloost. Oma uurimistööks kogusin andmeid erinevatest allikatest. Külastasin ka Tartu Laulupeomuuseumi, mis oli materjali kogumisel suureks abiks. 3 1
Unt lõhub siin kõiki traditsioonilise romaani tunnuseid. Eitab täielikult traditsioonilist romaani. See raamat räägib elektrist. Kogu see energia problemaatika on käsitletud mitmetest erinevatest aspektidest teaduslikust, poliitilisest, paranormaalselt, arhetüüpselt jne. Unt konstrueerib tegelase, mina-jutustaja, kes alustab romaani, mis elektrist kõneleb. Ta hakkab materjali koguma ning alustab oma romaani, aga see jääb pooleli. Unt on romaanist toonud ainult mõned osad. Tekivad hoopis muud probleemid. Nimelt see utoopia, mis kirjanikul romaanis juhtub elekter kaob juhtub kirjaniku maailmas päriselt ning toob endaga kaasa igasuguseid nihkeid. Omamoodi on see vaade 60ndatele (80ndate positsioonilt). Unt püüab hajutada kuldsete kuuekümnendate müüti. Tegevus toimub 80ndatel, atmosfäär on väga painajalik, palju tegevust hämaras, pimedas, palju hiilimist. See on samas ka 80ndaid iseloomustav joon pimedusega kaasneb ka teatud
Lootusetus- ja/või abitustunne. Ehkki need probleemid iseloomustavad depressiooni levinumaid aspekte, kujutavad nad endast üksnes mõnd paljudes sümptomitest, mis depressiooni puhul ilmnevad. Depressioon on keerukas haigus ja paljud inimesed kogevad mitmeid erinevaid sümptomeid, mitte üksnes halba enesetunnet. Järgmises peatükis tutvume lähemalt depressiooni eri tüüpidega. Depressiooni eri tüübid nõuavad erinevat ravi. Järgmist peatükki lugedes mõelge palun endale ning mõelge, millised konkreetsed probleemid või sümptomid teil esinevad. Seda teades on teil kergem otsustada, millist ravi vajate. 2. Depressioone on mitut sorti Depressioon mõjub inimestele mitmel viisil. Sümptomid ajavad tihti segadusse ning teevad murelikuks. Paljud depressioonis inimesed arvavad, et hakkavad hulluks minema või et neil on mingi tõsine füüsiline haigus (isegi kui arstid ei leia haigusest märkigi). Mõistes oma
kvaliteedikontrolli meetodeid koos nende plusside ja miinustega. Viimane teema on keelekorraldus kõige laiemas mõttes ehk igasugune inimeste väljendusviisi mõjutamisele suunatud tegevus pa- randustest argisuhtluses kuni institutsionaliseeritud keelekorralduseni kitsamas mõttes. Nagu eelnevates peatükkides, üritame ka siin kõigepealt leida tegevusele teoreetilisi põhjendusi ja seejärel loetleda leitud põhjendustest tulenevaid järeldusi praktika jaoks. Peatükid lõppevad kokkuvõtte, mõtlemisküsimuste ja lisalugemise soovitustega. Küsimustele enamasti üht õiget vastust ei ole; raamatu lõpust leiate küsimuse numbri järgi kommentaarid, mida tasuks ehk vaadata alles pärast küsimuse üle juurdlemist. Õpiku teemadest on tõlke uurimine Marju Taukari ja ülejäänu Arvi Tavasti kirjutatud. 1.2 Sihtrühm ja eesmärk Eeskätt on see raamat mõeldud keeleala magistrantidele ning katab
mitte teha valikuid teiste järgi, vaid oma südamehäält kuulda võttes jne. Selles väljaandes ongi kõrvuti nii uuemad kui “äraunustatud vanad” teemad ja harjutused. On nii teooriat kui praktilisi ülesandeid, nii algajatele kui kogenud nõustajatele. Mina ise leidsin siit nii mõnegi harjutuse, mida tahaksin praktikas katsetada. Ja nii head suhtlemistasandeid käsitlevat teoreetilist osa pole ka ammu lugenud – kompaktne, aga põhjalik, kasutatav nii koolituses kui nõustamisel. Soovin teile rõõmsat äratundmist ja väikesi avastusi koos selle raamatuga. Piret Jamnes 6 Karjäärinõustamine Tulevik Tulevik pole mitte oleviku poolt pakutavate alternatiivsete radade hulgast tehtud valiku tule-
annaabi.ee 
