Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Retsensioon - Amanda Palmik ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
andmeanalüüsi, teoreetilise, valim, retsensioon, uurimistöös, sisulinekogumismeetod, sissejuhatuses, retsensiooni, amanda, teemakohane, usaldusväärne, piisavus, toel, suhtumist, andes, taustast, uurimisstrateegia, põhjendus, eesmärgile, teostus, järjestuses, vastuste, pealkirjad, seostamine, omavahelistest, seoseid, rakendusvõimalustekasutamisel tekstis. Täieliku kirjapildi lõppu lisatakse sulgudesse lühend, mida edaspidi tekstis kasutama hakatakse (näiteks sisemajanduse kogutoodang (SKT)). 2.4. Sissejuhatus Sissejuhatuse eesmärgiks on lugeja häälestamine. Sissejuhatuse maht on umbes 10-15% töö sisulise osa mahust, aga üldjuhul ei tohiks sissejuhatuse pikkus ületada kahte lehekülge. Sissejuhatuses püstitatud eesmärgid ja hüpoteesid/uurimisküsimused täpsustavad pealkirjas esitatud probleemi. Kõik sissejuhatuses esitatavad väited peavad olema varustatud viidetega allikatele. Uurimistöö sissejuhatus peab sisaldama järgmist: 10 1. Teema valiku põhjendamine (sh teema tähtsus ja uudsus). 2. Töö eesmärgi piiritlemine: mida soovitakse tõestada või ümber lükata, millisele probleemile otsitakse lahendust, millisele küsimusele otsitakse vastust, mis on selles valdkonnas tehtud.
Seega peab kirja pandu olema mõistetav ka inimesele, kes küll tunneb valdkonda, kuid ei ole kursis konkreetse uurimisküsimusega. Kõik kasutatud alustekstid peavad töö autori enda mõtetest selgelt eristuma (vt viitamine peatükk 7.3.). Kui töö on valminud, tuleb see kindlasti läbi lugeda. Soovitavalt paari päeva pärast. Kirja- ja sõnastusvigade avastamiseks on kasulik lasta tööd lugeda mõnel kolmandal isikul. Kaitsekõne vt peatükk 10; retsensioon vt peatükk 9. 13 6. UURIMISTÖÖ ÜLESEHITUS Uurimistöö koosneb kindlatest osadest, kusjuures nende järgnevus on oluline. Mingil määral on uurimistöö ülesehituses ainespetsiifilisi iseärasusi. Siinkohal tasuks õpilasel pidada nõu oma juhendajaga. TJG-s koosneb õpilasuurimus järgmistest osadest: 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Töö põhiosa (peatükid ja alapeatükid) 4.1
Miks on selle probleemi uurimine oluline, vajalik või mida uut see annab? Uurimisprobleemi tüübid: Ühiskondlik-poliitilised Uurimuslikud Nende kombinatsioon Vead uurimisprobleemides Liialt kitsas ja väheaktuaalne Polegi probleemi Ebahuvitav teaduslikus mõttes Võrdleb kas liiga sarnaseid või liiga erinevaid juhtumeid Uurimisprobleem BA-töös Uurimisprobleem ei ole uurimisküsimus! Uurimisprobleem kirjutatakse lahti BA-töö sissejuhatuses eraldi selgitava lõiguna, Uurimisprobleemi lahti kirjutamine on uurimistöö müümine Põhjendused ei saa olla isiklikku laadi. Põhjendused peavad lähtuma kas ühiskondlik- poliitilisest aktuaalsusest või teaduslikest tagamaadest! Uurimisprobleem ei tohi olla liiga kitsas peab pakkuma laiemat vaadet ja seostuma laiemate küsimustega! Küsi alati: Kellele see töö huvi võiks pakkuda ja miks? Uurimisküsimused
• Ebahuvitav teaduslikus mõttes (läbi-uuritud): • Lahendus: leida mõni uudne aspekt, huvitav teoreetiline seletus • Võrdleb kas liiga sarnaseid või liiga erinevaid juhtumeid – võrdluses pole erilist poiniti • Lahendus: leida juhtumid, kus erinevused pole väga suured, aga samas pakuks võrdlus huvitavat materjali. Uurimisprobleem BA-töös • Uurimisprobleem ei ole uurimisküsimus! • Uurimisprobleem kirjutatakse lahti BA-töö sissejuhatuses eraldi selgitava lõiguna, kus selgitatakse: – Miks probleemi uurimine oluline, vajalik ja mida uut see annab? • Võimalik uurimisprobleemi lahtikirjutamise struktuur: – Lühike sissejuhatus teemasse (mis on uuritava nähtuse olemus) – Miks on teema ühiskondlikult/poliitiliselt oluline? – Miks on teema teaduslikust vaatevinklist oluline? – Mida uut antud uuristöö probleemi mõistusesse pakub? • Uurimisprobleemi lahti kirjutamine on uurimistöö müümine – selle olulisuse,
..................................................63 Lisa 3. Tiitelleht..............................................................................................................................65 Lisa 4. Sisukord..............................................................................................................................67 Lisa 5. Kasutatud kirjandus (näidis)...............................................................................................68 Lisa 6. Diplomitöö retsensioon......................................................................................................70 Lisa 7. Diplomitööde hindamine....................................................................................................72 TABELID: Tabel 1. Õendusprotsessi ja uurimisprotsessi võrdlus. ............................................................36 Tabel 2. Osakonniti anketeeritud patsientide sooline jaotus.....................................................37 Tabel 3
· Kas selle teemaga tegelemine võimaldab mul näidata oma teadmisi ja oskusi? · Kes võiks olla juhendaja? Üldine soovitus: teema sõnastus olgu lühike ja uurimisainet arusaadavalt väljendav! 2. Probleemi valikul : · Missuguse on need vastuolud ja küsimused, millele otsin vastust, kuivõrd selgesti näen ma oma uurimuse põhiprobleemi? · Missugused on uurimuse alaprobleemid ja küsimused, millele otsin vastust? · Miks väärib probleem uurimist ja lahendamist? · Kuidas kajastub probleem seni ilmunud kirjanduses? · Mida ma pean tegema selleks, et esitada probleem võimalikult selgesti ja mõistetavalt? Üldistavalt: probleem on uurimuses keskne mõtteline konstrukt, mis määrab töö eesmärgi, aine, ülesanded , meetodid jms. 3. Metodoloogia valikul: · Missugune on minu käsitus uurimisainest (näit. käsitus kasvatusest, haridusest või õppimisest) ? · Missugusest uurimuslikust paradigmast lähtun?
· teema valiku argumenteeritud põhjendus; · teema aktuaalsuse, tähtsuse, uudsuse selgitus; · töö eesmärk ja ülesanded (mida tööga tõestatakse või kummutatakse, kuivõrd ja kelle poolt on antud teemat uuritud); · valdkond ja uurimisobjekt (uurimisülesannete piiritlemine); · töö ülesehituse selgitamine ja meetodite tutvustus; · peamiste lähtematerjalide ja allikate tutvustus. Sissejuhatuses võiks autor juhtida tähelepanu olulisematele nüanssidele, mille teadmine aitab lugejal töö sisu paremini mõista. Sissejuhatus ei täida peatüki ülesandeid, sisukorras ja põhitekstis seda ei nummerdata, see ei tohiks sisaldada liigseid andmeid ega ületada kümnendikku töö põhiosa mahust. Töö põhiosa Töö põhiosas tehakse ära kõik oluline alates probleemi püstitamisest kuni lahenduste, tulemuste ja järelduste esitamiseni
1) uuritava probleemi või loodava praktilise töö kohta taustinformatsiooni ja andmete kogumise ja analüüsimise oskus; 2) teoreetiliste teadmiste praktilise rakendamise oskus; 3) töö eesmärgi ja probleemile vastavate uurimisküsimuste sõnastamise ning sobiva meetodi ja analüüsivahendite valimise ja rakendamise oskus; 4) tegevuse ajalise kavandamise ja kavandatu järgimise oskus; 5) teadusteksti koostamise (eelkõige õpilasuurimuse puhul) oskus; 6) oma tegevuse ja töö analüüsimise oskus; 7) töö korrektse vormistamise oskus; 8) kokkuvõtte ja resümee koostamise oskus; 9) töö kaitsmise oskus. Praktilise töö laiem eesmärk on õpilase isikupära, loova eneseväljenduse, koostöö ja iseseisvalt töötamise oskuse arendamine. Praktiline töö koosneb tööst ning selle juurde kuuluvast kirjalikust osast. Mõlemate puhul võib eristada kindlat vormi. 1.2
siiski peast; kui kaitsjale esitatakse küsimusi, siis vastake lühidalt ja ärge hakake ennast õigustama; kui keegi esitab kommentaari või arvamuse, siis tänage. 19 LISA 2. Retsensiooni näidis Retsensent _______________________________ Amet____________________________________ Töökoht__________________________________ RETSENSIOON 12.c klassi õpilase Mati Mustika uurimistööle ,,...................................." Retsenseeritava uurimistöö maht on ............. lehekülge põhiosa ning ..........lehekülge lisasid. Materjali illustreerimiseks on kasutatud .............tabelit ja .......... joonist. Kasutatud materjalide loetelus on ....... nimetust. Tutvunud põhjalikult ülalnimetatud töö sisu ning vormiga, annab retsensent vastavalt Tallinna Laagna Gümnaasiumi uurimistööde vormistus- ning
Töö osad: tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, uurimuse peateemade ja alateemade põhjal vormistatud tekst, kasutatud kirjandus, lisad. Sissejuhatuses antakse kokkuvõtlik ülevaade teemast ja probleemidest, selgitatakse uurimuse eesmärki, tutvustatakse kasutatud allikmaterjali ja selle kogumist, tutvustatakse töö ülesehitust. Töö sisuosa jaotatakse peatükkideks, vajadusel ka alapeatükkideks. Uurimuse kokkuvõte peaks kajastama peatükkide järeldusi ja andma vastuse sissejuhatuses püstitaud põhiideele (-väitele). Lisas esitatakse illustreeriv materjal, nt fotod, skeemid, tabelid, tekstikoopiad, fotod jms. Lisadele tuleb tekstis viidata. Töö viimistlemine. Uurimus tuleb võimalusel vormistada arvutiga. Tähelepanu tuleb pöörata teksti keelele ja stiilile: sõnastus peab olema selge ja korrektne, töös ei tohi olla õigekirjavigu. Uurimistöö vormistatakse A4 formaadis valgel paberil ja köidetuna. Tekst
Hirsjärvi, Sirkka; Remes, Pirkko & Sajavaar, Paula. 2004. Uuri ja kirjuta. Konspekt I Uurimus ja uurimusest kirjutamine Uurimistöö on oma loomult tsükliline, etapiviisiline; pidev protsess; protsess, mida võidakse alustada peaaegu millisest kohast tahes; protsess, mis suunab tehtud valikuid korduvalt analüüsima (uurimistöö spiraal). (Hirsjärvi, S; Remes, P & Sajavaara, P. 2004: 15) Uurimine on alguse saanud inimlikust praktikast, sest alati ei pruugi meie teadmised kindlad olla. Näiteks võime me vaadelda mõnda asja subjektiivselt, ning läbi selle takistame teiste teadmiste mitmekülgset hankimist. Võime ka jääda seisukohale, et argimõtlemine on kergem ja meil on välja kujunenud autoriteedid, mis takistavad meil asjale objektiivselt läheneda. Kuid vaatamata oma välja kujunenud teadmistele esineb argielus probleeme, mida ei saa lahendada olemasolevate teadmiste põhjal. Teaduslik teadvus aitab vabaneda tavapärastest mõtlemisharjumustest. Meil on vaja uusi teadmis
Kokkuvõttes tuleks pöörata erilist tähelepanu terminoloogilisele täpsusele. Vajadusel lisatakse kõige olulisemad arvandmed, joonised vms. 3.3. Sisukord Sisukord kirjeldab töö struktuuri. See sisaldab iga alaosa pealkirja ja vastavat lehekülje numbrit. 6 3.4. Sissejuhatus Sissejuhatusel on järgmised peamised ülesanded: 1. Teema valiku põhjendamine. Põhjenduse parimaks viisiks on sisuline argumentatsioon, mitte kellegi kolmanda arvamusele apelleerimine (õpetaja pakkus sellise teema välja ja arvas, et see on huvitav). 2. Töö eesmärgi sõnastamine: millisele probleemile otsitakse lahendust, millisele küsimusele otsitakse vastust, mida nähakse uurimistöö lõpptulemusena. 3. Eesmärgi saavutamiseks püstitatud uurimisülesannete sõnastamine. 4. Töö ülesehituse selgitamine. 5. Kasutatavate andmete ja metoodikate lühitutvustus. 6
Uurimistöö peab vastama järgmistele nõuetele: uurimistöö tugineb mitmele allikale, sh vähemalt kahele avaldatud teaduslikule allikale; uurimistöö on algupärane ja sisaldab töö autori seisukohti, mida varasemates töödes pole esitatud; uurimistöö on andmete poolest loogiline ja selge, andmete kogumiseks on kasutatud sobivaid meetodeid (nt intervjuu, statistiline aruanne, küsitlus, eksperiment, vaatlus, kirjalike allikate võrdlus ja analüüs); uurimistöös püstitatud eesmärgid ja ülesanded on täidetud; 3 uurimistöö tulemused on tõendatavad, mõtestatud ja selgitatud, neid saab kontrollida ja algallikatele on täpselt viidatud; uurimistöö on objektiivne, süsteemne ja vastuoludeta terviklik süsteem: järeldused on kooskõlas uurimistulemustega, töö ülesehituses, sisus, mõistetes, järeldustes ja sõnastuses
Retsensent tutvub praktilise töö kirjaliku osaga ja praktilise tööga vähemalt kaks nädalat enne kaitsmist. Retsensentideks võivad olla kooli õpilased, kes tutvuvad juhendis püstitatud punktide nõuetekohase täitmisega. Retsensendid määratakse vähemalt kuu aega enne praktilise töö kaitsmise tähtaega. Retsensenti abistab arvamuse vormistamisel koolis õpetaja, kes pole otseselt seotud retsenseeritava õpilase juhendaja õpetaja rolliga. Retsensioon võib olla suuline või kirjalik (kui retsenseerija ei osale praktilise töö kaitsmisel). Määratud tähtajaks (soovitavalt kursuse või õppeperioodi lõpuks) esitatakse praktiline töö koos kirjaliku osaga hindamiseks komisjonile, kuhu kuuluvad kooli juhtkonna liikmed ja aineõpetajad (vähemalt kolmeliikmeline komisjon). Komisjon kinnitatakse kooli poolt direktori käskkirjaga. Praktilise töö esitamisel ja kaitsmisel osalevad õpilasi õpetanud ja juhendanud aineõpetajad.
Majandusalased uurimismeetodid analüüsi meetoditest; teadmisi erinevatest andmete kogumise meetoditest; teadmisi kvantitatiivse ja kvalitatiivse andmeanalüüsi läbiviimisest, sissejuhatust analüüsitulemuste TMO0140 tõlgendamisest ning nende üldistatult esitamisest/raporteerimisest Sügis/2011 · Praktilise väljundina saavad üliõpilased parema ettekujutuse
Uurimusest peavad selguma õpilase seisukohad ja järeldused. Seega peab töö autoril olema teadmisi, kuidas uuritavat probleemi läbi töötada: probleemi määratlemine, kirjanduse ja teiste allikmaterjalide valik ja analüüs, sealhulgas fotode, dokumentide jmt näitmaterjali kogumine, küsitlus jm. Valmis uurimistööd retsenseerib kirjalikult õpetaja, kes ei ole uurimistöö juhendaja. Retsensent ei pea olema tingimata oma kooli õpetaja. Retsensioon esitatakse eksamikomisjonile kirjalikult. 2. ÕPPEOTSTARBELISED TÖÖD Õppeotstarbeline töö on õpilase poolt teostatud kirjalik, iseseisev töö, mis algab probleemi püstitamise ning allikate kogumisega. Töö eesmärgiks on mõne probleemi rõhutamine, lahendamine või teemas selgusele jõudmine. Õppeotstarbelisi töid on palju erinevaid: referaat, essee, õpimapp, kursuse töö, bakaureusetöö, magistritöö jne. Käesolevas peatükis keskendutakse neist kahele enam
3) juhendaja on kättesaadav; 4) juhendaja on sõbralik, abivalmis ja toetav; 5) juhendaja on konstruktiivselt kriitiline ja kiidab teda edusammude eest; 6) juhendaja valdab temaatikat; 7) juhendaja oskab teda suunata ja julgustada; 8) juhendaja aitab temal sulanduda akadeemilisse keskkonda; 5 9) juhendaja aitab teda edasises uurimistöös ja töös üldisemalt. Üliõpilastöö koostamise ja vormistamise kohta kehtivad kindlad nõuded, mida tuleb tööd tehes järgida. Üliõpilastööde vormistamisel esineb mitmesuguseid vigu, mida peab kindlasti vältima. Need on tähelepaneku-, hooletus-, kirja-, trüki-, keele-, stiili- ja vormistusvead. Üliõpilastööde koostamise ja vormistamise juhend on ette nähtud metoodiliseks õppematerjaliks Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi üliõpilastele ja
1 BAKALAUREUSE EKSAM SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE...................................................................................3 1.Raamatukogu tüpiseerimisvõimalusi, eri tüüpi raamatukogudele omased tunnusjooned ja tegevusvaldkonnad..................................................................................................................3 2.Raamatukogude tegevuse õiguslik ruum, raamatukogude tegevust reglementeerivad seadusandlikud aktid Eestis.....................................................................................................5 3.Infoteaduse määrang ja peamised uurimisvaldkonnad.........................................................7 4.Infoteaduse kujunemist mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused......................................9 5.
saidiga tutvumiseks ja rakendusest, mille kaudu saiti külastatakse. Kokkuvõttes märgitakse peamised algatused juurdepääsetavuse vallas veebiainesele juurdepääsu käsitlevad suunised ja Euroopa resolutsioonid. Kasutatavuse põhimõtetes vaadeldakse kasutajat kui keskpunkti sisu ülesehituse, liidese ja suhtlusviiside kavandamisel. Selle kasutajakeskse metoodika tulemuslikkuse tagamiseks moodustatakse kasutajaid, sealhulgas puuetega kasutajaid esindav asjatundjate valim, kes kontrollib sisu juurdepääsetavust. Kultuuriüksuste veebisaitide kasutatavuse kriteeriumid on eelkõige seotud institutsiooni maine ja institutsiooni vastutusega. Kindlate sabloonide ehk mustrite kasutamisel põhinev süsteem on välja pakutud kui täiendav metoodiline lähenemisviis ja kasulik vahend heatasemeliste veebirakenduste kavandamiseks. Mustrikeel on välja kasvanud arhitektuuriuuringute valdkonnast ja seda on laiemalt rakendatud ka inimese ja arvuti vahelises suhtluses
muuks piisavalt üldiseks, et näiteks hea tahtmise korral kriminaalpreventiivset akti mahutada nende alla ja kolmas noorsoo- või suurem osa tudengitele koolisotsiaaltööd. On vajaminevatest loomulik, et iga teadlane pedagoogilistest sooviks meelsasti näha teadmistest. vastavat teemat käsitleva Mitmel põhjusel põhiainena ja teoreetilise tekitaks selline lähenemine raamistusena just seda, aga täieliku anarhia nii mille raames ta ise on kasvatusteadustes enestes töötanud suurima osa oma kui ka neid õppivate karjäärist. See teeb ühisele tudengite teadvuses. meelele jõudmise raskeks, Eelkõige oleks võimatu kui mitte võimatuks. Nii jõuda teadlaste ja on kerge tekkima olukord, õppejõudude vahel kus iga distsipliini või
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
inimene võib mõnes teises inimvõimete valdkonnas saavutada erakordseid tulemusi. Meie osa on ainult temal sellest arusaamisele aitamine. Selle teooria põhimõtetel on välja töötatud omajagu metoodilisi komplekte õpetajatele. 3 Vaimsete võimete mõõtmine ja mõõtmistulemuste kasutamine koolipraktikas ja uurimistöös. Üha enam loobutakse IQ testimisest õpilastel. Õpilaste vaimsete võimete mõõtmiseks peab testijal olema vajalik kvalifikatsioon, et vältida tulemuste väärkasutamist. Üldjuhul mõõdavad õpilaste IQ-d vaid psühholoogilise nõustamise või uurimuslikul otstarbel selleks ettevalmistatud spetsialistid. Lihtsustatud variantide kasutamine koolis on taunitav. Varane sekkumine vähekindlustatud laste kasvatamisse kindlustab nende normaalse arengu. Õpilaste vaimsete võimete ja nende
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed
Õigluse ja õiguse vahekorrast Õigluse probleemiga tegelevad suuremal või vähemal määral enamus inimest ja ühiskonda uurivatest teadustest, ehkki põhitegijateks siin on arusaadavatel põhjustel filosoofid, teoloogid ja õigusteadlased. Kui filosoofid ja teoloogid otsivad võtit õigluse olemusse (inimliku) olemise kõige üldisematest dimensioonidest, siis õigusteadlased tavaliselt asetavad probleemi konkreetsemale alusele ning püüavad leida sellele lahendust õiguse teoreetilise käsitluse või õiguspraktikas tõusetunud ülesannete kontekstis. Õigusteadlaste jõupingutused leida õiglase õiguse kriteeriumid lõpevad sageli tõdemusega, et neid polegi või on nad oma abstraktsuses sedavõrd ähmased ning praktiliseks kasutamiseks kõlbmatud, et muudavad õigluse idee kui niisuguse juristile väärtusetuks. Õigluse erinevatelt tunnetuslikelt või kontseptuaalsetelt alustelt üles ehitatud käsitlused viivad ja peavadki viima sisult erinevate tulemusteni
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
kultuuritaust, elukutse, tervislik seisund, vaimne tasakaal ja palju muud. Ülaltoodu ei tähenda, nagu oleks unenägude uurimisel psühholoogia seisukohalt ülisuur tähtsus. Tegelikult on psühholoogial lahendada palju enam pakilisi ja põhimõttelisi probleeme, mis tekitavad palju vähemat avalikku huvi, ent on psüühika toimimise seaduspärasuste mõistmise või nende praktilise rakendamise katsete seisukohalt kümneid kordi olulisemad. Lihtsalt kursuse sissejuhatuses saab unenägude uurimise näitel küllalt ilmekalt iseloomustada psüühiliste nähtuste erilist, subjektiivset olemust ning nende objektiivsel uurimisel tekkivaid raskusi. Märkused: © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 6 2. PSÜHHOLOOGIA VALDKONNAD JA UURIMISMEETODID Psühholoogia jaotus
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
Kui „minu“ lähenemist on rahustada. Ta libistab pilgu üle klassi; ta kasutab taktikalist pausi (midagi ütlemata). Kui rahutus erinevates käitumise juhtimist puudutavates kirjatükkides nimetatud, on mind kirjeldatud kuskil taandub, ütleb ta: „Pilgud siiapoole ja kuulake (...)“; ta teeb uuesti taktikalise pausi. Tasandades teoreetilise skaala keskel paiknejana – üldjoontes esindamas „demokraatlikku distsiplineerimist“ häält kordab ta: „Pilgud siiapoole ja kuulake, tänan (...)“. Tunnetades klassi tähelepanu ja kes- või „positiivset käitumise juhtimist“ või „interaktsionistlikku“ või „referentvõimul põhinevat kendumist, lausub ta seejärel: „Tere hommikust kõigile...“ ning alustab uut tundi. Taktikaliste lähenemist“
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi
Antud juhul ilmselt lootust nii rahvale kui džässile saabuvast uuest, vaba ja loomulikku arengut võimaldavast ajastust. 1984. aastal ilmus Anne Ermi kirjutatud lühikroonika vormis “Polkast rokini” (kordustrükk “Polkast rokini 2” 1989), mis vastab täiesti oma pealkirjale, käsitledes lühidalt kõiki tuntu- maid 1980. aastatel tegutsenud leviansambleid. Paaril leheküljel on ka väga üldist teavet seoses meie tolle aja džässmuusikutega, kordustrüki sissejuhatuses käsitletakse lühidalt ja väga pealiskaudselt sõjaeelset aega. Siin esineb mitmeid ebatäpsusi nimede kirjutamisel. 1999. aastal ilmus eesti keeles Joosep Sanga tõlkes Joachim E. Berendti ja Günther Hues- manni “Jazziraamat” – üks Euroopas tunnustatumaid džässi ajaloolisi käsitlusi, mis paistab silma oma erapooletusega protsesside jälgimisel vastupidi enamiku USA uurimuste ameerika- kesksusele. Eesti keeles on ilmunud veel V. Ojakääru eesti levimuusika ajalugu käsitlevad
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
annaabi.ee 
