kuna andis kogu oma raha oma tütardele Delphine de Nuchingen Hakkas Eugeniga paremini läbisaama teose algul, leidis tänu Eugeniga väljas käies selle mis tal oli puudu enda suhtest ehk siis omase läheduse ja intiimsuse Anastasie de Restaud Oli isa Gorioti tütar, kes tutvus Eugeniga, kuid kuuldes ,et ta tema isaga samas pansionaadis elab, jäid tema maja uksed Eugenile suletuks Vautrin Ta oli põgenenud sunnitööline, raamatu
silmad), elegantne, tahab elus kõike proovida, üliõpilane Vautrin ,,Näe, kus on kange poiss!", musklis, tundis kõike, sai hästi proua Vauqueriga läbi, Temaga ei julgenud keegi jamada, tegi nalja pidevalt. Isa Goriot patuoinas pansioni ühiskonnas, endine nuudlivabrikant, keda kiusati ja noriti. Pansioni tulles oli rikka välimusega, tal olid tugevad sääremarjad, neljakandiline nina, ümar nägu. Tal oli 2 tütart, keda ta väga palju armastas Anastasie de Restaud ja Delphine de Nucingen. Christophe pansioni tööline Sylvie köögitüdruk · Kuna isa Goriot oli rikka välimusega, tahtis lesk Vauquer temaga abielluda, kuid mõistis peagi, et esmamulje on vale, Goriot muutus üha vaesemaks, inimesed pidasid temast aina vähem lugu. · Üks hommik käis Goriot juures ilus neiu, kes oli väga rikas. See oli ta tütar. Ka tema teine tütar käis tihti külas, kuid pansionärid arvasid, et neid naisi on
eelistas tütrele poega. Preili Michonneau Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini. Eugene de Rastignac Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber. Cristophe Pansionaadi toapoiss. Sylvie Pansionaadi toatüdruk. Paruniproua Delphine de Nucingen Isa Goriot'i tütar. To kes Eugene'i armub. Krahvinna Anastasie de Restaud Isa Goriot'i teine tütar. Härra Poiret Vanahärra, kes käis tihti pansionaadis lõunatamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant. Vikontess de Bauseant Eugene sugulane. Vikontess viis ta Pariisi kõrgseltskonda. Sisu kokkuvõte: Raamatus kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati ja selle külastajaid. Vauqueri lesk tahab Goriot´ga abielluda, sest arvab, et Goriot on rikas ja mõjuvõimas mees. Ta loobub sellest plaanist, nähes, et mees polegi nii jõukas
abikaasade ja varaga. Gorioti tütardele see aga korda ei lähe. Rastignaci jaoks on see ennekuulmatu. Isa Goriot sureb, nägemata enne surma kumbagi oma tütardest. Veel hetk enne surma saab ta aru, et ta tütred tegelikult ei hooligi temast ja räägib sellest sonides. Lõpuks andestab neile siiski. Eugene ja Biancon matavad isa Gorioti oma rahade eest. Eugene laseb hauakivile kirjutada kirja: " Siin puhkab härra Goriot, krahvinna de Restaud ´ja paruniproua de Nucingeni isa, maetud kahe üliõpilase kulul". Sirle Kabanen 11D1
Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Sisu: Kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati, tema külastajaid ja kostilisi. Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga abielluda, kuna arvab, et viimane on rahakas mees, kuid loobub sellest plaanist, avastades, et mees polegi nii jõukas.
Proua Vauquer pansionipidaja, paks, vana ja kole naine Preili Michonneau nägi välja vana ja kulunud, hoolitses kunagi ühe vanahärra eest, vana naine, vanatüdruk. Paljastab Vautrini Härra Poiret kulunud riietega, meie ,,suure sotsiaalse veski eesli" moodi mees. Käis tihti pansionaadis lõunastamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant Victorine Taillefer näost valge, nukker, häbelik, hädine, vaene välimus, punakasblond, graatsiline. Kui ta oleks õnnelik, oleks ta väga ilus neiu. Ta isa keeldus teda tütreks tunnistamast. Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Proua Couture Lesk, lapsendas Victorine'i Vautrin juuksed lühikesed telliskivi punased, kandis parukat , michoneau uimastas ta, väga arukas, kaval, ,,Näe, kus on kange poiss!", musklis, tundis kõike, sai hästi proua Vauqueriga läbi, Temaga ei julgenud keegi jamada, tegi nalja pide...
Ka lapsi polnud neil, võibolla oleks see natukene ühendanud perekonda ja toonud natukenegi sära. Enda sugulastest ja tuttavatest küll ei tea, et keegi oleks abiellunud raha pärast, kuid eks olen minagi näinud filme ja lugenud raamatuid kus tuleb seda ette rohkemgi kui tihti. Õnne saab just nimelt muudest teguritest nagu näiteks lapsed ja armastus, kui arvatakse et raha tagab õnne siis on see vale. Väitele, et lapsed toovad õnne on selles raamatus ka vastuväide. Perekond Restaud. Proua Anastasie Restaud ja härra Restaud. Just nagu õdegi, rahaahne ja tahtis pääseda abieluga kõrgemasse seltskonda. Abielludes raha ning seltskonna pärast arvas Anastasie, et selline peabki tema elu olema. Kuid ta ei olnud õnnelik. Neil oli 2 last, kuid õnne ei paistnud kusagilt. See, et mõlemal perekonna armukesed olid, võis olla justkui õnne järgi igatsus. Kuigi nad ei näitanud tundeid nende vastu välja siis olid need olemas.
mees oleks kuulutand end maksujõuetuks või lasta asjal aasta aega seista ning siis saada oma vara tagasi mitmekordselt. Delphine ei leppinud väikese rahaga ning otsustas oodata, samas süüdistas ta isa, et too lasi tal nii väikese kaasavaraga mehele minna. Kui Isa Goriot suri, polnud Delphine´l raha, et maksta oma isa matuste eest ega ilmunud sinna kohalegi. Krahv Maxime de Trailles oli Anastasie de Restaud armuke. Nende armusuhe oli kestnud juba aastaid ning Anastasie kolmest lapsest vaid üks kuulus ta seaduslikule mehele. Krahv de Trailles oli tugev hasartmõngusõltlane ning kasutas julgesti ära proua de Restaud armastust. Anastasie andis talle alati raha ning müüs ka armukese heaks oma Rakvere Gümnaasium Maris Toomel 11B mehe perekonna juveele. Krahv de Trailles oli tekitanud de Restaude perekonnale suured
Balzac "Isa Goriot" Tegelased: Isa Goriot-endine nuudlikaupmees, Eugene de Rastignac(vaesunud aadlipere võsuja, üliõpilane), Vautrin(põgenenud sunnitööline, varjab end Vauqueri pansionaadis), Delphine de Restaud(isa Goriot' tütar, Rastignaci armuke), Anastasie de Restaud(isa Goriot' tütar), proua Vauquer(pansionaadi omanik), Sylvie(köögitüdruk), proua Couture (lesk ja Victorine hooldaja), Poiret(endine ametnik), Christophe (jooksupoiss), preili Michonneau(vanatüdruk), proua de Peauseant(Rastignaci nõbu ja toetaja). Tegevuskoht: Pariisis proua Vauquer' pansionis Sündmustik: Isa Goriot, endine nuudlikaupmees, on pensionile läinud. Alguses on ta väga rikas ning elab pansioni parimas toas. Tema tütred on harjunud kõike saama, aga nende mehed keelduvad neile aha andmast. See ongi põhjuseks, miks nad käivad oma isalt raha küsimas. Goriot teeb kõik selle nimel, et oma tütardele raha anda. Ta müüb oma võlakirju, väärisesemeid ja parimaid rii...
Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga abielluda, kuna arvab, et viimane on rahakas mees, kuid loobub sellest plaanist, avastades, et mees polegi nii jõukas. Räägitakse Isa Goriot´i külastavatest noortest naisterahvastest, kes osutuvad tema tütardeks
Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Sisu Kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati, tema külastajaid ja kostilisi. Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga abielluda, kuna arvab, et viimane on rahakas mees, kuid loobub sellest plaanist, avastades, et mees polegi nii jõukas.
aadlikele mehele. Kuna kuningriik oli vahepeal taastatud, siis ei soovinud väimehed enam, et ta oleks avalikkuse ees, kus inimesed teda nendega siduda saaksid. Sellest ajast peale ta pensionipõlve läkski nautima. Kuna isa Goriot oli alguses üsna rikas, siis oli tal ka kõik olemas. Elas pansioni parimas toas ja kandis häid ja uhkeid riideid ning ehteid. Ja võlakirjad tagasid temal sissetuleku. Isa Goriot'i tütred- Anastasie de Restaud ja Delphine de Nucigen olid väga auahned ja harjunud saama kõike mida soovisid. Kui nende mehed keeldusid tütardele raha andmast, tuli kuidagi muud moodi raha hankida. Selleks oli neiude vana isa. Isa Goriot armastas oma tütreid ülekõige maailmas ja soovis neile ainult kõige paremat. Seega andis ta samuti tütardele ka raha, et nad ei peaks muretsema sellepärast. Ta hakkas müüma oma väärisesemeid, kõige paremaid rõivaid ja samuti ka võlakirju
heal positsioonil olnud naised on tegelikult õnnetud. Rastignac luges neist sõnadest välja niimõndagi enda jaoks. Ta palus Beauseant'ilt, et ta teda ballile kaasa võetaks. Kuna vikontessi mees ise ei saanud ballile kaasa tulla, siis võttiski vikontess Rastignaci kaasa. Veel tahtis ta, et teda tutvustataks krahvrinna Anastasie de Restaud'le. Rastignac oli kindel, et sellise eduka naise kaudu, nagu seda oli Anastasie de Restaud, saaks ta samuti tuntuks, kuid kahjuks tema plaanid nurjusid ,sest proude de Restaud ei vastanud tema tunnetele. Rastignac rikkus ise asja ära mainides, et sööb tema isaga sama laua taga. 3) Romaani '' Isa Goriot '' tegelaskuju isa Goriot on kindlasti romantiliselt liialdatud tegelane. Goriot jumaldas oma tütreid, nägi ainult nende häid külgi ning kummardas maad millel nad kõndisid. Ei Anastasie ega Delphine ei kannatanud kunagi puudust, vastupidi Goriot oli õpetanud
Lk 21 Lk 25 Krahvinna de l'Ambermesn lahkub pansionist, Isa Goriot pärast, maksmata toa eest Lk 25 (petis!) Lk 29 Goriot tütar käis tal külas, teine tütar ka. Lk 29 Lk 41 Goriot käis kullasepa ja liigkasuvõtja juures. Lk 41 Lk 41 Goriot saadab Christophe'i kirjaga (tasutud veksel) krahvinna juurde. Lk 41 Lk 48 Kohtumine Victorine'i isaga ei läinud hästi. Lk 48 Lk 54 Eugene näeb isa Goriot krahvinna (Anastasie) juures. Lk 54 Lk 58 Morganaatiline paar (?) Anastasie ja hr de Restaud Lk 58 Lk 59 Krahvinna (Goriot kohta): "Ei ole olemas inimest, keda armastaksin rohkem..." Lk 59 Lk 60 Krahv ütleb teenrile, et Eugene ei ole enam oodatud nende kodus oodatud. Lk 60 Lk 63/4 Pr (Claire) Beauseant (Eugene nõbu) süütu vahekord markii d'AjudaPintoga Lk 63/4 Lk 69 Clara'le räägitakse jälle, et hr d'Ajuda abiellub teisega, kuid naine ei usu. Lk 69 Lk 71 Isa Goriot'l on kaks tütart, kes on mõlemad mehe maha salanud. (Isa Goriot lugu Lk 71 algab...)
maha, et lunastada oma tütre vekslit - Eugene tahtis pääseda pariisi kõrgseltskonda, õppis juurat (tahtis saada kohtunikuks/advokaadiks) - Eugene käis ballil ja rääkis teistele pansionäridele naisest, keda kohtas seal ning kellese armus, (osutus hiljem gorioti tütreks Anastasieks) - Eugene külastas Anastasiet, teda võeti väga külmalt vastu ja oodati pigem ta lahkumist, rääkis oma päritolust - Anastasie mees krahv de Restaud ütles Eugene välja saates Mauricile, et iga kord kui Eugene peaks uuesti tulema, pole neid krahvinnaga kodus, peale mida Eugene sinna enam sisse ei lastudki - Eugene läks oma sugulase/nõbu Vikontess de Beauseanti juurde tõllaga, kuna sadas vihma ja ta ei tahnud oma frakki, kingi ning kübarat rikkuda - Sugulaste juures õppis/nägi Eugene kõrgseltskonna käitumist - Eugene nuhkis välja gorioti mineviku, saades teada tema tütardest (Anastasie de
kõrgseltskonda. Ühel peol kohtus ta ühe Goriot´i tütrega Anastasie de Restaud´iga. Kuid, kui Anestasie sai teada, et Rastignac elab ta isa Goriotiga ühe pansionis, ei tahtnud ta temast enam midagi kuulda. Ta vihastas. Kui Goriot sai teada, et Rastignac suhtleb ta tütre Anastasiega, oli ta väga elevil ja talle meeldis see. Kui Rastignac ütles Goriot´le, et Anastasie vihastas selle peale, kui ta kuulis et ta elab koos temaga ühes pansionis, selle peale ütles Goriot, et Restaud ei vihastanud, kui seda kuulis, ta tütred armastavad teda ja et ta on õnnelik isa. Väimehed on need, kes teda halvasti kohtlevad. Goriot eelistas oma tütreid jälgida salaja, väimeeste pärast. See oli tema jaoks palju suurem õnn, kui näha neid igal ajal. Ilusa ilmaga läks ta Champs-Elysees´le, istus pingile ja ootas nende möödumist. Ta süda peksis, kui nende tõld nähtavale ilmus. Ta armastas nende hobuseid, ta tahtis olla nende sülekoer. Ta elas nende õnnest
silmad), elegantne, tahab elus kõike proovida, üliõpilane Vautrin ,,Näe, kus on kange poiss!", musklis, tundis kõike, sai hästi proua Vauqueriga läbi, Temaga ei julgenud keegi jamada, tegi nalja pidevalt. Isa Goriot patuoinas pansioni ühiskonnas, endine nuudlivabrikant, keda kiusati ja noriti. Pansioni tulles oli rikka välimusega, tal olid tugevad sääremarjad, neljakandiline nina, ümar nägu. Tal oli 2 tütart, keda ta väga palju armastas Anastasie de Restaud ja Delphine de Nucingen. Christophe pansioni tööline Sylvie köögitüdruk
Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Sisu Kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati, tema külastajaid ja kostilisi. Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga abielluda, kuna arvab, et viimane on rahakas mees, kuid loobub sellest plaanist, avastades, et mees polegi nii jõukas.
tahtis, et Goriot välja heidetakse. Kuid Goriot maksis oma oansioni eest. Isa Gorioti hakkasid külastama kaks ilusat neidu, keda peeti tema armukesteks, kuid tegelikult olid neiud Gorioti tütred. See oli 1819. aasta novembrikuu lõpul, ajal, mil see draama lõi lõkkele, igaühel oma kindel arvamine vaese vanakese kohta. Üliõpilane Eugene de Rastignac soovis saada kõrgseltskonda ning tänu tädi abile kutsuti ta proua de Beauseanti ballile. Seal ta kohtas ihaldatud naist Anastasie de Restaud. Hilisõhtul koju tulnud märkas ta isa Gorioti sõtkumas kullatud hõbedat. Isa Goriot vaatles oma tööd kurva ilmega, pisarad tungisid tal silmi. Hommikul saatis isa Goriot Christophiega krahvinna Restaule kirja. Tasutud veksliga. Vautrin heitis tihti kõigi üle nalja. Isa Goriot uuris preili Victorine´i., vaadeldes vaest noort tütarlast, kelle näol ilmnes tõsise valu, hüljatud lapse valu, kes armastab oma isa.. üliõpilane läks krahvinna majja ja märkas seal isa Gorioti. Maxime oli
“surmanarritaja Isa Goriot – Jean-Joachim Goriot 69. A.patuoinas pansioni ühiskonnas, endine nuudlivabrikantmüüs “kuulsa nälja” ajal jahu kümme korda kallimalt kui tootmine talle maksis. , keda kiusati ja noriti. Pansioni tulles oli rikka välimusega, tal olid tugevad sääremarjad, neljakandiline nina, ümar nägu, rumal,heasüdamlik. Tal oli 2 tütart, keda ta väga palju armastas – Anastasie de Restaud ja Delphine de Nucingen. Isa, kes on pühendunud kogu oma elu kahele tütrele. Paraku nod tütred ei hooli põrmugi oma isast ning soovivad vaid rikkusi. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. “Siin puhkab härra Goriot, krahvinna de Restaud´ja paruniproua de Nucingeni isa, maetud kahe üliõpilase kulul”maksis 45 frangi kuus toidu ning toa eest. , kokkuhoidlik, vahetas korteri halvema vastu,talvel ei kütnud.ennastohverdav, ei suhtle tütardega, et nende
,,Isa Goriot" Honore de Balzac Analüüs Tegelased: Proua Vauquer- leskproua, kes pidas Vauqueri pansionit Pariisisi. Sündis de Conflansis. Ta oli viiekümnendates aastates proua, kes sarnanes kõikide naistega ja oli elus nii mõndagi näinud. Tal olid klaasistunud pilk, süütu kupeldaja ilme, kes vigurdab, et rohkem raha välja pressida ja samal ajal valmis kõigeks, et oma elu kergendada. Kuid kõigest hoolimata räägiti temast ka head, kui hea südamega inimesest. Sylvie- paks köögitüdruk, kes töötas pansionaadis Christophe- tööpoiss, kes töötas pansionaadis Proua Coutre- Prantsuse Vabariigi arvekommisari lesk, kes hoolitses Victorine Trailleferi eest. Victorine Traillefer- noorneiu, kes oli häbelik ja hädine. Ta oli hüljatud oma isa poolt, sest isa eelistas tütrele poega ning jättis ta ilma varanduseta. Kauge sugulane proua C...
Clara de Beauséant viib Rastignaci teatrisse, kus ta tutvub isa Goriot tütre Delphine de Nucigeniga, kes on abielus saksanimelise pankuri de Marsayga. Delphine on samuti aadlik, kuid madalamal astmel, kui ta õde Anastasie. Rastignac hakkab elama aktiivset seltskonnaelu. Et oma elu rahastada, mängib ta õnnemänge. Rastignac suhtleb järjest rohkem Delphine´ga. Rastignac jäi võlgadesse. Ta mõtles Victorine`iga abiellumise peale. Rastignac oli jälle proua de Restaud juurde kutsutud. Ta oli tuntud Pariisi kõrgemas seltskonnas. Lõpuks suutis ka oma võlad ära maksta. Salaagent härra Gondureau oli härra Poiret ja preili Michonneau ülesandeks seadnud kindlaks teha, et härra Vautrin on tegelikult vanglast põgenenud sunnitööline Jacques Collin ehk Surmanarritaja. Preili Michonneau segas Vautrini joogi sisse unerohtu ja leidis tema õlalt tähed, mis kinnitasid, et ta tõesti oli Collin. Härra Vautrin viidi
lugupidamist, iseennast. ,,Isa Goriot" on - Balzacile iseloomulikult - romaan sellest, kuidas asjad saavad otsa. Asjad saavad otsa sellepärast, et see, mida nad inimeste jaoks tähendavad, saab otsa. ,,Kas ei ole aga meie ilusad tunded meie tahte luuletused?" küsib Balzac romaani keskel, kui Rastignac avastab isa Goriot' tundepuhangus tema ülevuse. Inimestel on illusioonid maailma ja iseenese kohta ning need purunevad. Anastasie de Restaud ütlebki otsesõnu nii isa Goriot' surivoodil, aga ta ei ole ainus, kes on sunnitud oma tahte kokkuluuletatud kujutelmadest loobuma. Seda teevad ka isa Goriot ja Rastignac. Kuid see ei ole Balzaci viimane järeldus. Illusioonid purunevad, kuid see ei tähenda, et inimene tõe kätte saaks. Goriot, kes on oma tütreid neednud, sureb ikkagi neid õnnistades ning uskudes, et paitab nende päid. Ta on rõõmus, kuid see rõõm ei ole ,,päris". Rastignac, kes
Autor: Teos: Tegelased: Sophokles "Kuningas Oidipus" kuningas Oidipus Platon "Pidusöök" William Shakespeare "Hamlet" Prints Hamlet, Hamleti onu Claudius, Hamleti ema Gertrude, Ophelia Johann Wolfgang von Goethe "Faust" Faust, Mefistofeles, Margareta Prosper Mérimée ,,Carmen" Carmen, Don Jóse Elus ei saa kõike mida tahetakse ning kõigi oma tegude eest tuleb lõpuks maksta. Juhan Liiv ,,Vari" Orb Villu August Kitzberg "Libahunt" Margus, Mari, Tiina August Gailit Ekke Moor Ek...
Referaat_isa Goriot_isaarmastuse_ohver Isa Goriot oli endine nuudlivabrikant, kes elas pärast äritegevuse loobumist proua Vauquer' pansionaadis. Ta oli edukas nuudlikaupmees ja ta teenis hästi. Goriot'l oli kaks tütart - Delphine de Nucingen ja Anastasie de Restaud. Isa Goriot armastas siin maailmas kõige rohkem oma tütreid. Ta oli õnnelik siis, kui ka tema tütred olid õnnelikud. Kahjuks kasutasid tütred oma isa armastust ära. Delphine ja Anastasie kasutasid Goriot'd ära. Juba lapsepõlves olid nad ära hellitatud. Neid õpetasid kõige meisterlikumad õpetajad. Tütardel oli oma seltsidaam ja oma hobused, kellega nad ratsutasid. Isa Goriot' tütred said kõik, mida nad soovisid. Ka kõige kulukama soovi viis isa täide.
Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse.
Preili Michonneau Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini. Eugene de Rastignac Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber. Cristophe Pansionaadi toapoiss. Sylvie Pansionaadi toatüdruk. Paruniproua Delphine de Nucingen Isa Goriot'i tütar. To kes Eugene'i armub. Krahvinna Anastasie de Restaud Isa Goriot'i teine tütar. Härra Poiret Vanahärra, kes käis tihti pansionaadis lõunatamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant. Vikontess de Bauseant Eugene sugulane. Vikontess viis ta Pariisi kõrgseltskonda. Kokkuvõte nr 4 ja kirjeldus teosest Aine kajastab enamasti Pariisi kõrgseltskonna elu. Seda võrreldakse väga huvitavalt tavalise lihtinimese eluga. Mõlemate kihtide probleemid, mured, kuidas edu saavutada ja mis peamine, kuidas elada õnnelikult
Ta on rohkem väärt, kui meie kõik!" Peale seda muutsid paljud oma suhtumist Goriot'sse. Nad tundisid Goriot'le kaasa, sest pansioni elanikud nägid nüüd kui palju vaeva tegelikult Goriot nägi nende nimel ja mida kõike ta oli valmis tegema nende jaoks, aga tütred ei teinud sellest põhimõtteliselt väljagi 3. Kelle soovituse ja miks otsustab Rastignaq tutvuda Nucingen´ide perega? Rastignac läks oma nõbu, vikontess de Beauseant juurde ja küsis, miks isa Goriot de Restaud juures käis. Ta sai teada, et too on isa Goriot'i tütar. Nõbu rääkis, et isa Goriot oli andnud kõik oma raha tütardele, kuid nad olid temast võõrdunud, sellele aitasid kaasa tütarde abikaasad. De Beauseant soovitas Rastignac'l tütardega suhtlema hakata, sest nende kaudu võib Rastignac pääseda kõrgseltskonda. 4. Millise plaani koostab Vautrin Rastignaqi ja preili Victorine suhteks ja miks ta seda teeb?
Felix, tähtis ärimees, oskab raha teenida, kui ta sureb, on tal vähemalt juba 15 miljonit franki. See suur varandus muudab ta aga ihnuriks. Ta tapab oma naise, sest rikkus mõjutab tema pshüühikat. Tütart hoiab ta aga alatise hirmu all. Felixi vennapoeg tuleb tema juurde elama, sest vennal on pankrot ja too võtab endalt elu. Armuvad Eugenie ja Charles. 13) Isa Goriot- Tegelased: Isa Goriot, Eugene de Rastignac, Vautrin, Delphine de Nucigen, Anastasie de Restaud jt. Isa Goriot on vana nuudli kaupmees kes sunnitakse tütarde meeste poolt pensonile. Ta on oma tütardele otsinud suure kaasavara eest aadlikutest abikaasad. Gorot on väga rikas mees ja elab ainult painsoni parimas toas ja käib korralike riietega ringi. isa armastab oma tütreid väga siis annab ta kas või oma viimse peni ära et tütardel oleks hea .Ta müüb võla kirjad ja oma paremad riided maha. Varsti ta elab kõige halvemas toas.
Raha eest saab kõik? Honore de Balzaci teos "Isa Goriot" räägib Pariisi elust 17. 18.sajandil, tolle aja kõrgseltskonnast, vaestest ning nende äärmuste sobivusest või mittesobivusest. Peategelasteks on kunagine jõukas nuudlikaupmees isa Goriot, kes üle kõige armastas oma tütreid ning vaene õigusteaduse tudeng Eugene de Rastignac, kes iga hinna eest tahtis kõrgseltskonda pääseda. Goriot' isaarmastus oli niivõrd tugev, et ta muutus oma tütarde suhtes naiivseks ning ei näinud, et need temalt ainult raha tahavad. Seega tekibki küsimus, kas raha eest saab kõike ning kas see tagab armastuse? Isa Goriot elas pansionis koos paljude teiste värvikate inimestega. Sinna kuulusid näiteks lõbus seltskonnahing härra Vautrin, kes lõpuks osutus sunnitöövangla põgenikuks e."surmanarritajaks", pansioni omanik proua Vauquer, vanatüdruk preili Michonneau, kes Vautrini paljastas, noor neiu Victorine Taill...
mees tegelikult kannatama on pidanud. Nüüd oli ta saanud temaga veel lähedasemaks.Tema tegemised ja olemised hakkasid talle hinge, tal tekkis temavastu justkui kiindumus, ta tahtis et tal hästi läheks. Isa Goriot armastas väga oma tütreid, kuid see armastus oli pime. Tütred suhtlesid isaga vaid raha pärast ja nüüd kui seda isal enam ei olnud, ei tahtnud nad temaga üldse enam suhelda. Üleüldse Restaud mõistis, et raha mängib elus väga suurt rolli. Kõik keerles materiaalsuse ümber ja inimeste peamine prioriteet oligi raha. Vautrinil oli Eugenega salaplaan. Loomulikult selleks, et ise kergelt rikastuda. Vautrini põhitõed ja arusaamad elust olid sarnased Beausent omaga. Ta ütles, et ausus ei maksa midagi. Kui olla keegi teine,siis juba uhkelt ja rikkalt. Ta tahtis, et Rastignac võrgutaks ära rikka isa poolt hüljatud preili Victorine'i. Vautrinil oli
Honoré de Balzac "Isa Goriot" 1) Teose andmed: Autor: Honoré de Balzac Pealkiri: Isa Goriot 2) Teose tegelased: Isa Goriot - endine nuudlikaupmees Eugene de Rastignac - vaesunud aadlipere võsu ja üliõpilane. Vautrin - põgenenud sunnitööline, kes end Vauqueri pansionaadis varjab ja allilma rahadega mehkeldab. Delphine de Nucigen - isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Anastasie de Restaud - isa Goriot" tütar. Proua Vauquer - pansioni omanik. Sylvie - köögitüdruk. Proua Couture - lesk ja Victorine hooldaja. Victorine Taillefer - tüdruk, keda rikas isa keeldub omaks tunnistamast. Poiret - endine ametnik. Preili Michonneau - vanatüdruk. Christophe - jooksupoiss. Proua de Beauseant - Rastignaci nõbu ja toetaja. 3) Tegevuse aeg ja koht: 19.sajandi I pool, Pariis.
Goriot tegelaskuju “Isa Goriot’is” on kindlasti romantiliselt liialdatud tegelane. Ta jumaldas oma tütreid, nägi ainult nende häid külgi ning kummardas maad millel nad kõndisid. Ei Anastasie ega Delphine ei kannatanud kunagi puudust, vastupidi Goriot oli õpetanud neid lubama endale kõike mida nad vaid soovivad. Lastena olid neil kõige paremad õpetajad, nad käisid ratsutamas ning neil oli oma sõiduk. Hr Goriot oli olnud see, kes oli upitanud vanema tütre Anastasie de Restaud majja ning noorema Delphine’i Nucingerile. Goriot’il oli juustega täidetud medaljon, mille ühele küljele oli graveeritud Delphine ja teisele poolele Anastasie. Oma tütarde kohta rääkis ta ainult head. Väimehed ei suhtunud hr Goriot’i hästi. Algul, kui veel Buonaparte’d valitsesid oli sünnis, et see vana üheksakümne kolmanda aasta revolutsionäär neid külastab kuid olukord muutus kui Bourbonide naasid võimule. Peale seda, tütred võõrandusid isast
väest, et Rastignac saaks Pariisis ülikoolis käia (talle saadetakse raha). Esimesel aastal Rastignac pingutab õppides, kuna loodab oma hariduse abil pere vaesusest päästa. Kuid talle saab selgeks, et eduks on vaja sidemeid ja tutvusi kõrgetel kohtadel. Ta küsib oma vanaemalt, kellega oleks tal kõige parem sidemeid luua. Saanud teada, et see on proua de Beauseant, asub Rastignac trügima kõrgseltskonda. Ta üritab oma positsiooni parandada naiste kaudu. Ühel peol kohtub ta Anastasie de Restaud, talle hakkab Anastasie meeldima. Ta külastab teda, kuid teeb ennast lolliks ja ütleb lisaks isa Goriot nime. Rohkem teda enam Anastasie juures vastu ei võeta. Rastignac saab kohe aru, et on teinud suure vea ja läheb proua de Beauseanti juurde paludes, et proua de Beauseant teda aitaks, proua nõustub teda aitama. Ta õpetab, et inimestega tuleb käituda külmavereliselt, neid nagu posthobuseid ara käsutades. Ta juhatab Rastignaci Goriot"
paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sisse sulanduda Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng. Cristophe - pansionaadi tööline. Sylvie - pansionaadi köögitüdruk. Härra Poiret - pansionaadis lõunatamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma. Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar. Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar ja Eugene´i armastatu. Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Nad kõik elavad pansionis. 2) “Isa Goriot” on realistlik romaan. Milles see väljendub? Vaata realism iseloomustust ja põhjenda. 3) Missugused olid Goriot’ ja tema tütarde suhted? Too näiteid. 4) Missugused teose probleemid on tänapäevalgi aktuaalsed? Põhjenda.
,,Isa Goriot'" 1.Kirjelda Vauquer' pansioni. Mida see sümboliseerib? Iseloomusta selle perenaist. Kasuta tekstinäiteid. See asetseb Neuve-Sainte-Geneviève'i tänava lõpus, kohal, kus maapind laskub Arbalète'i tänava poole nii järsu ning kõrge kallakuga, et hobused siit harva üles või alla sõidavad. Tänavakivid on siin kuivad, rentsleis pole muda ega vett, rohi kasvab piki müüre. Muretuimgi inimene hakkab siin nukrutsema nagu kõik möödaminejadki; vankrimürin saab siin sündmuseks, majad on mornid, müürid lõhnavad vangla järgi. Äraeksinud pariisla- ne näeb siin ainult perekondlikke pansione ning koole, viletsust või igavust, surmasuus vaakuvat vanadust, rõõmsat noorust, kes on sunnitud töötama. Ükski kvartal Pariisis pole hirmsam ning, kinnitame seda, tundmatum. Pansioni fassaad on aiakese poole. Maja moodustab täisnurga Neuve-Sainte-Geneviève'i tänavaga, kust näete vaid tema otsmist seina. Piki seda fassaadi, maja ja aiakese vahel, on sü...
Järgmisel päeval läks Eugéne Anastasie juurde. Pidi jalgsi minema, pidi ettevaatlik olema, kuid siiski määris saapad, püksid ära, pidi puhasta laskma, jõudis halva tujuga krahvinna juurde. Tundis teenrite põlgust, sest nad nägid kuidas ta jalgsi tuli. Anastasie ei võtnud teda kohe vastu. Isa Goriot oli ka seal, jäi peaaegu vankri alla. Anastasie tervitas Maxime de Trailles´i, kes käitus Eugéne vastu halvasti. Kui härra de Restaud tuli, tutvustas Anastasie teda kui tähtsat inimest. Maxime ei käitunud enam nii halvasti. Anastasie ei tahtnud Eugéne'ga suhelda, kutsus Maxime kõrvale, krahvil oli temaga paljust rääkida. Kui Eugéne mainis isa Goriot', tekkis imelik olukord, lõpuks läks Eugéne ära, krahv palus, et teenrid teda enam sisse ei laseks. Eugéne sai renditõlda, päästis riided vihma käest. Läks proua de Beauséant juurde. Sai teada, et on teine samanimeline auväärt perekond veel Pariisis
Goriot' silmis olid ta tütred inglid ja temast endast palju kõrgemal. Kui tütred jõudsid mehelemineku ikka, võisid nad valida mehi oma maitse järgi; kaasavaraks pidid saama poole oma isa varast. Perekonnaelu: Anastasie oli aristokraatlike kalduvustega ja abiellus krahv de Restaud'ga. Pidas ka armukest Maxime'i, kes sattus võlgadesse. Et päästa Maxime, müüs ta maha oma mehele kallid perekonna teemandid. Restaud sai kõigest teada. Delphine abiellus parun Nucingeniga (rikas pankur, kes ei kuulunud kõrgseltskonda). Ta ise ütles, et oli abielludes noor ja naiivne. Abielu oli talle suurim pettumus. Ta mees ei andnud talle vabaks kasutamiseks raha. Elas mehest eraldi toas. Tahtis end isegi tappa, oli meeleheitel, kuid isa juurde minna ei tahtnud. Pidas end õest paremaks. 6. Ämblikskeem. VÄIDE: Kas Eugene pettus Pariisi elus ja nö koorekihis?
Järgmisel päeval läks Eugéne Anastasie juurde. Pidi jalgsi minema, pidi ettevaatlik olema, kuid siiski määris saapad, püksid ära, pidi puhasta laskma, jõudis halva tujuga krahvinna juurde. Tundis teenrite põlgust, sest nad nägid kuidas ta jalgsi tuli. Anastasie ei võtnud teda kohe vastu. Isa Goriot oli ka seal, jäi peaaegu vankri alla. Anastasie tervitas Maxime de Trailles´i, kes käitus Eugéne vastu halvasti. Kui härra de Restaud tuli, tutvustas Anastasie teda kui tähtsat inimest. Maxime ei käitunud enam nii halvasti. Anastasie ei tahtnud Eugéne'ga suhelda, kutsus Maxime kõrvale, krahvil oli temaga paljust rääkida. Kui Eugéne mainis isa Goriot', tekkis imelik olukord, lõpuks läks Eugéne ära, krahv palus, et teenrid teda enam sisse ei laseks. Eugéne sai renditõlda, päästis riided vihma käest. Läks proua de Beauséant juurde. Sai teada, et on teine samanimeline auväärt perekond veel Pariisis
Goriot tegelaskuju "Isa Goriot'is" on kindlasti romantiliselt liialdatud tegelane. Ta jumaldas oma tütreid, nägi ainult nende häid külgi ning kummardas maad millel nad kõndisid. Ei Anastasie ega Delphine ei kannatanud kunagi puudust, vastupidi Goriot oli õpetanud neid lubama endale kõike mida nad vaid soovivad. Lastena olid neil kõige paremad õpetajad, nad käisid ratsutamas ning neil oli oma sõiduk. Hr Goriot oli olnud see, kes oli upitanud vanema tütre Anastasie de Restaud majja ning noorema Delphine'i Nucingerile. Goriot'il oli juustega täidetud medaljon, mille ühele küljele oli graveeritud Delphine ja teisele poolele Anastasie. Oma tütarde kohta rääkis ta ainult head. Kui härra Goriot kolis proua Vauquer'i pansionisse, hakkas pr Vaquer hellitama mõtteid Goriot suhtes. Naist tõmbasid mehe tugevad ja lihavad jalamarjad, ta pikk, neljakandiline nina ning ta kuutaoliselt ümmargune lihtsameelne nägu. Kuid pr Vauquer jäi
ANTSLA GÜMNAASIUM 12.B klass Kristy Aidla Honoré de Balzac ,,ISA GORIOT" Referaat Juhendaja:Iri Reile ANTSLA 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 KIRJANIKU LAPSEPÕLV JA NOORUSAASTAD.................................................................4 BALZAC'I LOOMING.............................................................................................................. 5 KIRJANIKU LÕPUAASTAD....................................................................................................7 REALISM..................................................................................
Goriot ei olegi nii loll kui võis arvata. Järgmisel päeval läks Eugéne Anastasie juurde. Pidi jalgsi minema, pidi ettevaatlik olema, kuid siiski määris saapad, püksid ära, pidi puhasta laskma, jõudis halva tujuga krahvinna juurde. Tundis teenrite põlgust, sest nad nägid kuidas ta jalgsi tuli. Anastasie ei võtnud teda kohe vastu. Isa Goriot oli ka seal, jäi peaaegu vankri alla. Anastasie tervitas Maxime de Trailles´i, kes käitus Eugéne vastu halvasti. Kui härra de Restaud tuli, tutvustas Anastasie teda kui tähtsat inimest. Maxime ei käitunud enam nii halvasti. Anastasie ei tahtnud Eugéne'ga suhelda, kutsus Maxime kõrvale, krahvil oli temaga paljust rääkida. Kui Eugéne mainis isa Goriot', tekkis imelik olukord, lõpuks läks Eugéne ära, krahv palus, et teenrid teda enam sisse ei laseks. Eugéne sai renditõlda, päästis riided vihma käest. Läks proua de Beauséant juurde. Sai teada, et on teine samanimeline auväärt perekond veel Pariisis
Saame Journal lähemalt tuttavaks de Paris proua Vaqueri pansioniga. 25.03.1834 Millise mulje Vanemtoimetaja:Kristin Kõks salapärane Toimetaja:Laura Burtseva naine oma Ajakirjanik, reporter:Riho Kirsipuu pansionile ja Reporter:Martin Väinsalu endale on Reporter: Karl-Johann Reitalu jätnud? Lähemalt tuleb juttu ka pansioni Tänases lehes: elanikest:Vautrin Uskumatult ist, Poiret`ist, huvitav preili intervju...
Goriot tegelaskuju "Isa Goriot'is" on kindlasti romantiliselt liialdatud tegelane. Ta jumaldas oma tütreid, nägi ainult nende häid külgi ning kummardas maad millel nad kõndisid. Ei Anastasie ega Delphine ei kannatanud kunagi puudust, vastupidi Goriot oli õpetanud neid lubama endale kõike mida nad vaid soovivad. Lastena olid neil kõige paremad õpetajad, nad käisid ratsutamas ning neil oli oma sõiduk. Hr Goriot oli olnud see, kes oli upitanud vanema tütre Anastasie de Restaud majja ning noorema Delphine'i Nucingerile. Goriot'il oli juustega täidetud medaljon, mille ühele küljele oli graveeritud Delphine ja teisele poolele Anastasie. Oma tütarde kohta rääkis ta ainult head. Väimehed ei suhtunud hr Goriot'i hästi. Algul, kui veel Buonaparte'd valitsesid oli sünnis, et see vana üheksakümne kolmanda aasta revolutsionäär neid külastab kuid olukord muutus kui Bourbonide naasid võimule. Peale seda, tütred võõrandusid isast ning proovisid teda näha
Goriot tegelaskuju "Isa Goriot'is" on kindlasti romantiliselt liialdatud tegelane. Ta jumaldas oma tütreid, nägi ainult nende häid külgi ning kummardas maad millel nad kõndisid. Ei Anastasie ega Delphine ei kannatanud kunagi puudust, vastupidi Goriot oli õpetanud neid lubama endale kõike mida nad vaid soovivad. Lastena olid neil kõige paremad õpetajad, nad käisid ratsutamas ning neil oli oma sõiduk. Hr Goriot oli olnud see, kes oli upitanud vanema tütre Anastasie de Restaud majja ning noorema Delphine'i Nucingerile. Goriot'il oli juustega täidetud medaljon, mille ühele küljele oli graveeritud Delphine ja teisele poolele Anastasie. Oma tütarde kohta rääkis ta ainult head. Väimehed ei suhtunud hr Goriot'i hästi. Algul, kui veel Buonaparte'd valitsesid oli sünnis, et see vana üheksakümne kolmanda aasta revolutsionäär neid külastab kuid olukord muutus kui Bourbonide naasid võimule. Peale seda, tütred võõrandusid isast
1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer’i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin’i soovitust abielluda Victorine’iga, kes peagi tänu Vautrin’ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakkab Eugene’i suhtuma kui oma poega. Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on sü...
kutse ballile, kus viimane armub Goriot´ tütresse, Anastasiesse. Anastasie kutsub Rastignac´i endale külla. Victorine valmistub minema oma isa juurde, et tema südant pehmendada. Ta teeb seda igal aastal, aga tulutult. Ka see kord saadetakse ta tagasi, ilma, et ta oleks oma isa näinudki. Eugene läheb külla proua de Restaud´le, kus leiab eest viimase armukese Maxime´i ja abikaasa. Teda võetakse väga külmalt vastu ja tema oskamatu käitumise tõttu palub härra de Restaud teenritel teda teinekord enam sisse mitte lasta. Eugene läheb oma sugulase Bauseant´i juurde, kust leiab eest vikontessi koos viimase armukese markii d´Ajuda-Pintoga (viimane on peagi abiellumas, millest vikontess veel midagi ei tea). Vikontess räägib Eugene ´ile seltskonda pürgimise saladustest ja ka sellest, kuidas tütred isa Goriot´i hülgasid. Eugene palus oma perekonnal saata talle oma viimased säästud, et ta saaks seltskonnale vastav välja näha
A.Puskin. "Jevgeni Onegin" tantsis ja jättes Lenski tagaplaanile pani noore romantiku vere keema ja armukadedus lõi lained. Selle ajendil kutsus ta ka Onegini Jevgeni Onegin vs Tatjana duellile. Vladimir Lenski vs Olga J.W.Goethe. "Faust" Teoses toimuv on Venemaal. Aristokraatitel pidev pidu ja pillerkaar. Faust teadlane, kuradi ettur Aadlik Jevgeni Onegin, sab kõrini sellisest elust. Surnud onu Mefistofeles pärandab talle mõisa, mis asub Leningradist väljas maal. Seal tutvub Saksamaalt tulnud noore poeediga, kellega ta saab tuttavaks Teadlane, kes on hea ja siiras, ta on edukas ja tal on palju õpilasi, ning kelle armumist ta kõrvalt vaatab. Tema sõber Vladimiri kuid tunneb, et pole maailma jaoks midagi h...
endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Hea südamega, intelligentne, pole pealetükkiv, jahtis kuulsust ja raha. Horace Biancon Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe pansionaadi toapoiss Sylvie pansionaadi toatüdruk Härra Poiret pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu, heasüdamlik siseselt aga väliselt külm ja jäine, uhke. Vikontess de Bauséant Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Heasüdamlik, suursugune, heade kommetega. Stendal Pärisnimeks oli Henri Marie Beyle. Pärit Genoble'st. Vanaisa mõjutas Stendali vabariikluse suunas. 15a astus Napoleoni sõjaväkke
Järgmisel päeval läks Eugéne Anastasie juurde. Pidi jalgsi minema, pidi ettevaatlik olema, kuid siiski määris saapad, püksid ära, pidi puhasta laskma, jõudis halva tujuga krahvinna juurde. Tundis teenrite põlgust, sest nad nägid kuidas ta jalgsi tuli. Anastasie ei võtnud teda kohe vastu. Isa Goriot oli ka seal, jäi peaaegu vankri alla. Anastasie tervitas Maxime de Trailles´i, kes käitus Eugéne vastu halvasti. Kui härra de Restaud tuli, tutvustas Anastasie teda kui tähtsat inimest. Maxime ei käitunud enam nii halvasti. Anastasie ei tahtnud Eugéne'ga suhelda, kutsus Maxime kõrvale, krahvil oli temaga paljust rääkida. Kui Eugéne mainis isa Goriot', tekkis imelik olukord, lõpuks läks Eugéne ära, krahv palus, et teenrid teda enam sisse ei laseks. Eugéne sai renditõlda, päästis riided vihma käest. Läks proua de Beauséant juurde. Sai teada, et on teine samanimeline auväärt perekond veel Pariisis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
