Katoliiklus ja reformatsioon (0)

Katoliiklus ja reformatsioon – Eesti vaimuelu arendajad või takistajad keskajal?
Ristiusustamine algas Eestis 13. sajandil. 10.-11. sajandil võtsid ristiusu vastu nii Taani, Rootsi kui Venemaa. Sellega sattus Eesti kristlike riikide vahele. Kristlus ise jagunes 1054. aastal lõplikult katoliikluseks ja õigeusuks, mis komplitseeris Eesti seisundit veelgi. Luterlus hakkas levima 1520. aastatest . Katoliiklus on kristluse levinuim usutunnistus , mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele ning reliikviate kultus . Reformatsioon oli usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik . Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. 1523. aastal jõudis luterluse kuulutamine Tallinnasse. See oli ikka veel seesama kristlus, kuid pakkus hoopis teistsugust maailmavaadet ja inimestesse suhtumist . Uue usutunnistuse eesmärgiks oli lähendada inimest jumalale . See usk kuulutas, et kõik inimesed on jumala ees võrdsed. Kas katoliiklus ja reformatsioon olid pigem Eesti vaimuelu arendajad või takistajad?
Hariduse seisukohalt olid nii reformatsioon kui ka katoliiklus elu arendajateks. Hariduse ulatus laienes. Katoliikluse puhul oli miinuseks see, et haridus oli võõrkeelne, aga luterluse puhul oli haridus igas riigis emakeeles. Haridus oli paremini kättesaadav ja oli rohkem haritud inimesi. Nii reformatsioon kui ka katoliiklus aitasid hariduse arengule kaasa.
Katoliiklus ja reformatsioon andsid kirjanduse arengule palju juurde. Katoliikluse puhul olid arendavaks faktoriks kloostrite raamatukogud. Reformatsiooniga algas ka eesti keelde tõlkimise algus ja eesti kirjakeele kujunemine. Seoses reformatsiooniga tõlgiti piibel eesti keelde. Reformatsioon ja katoliiklus olid kindlasti just kirjanduse arengu edendajad.
Katoliiklus oli kunsti arendaja. Reformatsioon ka mõnevõrra takistas kunsti arengut. Seda võib järeldada sellest, et kirikud olid kunstivaesed ja toimusid pildirüüsted, et hävitada kõik kunstiteosed kirikutes. Kuid samas olid luterluses omalooming ja muusikainstrumendid . Katoliiklus soosis kunsti. Katoliikluses olid liturgia ja sakraalehitised. Katoliiklus andis kindlasti kunstile palju juurde. Reformatsioon nii takistas kui ka edendas kunsti arengut.
Katoliiklus arendas maailmapilti, kuid reformatsioon pigem ahendas. Reformatsioon takistas maailmapildi avaremist seetõttu, et ahenes kokkupuude Euroopa kultuuriga ja domineeris Saksa kultuur. Katoliikluse puhul oli kultuuriruum avaram ja seotud kogu Euroopaga.
Reformatsioon arendas religiooni. Reformatsiooni puhul oli usk rohkem isiklik, katoliikluse puhul peamiselt kommete täitmine. Luteri usk oli argipäevane ja lihtne. Katoliiklus oli rohkem materiaalsem ja keerukam . Positiivne oli, et katoliiklus ühendas Euroopa kultuuriruumi. Järelikult arendasid nii reformatsioon kui ka katoliiklus mõnevõrra religiooni.
Arvan, et katoliiklus ja reformatsioon olid siiski pigem Eesti vaimuelu arendajad kui takistajad. Nii reformatsioon kui ka katoliiklus andsid meie riigi vaimuelule palju juurde nii hariduse, kunsti, kirjanduse kui ka teistes valdkondades.