Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Retsensioon \"Toitumishäired ja õpilased\"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
retsensioon, toitumishäired, peatükist, kokkuvõtet, loetelu, nimetust, aktuaalne, põhjendab, sissejuhatuses, tuues, uurimistöös, kokkupuuteid, tervises, taastumine, tekiks, autorite, viidatud, sisukorras, reavahe, osasid, uuelt, jooniste, allkirjad, sooritatud, hindeks, ausalt....................................................... 15 6.3.Sissejuhatus................................................................................................................ 15 6.4.Töö põhiosa................................................................................................................. 16 6.5.Kokkuvõte.................................................................................................................... 17 6.6.Kasutatud lühendite loetelu.......................................................................................... 18 6.7.Kasutatud kirjandus..................................................................................................... 18 6.8.Lisad............................................................................................................................ 19 7.UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE........................................................................................ 19 7.1
................................................................................... 33 SISSEJUHATUS 2 Süües mitmekesiselt, tasakaalustatult ja vastavalt vajadusele, saab keha kõik vajaminevad toitained. Millega põhjendada seda, et üha enam ilmub ajalehtedes ja ajakirjades artikleid toitumisest tingitud probleemide kohta? Käesoleva uurimistöö teema on aktuaalne igas vanuses õpilaste seas, kuid autorile, olles ise gümnaasiumiõpilane, jäävad kõige enam silma eakaaslaste toitumisharjumused. Läbi aastate on sellele teemale pööratud tähelepanu erinevates uurimistöödes, näiteks on Mai Maser 2004. aastal viinud Eestis läbi ligi kümme aastat väldanud uuringu kooliõpilaste terviskäitumisest. See omakorda ajendas autorit uurima gümnasistide toitumisharjumusi aastal 2013. Uuriti kahte kooli, millest üks asus linnas ning teine linna
.............................. 8 2. UURIMISTÖÖ STRUKTUUR .................................................................................................. 9 2.1. Tiitelleht .................................................................................................................................. 9 2.2. Sisukord................................................................................................................................. 10 2.3. Kasutatud lühendite loetelu ................................................................................................... 10 2.4. Sissejuhatus ........................................................................................................................... 10 2.5. Kirjanduse ülevaade .............................................................................................................. 11 2.6. Metoodika ..................................................................................
............................................................ 14 3.5 Tabelid ja joonised ......................................................................................................... 14 4 Viitamine ............................................................................................................................... 17 4.1 Viitamine ja keeleabi ...................................................................................................... 18 Kasutatud kirjanduse loetelu .................................................................................................... 24 Lisa 1 Tiitelleht ......................................................................................................................... 25 Lisa 2 Sisukorra näidis ............................................................................................................. 26 2 Sissejuhatus
Materjalide leidmisel on abiks raamatukogude kataloogid (paber- ja elektroonilised kataloogid). Täiuslikem on Eesti raamatukogude elektronkataloog ESTER aadressil 4 http://helios.nlib.ee. Rahvusvaheline teadusartiklite andmebaas asub aadressil search.epnet.com (kasutajanimi: S361916 parool: tehnika). Loetud materjali põhjal on otstarbekas kohe koostada kasutatud kirjanduse loetelu. See hõlbustab hilisemat põhjalikumat tööd materjaliga. Töö vormistamise käigust tuleb sel juhul loetelust likvideerida need nimetused, millele töö lõplikus variandis ei viidata. Erinevate allikate otsimisel ja lugemisel võib teema esialgne sõnastus ja esialgu kavandatud töömaht muutuda. Sel juhul tuleb tingimata konsulteerida juhendajaga. Töö esialgse kava koostamine Järgneb töö eesmärgi täpsustamine ja uurimistöö kava koostamine. Töö eesmärk peab
II Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisad loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata. Sisukorra näidis SISSEJUHATUS 4 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega) 5 1.1. Esimese peatüki esimese jaotise pealkiri 5 1.2. Esimese peatüki teise jaotise pealkiri 8
Uurimusest peavad selguma õpilase seisukohad ja järeldused. Seega peab töö autoril olema teadmisi, kuidas uuritavat probleemi läbi töötada: probleemi määratlemine, kirjanduse ja teiste allikmaterjalide valik ja analüüs, sealhulgas fotode, dokumentide jmt näitmaterjali kogumine, küsitlus jm. Valmis uurimistööd retsenseerib kirjalikult õpetaja, kes ei ole uurimistöö juhendaja. Retsensent ei pea olema tingimata oma kooli õpetaja. Retsensioon esitatakse eksamikomisjonile kirjalikult. 2. ÕPPEOTSTARBELISED TÖÖD Õppeotstarbeline töö on õpilase poolt teostatud kirjalik, iseseisev töö, mis algab probleemi püstitamise ning allikate kogumisega. Töö eesmärgiks on mõne probleemi rõhutamine, lahendamine või teemas selgusele jõudmine. Õppeotstarbelisi töid on palju erinevaid: referaat, essee, õpimapp, kursuse töö, bakaureusetöö, magistritöö jne. Käesolevas peatükis keskendutakse neist kahele enam
7) õpilane esitleb oma tööd hindamiskomisjonile. ............................................................................................................ Näide õpilasuurimuse ülesehitusest ............................................................................................................ Õpilase uurimustöö ülesehitus koosneb järgmistest osadest: tiitelleht sisukord sissejuhatus töö põhiosa (peatükid ja alapeatükid) kokkuvõte, sh enesehinnang kasutatud kirjanduse loetelu lisad (vajadusel) Kirjalik loovtöö sisaldab ka õpilase enesehinnangut eesmärkide ja tegevuskava täitmise kohta. Õpilane märgib loovtöö alustamise ja valmimise kuupäeva, koostamisele kulunud aja tundides ning lisab oma allkirja. ............................................................................................................ Vt LISA 1 Sirje Nootre. Lühiuurimus Projekt Projekt on kindla eesmärgi ja ulatusega terviklik töö(ülesanne) vm ettevõtmine.
...........................................8 3.5.2. Uurimismetoodika............................................................................................... 8 3.5.3. Tulemused ja arutlus..........................................................................................10 3.6. Kokkuvõte....................................................................................................................11 3.7. Kasutatud allikate loetelu.............................................................................................11 3.8. Lisad.............................................................................................................................12 4. UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE..................................................................................... 13 4.1. Üldnõuded....................................................................................................................13
Näide töö liigendamise kohta : 1.Populaarsed eesnimed 1.1.Populaarseimad eesnimed sada aastat tagasi 1.2. Populaarseimad eesnimed tänapäeval 2. Nime saamise lugu ja nimede päritolu 2.1. Nime saamise lood 2.2. Eestipärased nimed 2.3. Võõrapärased nimed Liigendamisel võib järjekorranumbreid joondada ka otse (mitte astmeliselt). Õpilasuurimuse maht on 15-20 lehekülge ning see koosneb 2-3 peatükist. Peatükkides esitatakse töö tulemused. Mõnedes ainevaldkondades saab tulemusi kajastada ka tabelite ja jooniste abil. Oma tulemusi on soovitatav võrrelda teiste uurimuste tulemustega (kirjanduses avaldatuga) ja kirjutatut teoreetiliselt põhjendada. Praktilise suunaga töö ülesehitus võib olla pisut erinev ja seal võib esitada probleemi lahendusvariante ja teha ettepanekuid, mida võiks praktikas ellu viia.
1.2. Töö teema valik Teema valib õpilane iseseisvalt vastavalt oma eelistustele ja huvidele või teemapangast. Teemat valides tuleb silmas pidada, et valmiv töö on autori originaallooming, mis ei põhine juba olemasolevate uurimuste ümberkirjutamisel. Ei ole soovitav valida juba korduvalt ja laialdaselt läbi uuritud teemat, mille kohta on ilmunud põhjalikku kirjandust (nt olümpiamängude ajalugu). Teema valikul tuleb arvestada, et teema/tegevus on: 1) aktuaalne, 2) konkreetne ja piiritletud, 3) õpilasuurimuse korral uuritav (teema kohta on võimalik hankida erialast infot, koguda ja analüüsida andmeid, teostada katseid vms), 4) õpilasele jõukohane. 4 1.3. UPT juhendamine Igale õpilasele kinnitatakse direktori käskkirjaga koolipoolne juhendaja. Soovi korral võib õpilane lisaks koolipoolsele juhendajale kaasata eksperdi väljastpoolt. Kinnitatud juhendaja
lühikokkuvõte praktilisest tööst koos praktilise töö fotoga või video` failiga (doc., jpg., pdf., mpg. vms digitaalne vorming kokkuleppel kooli infotehnoloogia õpetajaga, eesmärgiga säilitada õpilaste praktilisi töid kooli digitaalses arhiivis). Lisad visandid, pildid, fotod, heli- ja videolõigud jne CD plaadil jms, mis täiendab, kinnitab või kirjeldab tööprotsessi. Kasutatud kirjandus (vt lisa 3) tähestikuline loetelu tekstis viidatud algallikate kasutamise osas (kasutatud kirjandus, ajakirjad ja/või ajalehed, arhiivimaterjalid , interneti materjalid, suulised allikad). PRAKTILISE TÖÖ OSA Praktiliseks tööks gümnaasiumi astmes võib olla: - kunstiteos (joonistus, graafiline teos või tööde seeria, maal, skulptuur, makett, moekollektsioon jne) - ehted - kollaazid (erinevatest materjalidest)
...............51 Vorm H.1. Põhijaotiste, alajaotiste ja jaotiste vormistamise näide [7]. ........................54 Vorm I.1. Valemite vormistamise näited. .....................................................................56 Vorm J.1. Kokkuvõtte näide [12].................................................................................. 57 Vorm J.2. Kokkuvõtte näide [13].................................................................................. 58 Vorm K.1. Kasutatud kirjanduse loetelu näide..............................................................59 Joonis L.1. Masinaehitusliku joonise kirjanurga elemendid formaadil A4 [3].............61 Joonis L.2. Skeemide ja plaanide kirjanurga elemendid formaadil A4 [3]...................62 Joonis L.3. Jooniste kirjanurga elemendid formaadil A4 [3]........................................ 63 4 EESSÕNA
................................................ 20 3.3.7. Loetelud .................................................................................................................. 20 3.3.8. Arvud ...................................................................................................................... 21 3.4. Viitamine ....................................................................................................................... 21 3.5. Kasutatud allikate loetelu .............................................................................................. 23 3.5.1. Kasutatud allikate loetelu vormistamise nõuded .................................................... 23 3.5.2. Raamatu bibliokirje ................................................................................................ 24 3.5.3. Artikli bibliokirje .................................................................................................... 24 3.5.4
..................................................63 Lisa 3. Tiitelleht..............................................................................................................................65 Lisa 4. Sisukord..............................................................................................................................67 Lisa 5. Kasutatud kirjandus (näidis)...............................................................................................68 Lisa 6. Diplomitöö retsensioon......................................................................................................70 Lisa 7. Diplomitööde hindamine....................................................................................................72 TABELID: Tabel 1. Õendusprotsessi ja uurimisprotsessi võrdlus. ............................................................36 Tabel 2. Osakonniti anketeeritud patsientide sooline jaotus.....................................................37 Tabel 3
Olulisemaks ohuks on teemast mööda kirjutamine. Vabalt valitud teema puhul on mõnikord parem kirjutada enne töö valmis ning alles seejärel panna pealkiri. Nii ei teki ohtu, et referaat on teemast mööda kirjutatud. Küll aga ei ole võimalik seda kasutada etteantud teema puhul. Kui teema on olemas, tuleb asuda selle kohta materjale otsima. KUI PALJU PEAB LEIDMA MATERJALI? Kogutavate materjalide maht on alati suurem kui referaadi oma, muidu ei ole ju võimalik nendest kokkuvõtet teha. Kasutatud peab olema vähemalt 5 erineva autori materjali. Interneti materjale, mille autor pole teada, pole soovitav kasutada. Kasutatavast materjalist peab kirjutaja omama ülevaadet. Refereerida ei saa seda, millest pole aru saanud. KEEL JA STIIL Valida tuleb selline väljenduslaad, mis tuleneb käsitletava aine sisust ja vastab sel alal kujunenud sõnastusele ja mõistete struktuurile. Esitus on põhiolemuselt mitteemotsionaalne
- - TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT MATERJALE ÜLIÕPILASTE KASVATUSTEADUSLIKE TÖÖDE KOOSTAMISEKS, VORMISTAMISEKS JA KAITSMISEKS TPÜ KIRJASTUS TALLINN 2004 SISUKORD SAATEKS......................................................................................................................4 I. TÖÖ KAVANDAMINE.............................................................................................5 1. Eesmärgid...............................................................................................................5 2. Kasvatusteaduslike tööde iseloomustus................................................................. 6 3. Kasvatusteaduslike tööde liigid..............................................................................8 3.1. Kasvatusteaduslikud uurimused..................
2) Kas tegemist on algupärase uurimusega? 3) Kas uurimismeetodeid on kirjeldatud piisava põhjalikkusega? 4) Kas uurimismaterjalist piisab järelduste tegemiseks? 5) Kas tekst on sisule vastavlt loogiline, selge ja mõistmise huvides piisavalt üksikasjaline? 6) Kas teksti esitamise struktuur vastab väljaande tavadele ja kas alapealkirjad on omal kohal? 7) Kas skeemid ja tabelid on loogiliselt koostatud ning üldse vajalikud? 8) Kas viited ja allikate loetelu on väljaande nõuetele vastavad? 9) Kas artikli keeleline külg on laitmatu? (2004: 249250) ESSEE Essee ehk lühiuurimus. Nende põhjal saab otsustada, kas õppija valitseb nii sisult kui keeleliselt ainetervikut, millest ta oma lühiuurmiuse teeb. Viiteid märgitakse normaalsel viisil ja viiteallikate nimistu koostatakse vastavalt juhtnööridele. Mida oodatakse esseelt? 1) Teemakäsitlus olgu ülesannetele vastav. Kirjutis peaks vastama pealkirjas olevale küsimusele
Juhtumikirjelduste ja näidete register 185 Mõistete seletused 187 Kirjanduse loetelu 187 Sisuregister 188 © Bill Rogers 2011 Classroom Behaviour / Third Edition A Practical Guide to Effective Teaching, Behaviour Management and Colleague Support Bill Rogers Käitumine klassiruumis / Kolmas väljaanne Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat
Sellistel lastel on raske osaleda liikumismängudes, joonistada, voolida, kujutlused hulkadest ei kujune. Koolis ilmnevad peamised raskused arvutamisel ja kirjutamisel, ruumikoordinaatide eristamisel. Esmase akalkuuliaga lapsed saavad küllaltki hästi aru kõnest, sh. metafooridest, vanasõnadest ja alltekstidest, raskused võivad ilmneda pildiseeria analüüsimisel. 1 Tsehh L. Kosc kasutab nimetust arenguline düskalkuulia matemaatiliste võimete rakendamise hälvete tähenduses, mille taustaks on autori arvates pärilikud või kaasasündinud hälbed aju neis osades, mis on seotud matemaatiliste võimete arenemisega. Huvipakkuv on L. Kosci (tsil. C.. 1984 järgi) katse rühmitada arengudüskalkuuliat avaldumise järgi viieks vormiks: - Verbaalne düskalkuulia: ilmneb raskusena kasutada matemaatilist terminoloogiat.
On väidetud, et kriminoloogia ei olegi üks konkreetne teadus, vaid rokem interdistsipliinaarne uurimis- ja rakendusvaldkond, mis rajaneb paljudel teaduste saavutuste kombineerimisel ja kasutamisel. Kriminoloogia puhul on seetõttu ka nenditud, et see on ikka veel tundmatu ja sageli vääralt mõistetav teadus, mis oli kaua aega õigusteaduse ja psühhiaatria varjus. (Saar, 2007, lk 11) 1.9.1 Kriminaalpsühholoogia kuuluvus Kriminaalpsühholoogia kuulumist õigusteaduste hulka põhjendab eelkõige kuriteo, see on uurimisobjekti õiguslik määratlemine kriminaalseadusega. Niisugune on ka tradistiooniline arusaam, mille järgi kõik kuritegevusse puutuv ja juura on sama lahutamatud nagu haigus arstiteadusest. Vaadeldes aga kuritegevust sotsiaalsele keskkonnale spetsiifilise nähtusena, millel on sügavamale ulatuvad ja eelkõige sotsiaalsed põhjused ja tagajärejed, saab kuritegevusest sotsioloogia uurimisvaldkond. Erinevalt kuriteoteadusest on krimonoloogia
kultuuritaust, elukutse, tervislik seisund, vaimne tasakaal ja palju muud. Ülaltoodu ei tähenda, nagu oleks unenägude uurimisel psühholoogia seisukohalt ülisuur tähtsus. Tegelikult on psühholoogial lahendada palju enam pakilisi ja põhimõttelisi probleeme, mis tekitavad palju vähemat avalikku huvi, ent on psüühika toimimise seaduspärasuste mõistmise või nende praktilise rakendamise katsete seisukohalt kümneid kordi olulisemad. Lihtsalt kursuse sissejuhatuses saab unenägude uurimise näitel küllalt ilmekalt iseloomustada psüühiliste nähtuste erilist, subjektiivset olemust ning nende objektiivsel uurimisel tekkivaid raskusi. Märkused: © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 6 2. PSÜHHOLOOGIA VALDKONNAD JA UURIMISMEETODID Psühholoogia jaotus
1) noortelaagri nimi; 2) noortelaagri asukoht (aadress) ja sidevahendite numbrid; 3) andmed noortelaagri pidaja kohta; 4) andmed noortelaagri juhataja kohta (nimi, isikukood, elukoht); 5) noortelaagri tegevusloa number; Tervisekaitseinspektsiooni poolt lubatud noortelaagri majutuskohtade arv. [RTL 2002, 87, 1355 jõustunud 09. 08. 2002] 6. Volitatud töötleja registreerib kanderaamatus andmete saamise aja, andmete esitaja ja esitatud dokumentide loetelu ning annab igale registreeritud noortelaagrile kordumatu registreerimisnumbri. Registreerimiseks esitatud ja muud seonduvad originaaldokumendid või nende tõestatud koopiad säilitab registri volitatud töötleja registri arhiivis. 7. Volitatud töötleja kannab noortelaagri registrisse kümne tööpäeva jooksul noortelaagrile tegevusloa väljastamise päevast arvates. 8. Käesoleva põhimääruse punktis 5 nimetatud andmete muudatused ja täiendused
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
................................ 202 ELULOOKIRJELDUS ................................................................................................................................................. 204 CURRICULUM VITAE............................................................................................................................................... 205 8 LÜHENDID Töös kasutatud lühendite loetelu: EAA – Eesti Ajalooarhiiv EE – Eesti Entsüklopeedia EFA – Eesti Filmiarhiiv EKM – Eesti Kirjandusmuuseum EMBL – Eesti muusika biograafiline leksikon ENE – Eesti Nõukogude Entsüklopeedia ERA – Eesti Riigiarhiiv IASJ – International Association of Schools of Jazz PBLM – Punalipulise Balti Laevastiku Maja RR – Rahvusraamatukogu SMF – Saaremaa Muuseum/Arhiivraamatukogu TMM – Teatri- ja Muusikamuuseum TÜAM – Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum VM – Viljandi Muuseum
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
annaabi.ee 
