Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rene Descartes - filosoofia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
descartes, geomeetria, 1596, üheaastane, saata, köha, noorest, peast, hommikul, ärkama, magada, tumedad, katoliiklane, puuga, metafüüsika, oksad, teadused, vilju, usaldada, iseenese, intelligentsed, meeltega, eraldatuses, öelnud, kuut, imestus, vihkamine, rõõm, kurbus, meditatsioonid, esimesest, 1641, printsiibid, 1644Descartes ja Locke René Descartes Elas aastatel 1596 1650 Prantsuse filosoof, matemaatik ja teadlane Peetakse esimeseks tänapäeva filosoofiks Ta oli 17. sajandi ratsionalismi isa Kuulus ütlus : "Cogito ergo sum,, - "Mõtlen, järelikult olen (olemas)" John Locke Elas aastatel 1632-1704 Inglise filosoof Empirismi peamine põhjendaja Moodsa tunnetusteooria kritiseerija Materialistliku sensualismi rajaja Suure pedagoogika teoreetik Kaine mõistusega, tagasihoidlik, tõsine ja kaalutlev inimene.
Rene Descartes 31. märts 1596 – 11. veebruar 1650 Ketriin Antson Elust Sündis La Haye külakeses, 1967.a kannab nime Descartes Prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane 17.sajandi ratsionalismi isa 1629. aastast elas Hollandis Kirjutas töid filosoofiast, optikast, geomeetriast ja hinge loomusest Lahkus Hollandist 1649. aastal 1650. aastal suri kopsupõletikku Descartes väitis, et kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda, et ta on - Cogito ergo sum Elust
Tartu Kivilinna Gümnaasium RENÉ DESCARTES Ander Troost 11e Tartu 2010 Sissejuhatus 1. Sissejuhatus..............................................................................3-4 2. Rene Descartes'i eluloost ja loomingust...................................4-6 3. Descartes'i meetodid...............................................................6-10 4. Descartes ja jumala olemasolu..............................................10-12 5. Kokkuvõte.............................................................................12-13 6. Võrdlus teise filosoofiga.......................................................13-14 7. Kasutatud kirjandus....................................................................15 2 1.Sissejuhatus Oma uurimustöö teemaks valisin filosoof René Descartese
Rene Descartes LÜHIKE ELULUGU Rene Descartes (15961650) oli Prantsuse filosoof. Sündis 31.03 pere kolmanda lapsena. Isa oli jurist, ema suri aasta pärast Rene sündi. 10.aastaselt alustas õppimist jesuiitide kolleegiumis (range kasvatus). Huvitus füüsikast, matemaatikast ja loomulikult filosoofiast. Õppis seal 8 aastat. 1614 astub Poitiersi ülikooli, mille lõpetas juristina. Peale lõpetamist tegi ohtralt reise üle terve Euroopa. Descartes ise hiljem väitis, et tema haridus andis talle vähe sisu ja et vaid matemaatika oli andnud talle teatud teadmisi. Hollandis viibides astus sealsesse armeesse, hiljem oli Baieri armees elukutseline sõdur. Kohtumine arsti ja loodusteadlase Beckmanniga ajendas teda hakkama tegelema teadusega. 1619 näeb Descartes kolm unenägu, mis olevat andnud mõista, et hakka ometi teadlaseks- nii on maailmal sinust rohkem kasu. Seejärel Descartes loobus sõdurielust, kuid mitte reisimisest. TEOSED
..................................................9 Kokkuvõte........................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus.............................................................................................11 2 Sissejuhatus Oma referaadi teemaks valisin filosoof René Descartese. Ta oli kuulus prantsuse filosoof, matemaatik ja teadlane, kes elas aastatel 1596 1650. Descartese arvates filosoofia sarnaneb puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Descartest peetakse üldiselt esimeseks tänapäeva filosoofiks. Tõepoolest, umbes 50 aastat tagasi enamik filosoofe oleks öelnud, et Descartes oli esimene oluline filosoof pärast Aristotelest
1. René Descartes [dekart] sündis 1596. aastal La Haye Tours'i lähistel ja suri 1650. aastal Stocholmis. 2. René Descartes oli prantsuse filosoof ja loodusteadlane ühtlasi ka kirjanik. Õppis jesuiitide kolleegiumis, oli mõnda aega sõjaväes ohvitseriks. Noorena reisis, hiljem elas tagasitõmbunult, vältis inimeste seltskonda, muutis pidevalt oma aadressi, sõpradega suhtles kirja teel. "Teadusliku maailma" esimene filosoof. Valdas töid suhteliselt vähe. Oli suveräänne ja mitmekülgselt andekas loov uurija, kuid mitte traditsiooniline õpetlane. Suri Rootsis kopsupõletikku
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Kairi Õunapuu RENE DESCARTES FILOSOOFIAKÄSITLUS JA I MEDITATSIOON REFERAAT Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA ALUSED Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI11/21 Juhendaja: lektor Endel Mesimaa Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................. 2 1. Meditatsioonide lühitutvustus.......................................... 3 2. Mõtisklusi Esimesest Meditatsioonist................................. 6 Kokkuvõte...........
FILOSOOFIA Püha Augustinus, Aquino Thomas, Rene Descartes, Pierre Abelard, Francis Bacon, Benedictus Spinoza PÜHA AUGUSTINUS Eluaeg: 45 saj p.Kr Rahvus: Alziirlane Tsitaat: ,,Issand, muuda mind karskeks, kuid mitte kohe" Teosed: Pihtimused; Jumalariigist Fiosoofia olemus: Kõigepealt hakkas ta manih heistiks (ehk prohvet Mani pooldajaks), mille
Lihula Gümnaasium Rene Descartes Referaat Õpilane: Gert Kindel 10. klass Lihula 2009 R ene Descartes lad. Renatus Cartesius sündis 31. märtsil 1596.aastal Touraine´i provintsis La Haye linnas rikka aadliku perekonnas. Rene teisel eluaastal suri ta ema, kuid tänu tublile imetajale kosus väike tervislikult väga nõrk Rene kiiresti ja jäi ellu. Descartes´i vaimuanded avaldusid juba varakult ja isa saatis oma kaheksa-aastase poja just alles mõne aja eest Henri IV poolt La Fléche.is asutatud jesuiitidekooli. Koolis said Rene õpetajateks jesuiidid, kes olid ta tulevased verivanelased. Poisile ei meeldinud koolis õppida
· Teatriiidolid (idola theatri) meeldima hakanud seisukohad saavad omaseks (horoskoop) · Baconi arvates on kolme liiki teadlasi: · A) empiirikud nagu sipelgad · B) dogmaatikud e ratsionalistid nagu ämblikud · C) empiristid on nagu mesilased · B arvates peab uurima küllaldast hulka ning piisavalt mitmekesiseid fakte · Saadud andmed tuleb panna avastamistabelitesse · Avastamistabelite alusel teeme me üldistused DESCARTES · Rene Descartes (1596-1650) oli prantsuse filosoof, matemaatik ja loodusteadlane ratsionalismi rajaja · Ratsionalism on arusaam, et tõsikindel teadmine pärineb mõistusest enesest, olles sünnipärane · Nii nagu Francis Bacon, vastandus ka D keskaja mõtlejatele ennast · "Kuigi minu kasvatajad ei ole mulle õpetanud midagi tõsikindlat, olen ma siiski tänulik selle eest, et tänu neile seadsin ma kõik kahtluse alla"
Kes seda suudab mõista, mõistab kõike. Tegelikkus e Platoni jaoks ideedemaailm on tabatav ainult mõtlemise abil. Meeltega on võimalik tajuda vaid näilikku, nagu koopasse suletud vangid näevad ainult varje. Et küündida tõsiolevani, peame püüdlema tegelikkuse selle taseme poole, mis on meie selja taga ja mille peegeldus on see meeltega tajutav näilisus, varjutegelikkus. Alles mõtlemise abil saavutatud muutumatud ideed teevad tegelikkuse mõistmise võimalikuks. KEHA JA VAIM: Rene Descartes: Descartes ei eita materiaalsuse olemasolu, ta usub, et olemas on nii keha kui vaim, mis on omavahel tihedalt seotud. Ta leiab, et hingel pole loomupäraselt mingit seost ruumilise ulatuvuse, mõõtmete ega muude mateeria omadustega, mis iseloomustavad keha. Tema arvates on hing seotud vaid keha organite tervikuga, see tähendab, et kui eraldada mingi osa keha tervikust, lahkub hing kehast, kuna sel juhul on keha organite omavaheline seos hävitatud.
autoriteete. Uskus, et teaduslik mõtlemine, ja üldse mõistus, peab igasugustest iidolitest vabanema. See olevat tõe tunnetamise eeldus. Tunnistas üksnes induktsiooni. Induktsioon -- uurimismeetod, mille käigus üksikutelt faktidelt minnakse üldistele alustele. Deduktsioon -- uurimismeetod, mille käigus üldistelt alustelt liigutakse üksikfaktidele. Tänapäevane, s.o. matemaatiline loogika tunnistab ainult deduktsiooni. 7 RENÉ DESCARTES (15961650) Olulisemad tööd: essee ,,Meditatsioonid esimesest filosoofiast" ja raamat ,,Arutlus meetodist". Ratsionalist. Tõe tunnetamise eelduseks on kahtlus. "Cogito, ergo sum" [Mõtlen, järjelikult olen]. Kõigepealt on tõsikindel, et kahtleja on (olemas). Teadmise tõsikindluse annab Descartes'i arvates matemaatiline korrektsus. Descartes uskus, et maailmal on üksnes kaks asja: res cogitans (mõtlev asi) ja res extensa (ulatuv asi). Neid ühendab jumal (n.-ö
Vangid aheldatud, saavad ainult vastu koopa seina vaadata, nägid varje ja hääli ja arutasid seda omavahel. Üks vang vabaneb, liigub koopasuu poole, alguses valgus (päike) pimestab, siis näeb teisi inimesi, siis näeb puu varju, siis näeb alles päikest (reaalsus). Vang läheb tagasi koopasse ja räägib teistele vangidele, et nad pidasid illusiooni reaalsuseks. Oleksid vangid vabad, oleksid tapnud selle mehe. Platoni järgi matemaatika ja geomeetria aitab tabada eidoseid. Filosoof vaba askeldustest, soovidest. Platon tunnetab keha kui vanglat. Inimene on hing. Nägemine, kuulmine jt tunded on petlikud. Matemaatikud on õnnelikud, ei tundnud füüsikat. Hinge saatus: Hing luuakse - hing ideede maailmas (hing näeb selgelt eidoseid) hing kehastub (keha hinge vangla, hing hakkab meenutama, mis ta ideede maailmas koges) hing uuesti ideede maailmas hing kehastub (10 000 a. pärast, filosoofidel 3000 a. pärast).
10. Uusaja filosoofia tekkimine Descartesi mõtlemise läbi, subjekt-objekt suhe. Descartes (1596-1650): Descartes'i järgi peab metafüüsika andma teadmistele vundamendi, olema teadmiste-puu juureks. Nüüd on otsustav ülesanne selles, et rajada filosoofia kaheldamatutele aksioomidele [aksioom-aluseks võetav seisukoht, mida ei tõestata]. Senised metafüüsika konstruktsioonid ei kõlvanud selleks. Et mitte rajada teadmiste süsteemi näivatele eeldustele, rakendas Descartes metoodilist kahtlust. Kas filosoofia saaks rajada meelelisele kogemusele? See tundub ju vahetuim. Kuid meeled petavad meid vahel, ka unes tundub meile, et teeme midagi jne. ... ,,Mõtlen, järelikult olen" (Cogito, ergo sum) ongi uusaegse pöörde moto ja tulevase ratsionalismi lähtekoht. Mõtlemine alati millestki + see, et mina mõtlen. Siit hakkab kujunema uusaega määrav subjekt-objekt suhe, mis viib ka teaduste tormilise arenguni. SUBJEKT (kr. hypokeimenon)
õhele inimesele Riigi institutsiooni eesmärgiks on rahu ja turvalisus, see välhendab tema õigust otsustada nende tagamiseks vajalike vahendite üle. Vabadusest ja religioonist vabadus tähendab vastaseisu pouudumist Vabaduse mõistet ei saa kasutada liikumatute objektide suhtes Hobbes kartis kõige rohkem kirikut Ta oli nõus erinevate religioonide eksisteerimisega, kui need asetasid ennast kindlalt tähtsuselt riigi alla. RENE DESCARTES Sündis 31.märts 1596 hollandis suri 11 veb, 1650 Stockholmis kopsupõletiku 1606 asus õppima jesuiidide kollegiumisse 1616 sai ta õigusteaduste diplomi Poitiers'ist 1628 läks teenima Hollandi Nassau Maurice'I armeesse Looming: 1633 ilmus Traktaat maailmast ja valgusest, milles toetas Gakukeu avastust maakera pöörlemisest 1638 avaldas raamatu Arutlusi Meetodist mis sisaldas kolme esseed matemaatika ja teaduse teemadel "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" avaldati koos kuue filosoofi ja teoloogiga.
Monaad- substantsi jõud, looduse hingeline aatom "Confessiones" ("Pihtimused") "De civitate Dei" ("Jumalariigist") vt augustinus "Summa contra gentiles" ("Summa paganate vastu") vt aquino thomas "Opus maius" ("Suurem teos") vt roger bacon "De docta ignorantia" ("Õpetatud mitteteadmisest") vt Nikolaus Kusast "Instauratio magna" ("Suur taaselustamine") vt Francis Bacon "Discours de la méthode" ("Arutlus meetodist") vt Rene Descartes "Tractatus Theologico-Politicus" ("Teoloogilis-poliitiline traktaat") vt Spinoza "Theodizee" vt Leibnitz
Õhu paisudes tekivad tuli, kivid, muld. Maad kujutatakse kettana, peal on võlv. Kõiksust nimetab kosmoseks (). PYTHAGORAS (570(582)-490) Matemaatik, astronoom, filosoof. Sündis Saamose saarel. Tutvub Mileetose koolkonnaga. Külastab Egiptust, muistset Orienti. Hiljem rändab Alam-Itaaliasse (Eelea) ning rajab Krotoni linna usulise salaühingu, millest kasvab välja koolkond oma aja tarku. Ei tegelenud matemaatikaga matemaatika pärast. Tema meelest on alge tuli, maa, õhk ja vesi. Arv ja geomeetria on omavahel seotud. Tuli=tetraeeder, maa=kuup, õhk=oktaeeder, vesi=ikosaeeder. Maailma tegelik olemus on arvudes. Kui arv on maailma olemus, siis peab kõik olema matemaatiliselt väljendatav. Aineline printsiip asendub vaimsega. On üks Platoni filosoofia allikaid. Mis on asjade olemus? Maailmasisene liikumapanev vastuolu seisneb paaritute ja paarisarvude vastuolus. Paarisarvud on jagatavad, seega ebatäiuslikud. Paaritud arvud ei ole jagatavad, on lõplikud ja seega täiuslikud
Jumala olemus on inimestele ja isegi inglitele tundmatu. Piiblit tuleb mõista allegooriliselt. Lähtudes Platonist, väitis ta, et üldine on oma olemuselt varasem kui üksik. 15 (L6) SKOLASTIKA Varaskolastika u aastani 1200 (nt Eriugena). Kõrgskolastika XIII-XIV saj, (nt Aquino Thomas) Hilisskolastika alates XV saj. Ülikoolis oli neli teaduskonda. Kunstide teaduskonnas õpetati seitset vaba kunsti: trivium: retoorika, grammatika ja dialektika; quadrivium: geomeetria, aritmeetika, muusika ja astronoomia. Peale neid võis õppida kas arsti-, usu- või õigusteaduskonnas. Õpetati loegute ja dispuutidega. Usu ja mõistuse vahekorrast: 1. Credo quia absurdum (Tertullianus). 2. Intellego ut credam (Eriugena). 3. Credo ut intellegam (Anselm, Thomas). UNIVERSAALIDE VAIDLUS: Kas universaalid (üldmõisted) on reaalsed objektid või on nad nimetused, mis tähistavad individuaalsete asjade teatavaid ühiseid omadusi?
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teosei
611 546 e.Kr · ONTOLOOGIA ehk olemisõpetus. · Oli Thalese kaasaegne kaasaegne ja kaaslinnlane. · Vaimufilosoofia. Mis on vaim? Mis eristab inimteadvust · Neid nimetatakse sõpradeks ja sugulasteks. Ilmselt oli arvutist? Thalese õpilane. · Religioonifilosoofia · Ta on kirjutanud geomeetria õpiku, teinud taevagloobuse · Filosoofia ainevaldkonnad eelkäija. · ANTROPOLOOGIA ehk õpetus inimesest. · ANAXIMANDROS · Moraalifilosoofia, eetika ehk õpetus sellest mis on hea. · Joonistas esimesena maailma kaardi. · Ajaloofilosoofia püüab haarata ajaloo olemust ja mõtet. · Ilmselt babüloonlaste eeskujul. · Poliitiline filosoofia, on teadus sellest kuidas ühiskonnad · ANAXIMANDROS
'lihtsate loomuste' juurde, mis peavad olema vahetult mõistetavad. Descartes'i lähtepunktiks on aga kahtlus, ta otsib meetodeid, milles ei saa kahelda. Autoriteet, komme või harjumus pole piisav, et kahtlemisest loobuda. Kahtluse-meetodi teel jõuab filosoof kõige evidentsema (ilmsema) juurde ja selleks on eneseteadvus. 'Mõtlen, järelikult olen olemas.' Mu enda olemasolu on täielikult väljaspool kahtlust, sest vastasel juhul ei saakski ma ju kahelda. Eneseteadvus on vundament, millele Descartes oma filosoofia rajab. Descartes väidab, et ideed võivad pärineda teadvusest endast, välismaailmast või mingilt kõrgemalt astmelt. Sellest tulenevalt jõuab ta Jumala tõestuseni. Jumal ei saa olla seotud välismaailmaga, kuna välismaailm ei ole võimeline selgeid kujutulusi vahedama ning ka iseendast lähtudes ei saa teadvus Jumala kujutlust luua, kuna Jumalal e millelgi täiuslikul ei ole kahtlemisvõimet. Ratsionalisti teeb Descartes'ist idee: tõene saab olla üksnes loogiline ja
...................................................................... 19 Skolastika................................................................................................................................. 23 Renessanss............................................................................................................................... 24 Francis Bacon..........................................................................................................................25 Rene Descartes.........................................................................................................................26 John Locke...............................................................................................................................28 Valgustusaeg............................................................................................................................29 Prantsuse valgustus...............................................................................
Hermeneutiline situatsioon, def? „situatsiooni koht, milles me leiame end olevat varasemast päritu suhtes, mida meil tuleb mõista. Olla mõjutusajaloost mõjutatud tähendab olla mõjutusajaloos. See refleksioon pole aga lõpule viidud. Olla ajalooline tähendab olla mitte omada lõpule viidud eneseteadmist. „Mina“ on ajalooliselt kujundatud. Absoluutset transparentsust ei saa saavutada „mina“ suhtes. Subjektiivsus-filosoofia kriitika. Lk 198. Subjekti filosoofia rajas Descartes. „Mõtlen järelikult olen“ – metoodiline kahtlus; kahtlus leiti isenndas. Ajalootu eneseteadmine – mõte, et kõiges muud ma võin kahelda, aga isennast ma tunnen, kaheldamatult ja tõsikindlalt. Tõsikindel eneseteadvus on subjekt; subjekt on alla-asetamine, selleks kindlaks fundamendiks on eneseteadvus. Uusaegne filosoofia toetub sellele ja ka uusaegne teadus; meetodiusk toetub sellele, et meetodi kasutaja on iseendast teadlik. Descartes aga eksis! Cogito pole ajaloost
MEDITATSIOONID ESIMESEST FILOSOOFIAST , kus tõestatakse Jumala olemasolu ning erinevus inimese hinge ja keha vahel René Descartes Tõlkinud Andres Luure ESIMENE MEDITATSIOON Arvamustest, mida saab kahtluse alla seada. Märkasin juba mitu aastat tagasi, kui palju eksiarvamusi ma olen nooruses tõe pähe omaks võtnud ja kui kahtlane on kõik, mis ma nende peale hiljem olen ehitanud, ning taipasin, et kui ma tahan
mingi inimesi vägivalla või surmaga ähvardav jõud. Selleks inimesed lepivad kokku kehtestada selline võim, millele igaüks alluks kõigi ühise hüvangu huvides. Ühiskondlik leping loob riigi. Riik on kunstlik moodustis. Kõrgema võimu tasude ja karistustega pannakse riigimonstrumi osad liikuma, [kõrgeim] võim on riigikoletise hing. Naturalistlik riigikäsitlus. Lisaks sellele, H. seostas riigi rajamise ja säilitamise seadused geomeetria ja aritmeetika seaduspärasustega. Ta loobus täielikult Aristotelese riigikäsitlusest, mille järgi riigi olemasolul oli sihilik põhjus inimolemise eesmärk ehk telos. H-i riik on välist rahu ohustavate loomulike tungide üle valitsemise vahend, rahu säilitamine on riigi ülim otstarve. [?:] [9] Inimesed võisid riigi vastu kaitsta oma vara ja elu [vrdl ref: väga piiratud ning üksnes "üldkollektiivne"].
= Sekundaarsete kvaliteetide idealism. Ka Rene Descartesi järgi ei saa meeli alati usaldada - meeled informeerivad meid sellest, mis on kehale kasulik või kahjulik, ent nad ei anna meile aimu asjade olemusest. Kui me kasutame oma mõistust ning tungime läbi meelte poolt edastatud andmete, siis millise maailmani me jõuame? 55. Kaks maailma (pilti) Descartesi järgi on maailmas vaid ulatusega asjad. Kõik muu on meelte poolt lisatud. Descartes ja tema kaasaegsed lõid niiviisi lõhe või duaalsuse kahe maailma(pildi) vahel, millest me pole vabanenud tänini: - maailm nagu ta on antud meile (see igapäevane värviline, soe, lõhnav, kärarikas maailm) /ilmnev pilt/ - maailm nagu ta päriselt on (maailm, mis koosneb füüsikalistest osakestest ning jõududest) - seda, milline maailm päriselt on, saame teada teaduse vahendusel /teaduslik pilt/ 56. Teaduslik pilt ja ilmnev pilt
võimalikkuse tingimused. Mida kujutavad endast meeleliuse puhtad vormid? Need on ruum ja aeg. Ruum ja aeg on viis, kuidas meie tajume nähtusi ajalises-ruumilises. Et midagi konsteerida, peab olema ruumilisus. Ruumilisus on eeldatud võimalikkuse tingimus, et rääkida matemaatikast või konstrueerida mõisteid jne. Ruum ehk aprioorne ehk kogemusest sõltumatu, mis seal on üldine paratamatu paratamatus, siis ka rakendub empiirikale. Nähtumused peavad koosklastuma sellega, mida geomeetria räägib, sest see näited meile viisi, kuidas nähtused olla saavad. Hinnaks on see, et teadus ei kirjelda asju iseendast, vaid asju meie jaoks. Aritmeetika puhul on tegemist järjestustega ehk aeg ongi järjestus, aeg on see üheteisele järel eksisteerimise dimensioon. Aritmeetika on arvujajadega kirjeldav järjestus. Vorm on aeg ja ruum, aga sisu on aistinguline. Võtta puhas meelelisus, kaemuses on materiaalne objekt. Kui võtta kõik aistingud ära, siis jääb alles puhas vorm ja aeg
mõjusuhted.Ilmselt on techne Platonil paljuvormiline asi. Ta kasutab techne mõistet kaheti: 1) järgides eelnevat traditsiooni; 2) pannes sõna tähendusele uusi piire, seda oma süsteemile vastavalt ümber mõtestades. Platoni eelses traditsioonis kasut. sõna techne tähenduses teadmine, sellele vastav oskus või suutlikkus ja sellele omakorda vastav toimimine. Techne`t võis kasutada ühtviisi nii teoreetiliste teaduste kohta, nagu geomeetria või astronoomia, kui ka praktilist laadi oskuste kohta, nagu on seda mis tahes sepatöö. Kindlasti on techne ka meditsiin, mis kõiki kolme 9 komponenti kõige esinduslikumalt ühendab. Platonil esineb arstitehnika, kokatehnika, kõnemehetehnika, dialektikutehnika, inimene peab võimlema tehnika järgi ja õppima tehnika järgi
17.sajandil tuli esseistlik- humanistlik proosa. Hakkab muutuma mõneti keerulisemaks, väljenduse vabadust ja avarust enam niipalju ei ole. Järjest enam hakkab tulema filosoofias traktaadilik-teaduslik kallak. 1630ndad, klassitsismi algus. Klassitsism - mõistuspärasus, kus umbusaldati kirgi ja tundeid, arvati, et mõistus peab valitsema elu. Alates 1630ndate keskpaigast. Arukus oli olline, kus filosoofiline arutlus kaldub teaduse poole. Rene Descartes on üks kuulsamaid sellise filosoofia esindajaid, 1630ndatel, traktaat "Arutlus meetodist" (1637). Tegeles ka loodusteadustega. "Discrours" (diskursus, diskurss) on descartes'likkus. Teooria suur tähtsustamine, meetodid, need tulid nö sõnavarasse just 17.sajandil. Ei olnud kiriku doktriiniga vastuolus. Looduse mahasurumine ja sellest eemaldumine. "Cogito ergo sum" on Descartese kuulus lause, mis sisaldabki kogu tema filosoofiat "mõtlen - järelikult olen olemas"
seda halvem reaalsusele! Põhjuseid sellisele rangele idealistlikule lähenemisele võib olla mitmeid: ühelt poolt oli Kreeka arvamusterohke demokraatia langenud range distsipliiniga Spartale, teiselt poolt oli oma mõju kindlasti ka täppisteadustel ja matemaatikal. Platon ei võtnud oma kooli (Akadeemiasse) vastu kedagi, kes polnud õppinud geomeetriat, Akadeemias õppis tema eluajal ka kaks kõige olulisemat tolleaegset matemaatikut ja astronoomi, täppisteadused ja eriti geomeetria nõuavad inimestelt võimet hoomata ideaaltüüpe (näiteks täisnurkne kolmnurk on ideaalne kujund, ideaaltüüp, mida ei ole võimalik luua). Samamoodi püüab Platon kirjeldada seda, mis on riik ideaalselt, mis on riigi idee, mis on riigile olemuslik. Ta püüab kirjeldada põhimõtteid, millest sõltub iga inimühiskond. Ühiskond Ühiskond tekib inimeste vajadustest, mida saab täita ainult siis, kui inimesed üksteist täiendavad.
sellega, siis seda halvem reaalsusele! Põhjuseid sellisele rangele idealistlikule lähenemisele võib olla mitmeid: ühelt poolt oli Kreeka arvamusterohke demokraatia langenud range distsipliiniga Spartale, teiselt poolt oli oma mõju kindlasti ka täppisteadustel ja matemaatikal. Platon ei võtnud oma kooli (Akadeemiasse) vastu kedagi, kes polnud õppinud geomeetriat, Akadeemias õppis tema eluajal ka kaks kõige olulisemat tolleaegset matemaatikut ja astronoomi, täppisteadused ja eriti geomeetria nõuavad inimestelt võimet hoomata ideaaltüüpe (näiteks täisnurkne kolmnurk on ideaalne kujund, ideaaltüüp, mida ei ole võimalik luua). Samamoodi püüab Platon kirjeldada seda, mis on riik ideaalselt, mis on riigi idee, mis on riigile olemuslik. Ta püüab kirjeldada põhimõtteid, millest sõltub iga inimühiskond. Ühiskond Ühiskond tekib inimeste vajadustest, mida saab täita ainult siis, kui inimesed üksteist täiendavad.
Kuuldes ennustajalt, et riigi eelmise valitseja Laiose tapja ülesleidmine vabastab inimesed katku küüsist, hakkab peategelane kiiresti süüdlast otsima, needes tapja ära. Peagi avastab Oidipus aga, et tema ise ongi see tagaaetav mõrtsukas ning et kunagi lapsepõlves talle ennustatud saatus ongi kätte jõudnud - ta on mõrvanud oma isa ja abiellunud emaga! Olukorra koledust ei suuda taluda valitseja naine (st ema) Iokaste, kes lõpetab oma elu enesetapuga, Oidipus ise torkab endal silmad peast ja läks vabatahtlikku pagendusse. Sophoklest huvitab inimese saatus. Näidendi mõte seisneb kreeklastele olulises küsimuses: saatusele vastuhaku võimalikkuses. Lihtsaim on näidendit tõlgendada saatusetragöödiana tehku inimene mis tahes, oma saatusest ei pääse ikkagi. Inimese seisund maailmas on ebakindel. Kedagi ei saa pidada õnnelikuks, enne kui ta elupäevad pole õnnelikult lõpule jõudnud. Sophokles näitab oma tragöödias, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
annaabi.ee 
