„When your husband is playing a round, just leave him.“ Intensiivsus – eredad objektid, valjud helid, tuevama valguse käes olevad esemed on paremini tajutavad. Üheks intensiivistamise võtteks on kõnekompressioon. – Sõnavaheliste pauside ja pikemate täishäälikute väljalõikamisega raadioteatest nii, et sama ajavahemiku jooksul võib esitada 130% eelnevalt mittekompresseeritud teabest, saab tõsta kõne meeldivust ja tajutavust. Tajuorganisatsioon (geštaltfaktorite mõju): figuur ja foon. Figuur on tähtsam ja juhtiv üksus, mida kasutatakse põhisõnumi edasiandmiseks. Foon on tahaplaanile jääv osa, mis mõjub aeglasemalt, aga mille mõjud on üldised, assotsiatiivsed. Figuuri tunnuseks on esileulatuvus, hea reaalne või nääiv kontuur, läheduse ja terviklikkuse mulje. Fooni tunnuseks on kauguse, tahaplaanile jäämise mulje, ebaterviklikkus. Hea kujundi loomise tendents tajumehhanismides viib selleni, et lõpetamata,
Reklaamipsühholoogia Talis Bachmann - Reklaam - see, kui õnnestub müüa kaupa, mida inimene tegelikult ei vaja, raha eest, mida tal endal parajasti ei ole. - Reklaam - tegevus, mille eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes, nii et see lõppkokkuvõttes mõjustab ka inimese käitumist nende kaupade või teenuste suhtes. - Reklaamipsühholoogia - psühholoogia oskusteabe ning vaimuelu nähtuste ja inimkäitumise alaste kogemuste kasutamine reklaami tulemuslikkuse suurendamiseks. Reklaami funktsioon - eristada produkti või teenust teiste hulgast ning teha seda toote jaoks soodsalt.
kasutatavad ka poliitilises propagandas ja olmelises psühholoogilises mõjustamises. Reklaami ja propagandainformatsioon on mõjustav/informeeriv ning kuulub kellelegi kui autorile. Reklaami edastamise vahendeid on palju Internet, raadio, TV, ajalehed, ajakirjad, plakatid, pakendid, tooted ise, reklaamiprospektid, reklaamkirjad, videokassetid jm. Reklaami esmaseks funktsiooniks on eristada produkti või teenust teiste hulgast ning teha seda toote jaoks soodsalt. Reklaam peab ärgitama tarbijaid kasutama uusi tooteid/teenuseid, kaasa aitama toote/teenuse levikule ning kujundama välja teatud püsivad eelistused mingi kauba või teenuse suhtes, kujundades seega oma kindla tarbijaskonna, kes on sellele firmale või tootele lojaalne. Eduka reklaami üheks aluseks on toote või teenuse erilise nime loomine või kasutuselevõtmine. Laiemas mõttes kujutab reklaamipsühholoogia endast kogu psühholoogia metoodilisteoreetilise arsenali rakendamist reklaami
edastatakse mingis meediakanalis. On levitaja kasumile orienteeritud infoedastus, mis sisaldab probleemi ja selle lahendust. Reklaamobjektid: subjektid, äriobjektid, isikud/ühendused, tegevused/väärtused. Reklaami rollid: majanduslik/turunduskil roll-Eesti elanikud on muutunud reklaami suhtes kriitilisemaks, kuid peavad seda enesestmõistetavaks ja normaalseks nähtuseks, millel on majandust soodustav mõju. Reklaam on ühiskonnale vajalik, sest reklaami kaudu saavad ettevõtted tutvustada oma tooteid ning soodustada seeläbi majanduse arengut. Samuti saab reklaamis edastada ühiskonna seisukohalt vajalikke üksikisikut harivaid ja teavitavaid sõnumeid, näiteks suitsetamisvastaseid kampaaniaid või heategevusprojektide reklaame. Küsitletute jaoks on reklaam informatsiooni allikas ning samapaljud ootavad, et reklaam looks hea
majandusega, juhtimisega, turundusega, rahandusega, logistikaga, kommunikatsiooniga; samuti semiootikaga, lingvistikaga, esteetikaga, disainiga, õigusteadusega jne Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd- objektiivsed omadused sh toode ning selle füüsikalised omadused, ka disain, graafilised/visuaalsed standardid ning eeldatav tarbimisväärtus. Subjektiivsed omadused sh selle imidž ehk kujutlus, maine, hoiak selle suhtes, avalik arvamus selle kohta, selle koht/positsioon inimese teadvuses. Kokkuvõtvalt- tootele omistatavad isiksuseomadused ning visualisatsioon Kuni tänaseni on 2 peamist teaduspõhist lähenemist: Sotsio-kognitiive- toetus sotsiaalpsühholoogiale ja kommunikatsiooniteooriatele Psühhoanalüütiline, pertseptuaalne lähenemine S.Freudi, Jungi töödele Alates 20.saj teisest poolest
MIS ON REKLAAM? Carl Linnè: Genus proximum – üldtunnus, differencia specifica - spetsiifiline erinevus Reklaam on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. (C.Bovee, W. Arens. (1989). Contemporary Advertising) • Reklaam on tarbijale suunatud kaupade või teenuste tasuline avalikustamine. (D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria) • Reklaam on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. (L. Priimägi. (2007). Reklaam & imagoloogia, mõistevara) • Reklaam on teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse
täidetust.Terviklikkust iseloomustab süsteemi jaoks ühtne funktsioon, eesmärk, otstarve jne, mis võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana. Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused. Süsteemid võivad olla füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed, mõttelised, abstraktsed, algoritmilised jne. http://www.dcc.ttu.ee/automaatika/LAS/SILTERM.html#s Kommunikatsioon on sotsiaalsüsteemi üks algelementidest. MIS ON REKLAAM? ... on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. C.Bovee, W. Arens (1989). Contemporary Advertising ... On tarbijale suunatud kaupade v teenuste tasuline avalikustamine D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria ..
...........................................................8 II Reklaamipsühholoogia lähtealused......................................................................9 2.1 Reklaami psühholoogiline olemus......................................................................9 2.2 Reklaamipsühholoogia ,,kuldreeglid"................................................................11 2.3 Reklaamsõnumi ülesehitusest............................................................................12 2.4 Reklaam, kui protsess.........................................................................................14 2.5 Reklaam ja hoiakute muutmine..........................................................................15 2.6 Margiteadvus......................................................................................................17 III Mõjumehhanismid & psühholoogilised efektid................................................18 3.1 Mõjumehhanismide üldliigitus................................
reklaamipsühholoogia Reputatsioon klientide, investorite, töötajate ja avalikkuse emotsionaalne reaktsioon ettevõtte nime kuuldes. Maine pole midagi rohkemat ega vähemat kui peegeldus sellest, mida peetakse eetiliseks konkreetses ühiskonnas teatud aja jooksul Maine ja imago ei ole toote küljes kinni. Ei ole nende objektiivne omadus. Reputatsiooni ei saa 100% kontrollida, saab aga juhtida. Saab anda endast parima, et suunata oma ettevõtte mainet nö positiivse suunas. Konkreetse ettevõtte või toote puhul n oluline faktor ka collective reputation of the industry st tööstusharu või tootekategooria maine üldiselt. Milleks maine kujundamine? Tänapäeval on mainega tegelemiseks ka nn stakeholder's society kjunemine ja sotsiaalse meedia jõulisus.
kandja on atraktiivsem, võrreldes juhuga, kui esineja on vähem atraktiivne. 3. Reklaamteate mõjukuse sõltuvus teate esitaja tuntusest: Muude tegurite muutumatuse korral on mõjustus tulemuslikum siis, kui seda esitab tuntud isik 4. Reklaamitava margi/toote eelistatavuse sõltuvus tema tuntusest: muude tegurite muutumatuse korral on mõjustus tulemuslikum siis, kui selline mida ära ei tunne. Hästimeenuv bränd on üldiselt eelistatum kui halvastimeenuv. See kehtib eelkõige madala osalusmääraga olukordades. 5. Reklaamiteate mõjukuse sõltuvus teates kasutatud kõne esitamiskiirusest. Muude tegurite muutumatuse korral ja eeldades, et ei kannata kõne mõistetavus, on kiiremas kõnes esitatud taotlused ja soovitused mõjukamad võrreldes aeglasemalt esitatud kõnega. 6. Reklaamiteate edastaja ja teate enda meeldivuse mõju sõltub osalusmäärast.
Brändi juhtimine Konspekt 2012 1) Bränd on kontseptsioon, lubadusmärk, kujutlus, mis sisaldab funktsionaalseid lubadusi ja kasusid, mida tarbijad piisavalt väärtustavad, kulutamaks selle peale oma raha. Bränd on eristav nimi ja/või sümbol, mille eesmärgiks on identifitseerida tootja või müüja kaupu või teenuseid konkurentide oma(de)st. (Aaker) Bränd on toote materiaalsete ja sümboolsete omaduste kombinatsioon, mis identifitseerib toote ja eristab selle konkureerivatest toodetest. Tugevatel brändidel on omadus siduda end kliendiga, tagades sellega koostöö ka tulevikus. Brändid aitavad inimestel teha valikuid, luues konkurentsieelise ning saavutades ajutise hinnaalanduspakkumise teiselt tootelt. Brändid on suunatud edule ja konkurentsile. Strateegiliselt saab end väljendada erinevalt: kujundus, emotsionaalsus, värvid, jne
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
pikaajalises perspektiivis. Samuti on vajalik luua tarbijatega pikaajaline vastastikune kasumlik suhe. Turundusmeetmestik sisaldab 4 P-d: Produkt (toode), Price (hind), Place (koht), Promotion (edustus), mida võib käsitleda ka eraldi strateegiatena. Näited: Toode (sortiment, kvaliteet, disain, lisad, pakend, suurus), Hind (baashind, allahindlus, makseperiood), Jaotus (jaotuskanalid, kindlustus, sortiment), Edustus (müügiedendus, reklaam, suhtekorraldus). 5. Turunduse areng ajas ja põhilised kontseptsioonid: tootmiskontseptsioon, tootekontseptsioon, müügikontseptsioon, turunduskontseptsioon, sotsiaalse turunduse kontseptsioon Ettevõtte turundusfilosoofia väljendub turunduskontseptsioonis. Nende erinevus seisneb ettevõtte, tarbija ja ühiskonna eesmärkide osatähtsustes. Tootmis-, toote ja müügikontseptsioon on passiivsed. Tootmiskontseptsioon - Kaup peaks olema tarbijate jaoks odav ning kättesaadav
Reklaamiõpetuse eksami küsimused ja vastused. 1.Mida tähendab mõiste reklaam? Termin reklaam tuleb ladinakeelsest sõnast reclamare, mis tähendab karjuma,vastu hüüdma. Reklaam-see on ideede, kaupade või teenuste mitteisiklik tutvustamine ja propaganda tellija ülesandel. Kasutatakse raadiot, televisiooni, ajalehti, müürilehti, postitatavaid prospekte, bussiplakateid, katalooge, tetamikke, programme, ringkirju jms. Reklaamitööd on samastatud tihtipeale kogu turundustegevusega. Tegelikult on reklaam vaid müügitoetuse üks meetmeid, kusjuures toetus on turunduse kui terviku osa
turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti kontekstis – seoses sisendite (eelkõige tööjõu) hindade tõusuga ei ole üldjuhul enam võimalik oma äri üles ehitada
kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti kontekstis – seoses sisendite (eelkõige tööjõu) hindade tõusuga ei ole üldjuhul enam võimalik oma äri üles ehitada kulueelsele ja rahvusvaheliste brändide
Turunduse põhifunktsioonid: keskkonna analüüsimine, turu uurimine, tarbijate eristamine, toote ja brändi arendamine, hindade kujundamine, soodustuste pakkumine, turustuskanali ja vahendaja valimine, müügi- ja reklaamitöö, suhete korraldamine, kliendiinfosüsteemi loomine ja kasutamine jne. Turunduse ülesanded: Otsesed - turu-uurimine, brändi juhtimine, reklaam, müük. Kaudsed - allahindluse arvutamine, laovarude kontrollimine, tootearendus, müügijärgne teenindamine. Turunduse eesmärgid Müügieesmärgid: • Absoluutsed: käive rahas, müük koguseliselt • Suhtelised: turuosa Vahe-eesmärgid: • Turundusmiksi osade eesmärgid: toote-, hinna-, turustus-, toetuseesmärgid Raameesmärgid: • Tasuvuseesmärgid: kulu- ja tulueesmärgid Turunduse juhtimine
Hind erineb teiste turundusmeetmetest selle poolest, et toob ainsana kasumit, ülejäänus elemendid tekitavad kulutusi. Hind on rahasumma, mida nõutakse toote (ning pakutavate lisateenuste) eest. Liiga madalad hinnad viivad ettevõtte lühikese ajaga raskustesse, liiga kõrged hinnad peatavad aga müügi ja taas on ettevõte raskustes. Seepärast peavadki hinnad olema optimaalsel tasemel. Hinnastrateegiad kujundatakse vastavalt sellele, mida soovitakse saavutada on selleks siis turuosa, imago, kasum vms. Hinnastrateegia valik sõltub eelkõige turusituatsioonist, toote kvaliteedist, toote elutsükli faasist jms. Hinna diferentseerimine tähendab seda, et erinevad turusegmendid maksavad ühe ja sama toote eest erinevat hinda. Hind on üks tähtsamaid ettevõtte väärtust mõjutavatest komponentidest. Tüüpilise ettevõtte puhul 5%-ne hinna kasv võib suurendada ärikasumit rohkem kui kaks korda. Hind mõjutab ettevõtte väärtust läbi tema mõju ettevõtte kasumile ja käibele
Hind erineb teiste turundusmeetmetest selle poolest, et toob ainsana kasumit, ülejäänus elemendid tekitavad kulutusi. Hind on rahasumma, mida nõutakse toote (ning pakutavate lisateenuste) eest. Liiga madalad hinnad viivad ettevõtte lühikese ajaga raskustesse, liiga kõrged hinnad peatavad aga müügi ja taas on ettevõte raskustes. Seepärast peavadki hinnad olema optimaalsel tasemel. Hinnastrateegiad kujundatakse vastavalt sellele, mida soovitakse saavutada on selleks siis turuosa, imago, kasum vms. Hinnastrateegia valik sõltub eelkõige turusituatsioonist, toote kvaliteedist, toote elutsükli faasist jms. Hinna diferentseerimine tähendab seda, et erinevad turusegmendid maksavad ühe ja sama toote eest erinevat hinda. Hind on üks tähtsamaid ettevõtte väärtust mõjutavatest komponentidest. Tüüpilise ettevõtte puhul 5%-ne hinna kasv võib suurendada ärikasumit rohkem kui kaks korda. Hind mõjutab ettevõtte väärtust läbi tema mõju ettevõtte kasumile ja käibele
REKLAAMIKEEL Reklaamikeel kasutab kõiki teadaolevaid tekstivõtteid. Kasutatakse narratiivseid „soovitusi“ (nt „sain tänu sellele tootele sõpru“ vm hüvesid). Reklaamide määratlemine on keeruline. Tekstidel pole ühtseid eesmärke. Informatiivsed ja kutsuvad eesmärgid on põimunud. Kuigi reklaamid on meid kõnetada püüdvad tekstid, ei saa öelda, et kõik, millele tähelepanu pöörame või mis on meie veenmiseks mõeldud, oleks reklaam. Liigitamine on pigem suhtelise kui absoluutsuse küsimus. Müüma ei pea alati midagi materiaalset, toodet, vaid võib ka ideed müüa (nt poster kiriku uksel). Reklaami seisukohast on oluline, et kampaania toodaks sihtrühmas eesmärgipäraseid reaktsioone. Üldiselt on soovitud eesmärke 3 liiki: Kognitiivsed ehk infotasandi mõjud Afektiivsed ehk tundetasandi mõjud Konatiivsed ehk käitumistasandi mõjud Reklaam ise võib olla väga selgelt suunatud eesmärgile
On ka markantsemaid, N.: Turunduseta äri on kui poisi silmapilgutus pimedas, ei näe seda tüdruk ega keegi muu; Turundus on kõik jne. jne. 1 Turunduses on olulised kaks aspekti – VAJADUS JA VAHETUS. VAJADUSED on kas üldised (vajadus süüa, juua, liikuda), või konkretiseeritud (mida süüa ja juua, millega liigelda – auto bränd, kvaliteet, omadused, disain). VAHETUS – siin kehtib neli põhinõuet: peab olema 2 poolt kumbki peab omama seda, millest teine huvitatud on (N.: kaup või raha) kumbki peab omama võimalust vastaspoolega suhelda kumbki pool peab olema vaba teise poole ettepaneku vastuvõtmisest või tagasilükkamisest. Turunduse liigid: Konkreetse turunduspoliitika aluseks on see, milline nõudmine ja vajadus on turul.
· Objektide terviklik tajumine: taju püüab anda objektist terviklikku ettekujutust. Kui sõnum on poolik, hakkavad inimesed seda täiendama vastavalt oma ettekujutusele. Seepärast saab lõpetamata sõnumit kasutada näiteks reklaami efektiivsemaks muutmisel, kuna arutlemine aitab infot paremini meelde jätta. · Vead tundmatute sümbolite tõlgendamisel: sümbolitest, mida ei osata seostada varasema kogemusega, võidakse valesti aru saada. Näiteks jäi reklaam Coca-Cola't joovast jääkarust, millega püüti rõhutada jaheda joogi tähtsust, paljudele tarbijatele Kagu-Aasias arusaamatuks, kuna looma päritolu ei teatud. Tulemusena tõlgendati seda kui jooki, mis "annab valged juuksed". Taju objektiks võib olla ka inimene ise. Sellise tajuprotsessi tulemusena luuakse mina-pilt (self concept). Mina-pilt näitab, mida inimene endast mõtleb ja kuidas ennast hindab. Eristatakse nelja mina-pildi varianti: tajutav mina-pilt (Milline ma enda arvates olen
• Fookus: tootja tehnoloogilised ja majanduslikud võimalused • Vahendid: Kättesaadavus, madal hind • Eesmärk: Kasum mastaabisäästult Tootekontseptsioon lk 14 • Lähtealus: Tootekeskne • Fookus: Toote omadused • Vahendid: innovatsioon, tootearendus ja kvaliteet • Eesmärk: Kasum kvaliteedilt Müügikontseptsioon lk 14 • Lähtealus: Firmakeskne • Fookus: Tooted • Vahendid: müük ja reklaam • Eesmärk: kasum käibe kasvult Turunduskontseptsioon lk 15 • Lähtealus: Turg • Fookus: Tarbija vajadused ja soovid • Vahendid: Juhitud turundus (4p mudel) • Eesmärk: kasum kliendi rahulolult Sotsiaalse turunduse kontseptsioon lk 17 • Lähtealus: Ühiskond • Fookus: Tarbija ning ühiskonna vajadused ja soovid • Vahendid: 4P, suhtekorraldus, ühiskondlik vastutus • Eesmärk: kasum rahulolult, eelistustelt
Kutseõpetaja II aasta Mõjutamispsühholoogia iseseisev töö: Põhimõistestik Sissejuhatus Mis on mõjutamine? Mõjutamine on "tavatrajektoori" muutmine ühe alternatiivi suunas. Mõjutamine on käitumise (mõtete, tunnete ja hoiakute) muutumine kommunikatsiooni abil. Mõjutamine ehk integratsioon (suhtlemine). Näiteks, reklaam. Reklaami eripäraks võrreldes silmast silma mõjutamisega on meediakanalite kasutamine reklaamsõnumite edastamiseks. Reklaami eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes, nii ete see lõppkokkuvõttes mõjutab ka inimese käitumist nende kaupade või teenuste suhtes. Inimene hakkab kas rohkem või vähem tarbima ning soodsamas või ebasoodsamas valguses teistele inimestele nendest rääkima või kirjutama (Gerald de Goot).
(ingl k image). 8 Organisatsiooni kuvandit mõjutavad: toode või teenus; teenindus; tegevus tööandjana; kommunikatsioon; firma väljanägemine hooned, keskkond, töötajate riietus, autod jms; firma atribuutika lipud, vimplid, kauba- ja firmamärgid, reklaamtrükised jms. Kuvand moodustub inimeste teadmistest, tunnetest, seisukohtadest, uskumustest ning luuakse nii ratsionaalsete kui emotsionaalsete tegurite toimel. Kujutluse organisatsioonist määrab kõik see, mis ettevõtte ja tema tegemiste kohta kuuldakse, nähakse ja tunnetatakse. Firma kuvand suunab tarbijat kaubaostul, töötajat töökoha valikul, investeerijat aktsiate ostul jne. Organisatsiooni kuvand võib olla: positiivne negatiivne mittemidagiütlev. Positiivne kuvand aitab firmal tooteid ja teenuseid soodsamalt ja laiemalt turustada, juurde tuua uusi tarbijaid ning seeläbi suurendada kasumit.
mõistetav. Kõik neli edustuse komponenti toimivad alati ostustiimulitena. Nende tähtsus on aga erinevates ostuetappides erinev. Ostuetappe saab analüüsida müügitegevuses üldtuntud mudeli AIDA1 abil. Selle järgi tuleb kõigepealt võita tarbija tähelepanu, siis tekitada huvi, seejärel kujundada ostusoov ning lõpuks panna tegutsema, st. ostma. Tähelepanu äratamisel ja huvi tekitamisel annab parimaid tulemusi reklaam. Ostusoovi loomisel ja ostule õhutamisel tuleks aga eelistada vastavalt isiklikku müügisuhtlust ning müügi stimuleerimist. Suhtekorraldusel, millega tekitatakse usaldus ettevõtte ja selle toodangu vastu, on kõigis neljas etapis ostustiimulina ühesugune tähtsus. Turunduskompleksi neljas komponent, jaotus, antud juhul küll pigem müügikoht, on samuti oluline ostustiimul. Kui kaubavalik on piisav, näiteks tugevas
Kahjuks on igapäevaelus just see etapp tihti vaeslapse osas ning nii nagu teistelgi elualadel tormatakse ka suhtekorraldustegevuses "pea ees tulle" teadmata, milline on tegelik probleem ning mida arvavad sihtgrupid, kellega suhelda tuleb. Seega on ettevalmistustöö tähtsust raske ülehinnata. Mitmesugused analüüsid ja uuringud, mida ettevalmistuseks kasutatakse, ei ole vajalikud mitte ainult probleemide ning suurte muutuste puhul. Nii pikaajaline organisatsiooni imago loomise programm kui ka ühekordne projekt vajavad kas suuremal või vähemal määral ettevalmistustööd. Igasuguse suhtekorraldusprogrammi eesmärk on üldjuhul kas olemasoleva positiivse olukorra säilitamine või ebarahuldavas olukorras soodsa muutuse esilekutsumine. Seega on programmi ettevalmistusfaasi ülesanne teisel juhul leida peamised faktorid, miks organisatsiooni ning tema sihtgruppide vaheline suhtlus (või selle mingi osa) ei vasta organisatsiooni ootustele. Kui soovitakse
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
MÜÜGITÖÖ. PÕHIVARA Kaubandus jaotatakse kõigepealt sise- ja väliskaubanduseks ja siis liigendatakse need mõlemad veel jae- ja hulgikaubanduseks. Vahenduskaubandust eristatakse eelkõige saksa keeleruumis, pidades seda hulgi- ja jaekaubanduse kõrval kolmandaks iseseisvaks, kuid eriliseks kaubandussektoriks. Seejuures defineeritakse vahenduskaubandust kaubandustegevusena võõral nimel ja võõral arvel. Inglise keeleruumis paigutatakse vahenduskaubandus eriliigina hulgikaubanduse alla. Ilmselt sellepärast, et vahenduskaubandus toimub valdavalt hulgikaubanduse tasandil. Sise- ja väliskaubanduse edasiseks liigitamiseks on erinevaid võimalusi. Üldiselt on aga sisekaubanduse jaotamiseks väga palju võimalusi, samal ajal kui väliskaubandus jaguneb: · eksport-, import-, transiitkaubandus. · riikidele või kaubale orienteeritud väliskaubanduseks. Väliskaubandus erineb omakorda veel vabakaubandusest (piiranguteta, tollivaba kaubandus) ja konsignatsioonikaubandusest
Angehrn (1997) ettevõtteid, kelle strateegia uus virtuaalne inforuum enda ärieesmärkide saavutamiseks tööle panna on 1) internetikanalite integreerimine ettevõtte turundusstrateegiasse ja 2) interneti unikaalse omaduse – interaktiivsuse – ärakasutamine, et arendada efektiivse internetipõhise infovahetuse uusi vorme (Angehrn 1997). Siia alla kuulub kanalitest näiteks koduleht, aga ka Wikipedia ja Vikipeedia. Oluline on mõista, et internetis on tegevuse järjepidevus palju tähtsam kui traditsioonilistes massiteabevahendites. Unarusse jäänud blogi või aegunud koduleht võib mainet pigem kahjustada, seega on eriti oluline tegutseda läbimõeldult ja järjepidevalt. Virtuaalse inforuumi pluss: see on rohkem organisatsiooni enda kontrolli all, nn “oma meedia”. 1.3.2. Virtuaalne kommunikatsiooniruum Virtuaalne kommunikatsiooniruum (virtual communication space ehk VCS) on Angehrni (1997)
Alajaotused juhteteedes - Ettejuhtimise tee - Tegevuse planeerimise tee - Ventraalne tee – vorm ja värv Alajaotused dorsaalses tees Seotud mitte nägemise kvaliteediga vaid pigem tegevustega: - Haaramine - Sakaadilised silmaliigutused - Jälgivad silmaliigutused - Osutamine - Kogu keha liigutamine Koht kus tajutee läheb üle juhtimise teeks. Nägemisinfo tee võrkkestast ajju - Ventraalne tee (orientatsioon, kontrast ja värv töödeldakse erinevalt) - Värv on kiirem kui orientatsioon ja liikumine - Värviinfo võib tulla ka erinevaid teid pidi lõppunkti - Aga juhteteed ei tööta isoleeritult, segregatsioon ei le absoluutne - ’ei näe midagi aga teab kas liikumine toimub paremale või vasakule’ – pimenägemine Stiimuli energiast tulenev viivis - Meeleorganite vastus sõltub sellest kui tugev oli stiimul Silmade liikumine – tajumiseks hädavajalik
Kuidas ta tunneb ennast teekonnal? Kas see on talle arusaadav? Toetav? Kasulik? Väärtuslik? Aega säästev? Huvitav? Positiivset elamust kujundav? Mida peab klient kvaliteediks? Klienditeekond hõlmab kogu perioodi, mis algab kliendi esimesest kokkupuutepunktist või esimesest kontaktivõtmisest organisatsiooniga ja lõppeb tema väljumisega organisatsiooni suhteväljast. Klienditeekonna etapid: 1) esmane kokkupuude reklaam, koduleht 2) esialgne kontakt helistamine, kirjutamine 3) teisene kontakt tuli kohale 4) kolmas kontakt esitas tellimuse > kliendi kogemus külastuse ajal vastuvõtt, töötajate suhtumine, mugavus, turvalisus, tegevused, teised kliendid, muusika, kogemus ümbruskonnas jne 5) tellimuse täitmine > lahkumine arveldamine, tagasikutsumine, tänamine jmt 6) hüvastijätt 7) jätkutegevused kliendi meelespidamine, info saatmine
Sellisena toonitavad nad, et materiaalsete asjade kasutus on ikkagi üsna sarnane modernses ja eelmodernses ühiskonnas. Appadurai on seda kommenteerind nii, et ,,nad taastasid kultuurilise elemendi ühiskonnale, mida muidu nähakse suure majanduskogumina ning majandusliku mõõte ühiskonnale, mis muidu on idealiseeritud kultuurikogukond." (1986) D & I töö oli esimesi sellelaadiseid ning ei uurinud kahte asja: - Kuidas sotsiaalne ebavõrdsus mõjutab sümbolilst vahetust - Kuidas reklaam ja meedia mõjutab sümbolilist vahetust. Inimeste vabadus on antud üsna suurel määral, võiks isegi öelda, et selliselt, nagu naivist võiks arvata, et reklaamimaailm aitab inimestel ainult valikuid teha, kuidas ise oma elu ja sümboolikat korraldada. Seepärast arvab näiteks kokkuvõtte teinud Secilia Lury, et 7 tänapäevan materiaalne kultuur on siiski rohkem omaette sfääriks muutunud, kus kehtivad oma kultuurisisesed reeglid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
