TŠEHHI Praha Praha on Tšehhi pealinn ja ühtlasi suurim linn. Prahat peetakse üheks maailma kauneimaks linnaks. Linn on tulvil erinevatest ajastutest pärit vaatamisväärsustest. Igal aastal külastavad seda miljonid turistid. Praha loss (Pražský hrad) Lossil on võimsad trepid, koridorid ja sisehoovid ning muljetavaldav interjöör. Külastage Püha Viituse katedraali Karli sild Sellele keskajast pärit romantilisele sillale tasu jalutama minna eelkõige hommikul - siis on seal vaikne ja mõnus imetleda võimsaid skulptuure ja kaunist vaadet. Raekoja plats astronoomilise kellaga Ajaloolise hõnguga Raekoja platsi võib pidada Praha tõeliseks südameks, mida tasub kindlasti külastada. Karlsteini loss Praha külje all asuv üks Tšehhi sümbolitest - Karlsteini loss, Tšehhi üks tuntumaid arhitektuuripärle. See on kõige kaunim ning enim külastatavaim loss Tšehhis. Loss asub kõrge mäe otsas. Karlstejni loss on loodud ...
16. saj toimus seal esimene võitnud reformatsioon. Tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja oli Martin Luther. Alguse sai jälle seoses indulgentside müügiga. Seal hakati neid juba ette müüma. 1517 naelutas Luther oma seisukohad Wittenburgi lossikiriku uksele (95 teesi) 1) lõpetada indulgentside müük 2) paavst saab kustutada vaid enda poolt määratud karistusi. 3) Munkadel ja nunnadel lubada kloostrist lahkuda. 4) Vaimulikel lubada abielluda. 5) Kaotada pühakute ja reliikviate kultus 6) Keelata tasu võtmine kiriku toimingute eest 7) Lõpetada vaimulike ametikohtade müük 8) Tõlkida piibel rahvus keeltesse Reformatsioon Saksamaal (1517-1555) Põhjused: · Katoliku kirik oli ajast maha jäänud · Vaimulikud ei olnud enam eeskujuks Tegevused: · Martin Luther astus vastu patukahetsuskirjade müügile · Martin Luther lõi Littenbergi lossikiriku uksele enda koostatud 95 teesi · Luther pandi kirikuvande alla Kaasmõju:
Blankenfeld Reformatsiooni tulemused · Ulatuslik usupuhastus Euroopas · Kristluse lihtsustamine · Kapitalismi tekke soodustamine · Rahvusluse tõus · Emakeele areng · Katolikui kiriku uuenemine (mõningal määral) Vastureformatsioon · Katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, mis püüdis takistada kirikulõhe tekkimist · Mõisteti hukka protestantlikud õpetused · Säilitati patukahetsuskirjad, palverännakud, pühakute ja reliikviate austamine ning Neitsi Maarja Kultus · Õppekirjanduse trükkimine · Tugevdati kiriku tsentraliseeritud organisatsiooni ja distsipliini · Tekkisid uued vaimulikud ordud. (nt jesuiidid, tänu kellele jai püsima katoliiklus Poolas ja Prantsusmaal) · Eestisse jõudis usupuhastus läbi Riia u 1523.a. · Usupuhastuse tulemus Liivimaal- põletati kiriku vara ja lõhuti altareid nn. pildirüüste.
Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi kui organisatsioonilisi küsimusi. Paavst Paulus III kutsus 1545. aastal kokku Trento kirikukogu ning tegi kkardinalidele ülesandeks võtta meetmeid vaimulike korruptsiooni ning rahaliste kuritarvituste vastu. Kirikukogu mõistis hukka protestantlikud õpetused (lunastus ainuüksi usu läbi, konsubstantsioon) ning jäi dogmaatilistes küsimustes endistele seisukohtadele. Säilitati ka patukustutuskirjad, palverännud, pühakute ja reliikviate austamine ning Neitsi Maarja kultus. Üheks tähtsamaks vastureformatsiooni meetmeks oli seminaride asutamine vaimulike koolitamiseks ning neile õppekirjanduse trükkimine. Tugevdati kiriku tsentraliseeritud organisatsiooni ja distsipliini, piiskoppide poliitiline ja administratiivne tegevus pidi taanduma usulise ees. Paavst Paulus IV seadis sisse inkvisitsiooni, ketserite jälitamise ja kirjanduse tsensuuri.
Merovingid, karolingid. 1.Merovingide kunst: · 5-7 saj feodalismi kujunemine · Idagoodid rajasid 5. Saj Põhja-Itaaliasse oma riigi pealinnaga Ravennas. Sinna ehitati nende kuningale Theoderichile mausoleum (10-kandiline põhiplaan, alumist korrust ümbritseb kaaristu, mausoleumi katab ühest kivist raiutud kuppel) · Tegeleti käsitööga roomapärased metallist jooginõud, keraamilised ja klaasist esemed. · Kirikuesemed (kastikesed reliikviate hoidmiseks, ristid , vaagnad). Neid valmistati väärismetallist, kasutati barbaritele tuntud tehnikaid (nt kärgsulatusega emaili) ja kaunistamisvõtteid (paelornamentika). · Käsikirjad (tähtsad neis leiduv kirjakunst ja illustratsioonid) usulise sisuga, neid kirjutati ja illumineeriti ,st kaunistati initsiaalide, ornamentide ja figuraalkompositsioonidega. Iirimaa: · Kloostrid (vaimse elu keskused) · 7. Ja 8. Saj kultuurilise õitsengu aeg
Märtrite haudadest olid saanud kokkusaamispaigad, kus kristlased pidasid armulauda ja mälestasid oma pühakuid. Säilmetest oli saanud ainus kokkupuutepunkt pühaku ja inimese vahel. Väga levinud olid lood imetegevatest reliikviatest, mis tegid inimesi terveks ja paremaks. ,,Ja Jumal tegi iseäralikke vägevaid tegusid Pauluse käte läbi, nii et ka tema naha pealt võetud higirätikud ja põllesid viidi haigete peale ja tõved lahkusid neist" (Apostlite teod 19:11-12). Reliikviate järgi oli suur nõudlus, nendega kaubitseti, neid varastati, ka võltsinguid püüti ehtsa pähe maha müüa. Kohad, kus reliikviaid hoiti olid pea alati suurejooneliselt kaunistatud. Veneetsia diplomaat 16 sajandil kirjeldab püha Thomas Becketi hauda järgmiselt: ,,Cantenbury peapiiskop, märter püha Thomase haud on uskumatult oivaline. Haud on hiigelsuur, kuid üleni kaetud puhtast kullast plaatidega; aga kulda on vaevalt näha, sest seda katavad hinnalised vääriskivid, nagu safiirid
Katoliiklus tuleneb kreeka keelsest sõnast "universaalne" ehk katolitsism, on kristluse levinuim usutunnistus. Vaimuliku peaks on paavst. Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. Katoliikluse aluseks on Piibel koos deuterokanooliliste raamatutega ehk apokrüüfidega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele, eriti Maarjale ning ka reliikviate kultus. Tsentraliseeritud ja hierarhiline kirik, kellele kuulub ainuõigus Piibli tõlgendamisel ning ka inimese enda aktiivse rolli tähtsustamine õndsakssaamise nimel. Õigeusk on üks kristluse kolmest põhiharust katoliikluse ning protestantismi kõrval. Ortodoksid peavad kristluse algseks kujuks just õigeusku. Õigeusu kirik vastandab end Rooma katoliku kirikule ja paavstile. Õigeusu kirik kasutab enda kohta nimetust "õigeusk" või "ortodoksne"
● Ümarkaared ● Silindervõlv ● Ehitiste täiendamine tornidega ● Kaks torni läänefassadil kummalgi pool portaali, üks piki- ja põikihoone ristumis- kohas ● Piilarid ● Torne võis olla ka rohkem, need võisid kaitset pakkuda Romaani stiil ● Romaaniaegse basiilika põhiplaan oli keerulisem kui varakristlikel kirikutel. ● Kooriruumi lisamine ● Kiriku põhiplaan muutus ladina risti kujuliseks ● Apsiid - kiriku kõige püham paik (reliikviad) ● Krüpt - keldriruum (reliikviate hoidmise koht) Bjernede kirik Taanis https://www.youtube.com/watch?v=Our23yp8 fJo Notre-Dame-la-Grande Mainzi toomkirik Pisa toomkirik ja kellatorn Gooti stiil ● Ladina risti kujuline põhiplaan ● Kõrged hooned (kirikud) ● Saledad tornid läänefassaadil ● Kitsas haritorn nelitise kohal ● Teravkaar ● Roidvõlvid ● Üksikosade ja terviku pürgimine kõrgusesse Gooti stiil ● Tugipiilarid ● Tugikaared ● Seinad ja võlvid ei pidanud enam olema nii
· Dominiiklasi tunti kui jutlustaja vendi ning nende kuubede järgi ka kui musti vendi. · Nad panid suurt rõhku haridusele. Pühakud · Jumala armust said inimesed osa läbi pühakute. · Pühaku staatuse oli andnud neile tugev usk jumalasse. · Kuulsaimad pühakud olid Apostlid, Peetrus, Paulus, Benediktus, Franciscus ja Dominicus. · Arvati, et pühakutega seotud esemed, reliikviad, omavad jumalikku väge. · Neid hoiti kloostrites ja kirikutes. · Tähtsamate reliikviate juurde võeti ette palverännakuid. http://en.wikipedia.org/wiki/File:St._Yves.JPG Ketserid · Keskajal leidus ka usuvoole, mis olid kriitilised kiriku suhtes. · Selle usu kandjaid kutsuti katariteks ehk ketseriteks. · Väga populaarsed olid nende vaated Lõuna-Prantsusmaal. · Katoliku kirikule ei meeldinud ketserite väljaütlemised. · Ketserite vastu peeti mitu ristisõda. · Ketserlusega võitlemiseks loodi spetsiaalne kohus-inkvisitsion.
Katoliiklus (kreeka sõnast (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana.Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. Kirikupea on Rooma piiskop ehk paavst, keda peetakse Kristuse maapealseks asemikuks. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele ning reliikviate kultus; tsentraliseeritud ja hierarhiline kirik, kellele kuulub Piibli tõlgendamise ainuõigus, ning inimese enda aktiivse rolli tähtsustamine õndakssaamise nimel. Katoliikluse aluseks on Piibel koos apokrüüfidega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon; neid käsitab katoliiklus Jumala vahetu ilmutuse allikaina.Katoliikliku õpetuse järgi moodustavad Kristuse lepitussurm inimkonna pattude eest ja pühakute heateod jumaliku armuvara, mida katoliku kirik jagab oma liikmetele seitsme
suhtumises moraaliküsimustesse, sh abielulahutusse, aborti, pereplaneerimisse, homodesse, vaimulikel on keelatud abielluda, vaimulikeks võivad olla vaid mehed jne). · Katoliku kiriku hõlma all tegutsevad ka mitmesugused vaimulikud ordud ja organisatsioonid (sh munga- ja nunnakloostrid). · Siiani on katoliiklastel püsinud pühakutekultus (eriti austatakse Neitsi Maarjat), reliikviate austamine, tehakse palverännakuid (nt Rooma, Jeruusalemma). · Katoliiklikud preestrid Eestis on praegu enamuses lõunamaadest (Tsiili, Itaalia, Hispaania, Honduras) või poolakad, kolm vaimulikku on Eesti päritolu, nunnad pärinevad enamikus Indiast. · Hinnanguliselt oli 2006. aastal Eestis ligi 6000 katoliiklast, moodustades nõnda 0,4% Eesti elanikkonnast. · SAKRAMENT kristlikus kirikus maagiline talitus, mille eesmärk on vahendada Jumala armu.
18.saj.lõpul. Uusgootika (neogootika) hiilgeaeg oli 19.saj. keskel, püsis mõnedes maades 20.sajandini. Selles stiilis loodi õeliselt ilusaid romantilisi ehitisi. Ristiusu kiriku üldsõnu. Reliikviad ja altar. reliikvia--Kristuse või pühakute kehaliikmete, nende riiete või nendele kuulunud esemete oletatavad säilmed,mida hoitakse kirikuis ja kloostrites ja millele omistatakse imettegevat jõudu. krüpt--kiriku kooriruumi kelder reliikviate hoidmiseks ja kasutati ka matuseruumina. Krüptides hoiti vahel ka armulauaveini tagavarasid. Hilisemas kultuuris on kujunenud õudse hauakambri võrdkujuks. urikivi--altari algvorm suure lameda kivi näol, kuhu viidi ohvriande, säilis kristliku altarina mõnedes hästi arhailistes kirikutes. altar--algselt lauakujuline plaat ühel või neljal jalal, hiljem kastitaoline plokkaltar. Alates 13.sajandist lisandub liikuvate tiibadega altarikapp. Alates 16.sajandist
Ruunikivi Merovingide kunst Iirimaa 5.-7. Saj lõi Mirovingide dünastia Frangi riigi. Ristiusk võeti vastu tänu sidemetele Roomaga. Kirik oli olulisel kohal. Idagoodid 5. saj lõpul rajasid goodid riigi Põhja-Itaaliasse pealinnaga Ravenna. Käsitööalade viljelemine jätkus (keraamilised klaasist esemed), mis olid valmistatud põhiliselt kiriku tarbeks (kastikesed reliikviate hoidmiseks, ristid, vaagnad väärismetallist tehtud). Kärgsulatusega enamasti tehtud ja motiividest oli peamiselt paelornamentika. Kristuse või pühakute kehaliikmete, nende riiete või nendele kuulunud esemete oletatavad säilmed, mida hoitakse kirikutes ja kloostrites ning millele omistatakse imettegevat jõudu. Seepärast väga hinnatud ja pidev võitlus selle eest. Pilt 3. Reliikvialaegas
Ja kui nüüd sai tehtud ,,Kristluse" usundi kohta referaat siis sain nii mõndagi selle kohta teada. Levik maailmas Kristlus ehk ristiusk on maailmas kõige levinum usund. Maailmas on kristlasi kokku umbes 2 miljardit ja nad elavad Euroopas, Ameerikas ja Austraalias.Krislus on aja jooksul jagunenud kolmeks põhisuunaks: katoliikluseks, protestantluseks ja õigeusuk.Levinum vool- katoliiklus, omistab suuremat tähtsust pühale pärimusele, pühakute ja reliikviate kultus.Suurim kristluse haru on katoliiklus 900 mln usklikuga.Teisteks peaharudeks on õigeusk ja protestantlikud kirikud. Pühad paigad ja asjad Maailmas on sadu kristlikke palverännakupaiku.Israel on oluline oma sidemete tõttu jeesusega. Roomas asub katoliiklaste vaimulik juht paavst.Piibel koosneb heebreakeelsest Vanast Testamendist ja kreekakeelsest Uuest Testamendist.Uus Testament koosneb 27 raamatust mis, jagunevad nelja ossa
Sellega sattus Eesti kristlike riikide vahele. Kristlus ise jagunes 1054. aastal lõplikult katoliikluseks ja õigeusuks, mis komplitseeris Eesti seisundit veelgi. Luterlus hakkas levima 1520. aastatest. Katoliiklus on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele ning reliikviate kultus. Reformatsioon oli usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. 1523. aastal jõudis luterluse kuulutamine Tallinnasse. See oli ikka veel seesama kristlus, kuid pakkus hoopis teistsugust maailmavaadet ja inimestesse suhtumist.
16. saj toimus seal esimene võitnud reformatsioon. Tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja oli Martin Luther. Alguse sai jälle seoses indulgentside müügiga. Seal hakati neid juba ette müüma. 1517 naelutas Luther oma seisukohad Wittenburgi lossikiriku uksele (95 teesi) 1) lõpetada indulgentside müük 2) paavst saab kustutada vaid enda poolt määratud karistusi. 3) Munkadel ja nunnadel lubada kloostrist lahkuda. 4) Vaimulikel lubada abielluda. 5) Kaotada pühakute ja reliikviate kultus 6) Keelata tasu võtmine kiriku toimingute eest 7) Lõpetada vaimulike ametikohtade müük 8) Tõlkida piibel rahvus keeltesse Teine saksa reformatsiooni liider oli Thomas Müntzer, leidis, et maapealse jumalariigi saavutamiseks tuleb kõigepealt lahendada sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid. Tema seisukohad said saksa talurahva sõja aluseks. (1524- 1526). Suruti maha ja Müntzer hukati. Luther ei kiitnud sellist vastuhakku heaks.
kunstis), millele lisandusid mitmed uued osad. võlvik nelinurkne ala, mis kaetud ristvõlviga nelitis nelinurkne osa, mis tekib pikihoone ja põikhoone ristumisel apsiid altari asukoht koor põikhoone ja apsiidi vahele jääv osa. Tavaliselt mõne astme võrra kõrgem. Koori all on sageli maa-alune kabel ehk krüpt. kooriümbriskäik moodustub külglöövide pikendustest ümber koori ja apsiidi kabel väike kirik või palveruum, kõrvalaltarite asupaik, reliikviate hoiuruum Romaani ajal hakati kirikutele ehitama torne. Tavaliselt kaks torni sissekäigu kohal, üks nelitisel. Torni metallist (või puidust) ülaosa nimetatakse tornikiiver. Romaani stiilis kirikud olid sageli kindluskirikud, st neil oli kaitseotstarve. Romaani arhitektuurile on omane raskepärasus, massiivsus. Iseloomulik tunnus ümarkaar (akende, ukseavade jm juures). Veidi on rõhutatud horisontaalne suund. Kirikutes olid lööve katmas massiivsed tugevad silinder- või ristvõlvid
palvele (araabia keeles adhan) kostub kõrgemalt kaugemale. Aja jooksul lisandusid moseele mitmed ruumid. Eraldi ruumid on erinevatele sotsiaalsetele klassidele, rändajatele, haigetele ja vanadele. Sageli elasid moseedes pühakud ja askeedid - vahel isegi minaretis. Mosees on lisaks eespool nimetatutele veel järgmised osad: Dakka - platvorm, millelt muezzin kutsub palvele peale kutset minaretist. Kursi - laud ja tool koraanile ning selle lugejale. Mosees võivad olla ruumid reliikviate (pühakute säilmete, või asjade) hoidmiseks. Mosee juurde kuulub ka eraldi ala, kus sooritada rituaalset pesemist wudut. Mosee põrandal on vaibad. Sageli, eriti islamiusu pühade ajal, põletatakse moseedes lõhnaaineid. Valgustuseks kasutatakse nii lampe kui küünlaid, kuid neil pole rituaalset tähendust. Pea kohustuslik on ka voolav vesi rituaalseks pesemiseks ja joomiseks. Paljude moseede juurde kuulus (ja Araabia maades kuulub ka tänapäeval) madrasa, mis
Talupojad jagunesid kategooriateks: adratalupoeg, kes tegi teotööd; üksjalg, talupoegade nooremad pojad; vabatalupoeg, maksid koormisi, kuid olid teotööst vabad; maavaba talupoeg, nad ei maksnud talupojakoormisi; vabadik, maata talupoeg ning trääl ehk ori. Täites katoliku kiriku kombeid, sidus rahvas neid pikka aega varasemate arusaamadega. Seda enam, et vanadele vaadetele oli küllalt lähedane pühakute ja reliikviate kultus. Pühalikult hakati lootma samasugust abi, nagu oli harjutud ootama haldjatelt. Austades salaja edasi pühasid hiisi, puid, allikaid, kive ja jõgesid, tuues neile ohvreid. Iseloomulikuks jäi austus esivanemate hingede vastu. Ristiusu kaudu jõudis Eestisse usk taevasse ja põrgusse. Enne ei tuntud ka nõidu, kui kuradi käsilasi, mistõttu algas nende tagakiusamine. Katolikud jumalateenistused olid ladinakeelesed. Alles orduaja lõpupoole hakati preestritelt
hulktanke, kruvikujuline). Neil võib olla mitu rõdu ja terava tipuga katus · Sammaste vahelised kaared võivad olla ümarad, sakilised, teravad, hobuseraua kujuga, https://www.google.ee/url? ristikulehed jne sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&cad=rja&uact=8&ved=0ahUKEwj_k7n0xOPMAhWJCho KHetwAGgQjRwIBw&url=http%3A%2F%2Fwww.kitchendsgn.pw%2Fislamic-mosques-inside · Mosees võivad olla ruumid reliikviate(pühakute säilmete, või asjade) hoidmiseks · Mosee juurde kuulub ka eraldi ala, kus sooritada rituaalset pesemist wudü`d · Mosee põrandal on vaibad · Püha ajal, põletatakse moseedes viirukit · Valgustuseks kasutatakse nii lampe kui ka küünlaid, kuid neil pole rituaalset tähendust · Pea kohustuslik on aga voolav vesi rituaalseks pesemiseks ja joomiseks · Ükski islami reegel ei keela naistel moseesse siseneda, küll aga peavad nad olema seal meestest eraldatud
Katoliiklus (kreeka sõnast (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana.Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. Kirikupea on Rooma piiskop ehk paavst, keda peetakse Kristuse maapealseks asemikuks. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele (eriti Maarja) ning reliikviate kultus; tsentraliseeritud ja hierarhiline kirik, kellele kuulub Piibli tõlgendamise ainuõigus, ning inimese enda aktiivse rolli tähtsustamine õndakssaamise nimel. Katoliikluse aluseks on Piibel koos apokrüüfidega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon; neid käsitab katoliiklus Jumala vahetu ilmutuse allikaina.Katoliikliku õpetuse järgi moodustavad Kristuse lepitussurm inimkonna pattude eest ja pühakute heateod jumaliku armuvara, mida katoliku kirik jagab oma liikmetele seitsme
Tekkisid uued ordud: Tsisterlaste, Dominiiklaste ja Frantsisklaste ordud. Jumala armu vahendasid ka pühakud, kelle tugev usk oli andnud neile jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks. Pühakutes nähti surelike kaitsjaid ja eeskostjaid. Pühakute hulka kuulusid varakristlikud märtrid, kiriku juhtkujud, vagad jutlustajad, ilmalikud valitsejad ja vaga eluga silmapaistvad inimesed. Nendega seostati jumalikku väge kandvaid esemeid ehk reliikviad. Pühakute matusepaikadesse ja reliikviate juurde sooritati palverännakuid. Ketserlusega võitlemiseks lõi kirik spetsiaalse kohtu- inkvisitsiooni. Ülikoolid ja teadus XI-XIII sajandil arenes mitmest Lääne-Euroopa linnakoolist ülikool. Tuntumad ülikoolid oli Salernos (arstiteadus), Bolognas (õigusteadus), Pariisis (teoloogia uurimine ja õpetamine), Inglismaal Oxfordi (matemaatika ja loodusteadused) ja Cambridge ülikoolid, Hispaanias Salamanca (arstiteadus) ülikool ning Rootsis Uppsala ülikool. Ülikoolid olid oma olemuselt
Tähtsal kohal on ornament ehk muster. Ornament on abstraktne ja skemaatiline. Vahetevahel on ornamentidel loomi ja taimi kujutatud. Arvukalt loodi seina ja lae maale ehk fresko. Sest neid maaliti märjale seinale. Olulisel kohal maalikunstis on miniatuur maalid ehk raamatu pildid. Miniatuur maalid on tasapinnalised rohkem nagu keha näha ei ole ja vaga erksa värvilised. Lastakse fantaasial lennata. raamatud olid vaga vaartuslikud kuna olid kullaseppade tehtud. Nende ylesanded olid veel reliikviate kaste ehitada ehk relikviaare. RomAani tähtsaim tarbekunsti ese oli pajo vaip. Seda sailitati normandias. Pajoo kirikus. Vaiba kõrgus on 0.5 m ja pikkus 70 m seal on kujutatud william vallutaja inglismaa vallutamist. Vaibapeale tikitud yle 1500 inim kujutise. Gooti stiil. 12 saj kuni 14 saj. Põhjas kauem lõunas vähem. 1144. Gooti stiil algus aasta. St denise kiriku valmimine. See oli prantsusr kuningate matuste kirik Nimetuse sai uusaja alguses. Gooti hõimude järgi.
lähevad pärast surma puhastustulle. · Spiritistlike kontaktide ilminguiks peetakse: esemete põhjuseta liikumist ja koputushääli · Teistest kristlikest õpetustest eristavad (poltergeisti), selgeltnägemist katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine (ekstrasensansioonset taju), vaimude pühale pärimusele ja pühakutele ning reliikviate materialiseerumist, nende esilemanamist ja kultus. neilt sõnumite hankimist (nn. spiritistlikud seansid) jm · Paavsti surma korral valib kardinalide kolleegium endi hulgast uue kirikupea. Shamantsim · on vahendaja inimeste ja vaimude maailma
loomakujutised, mis aga mõjuvad väga meeldivalt. Loodi arvukalt seinamaale Endiselt õitseb miniatuurmaal o Kirikute seintele ja o Kasutati ornamentikat võlvidele maaliti o Ei kujutatud ruumi ega piiblistseene liikumist o Vähe säilinud o Figuurid on tardunud nagu Bütsantsi ikoonidel Kullassepakunst o Reliikviate valmistamine Tekstiilikunstist on säilinud suurepärane piltvaip, mis on võrreldav samaaegse maalikunstiga. Bayeux' vaip o 58 stseeni o Villane tikand linasel o Umbes 1500 inimfiguuri kangale o 11. sajand o Jutustab Inglismaa Hastingsi lahing vallutamisest normannide o Osa Bayeux´i vaibast. poolt o Keskne sündmus sellel o 0,5 x 70m
Inkvisitsioon- spetsiaalne kohus ketserite vastu võitlemiseks. Vaimulikud ordud: benediktlased, tsisterlased, tegevuseks palvetamine ja töötegemine Kerjusmungaordud: frantsisklaste, dominiiklaste ordud *Ordud hoidsid alal kultuuri ning levitasid jumalasõna rahva seas. Avignoni vangipõlv: Üheksa paavsti Avignonis, vähendas kiriku autoriteeti, kirikulõhe ehk Suur Skisma, kaks paavsti korraga, lõhestab Euroopa. *Pühakud ja reliikviad- pühakute teod olid inspiratsiooniks, reliikviate juurde tehti palverännakuid. Islami olulisemad mõisted ja põhimõtted. Meka- islamiusuliste pühalinn mosee- pühakoda Koraan- islami pühakiri Allah- jumal Islamiusuliste kaks peamsit voolu: sunniidid, siidid 622- moslemite ajaarvamise algusaasta, Muhameed sunniti lahkuma Mekast Medinasse. Mis alasid hõlmas kalifaat: Põhja-Aafrika, Hispaania, Kaukaasia, Kesk-Aasia, Süüria, Egiptus, Pärsia Kuidas toimus vallutatud aladel islami levik: kristlastel ja juutidel olid maksud kõrgemad
Need, kes pole puhtad, et saada otse taevasse, lähevad pärast surma puhastustulle. Katoliikluse peamisi põhjendajaid on kirikuisad Augustinus ja Thomas Aquinost; viimase õpetus, tomism, ja sellest arenenud neotomism on katoliikluse tähtsaim filosoofiline alus. Põhiliste usudogmade õigsuse tõestamiseks kasutab katoliiklus apologeetikat. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele (eriti Maarja) ning reliikviate kultus; tsentraliseeritud ja hierarhiline kirik, kellele kuulub Piibli tõlgendamise ainuõigus, ning inimese enda aktiivse rolli tähtsustamine õndakssaamise nimel. Õigeusk on katoliikluse ja protestantismi kõrval üks kristluse kolmest põhivoolust. Õigeusu tunnistajaid nimetatakse õigeusulisteks, õigeusklikeks, õigeusklikeks kristlasteks või ortodoksideks. Õigeusulised peavad õigeusku kristluse algseks kujuks. Ajalugu
käitumist, enesedistsipliini jm. Rahval peab olema vaba pääs piiblitõdede juurde Piibel tuleb tõlkida rahvakeelde. Ei vajata vaimulike tõlgendusi ,,Inimene saab õndsaks ainult usu kaudu" inimene ise oma usulisele tõele toetudes peab elus edasi jõudma, jumal toetab õigeid tegusid (mitte loota vaid jumala peale ISE (individualism)). ,,Kes töötab, ei tee pattu" mõte kaotas kloostrielu, vabatahtlik vaesuses elamine, pühapiltide ja reliikviate kummardamise jm. Jättis alles 2 sakramenti - ristimine ja armulaud. 6 Usupuhastuse ülekasvamine reformatsiooniks 1520 pani paavst Lutheri kirikuvande alla, usupuhastusliikumine asetati kirikust väljapoole 1521 Wormsi riigipäeval kuulutas keiser Karl V Lutheri lindpriiks see otsus muutis usupuhastusliikumise poliitiliseks Keisri võim polnud piiramatu, Lutherit asusid toetama mitmed Saksa vürstid ja linnad
käitumist, enesedistsipliini jm. Rahval peab olema vaba pääs piiblitõdede juurde Piibel tuleb tõlkida rahvakeelde. Ei vajata vaimulike tõlgendusi ,,Inimene saab õndsaks ainult usu kaudu" inimene ise oma usulisele tõele toetudes peab elus edasi jõudma, jumal toetab õigeid tegusid (mitte loota vaid jumala peale ISE (individualism)). ,,Kes töötab, ei tee pattu" mõte kaotas kloostrielu, vabatahtlik vaesuses elamine, pühapiltide ja reliikviate kummardamise jm. Jättis alles 2 sakramenti - ristimine ja armulaud. 6 Usupuhastuse ülekasvamine reformatsiooniks 1520 pani paavst Lutheri kirikuvande alla, usupuhastusliikumine asetati kirikust väljapoole 1521 Wormsi riigipäeval kuulutas keiser Karl V Lutheri lindpriiks see otsus muutis usupuhastusliikumise poliitiliseks Keisri võim polnud piiramatu, Lutherit asusid toetama mitmed Saksa vürstid ja linnad
· Haapsalu toomkirik ja Viljandi Linnakirik · Tartus telliskiviarhitektuur - Tartu Toomkirik, Jaanikirik · Saaremaa kirikud dolomiidist Valjalas ja Karjas, saarlastel viljakas loominguline õhkkond ja suhtlemine teiste rahvastega 9. 1343-1345 Jüriöö ülestõus 10. XVI sajandiks Eestis 500 mõisat - teoorjus, raharent Eestlaste vaimuelu: · saksa mõjud kõikides kultuurivaldkondades, laenud eesti keelde · usuliste väärtuste ümberhindamised · pühakute ja reliikviate kultus paralleelselt vanade usukommetega (salaja) · endistele eestlaste pühadele ohvripaikadele ehitatakse pühakojad, kuid eestlased jätkavad Uku ja Taara austamist. rahvas võttis üle ka katolikud pühakud, segades neisse paganlikke jooni. Pühitseti Jaanipäeva, Jüripäeva, Mihklipäeva. Iseloomulik austus esivanemate hingede vastu. · Jumalateenistused ladinakeelsed, orduaja lõpul hakati nõudma eestikeelset jumalateenistust · kooliõpetus kloostrites eestikeelseks
Plaan on tehtud pärgamendile, hoonete kontuurid punase ja juurdekirjutised pruuni tindiga. Tagumisele küljele on kirjutatud 12. saj Püha Martini lugu. Toulouse'i St-Sernin Ehitatud 1080-1120 romaani kirik, endise 4. saj ehitatud basiilika kohal. Seda küll nimetatakse basiilikaks, aga siiski erineb varasematest, on palju suurem võrreldes varasemate kirikutega, ehitatud peamiselt tellistest. Ristikujulise põhiplaaniga, võlvitud laega. On mitu kabelit, mis moodustavad kabelite pärja, reliikviate hoidmiseks. Uuenduseks on ümberkäik, mis võimaldab jumalateenistuse ajal paveränduritel külastada reliikviad, liikudes ringiga umber kiriku pealöövi. Transepti ristumiskohal on viiekorruseline torn. Tornitipp on 15. saj. Kesklööv on kaetud silindervõlviga, külglöövid on ribbed vault, tugipiilaritega. Conques'i St-Foy Ehitatud varasema väiksema basiilika asemele, valmis u 1120. romaani stiilis, soojades toonides lubjakivist. Originaalkuppel varises kokku ja 15 saj asendati uuega
ja värvikad. Peale pühakirja ja palvete poollauldes lugemise sisaldavad nad kummardusi, põlvitusi, küünalde põletamist, ikoonide suudlemist, viirukipõletamist ning risti ettelöömist ( kahe esimese kokkusurutud sõrmega puudutatakse laupa, rinda, paremat ja vasemat õlga. Luterlasele võib tunduda harjumatuna, et õigeusu kirikus seistakse ja et puudub orelimäng. Õigeusu kombestikku kuulub ka koduste ikoonide austamine, paastud, ristikäigud, palverännakud kuulsate ikoonide ja reliikviate juurde. Tähtsaimaks kiriklikes talitustes peetakse sakramentide jagamist. Õigeusu kirik kasutab 7 sakramenti : 1) ristimine ( 3 korda vettekastmine või ülevalamine); 2) salvimine ( vastsündinule pärast ristimist mürrisalviga ristimärkide tegemine); 3) armulaud ( preestri õnnistatud leib ja vein loetakse muutunuks Kristuse ihuks ja vereks); 4) pihtimine preestreile ja pihitud pattude andeksand ( kas pole ka usaldustelefonid, psühhoteraapia jm
kandsid musta kuube, panid suurt rõhku haridusele, nende kloostrikoolid olid kõrgelt hinnatud Pühakute kultus Jumala armu vahendasi surnud kui ka elavad, pühakud olid surelikud kaitsjad ja eestkostjad elusalt ja surnuna Pühakutega seostatavad esemed ehk reliikviad, arvati et neid on jumalik vägi, reliikvia võis olla Kristuse ristipuu arvatavad tükid, pühakute kehaosad, hambad ja luud, Pühakute hauale ja reliikviate juurde tehti palverännakuid, kindlam oli omada reliikviat, neid müüdi, vahetati kui ka varastati Ketserid Kõrgkeskajal levis Lääne – Euroopas usuvoole mida peeti ketserlikeks väärõpetusteks katoliku kiriku poolt, enamsti olid need kiriku suhtes kriitilised Üks usuvool pidas kirikut otseselt saatana kätetööks, selle seisukoha pooldajaid nimetati katariteks, nad uskusid et Jumal ja saatan koos lõid maailma
kupli diameeter on 20 m 90 cm ja kõrgus 21m 5 cm. Mark Crinson, imperialismi arhitektuuri õpetlane, näeb Kaljukuplit kui "arhetüüpset usukuulutuslikku ja imperaatorlikku hoonet, mille eksterjöör on kaetud kohalikus kristlikus elanikkonnas moslemitest valitsejate poolt määratud kaunistuste ja pealiskirjadega." Eksterjöör Kaljukupli kuju on sarnane Bütsantsi martüüriumile, ehitisele, mille eesmärgiks oli pühade reliikviate hoidmine ja sügav lugupidamine nende vastu, seega on Kaljukuppel suurepärane näide Kesk-Bütsantsi kunstist. al-Maqdisi kannab ette, et 100 000 dinaari kuldmündist koosnenud ülemäärased rahavarud sulatati ja valati hoone väliskülgedele, "mis tol ajal säras nii tugevasti, et ükski silm ei saanud sellele otse peale vaadata." Suleiman I Toreda valitsusajal kaeti Kaljukupli välisküljed Izniki keraamika stiilis plaatidega. Töö võttis aega seitse aastat
kaitseks, panid suurt rõhku haridusele · Kerjusmungaordud rajati linnadesse, tsistertslased rajasid kloostrid maale · Kõik pidasid oluliseks ustavust ja alandlikkust · 25.3 · Pühakutes nähti surelike kaitsjaid ja eestkostjaid nii maises elus kui pärast surma · Pühakud vahendasid Jumala armu ja pühadust · Pühakutega seotud esemed (reliikviad) arvati kandvat jumalikku väge, neid hoiti kloostrites ja kirikutes · Pühakute matusepaikadesse ja tähtsamate reliikviate juurde sooritati palverännakuid · 25.4 · Katarite liikumine pidas katoliku kirikut saatana kätetööks · Kujunes katoliku kirikule vastanduv kiriklik organisatsioon oma preestrite ja piiskoppidega Innocentius III kuulutas katarite vastu välja albilaste sõjad (1209- 1229) mille käigus rüüstati Lõuna- Prantsusmaa õitsvad linnad · Inkvisitsioon püüdis ketserid õigele teele tagasi tuua, kui see aga ei õnnestunud, siis karistada
näoga Kateeder religioosse või maise valitseja iste Kampaniil vabalt, kirikust lahus seisev kellatorn Prohvet juudi usus, kristluses ja islamis jutlustaja ning ettekuulutaja Katedraal peakirik, piiskopikirik Klerikaal kiriku võimu pooldaja, kiriklane Konklaav suletud ruum Vatikani lossis. Valitakse kardinalide nõukogu seast paavst Krüpt maa-alune koobaskäik antiikajal, kiriku maa-alune kabel või matusepaik, reliikviate hoiukoht Paavst roomakatoliku kiriku pea, kellele jumaliku seaduse põhjal kuulub kõrgeim juriidiline võim kiriku üle Palverändur võtab osa palverännakust, teekonnast vaimsesse keskusesse. Sümboliseerib puhastumist, lepitust, tõusmist kõrgemale tasandile Refektoorium söögisaal katolikus kloostris Reliikvia püha säile Seekel Iisraeli rahaühik (ISS). Juudas Iskaariot reetis Kristuse 30 hõbeseekli eest
Benedictus XVI ehk Joseph Ratzinger). Võrreldes teiste kristluse vooludega on katoliiklus üldiselt rangem (nt suhtumises moraaliküsimustesse, sh abielulahutusse, aborti, pereplaneerimisse, homodesse, vaimulikel on keelatud abielluda, vaimulikeks võivad olla vaid mehed jne). Katoliku kiriku hõlma all tegutsevad ka mitmesugused vaimulikud ordud ja organisatsioonid (sh munga- ja nunnakloostrid). Siiani on katoliiklastel püsinud pühakutekultus (eriti austatakse Neitsi Maarjat), reliikviate austamine, tehakse palverännakuid (nt Rooma, Jeruusalemma). Õigeusk on katoliiklusega väga sarnane nii õpetuse kui kommete poolest, siiski esinevad väikesed erinevused. Õigeusklikel ei ole ülemaailmset kirikupead, igas riigis on oma usujuht. Õigeusk on levinud nt Kreekas jm Balkanimaades, Venemaal, Ukrainas, Valgevenes jm. Protestantism tekkis seoses reformatsiooniga 16.saj. Protestantlikud kirikud on võrreldes katoliikluse ja õigeusuga üldiselt
Sünniati tavaliselt kodus, kus neid aitasid ämmaemand ja naissugulased või naissoost naabrid. Naised tegutsesid kokkade, pagarite, kangakudujate, pesunaiste, siidivalmistajate, väikekaubitsejate, kosjasobitajate, günekoloogide, sanitaride, ämmaemandate, ammede, teenijannade, diakonisside, juuksurite, arstite ning naistesaunade hooldajatena. Võisid teha külaskäike avalikesse saunadesse, kirikusse jumalateenistusele, pühamutesse reliikviate juurde, matustele ning perekondlikele pidustustele. Ettevõtjad Kaupmees pidi alluma reeglitele ning maksma spetsiaalset tollimaksu. Põhiliselt kaubeldi põllumajandussaadustega. Maakondades toimusid mitmesugused laadad. Olid äriühingud, mille moodustamiseks oli vaja vähemalt kahte liiget. Natuuras tasumine muutus ajapikku järjest harvemaks ning peagi toimus maksmine ainult rahas. Moodustati kartellid, mis ühendasid kõiki ühe tootmisharu esindajaid
sisule. 19.Merovingide kunst Germaani hõimud ( vandaalid,goodid,frangid jt.) . Frangi riik 5-7 sajandil Merovingide dünastia. Tähtsal kohal oli kirik. *Theoderichi mausoleum Ravennas, idagootide kuningale pühendatud. Käsitöö roomapärased metallist jooginõud, keraamilised ja klaasist esemed. Sarkofaagide tehnika lihtsustus. Reljeefid muutusid peaaegu tasapinnaliseks. Realistlik kujutamine asendus geomeetriliselt abstraktsega. Kirikuriistad kastid reliikviate hoidmiseks, ristid, vaagnad. Kirjakunst ja illustratsioonid. Ainuke kirjakeele kasutaja oli kirik. Käsikirju kaunistati initsiaalide ja ornamentidega kloostrites. ( Kloostrite levik täna Iirimaale ). Lehekülg kaeti peene värviküllase paelornamentikaga, lisati veel ristimotiiv või mõni muu kristlik märk ingel, lõvi, härg, kotkas. Inimest kujutati kohmakalt. Tekstilehekülje esimest tähte initsiaali kujundati eriliselt ilusalt. Külakirikud ja kiviristid.
Skolastik- organiseeris toomkiriku juures noorte õpetamist ja kasvatamist; juhtis toomkooli; Tihti ka õigusnõuniku (sündiku), sekretäri, raamatukoguhoidja arhivaari kohustused Kantor- organiseeris ja juhtis rituaale ja liturgiaid (missa muusikalis-sõnaline osa) Järelevaataja- tagas jumalateenistuse esmavajadused: uste avamine ja sulgemine, valgustus, kellalöögid Varahoidja – hoolitses kiriku reliikviate ja aarete eest Lihttoomhärrad- „Nii lähedal kui piiskoppide ajal ei ole eestlaste maa ja Tartu linn olnud Euroopale ei enne ega pärast keskaega“. Tõnis Lukas Kas nõustud väitega? Selgita. * Saare-Lääne skolastik Johann Pulck (elas 16.saj algul) on teadaolevalt ainus kõrgem eesti päritolu vaimulik Vana – Liivimaal. PREESTRID – kirikukihelkonna hingekarjane Ülesanded: 1) 7 sakramendi (jumala armu väljendav toiming) õpetamine
(vaimulikeks). Budismis osutab see sangha liikmeks saamisele. ajajärk Iisraeli ajaloos, 586-538 eKr mil toimus Judaistlike usutraditsioonide kogumine ja üleskirjutamine Paabeli jõe kallastel - judaismi kujunemise algus päeval (meie kalendri järgi 15. 21. juuli). Paasapüha on nädalapikkune püha, mille esimene ja seitsmes pä on pühad päevad, mil igasugune töötegemine on keelatud. Paasapühal jutustavad juudid iga kord üle kogu Egiptusest pääsemise loo ehitis budistlike reliikviate jaoks Kagu-Aasias, sageli mitmekihiliste tornidega vt. paasapüha hinduismi pühakirjad (350-950 pKr), mille hulka kuuluvad müüdid, mis räägivad nii hindu jumalatest kui ka Visnu avataaradest, kosmose ja inimkonna päritolust, palverännakutest, rituaalidest, seadustest, kastikohustustest jne. Kokku on 18 peamist puraanat, millest iga ülistab mõnd Trimurti (Brahma, Visnu, Siv jumalat. Puraanad on väga olulised teosed rahvalikus hinduismis. Kõige populaarsemaks neist on "Bhagava
Koobastempel: Koobastempel, ainuomane budistlikule jumalateenistusele, võeti üle Indiast. Alates 4. ja 5.sajandist pKr. pärinevad koobastemplid on säilinud Hiina kõigis osades. Pagood: Koos kloostri ja koobastemplitega on pagood üks kolmest olulisest India budistlikust arhitektuurivormist, mis toodi SiseAasia kaudu Hiinasse. India pagoodi prototüüp on sama, mis oli esialgselt munakujulise kupliga muldküngas, mida kasutati reliikviate hoidmiseks. Aja jooksul hakati stuupasid ehitama kivist ja selle kuplit hakkas troonims mitmekorruseline ornamentaalne mast. Hiina linnavärava torn ühendatistuupaga ja saadigi pagood kõrge ehitis, mis koosnes mitmest korrusest (igat korrust märkis eenduvate räästastega katus) ning mida kattis katus. Pagoodiarhitektuuri õitseaeg oli Tangi dünastia ajal. Matuseehitised:
ainult prioriks. Pühakute kultus. Pühakutel oli vaga elu, jõud kannatusteks ja märtrisurmaks, nad kaitsesid surelikke. Varakristlikud märtrid (apostlid Peetrus ja Paulus), kiriku juhtkujud (püha Benedictus ja paavst Gregorius Suur), jutlustajad (keiser Constantinus). Kristuse ema neitsi Maarja e Jumalaema. Pühakuteks kuulutamine e kanoniseerimine paavsti poolt. Reliikvia- pühakutega seostuv ese (säilmed). Palverännakud pühakute matusepaikadesse ja reliikviate juurde kirikutesse. Reliikviaid müüdi ja osteti kuid ka varastati. Ketserid. Kiriku suhtes kriitilised õpetused- ketserlikud väärõpetused. Katarid (puhas) katoliku kirikut saatana kätetööks pidavad inimesed. Arvasid, et Jumal ja saatan lõid maailma koos. Inimese keha ja materiaalse lõi saatan, hinge Jumal. Katarid üritasid võimalikult vähe saatanaga kokku puutuda seksiga, hingede vangistamisega kehadesse. Katarite õpetus levis 12.saj Euroopas nt Toskaanas,
algas suur kirikulõhe roomakatoliku ja kreekakatoliku kiriku vahel. 1096. a paavst Urbanus II kuulutas välja ristisõja Kristuse püha haua vabastamiseks. 1337 1453. a 100-aastane sõda Inglismaa taotlus saada kogu Prantsusmaa territoorium, lõppeb Prantsusmaa võiduga. --------------------------------------------------- Katoliku kiriku rikkused: · kirikukümnis · sakramendid (igaühe eest sai raha) · simoonia e. kiriku ametikohtade müük · reliikviate puutumine/külastamine · indulgentsid e. patukahetsuskirjad ---------------------------------------------------- Keskaja kunst: · ROMAANI STIIL paksud müürid, ümarkaared, kitsad/pisikesed uksed ja aknad. Vana-Rooma ehitistelt eeskuju võttev stiil. · GOOTI STIIL teravkaared, kõrgused, roosaken. Jumalaema kirik Pariisis. · "Surmatants" - Bernt Notke kunstiteos, mis käsitleb endas keskaja keskset mõtet surma ees on kõik võrdsed.
suurima grupi koguduseliikmetest, suuruselt järgmised rühmad on poolakad, ukrainlased ja leedulased. Eestis ei ole moodustatud oma diötseesi, küll aga on taas ametis piiskop: Opus Dei liige Philippe Jourdan (apostlik administraator alates 1. aprillist 2005, pühitseti sama aasta 10. septembril Oleviste kirikus toimunud tseremoonial piiskopiks). Katoliiklus (katoliiklased) Levinuim vool, omistab suuremat tähtsust pühale pärimusele, pühakute (eriti Maarja) ja reliikviate kultus. Inimeste õndsakssaamise eeldus on nende aktiivne tegutsemine. Rooma katoliku kirik aksepteerib Vana ja Uue Testamendi kuutkümmend kuut raamatut ja apokrüüfe kui Jumalast inspireeritud sõna. Kiriku traditsiooni peetakse sama autoriteetseks kui pühakirja. Kirik on tsentraliseeritud ja hierarhiline. Lääne e. roomakatoliku kirik 1054.a . Kuna usutakse, et (Jeesuse) lunastavat toimet saab ka kirik, on seal käimine hädavajalik.
Need, kes pole puhtad, et saada otse taevasse, lähevad pärast surma puhastustulle. Katoliikluse peamisi põhjendajaid on kirikuisad Augustinus ja Thomas Aquinost; viimase õpetus, tomism, ja sellest arenenud neotomism on katoliikluse tähtsaim filosoofiline alus. Põhiliste usudogmade õigsuse tõestamiseks kasutab katoliiklus apologeetikat. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele (eriti Maarja) ning reliikviate kultus; tsentraliseeritud ja hierarhiline kirik, kellele kuulub Piibli tõlgendamise ainuõigus, ning inimese enda aktiivse rolli tähtsustamine õndakssaamise nimel. ÕIGEUSK Õigeusu tunnistajaid nimetatakse õigeusulisteks, õigeusklikeks, õigeusklikeks kristlasteks või ortodoksideks. Õigeusulised peavad õigeusku kristluse algseks kujuks. Kirik asutati 33 pKr Nelipühal ning selle asutajad jäid alati apostlite õpetusse ja osadusse ja leivamurdmisse ja palvetesse (Ap 2:42)
Kultuuri õitsengu lõpetasid viikingid oma räävretkega 8.saj. Kunst Esiohal käsitöö:roomapärased metallist joognõud, keraamilised ja klaasist Leheküljed Lindisfarne'i evangeeliumist. tarbeesemed. Inglismaa. U. 698-700. Tähtis oli kirikuriistade(relikviaasid ehk reliikviate säilitamine; anumad.ristid, vaagand) valmistamine ja kaunistamine(kärgsulatusega email, paelornamentika). Valmistati väärismetallist. Tähtsaim kunstipärand – käsikirjad s.o. kirjakunst (initsiaalid ehk kaunistatud suur tähed nt G.M) ja illustratsioonid Reljeefid peaaegu tasapinnalised ; kujutati geomeetrilist abstraktset
hinnatud. Jumala armu ei vahendanud ainult katoliku kirik, vaid ka pühakud. Need olid surnud või elavad inimesed, kelle tugev usk oli andnud neile jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks. Nad olid otsekui eeskujud, kaitsjad, kes aitasid surelikel taevariiki pääseda. Reliikviad olid pühakutega seostatavad esemed, kas nende säilmed või muud asjad. Neid hoiti kloostrites või kirikutes, kuigi veelgi uhkem oli mõni reliikvia päris endale saada. Reliikviate juurde korraldati palverännakuid. Üks ketseri liikumine oli katarlus, mis pidas kirikut saatana kätetööks. Katarite arvates lõi Jumal taevariigi ja kõik vaimuliku, Saatan aga kogu maise elu, seega iga sündinud inimene satub Saatana vangistusse ja püüab sealt taevariiki pääseda. Sellest aga järeldub, et ka Jeesus Kristus ei saanud sündida inimesena, muidu oleks ta saatana kehas. Katoliku kirik aga kuulutas Jeesuse sündi inimesena
· Apostlid Peetrus ja Paulus. · Kristuse ema neitsi Maarja. · Kirikujuhtkujud Püha Benedictus, Gregorius Suur. · Ilmalikud valitsejad Constantinus jt. b. Reliikviad pühakutega seotud esemed: · Kristuse ristipuu tükid, pühakute kehalikud jäänused. · Omavad jumalikke väge. · Tähtsamaid hoiti kirikus või kloostris. · Palverännakud pühakute matusepaikadesse ja tähtsamate reliikviate juurde. · Reliikviaid osteti ja müüdi, vahel ka rööviti või varastati. 3. Ketserid ja kiriku võitlus nendega a. Ketserlus usuvoolud, mida katoliku kirik väärõpetustena hukka mõistis. b. Katarid: · Uskusid, et maailma lõid koos Jumal ja Saatan. · Ei tunnistanud Jeesus Kristuse sündimist inimesena. · Katoliku kirik olevat Saatana kätetöö. · Eesmärgiks inimhingi katoliku kiriku ja Saatana käest päästa.
usundilise tähtsusega ajaloolisi esemeid. Suur osa neist olid aga siiski võltsingud. Keskajal oli kirikuid sedavõrd palju, et kirikud ning kloostrid hakkasid külastajate osas konkureerima. Esemete kogumise põhjuseks olid eelkõige võimuküsimus ning religioosne tähendus. Vanu esemeid kogus eelkõige eliit. 13. sajandil tekkis huvi klassikalise kultuuri vastu, alguse sai Itaaliast. Tõusis huvi mitte ainult reliikviate vastu, mis keskajal oli väga teemas, vaid renessanssiajal tärkas huvi ka muude esemete vastu ning kultuuri vastu üldiselt. Oliviero Forza on üheks näiteks renessanssiaja kogumise kohta, tal oli Itaalias Treviso linnas 1330. aastatel mitmeid vanu esemeid: mündid, käsikirjad jne. Jean de Berry, Berry hertsog oli samuti mees, kel oli väga suur kultuuriliste esemete kogu, tema kogu on ka katalogiseeritud, kuid terve kogu kahjuks ei ole säilinud, kuna osad asjad müüdi mingil hetkel maha
annaabi.ee 
