viimase hetke seadusi ja otsuseid. Peale valimisi tegeleb Riigikogu järelvalvega valitsuse üle, mis on tingitud arupärimiste ja küsimuste arvu suurest tõusust seoses valitsuse eelnõude menetlemisega. Tegemist on justkui “tudengisündroomiga”, kus olulised otsused jäetakse viimasele hetkele ja sellest johtuvalt võidakse vastu võtta rutakalt loodud ja ebaküpsed seadused. 3. Reiljan Andres, Pettai Vello „Rahva usaldus Riigikogu vastu 1995–2012“ 3.1. Rahva usaldust Riigikogu vastu mõjutavad nii poliitilised ja sotsiaaldemograafilised muutujad kui ka majanduslik keskkond. Usaldustunnet tekitavad valitsusega sarnane poliitiline maailmavaade, üldine poliitikahuvi, elanike rahulolu valitsuse toimimise ja eelarvepoliitikaga ning valimis-ja parteisüsteem. Kõrgharitumad ja paremal elujärjel noorem põlvkond on suurema usaldusega
Eestimaa Rahvaliit Asutamine Asutati juunis 2000.aastal Koosneb kolmest ühinenud erakonnast: Eesti Maaliit, Eesti Pensionäride ja Perede Erakond, Eesti Maarahva Erakond; 2002.a. liitus veel ka Uus Eesti Erakond 2000.a. valiti erakonna esimeheks Villu Reiljan. Arnold Rüütel valiti erakonna auesimeheks. 2007.a. esimeheks Jaanus Marrandi 2008.aastast Karel Rüütli Eesmärk ja poliitika Propageerib rahvuslikku konservatiivsust ning ühiskonna ja looduse tasakaalustatud arengut ERL juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktides. Ta austab rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud norme ning kaitseb Eesti rahva põhiseaduslikke õigusi Sotsiaalne ja eestimeelne erakond, mille tegevus
aasta juunis kolme erakonna Eesti Maaliidu (EML; asutatud 1917.a., taasasutatud 1991.a.), Eesti Pensionäride ja Perede Erakonna (EPPE,asutatud 1991.a.) ja Eesti Maarahva Erakonna (EME, asutatud 1994.a., aastal 1999 muutis nime Eestimaa Rahvaliiduks) liitumisel. 2002. aastal ühines Rahvaliiduga erakond Uus Eesti. Arnold Rüütel juhtis alates 1994.a. EME-t ja oli erakonna ümbernimetamise järel kuni ühinemisteni Rahvaliidu juht. 2000. aastal valiti erakonna esimeheks Villu Reiljan. Arnold Rüütel valiti erakonna auesimeheks. 2001. aastal valiti Arnold Rüütel selle koha pealt Eesti Vabariigi presidendiks. Kongressidel valitud aseesimehed olid järgmised: 2002. aastal Mai Treial, Ants Käärma ja Mario Sootna, 2003; aastal Mai Treial, Mario Sootna ja Jüri Saar; 2004.aastal Mai Treial, Jüri Saar, Mario Sootna ja Tiit Tammsaar; 2005.aasta kongressil valitud aseesimehed on Mai Treial, Ester Tuiksoo, Tiit Tammsaar ja Karel Rüütli.
edukamalt leida liitlasi. Erakonna juhtpoliitikud Erakonna esimees Andrus Blok Erakonna aseesimehed Mai Treial Riina Kull Arno Sild Osalemine valimistel Riigikogu valimised 2003 Riigikokku kandideeris 125 Rahvaliidu kandidaati, keskmine vanus 49, 7 aastat Valituks osutus 13 kandidaati: Jaak Allik, Margi Ein, Margus Leivo, Jaanus Männik, Mart Opmann, Jaan Õunapuu, Rein Randver, Villu Reiljan, Janno Reiljan, Jüri Saar,Vello Tafenau, Tiit Tammsaar ja Mai Treial 2007 - Riigikokku kandideeris 125 Rahvaliidu kandidaati, keskmine vanus 49, 5 aastat Valituks osutus 6 kandidaati: Jaanus Marrandi, Villu Reiljan, Karel Rüütli, Erika Salumäe, Mai Treial ja Ester Tuiksoo 2011 Riigikokku kandideeris 88 Rahvaliidu kandidaati, valituks ei osutunud ükski kandidaat, sest erakond ei ületanud valimiskünnist (5%) Kohaliku omavalitsuse valimised 2005 tulemused:
KÕRVAHARK TEGI: MAARJA-LIIS REILJAN KLASS: 6.C KÕRVAHARK • KÕRVAHARK ON 1,5 CM PIKKUSE ROOSTE VÕI PIGIPRUUNI KEHAGA PUTUKAS. • PIKK TAGAKEHA • KOLLASED JALAD • KATTETIIVAD • NIITJAD LÜLILISED TUNDLAD • TAGAKEHA LÕPUS ASUB HARK KÕRVAHARGI PALJUNEMNE JA SIGINEMINE • PAARITUMINE TOIMUB SUVE LÕPUL VÕI SÜGISE ALGUL • EMANE JÄÄB KOOS MUNADEGA TALVITUMA • TA KAITSEB MUNE NIIKAUA, KUNI NEIST KOORUVAD VASTSED • EMANE MUNEB UMBES 30 MUNA MULLA SISSE. • EMANE HOOLITSEB MUNADE JA POEGADE EEST KUNI NAD ON VÕIMELISED ISESEISVUMA. • ÜKS PESAKOND AASTAS. TOITUMINE KÕRVAHARK TOITUB : SURNUD VÕI ELAVATE ROHELISTE TAIMEDE OSADEST PUUDE KORBA ALL ARENEVATEST SEENTEST JA VETIKATEST VÄIKESTEST PUTUKATEST ELUVIIS JA LIIKUMINE • PÄEVAL PEIDUS KIVIDE,MAHALANGENUD PUUTÜVEDE JA KÄNDUDE KORBA ALL . ÖÖSITI MUUTVAD NAD AGA AKTIIVSEKS ,JOOKSEVAD KIIRESTI TOIDUOTSINGUL RINGI . •...
PÄIKE MICHAEL REILJAN MILLINE NÄEB ÜLDSE VÄLJA?! · Päike on meie Päikesesüsteemi täht · Päikese aktiivsustsükkel kestab umbes 11 aastat · Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel · Päikese ümber tiirlevad Maa ja teised planeedid · Päike on peajada täht spektriklassiga G2V · päike liigub lähimate tähtede suhtes kiirusega 19,5 km/s. · päikese kaugus Linnutee tasandist on 50 valgusaastat · päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit · mass 1,9891×1030 kg · päikese raadius on 6,9599×108 m · pindala 6,087×1018 m² · ruumala 1,4122×1027 m³ · keskmine tihedus on 1409 kg/m³ MILLEST KOOSNEB PÄIKE? 3 FAKTI PÄIKESE KOHTA! · Päike on üks täht paljudest, mis koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist · Päikesepinnalt kiiratakse suurel hulgal nähtava valguse footoneid, mis on tekkinud termotuumareaktsiooni käigus · Kuigi päikest peaks olema veel 5 miljardiks aastaks, siis elu maal ei saa nii kaua kesta, sest keskmi...
Abstraktsionism MICHAEL REILJAN 32. KK Kaasaegne · Abstraktsionism on abstraktne maal: kunstisuund Natalia Plachta maalikunstis Fernandes. Where are skulptuuris ja graafikas. you I. · Seda iseloomustab värvide, joonte, punktide, pindade ja vormide abil maailma ja kõige sellega kaasneva kujutamine · Abstraktsionism kasvas välja mitmest 20. sajandi kunstivoolust. Esimene töö Vassili Kandinsky "Esimene abstraktne akvarell", u 1913 Abstraktsionismis arenes välja kaks põhisuunda ekspressiivne abstraktsionism konstruktiivne ehk geomeetriline (Vassili Kandinsky, Paul Klee) : abstraktsionism (Kazimir Malevits, Piet Mondrian): Ekspressiivne abstraktsionism on üks abstraktsionismi Geomeetriline abstraktsionism; on vormidest, mille eesm...
WOLFGANG AMADEUS MOZART 1756 - 1791 MUUSIKAÕPETUS Töö autor: Helle Reiljan Võru Järve Kool Töö pealkiri: W. A. Mozart Koolitaja: Evi Tarro Koht Koolielus: muusikaõpetus Kooliaste: III kooliaste Annotatsioon: Mozarti elukäigu lühitutvustus LAPSEPÕLV Sündis 27. Jaanuaril 1756. aastal Salzburgis 4-aastaselt hakkas õppima klavessiinimängu 6-aastaselt valdas meisterlikult klavessiinimängu tehnikat ja õppis omal käel mängima viiulit ja orelit. ESIMESED ESINEMISED 1762 kontsert Viinis 1763 3 aastat kestev
On ka ennustatud, et tulevikus võistlevad maailma majanduses omavahel terved kontinendid. (Anttonen 1999) ,,Võib öelda, et maailma praegune, peamiselt 1940/50ndatel aastatel kujundatud majanduskorraldus ei vasta globaliseeruva ja ühtekasvava maailma vajadustele. Maailma majanduskorraldus vajab kiiret radikaalset muutmist turgude suurema avatuse ja erineva arengutasemega riikide tootjate konkurentsitingimuste võrdsustamise suunas." (Reiljan 2000) 4. Kokkuvõte Globaliseerumine on külma sõja ajal alguse saanud protsess mida on võimatu peatada. Globaliseerumine on võimalikuks saanud tänu transpordi ja tehnoloogia(peamiselt infotehnoloogia) arengule. Ühelt poolt on globaliseerumine kaasa aidanud edumeelse ühiskonna loomisele, kus inimestel on hea elada aga teiselt poolt tekib sellega ka probleeme. Globaliseerumisega kaasnevatest probleemidest võiks nimetada näiteks kultuurilise
rüüstata ning vältida röövraiet. Tingimusi metsa pikaealisuse säilitamiseks on muidugi veel, kuid kõiki ei jõua lühikeses referaadis välja tuua. Mina rääkisin vaid aktuaalsematest probleemidest. Kokkuvõtteks Eesti on maa, kus praegu veel pole puudust puidust, kuid kui olukord jätkub samasugusena nagu see praegu on, pole see aeg enam mägede taga. Ma loodan, et oma panuse metsade kaitsmisse annab ka praegune põllumajandusminister Villu Reiljan. On ta ju ise öelnud: "Oleme säästva metsanduse teelt kõrvale astunud. Eesti on alla kirjutanud paljudele konventsioonidele. Tõsiselt võetav riik ei aja rahvusvahelisel areenil teistsugust juttu, kui tegelik olukord on." Reiljani sõnul aitaks olukorrast välja metsaseaduse parandamine ning säästva metsanduse põhimõtete selge rakendamine erasektoris. "Mets ei ole üldiselt metsaärimeeste jaoks. Ma saan küll aru, et nad tõmblevad, aga
muuta, otsustavad nad võtta pigem passiivse rolli. Oluline osa poliitilise kultuuri analüüsimisel on rahva usaldus riigiinstitutsioonide vastu. Riigiinstitutsioonide usalduse kohta viiakse läbi regulaarselt küsitlusi. 17 aasta jooksul on Riigikogu usaldanud inimeste protsent kõikunud 32 ja 57 protsendi vahel. Keskmiselt on Riigikogu usaldanud 45 protsenti inimestest ja mitteusaldanud 48 protsenti (Reiljan ja Pettai, 2012). Seega on usaldus Riigikogu vastu suhteliselt madal, kuid võrreldes näiteks Leedu ja Lätiga, on Eestis usalduse tase kõrgem. Suurem toetus parlamendi vastu on Põhjamaades ning riikides, kus pole kommunistlikku pärandit. Nendes riikides tajutakse vähem korrputsiooni ja majanduslik areng on kõrge (Reiljan ja Pettai, 2012). Seega mõjutab riigi ajalooline minevik tugevalt poliitilist kultuuri ja usaldus parlamendi vastu. Poliitikateadlased arvavad, et
üle. Tootmises on autori osalus minimaalne. Peamine ülesanne on toodete transport, lisaks tuleb veel materjali hankimine ja ettevalmistus ning viimaks prindi disaini kokkupanek. Õpilasfirma tegevus piirkonnaks on arenendu tööstusriik, mis võimaldab tootmiskes vaja minevaid teenuseid kergesti hankida ning suurema edu korral ka hankida tervikliku kapitali kottide iseseisvaks valmistamiseks.(Janno Reiljan, Tõnu Roolaht 2000) 5 2.ÜLDANDMED Rahvusvaheline õpilasfirma Simple Bag on Tallinna 32. Keskkooli 11. B klassi õpilaste poolt loodud aktsiaselts. Tallinna 32. Keskkool asub aadressil Kiili 10, Tallinn. Firma planeeritud tegevusaeg on 2015/2016 õppeaasta. Õpilasfirma juhendajaks on Tallinna 32. Keskkooli majandusõpetaja Olev Pihlakas. 3. JUHTKOND JA PERSONAL
Ardu Kool Orienteerumine Referaat Juhendaja: Regina Reiljan Koostaja:Raili Liiva 9.klass. Ardu 2011 Sisukord 1. Ajalugu 2. Oriendeerumisest lähemalt 3. Kasutatud kirjandus Ajalugu Orienteerumise sünnimaa on Norra, kus esimesed võistlused korraldati 1897. aastal. Esimesed Euroopa meistrivõistlused korraldati 1962. aastal Norras. Maailmameistrivõistlusi hakati korraldama 1966
aprillil Kuressaare kultuurikeskust, kus oli 2008. aasta pressifoto näitus. Näitus oli üleval 7st aprillist kuni 6nda maini. Pressifoto näitusel on väljas valik 2008. aasta pressifoto konkursil osalenud töödest. Teiste seas on näitusel üleval erinevate kategooriate võidutööd ning kõik nominendid. Näitusel on väljas üleriikliku uudisfoto nominendid: Aripäevas 8. septembril 2008 ilmunud Andres Kralla foto, millel on kohtusaalis oma süüd eitanud endine keskkonnaminister Villu Reiljan, advokaat Tarmo Sild ja ärimees Aivo Pärn; aripäev.ee-s 13. augustil ja äripäevas 15. augustil 2008 ilmunud Erik Prozese foto Gori linnast Tbilsi poole suunduvatest sõjapõgenikest ning Postimehes 24. oktoobril 2008 ilmunud Liis Treimanni foto riigikogulasest Mailis Repsist parlamendi istungi ajal Rimi sooduskuponge kleepimas. Lisaks võidutöödele ja nominentidele on näitusel üleval teisigi põnevaid fotosid ja äratundmist 2008. aastale tagasi vaadates.
tahab edasi eksisteerida. 2008 aastal me näeme tulevikku üsna tumedates toonides. Projekti Säästev Eesti 21 eesmärk on arendada Eesti jätkusuutlikust aastani 2030. Selle ideeks on murda välja praegusest bürokraatlikust süsteemist ning luua nii nimetatud arenguvõrgustikud. See hõlmab nii majandust, kultuuri kui ka keskkonda. 51 riigikogu liiget olid projekti pooldajateks ning pistisemeister ja endine keskkonnaminister Villu Reiljan kommenteeris projekti kui valemit edu saavutamiseks. Säästva Eesti 21 märksõnad on vaid õilsat laadi: kultuuriruumi elujõulisus, inimese heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal. Paraku on pärast 2005 aastat eesti ühiskond allamäge liikunud. Loomulikult ei ole selles süüdi Säästev Eesti 21. Kõik teavad, et ilma sihtideta on võimatu midagi saavutada, eriti Eesti segaühiskonnas.
14. , .-.1992,1 15. , ., 16. , .- .1995, 2 17. , ., .- . 1990, 25 18. , ., 19. , . ( . ). . . , 30 2009 20. , ., . : , 1990 21. , ., . -: VIMO, 1993, , . 22 22. , ., . : , 1990 23. , ., 1. : , 2002 24. , ., 2. : , 2002 25. , ., . : , 1981 26. : , 5, , 1988 27. , ., . .- . 2001,14 28. Üliõpilaste kirjalike tööde juhend. Koostajad: Kaldaru, H., Paas, T., Sikk, J., Reiljan, E., Philips, K. 7. parandatud väljaanne. Tartu: TÜ majandusteaduskond, 2008 23 1 : 2 : 24 3 : 4 : 25 5 : 6 : 26
Suurimad erinevused põlvkonniti tulenevad just erinevatest väärtushinnangutest, kommetest-tavadest ja ellusuhtumisest. Inimesed püüdlevalt pidevalt, millegi uue poole: leiutatakse uusi tehnoloogiaid ning tehakse seninägematuid avastusi. Seetõttu võib öelda, et mina kui 21.sajandi pärisinimene olen uuendusmeelne, sotsiaalselt aktiivne , leidlik ning õppimis-ja aremisvõimeline indiviid. Reelika Reiljan 12b
märgates viimaks, palju on raha kulunud endast mitte hoolivate inimeste ja sündmuste peale, siis peaks mõistma igaüks, et raha ei muuda inimest õnnelikumaks. Raha eest on proovitud osta kõrgema võimu ametnike tegevust ja otsuseid. Näiteks süüdistati 2009. aastal keskkonnaministrit Villu Reiljanit Rävala puiestee kinnistu müügi ajal pistise nõudmises ja teda karistati 2 aasta ja 3 kuu pikkusevangistusega kolmeaastase katseajaga. Nüüd, 2012 aastal mõisteti Reiljan õigeks. Rahas peitub materiaalne õnn. Mida suurem vara taskus, seda paremad võimalused ennast harida, näiteks teatris käiguga või ümber maailma reisides. Raha võib teha õnnelikuks inimese, kes ei oska rikkust oodata. Näiteks Eesti lotomiljonärid, kes on võitnud üüratuuid summasid, ise seda uskumata. 2009. aastal võitis vana Eesti raha järgi 9,4 miljonit eesti krooni Tartumaal elav pereema ja puidutsehhis laojuhatajana
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Mihkel Pari 18. Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses Uurimistöö Juhendaja: professor Janno Reiljan Tartu 2014 1 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses..................................................................................................4 Kokkuvõte..................................
seletusviis, madal intelligentsus ja täiuslikkuse hoiak. Madal enesehinnang ei luba probleemile suunatud toimetulekut kasutada, sest alati püütakse kohaneda ja vaikselt ära kannatada. See aga tähendab, et kasutusel on ainult oma emotsionaalsetele seisunditele suunatud toimetulek (s.t. inimene tegeleb vaid oma tunnetega, nt. süü, häbi, hirm, ega keskendu reaalsele tegutsemisele-kommentaar H. Reiljan), mis paraku ei vii lahedusele. Ülikõrge saavutusvajadus tähendab, et inimese jaoks on tähtis saavutada midagi erakordset ja väljapaistvat. Kogu oma elu suunab ta eesmärgini jõudmiseks. Teel sinna tekib aga loomulikult hulgakaupa takistusi. Ja iga takistus suurendab hirmu läbikukkumise ees. Fataalse seletusviisi puhul nähakse sündmuste põhjustena mitte ennast, vaid inimesest sõltumatuid jõudusid. Saatust, üleloomulikke jõudusid, juhust
Varstu keskkool 10. klass Kadri Reiljan Michael Andreas Barclay de Tolly Referaat Juhendaja: Riho Lehiste Varstu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Temaga seotud tähtsad paigad Eestis 4. Kasutatud kirjandus 5. Lisad 2 Sissejuhatus Kes siis üldse oli Michael Andreas Barclay de Tolly? Miks ta meile- eestlastele ajalooliselt nii tähtis isik oli? Oma töös ei pööra ma eriti tähelepanu tema lähedaste elule kuigi samas arvan et tervikliku Tollyde dünastia uurimine aitaks meil paremini mõista tema- Michael Andreas Barclay rasket elusaatust. Miks ma üldse valisin selle teema? Vastus ei olegi nii keeruline- mind valdas soov uurida sõjaajalooga seonduvat- olgu see siis isik või miski muu. Nii ma siis mõtlesingi uurida miks temast nii palju räägitakse, ja ksa ta ikka oli nii tähtis nagu arvatakse. Kuna töö teostamise aeg oli lühike ...
loobuda. J.K.Rowling on teemakohaselt öelnud: "Ka parimad meist peavad mõnikord oma sõnu sööma". Selle vältimiseks peab aga hoolikalt kaaluma, mida ja kuidas öelda. Riigikohtu esimees Märt Rask on ühes oma ettekandes väitnud, et igas ühiskonnas on demokraatia esmasteks mõõdupuudeks õigusemõistmise sõltumatus ja ajakirjanduse vabadus. Seoses nii mõnegi kuriteokahtlusega, näiteks Kristjan Rahnu ja Villu Reiljan puhul, on tekkinud arutelu selle ümber, kas ajakirjandus rikkus või ei rikkunud eetikakoodeksi punkti, mis väidab, et ajakirjandus ei või inimest käsitleda kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust. Kui ajakirjandus räägib-kirjutab kuriteost kui sündinud faktist seostatult konkreetse isikuga ja kirjeldab ka võimalikke karistusi, võib tavalugeja pidada seda siiski kurjategijana käsitlemiseks. Kohtumõistmise ja ajakirjandusvabadusega seoses võib tõstatada ka järgmise
Kasutatud materjalid 1. Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis ja tulevikuväljavaated. Arengufondi kodulehekülg. Loetud: http://www.arengufond.ee/upload/Editor/Publikatsioonid/Publikatsioonide %20failid/Arengufoorumile%202008%20raport.pdf, 08.04.2012 2. Kaldoja, K. (2008) Inimarengu aruanne: Eesti majanduse struktuur kreekastub. Loetud: http://www.epl.ee/news/majandus/inimarengu-aruanne-eesti-majanduse- struktuur-kreekastub.d?id=51123270, 08.04.2012 3. Reiljan, J. (2011) Eesti tee majanduskriisi ja selle õppetunnid: tööjõukulu aspekt. Riigikogu kodulehekülg. Loetud: http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=14446, 08.04.2012 4. Viilmann, N. (2009) Tootlikkuse hindamise ja analüüsi meetodid OECD riikides. Eesti Panga kodulehekülg. Loetud: http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/kroon_majandu s/_2009/_2009_34/_4.pdf?ok=1, 08.04.2012
ja vaibudes. 5. S. Rahmaninov Muusikaline moment e-moll op 16 nr 4 – algab fortes ja kiirete heliredeli käikudega, tempo on vivace, jooksev, kekslev. Meenutab mulle tülitsemist, ülemine hääl priiskab kõvasti ja alumine hääl vastab süngelt, vihaselt, püüavad leida ühtmeelt, tempo on agitato ehk erutatult. Temperamentne. Lõppeb konkreetselt ja ühe akordiga. Esitaja mängis seda ülimalt hingestatult. 6. J.S Bach Prelüüd ja fuuga g-moll HTK I osast – esitas Liliane Reiljan. Tempo on lento ehk väljapeetult, aeglaselt. Dünaamika on kasvav. Bachil on iseloomulik mitmehäälsus ehk polüfoonia ja seda on hästi näha selles teoses, iga hääl räägib oma lugu. Suurt kulminatsiooni ei toimu ja lõpeb rahulikult toonikasse. 7. F. Chopin Ballad nr 4 f-moll op 52 – algab jutustavalt, armunult ehk amoroso. Dünaamika kasvab, kuid siis muutub tagasi rahulikuks. Vahepeal muutub kapriiseks või kirglikuks. Lõpus muutub grandioosseks, suursuguseks. 8. F
agri.ee] Eesti riik on ühe inimese kohta arvutatuna põllumaa ja metsamaa poolest üks rikkamaid Euroopas. Täna tuleb regioonidesse suunata ressursse palju enam, et kriis ei muutuks katastroofiks. Kümne aastaga on hävinud pool põllumajandustootmisest, mis oli ja on maamajanduse selgroog; ning pool piimakarjast, mis on aastaid olnud põllumajanduse selgroog. [Villu Reiljan - ajakiri ,,Luup"] 7 Eesti Põllumajandusministeeriumi kodulehelt selgub, et Eestimaa kasutatav üldpind on 4 478 437,5 ha. Seega alltoodud joonise nr 5 põhjal võib selgesti näha, kuidas maa kasutamine põllumajanduslikul eesmärgil on kahanenud. Kui 1991 aastal kasutati põllumaaks üldpinnast 32,56 %, siis 2004 aastaks on see protsent kahanenud vaid 17,2 %le
tulenevalt kodumaiste ettevõtete vähenemine ja kadu ringlusest. Väikese riigina peab Eesti paratamatult tihedalt integreeruma maailma majandusse. Kodumaised tootjad saavad pakkuda ainult väikest osa tänapäeva üha laienevast tootmisvahendite ja tarbeesemete sortimendist, teised vajalikud kaubad tuleb importida välisriikidest. Spetsialiseerumise süvenemine, mis on ka maailmamajanduse üldine arengutendents, peab riigi müügi- ja ostuturgudel laienema. (Reiljan, 1995) Sotsiaalne diferentseeritus ja Eesti rahvuskultuurilise identiteedi nõrgenemine Globaliseerumine põhjustab ka elanikkonna tulude diferentseerumist ja sellest tulenevalt sotsiaalseid pingeid ühiskonnas. Põhimõtteliselt rikkam kiht aina rikastub ja samas vaesem jääb vaesemaks ning teadupärast ei ole nende klasside sotsiaalsed suhted nende erinevuste tõttu kunagi märkimsväärselt head. Näiteks piirkonnad, kus tegeldakse vanade tööstusaladega
parlamendi rolli vähenemist seadusloome valdkonnas? 3) Artiklis väidetakse, et Riigikogu tegeleb praegu järelvalvega märgatavalt rohkem kui aastaid tagasi. See viitab asjaolule, et parlamendis esineb kõneparlamendi jooni. Suurenev diskussioon, arupärimised ja küsimuste esitamine on osaliselt märk sellest, et parlament muutub järjest professionaalsemaks. Sellele aitab ilmselgelt kaasa asjaolu, et Riigikogus on professionaalsed poliitikud. Reiljan Andres, Pettai Vello „Rahva usaldus Riigikogu vastu 1995–2012“, RiTo nr 26, 2012 1) Nõustun artiklis välja toodud arvamusega, et poliitiliste intitutsioonide usaldatavust ei saa hinnata ühemõõtmeliselt – mida rohkem usaldust, seda parem. Teatav skeptilisus on täiesti normaalne ja demokraatlikus ühiskonnas hädavajalik. Usaldamatust võib käsitleda kui ajendit, muuta süsteem efektiivsemaks ja kodanikukesksemaks. Samuti
Valik tuleb teha kahe Riigikogult enam hääli saanud kandidaadi vahel, kellele võib nüüd lisanduda uusi kandidaate. Nüüd peab võiduks vahalik häältehulk moodustama osalejate häälteenamuse. EV ministrid on välisminister Kristiina Ojuland, kaitseminister Margus Hanson, siseminister Margus Leivo, justiitsminister Ken-Marti Vaher, majandusminister Meelis Atonen, põllumajandusminister Tiit Tammsaar, rahandusminister Tõnis Palts, keskkonnaminister Villu Reiljan, sotsiaalminister Marko Pomerants, haridusminister Toivo Maimets, kultuuriminister Urmas Paet, siseminister regionaalaladel Jaan Õunapuu, rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo, peaminister Juhan Parts.
legaltext.ee/esterm/concept.asp? conceptID=28529&term=avaal] 25.01.2009. 3. Ettevõtte finantseerimine [http://leisi.oesel.ee/~toni/Finantseerimine.htm] 25.01.2009. 4. Kuura, A.Sissejuhatus erialaõpesse. Konspekt. 2008 [http://pc.ut.ee/~akuura/AINED/SJEAO/]. 5. Kõomägi, M Sissejuhatus erialaõpesse konspekt 2008 [http://pc.ut.ee/~akuura/AINED/SJEAO/]. 6. Perens, A. Projektijuhtimine. Tallinn: Külim, 2001, 176 lk. 7. Reiljan, A. Strateegiline juhtimine, Kosnpekt ärijuhtimise diplomiõppele. 8. Tarkinvestor [http://www.tarkinvestor.ee/] 01.01.2009. 9. Tugi.taavi.ee [http://tugi.taavi.ee/WebHelp/winpalk/avanss.htm] 25.01.2009. 10. Äripäev.ee[http://www.aripaev.ee/] 26.01.2009.
· kasumikeskusorganisatsioon (iga kasumikeskus vastutab vaid oma iseseisvalt toodetud kasumi eest, enamasti antakse kasumikeskusele ette kasumisuurus, mida ta teatud kõrvaltingimuste (toodete, teenuste kvaliteet) järgimisel peab saavutama. · investeerimiskeskusorganisatsioon (igal divisjonil on lisaks delegeerimisõigusele ka otsustamiskompetents ja vastutus oma investeeringute eest). Divisjoniorganisatsiooni eelised (Thommen, 1993: 615-616; Reiljan, 1997: 200): · motivatsioon ja üsna kerge juhitavus, kuivõrd tegevus toimub ühe objekti raames; · juhi suhteliselt lai tegevusvaldkond, kiired otsused; · ülevaatlik struktuur, osakondade loomine ja likvideerimine on suhteliselt lihtne; · lühikesed kommunikatsiooniteed; · paindlikkus: kiire reageerimine keskkonnamuutustele, divisjonijuht suudab kiiresti reageerida turu nõudmistele, klientide ootustele. Puudused:
·Eestimaa Ühendatud Vasakpartei ·Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid ·Erakond Eestimaa Rohelised ·Erakond Isamaa ja Res Publica Liit ·Libertas Eesti Erakond ·Sotsiaaldemokraatlik Erakond ·Vabariiklik Partei ·Vene Erakond Eesti Registreerimata erakonnad: (registreeritud tavalise MTÜ'na) ·E-erakond ·Eesti Piraadipartei ·Eesti Rahvuslik Konservatiivne Liit ·Põliseestlased ·Vabade Kodanike Ühendus Eestimaa Rahvaliit Asutatud 2000 Erakonna esimehed: 2000- 2007 V. Reiljan, 2007 E. Tuiksoo, 2007-2008 J.Marrandi, 2008-2010 K. Rüütli, 2010 A. Sirendi, 2010 J. Aare, 2010- Andrus Blok Juhatuse liikmed veel: R. Kull, V. Jaamu, M. Treial, A. Sild, R. Närska, A. Sakjas, R. Tölp, M. Miljand, J.Pöör, E. Sarv, A. Kaldjärv, O. Liblikmann, P. Kõrve, M. Kuzmina Liikmeid üle 9 000? Riigikogus 1 liige Erakond Eestimaa Rohelised Asutatud 2006 Erakonna esimene eestkõneleja: A. Lotman Juhatuse liikmed veel: T. Trapido, T. Veber, A. Laane, R
tõlgenduste või seisukohtade ärakuulamiseks versus dogmaatiline hoiak - Empaatilise mõistmise väljendamine (teiste inimeste tunnetest arusaamine) versus külm, ükskõikne ja neutraalne suhtumine. 8. Ettevõtte mõiste ja eesmärgid (formaalsed ja konkreetsed eesmärgid) Ettevõte on plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid (A. Reiljan). Ettevõtte formaalsed e. kõrgemad eesmärgid - tootlikkus - majanduslikkus - kasum - kapitalirentaablus - omakapitalirentaablus - käiberentaablus Ettevõtte konkreetse tegutsemisega seotud eesmärgid - tootmis-turundus eesmärgid - finantseesmärgid - juhtimis-ja organisatoorsed eesmärgid - sotsiaalsed ja ökoloogilised eesmärgid 9. Ettevõtte eesmärkide hierarhia - eesmärgi saavutamine mastaabi järgi
Michael Jordan HANNA-LIISA REILJAN Tartu Katoliku Hariduskeskus 2016 Michael Jordan Michael Jeffrey Jordan (tuntud ka initsiaalide MJ järgi; sündinud 17. veebruaril 1963 Brooklynis,New Yorgis) on Ameerika Ühendriikide korvpallur. NBA koduleheküljel Jordani profiilis on ta nimetatud "kõigi aegade parimaks mängijaks". NBA karjääri alustas Jordan klubis Chicago Bulls , mis valis ta 1984. aastal kolmanda valikuna. Aastatel 1991, 1992 ja 1993 tuli ta klubiga NBA meistriks. Enne 1993–94 hooaja algust teatas Michael Jordan, et lõpetab korvpallurikarjääri. Siis mängis ta pesapalli, aga tuli 1994–95 hooaja lõpus tagasi Chicago Bullsi ridadesse ja aitas klubi veel kolmele tiitlile. Hooajal 1997–98 oli Michael Jordan võitnud rekordilise kümnenda hooaja kõige resultatiivsema mängija tiitli. Aastal 1999 lõpetas Jordan teist korda korvpalluri karjääri, aga tuli taas tagasi, kui sõlmis 2001. aa...
· kasumikeskusorganisatsioon (iga kasumikeskus vastutab vaid oma iseseisvalt toodetud kasumi eest, enamasti antakse kasumikeskusele ette kasumisuurus, mida ta teatud kõrvaltingimuste (toodete, teenuste kvaliteet) järgimisel peab saavutama. · investeerimiskeskusorganisatsioon (igal divisjonil on lisaks delegeerimisõigusele ka otsustamiskompetents ja vastutus oma investeeringute eest). Divisjoniorganisatsiooni eelised (Thommen, 1993: 615-616; Reiljan, 1997: 200): · motivatsioon ja üsna kerge juhitavus, kuivõrd tegevus toimub ühe objekti raames; · juhi suhteliselt lai tegevusvaldkond, kiired otsused; · ülevaatlik struktuur, osakondade loomine ja likvideerimine on suhteliselt lihtne; · lühikesed kommunikatsiooniteed; · paindlikkus: kiire reageerimine keskkonnamuutustele, divisjonijuht suudab kiiresti reageerida turu nõudmistele, klientide ootustele. Puudused:
Jakob Westholmi Gümnaasium AAFRIKA PÄRISMAALASTE KULTUUR JA KOMBED Inimeseõpetuse referaat Autorid: Anni Reiljan Mona Tammik 7.a klass Juhendaja: Marge Ensling Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................................3 Aafrika manner...........................................................................................................
39. Lauri Luik 40. Ott Lumi 41. Maret Maripuu 42. Jaanus Marrandi 43. Silver Meikar 44. Maret Merisaar 45. Marko Mihkelson 46. Sven Mikser 47. Tatjana Muravjova 48. Aadu Must 49. Leino Mägi 50. Tarmo Mänd 51. Eiki Nestor 52. Erki Nool 53. Mart Nutt 54. Kristiina Ojuland 55. Tiina Oraste 56. Kalle Palling 57. Keit Pentus 58. Heljo Pikhof 59. Marko Pomerants 60. Nelli Privalova 61. Jaanus Rahumägi 62. Mati Raidma 63. Jüri Ratas 64. Rein Ratas 65. Villu Reiljan 66. Urmas Reinsalu 67. Mailis Reps 68. Aivar Riisalu 69. Rain Rosimannus 70. Hannes Rumm 71. PaulEerik Rummo 72. Taavi Rõivas 73. Karel Rüütli 74. Indrek Saar 75. Jaak Salumets 76. Erik Salumäe 77. Arvo Sarapuu 78. Vilja Savisaar 79. Evelyn Sepp 80. Ain Seppik 81. Kadri Simson 82. Mark Soosaar 83. Imre Sooäär 84. Marek Strandberg 85. Olga Sõtnik 86. Jüri Tamm 87. Toivo Tootsen 88. Toomas Trapido 89. Mai Treial 90. Margus Tsahkna 91. Ester Tuiksoo 92. Peeter Tulviste 93. Marika Tuus 94
vajadusel seaduste ja otsuste eelnõusid ning võtab seisukohti keskkonnakaitset puudutavates küsimustes. Keskkonnapoliitika valdkonnas käsitletakse arengu kavandamise aluseks olevaid õigusakte. Komisjoni esimees: Marko Pomerants Komisjoni aseesimees: Mart Jüssi Komisjoni liikmed: Valeri Korb Erki Nool Kalle Palling Rein Ratas Villu Reiljan Rain Rosimannus Mark Soosaar Harri Õunapuu Komisjoni ametnikud: Vivi Aleksejeva Elle Kaur Asta Salandi 4 -Kultuurikomisjon Kultuurikomisjon on Riigikogu üks alatistest komisjonidest, mis moodustati 1992. aastal.
Väino Linde 39. Aleksei Lotman 40. Inara Luigas 41. Lauri Luik 42. Ott Lumi 43. Maret Maripuu 44. Jaanus Marrandi 45. Silver Meikar 46. Maret Merisaar 47. Marko Mihkelson 48. Sven Mikser 49. Tatjana Muravjova 50. Aadu Must 51. Leino Mägi 52. Tarmo Mänd 53. Eiki Nestor 54. Erki Nool 55. Mart Nutt 56. Kalle Palling 57. Georg Pelisaar 58. Keit Pentus 59. Heljo Pikhof 60. Nelli Privalova 61. Jaanus Rahumägi 62. Mati Raidma 63. Ülle Rajasalu 64. Jüri Ratas 65. Rein Ratas 66. Villu Reiljan 67. Urmas Reinsalu 68. Mailis Reps 69. Aivar Riisalu 70. Rain Rosimannus 71. Hannes Rumm 72. Paul-Eerik Rummo 73. Taavi Rõivas 74. Karel Rüütli 75. Indrek Saar 76. Jaak Salumets 77. Erik Salumäe 78. Arvo Sarapuu 79. Evelyn Sepp 80. Ain Seppik 81. Sven Sester 82. Kadri Simson 83. Mark Soosaar 84. Imre Sooäär 85. Marek Strandberg 86. Olga Sõtnik 87. Jüri Tamm 88. Toivo Tootsen 89. Toomas Trapido 90. Mai Treial 91. Margus Tsahkna 92. Ester Tuiksoo 93. Peeter Tulviste 94. Marika Tuus 95
Peale vanemate mõjutavad enesehinnangu kujunemist veel sõbrad, tuttavad ja teised kellega laps suhtleb. Hinnang langetakse oma käitumisele, sellele, kes sa oled ja sellele, kuidas sa ennast väärtustad. LISA Motivatsioonihierarhia 9 KASUTATUD MATERJALID 1. Krista Rüütel(Tallinna Ülikool, psühholoogia eriala). Referaat 1. Heidi Reiljan (TÜ psühholoogiamagister). Artikkel. http://tnk.tartu.ee/0enesehinnangust.html 3. ,,1981 KALENDER" Eesti Raamat 1980. lk 205-209 4. Wikipedia. www.wikipedia.ee 5. Matt Whyman. ,,XY teekond poisist meheks" Koolibri 2002. lk 105 6." Pere ja Kodu" Jaanuar 2001. lk 22-24 7. Artikkel http://www.ivanhoe.com/story/p_newsflash.cfm?storyid=3219 http://www.minut.ee/odd/02/04/04/1548223.shtml 8. Artikkel http://www.tarbija24.ee/?id=91215 9 .I. Kraav, K. Kõiv. 7.kl. inimeseõpetuse õpik 10
vaimse küpsuse saavutanud-teada-tuntud tõsiasi on, et eriline tundemöll ja lõpmatud arutelud iseenese üle algavad intensiivselt enamasti puberteedieas See aga veel ei tähenda , et nooremealiste elu on üks stabiilne kulgemine ja lihtsalt muretu väikelapse olemine ilma ennast ja eluolu teadvustama. Neid juhtumeid polegi nii vähe, kus 5-,7-,10-aastased lapsed on otsinud raskustest väljapääsu enesetappu kaudu ( Reiljan, 2009). 2. Enesehinnangu ja enesekindluse Enesehinnangul ja enesekindlusel on erinev tähendus ning on oluline nende kahe mõiste vahel vahet teha. Enesehinnang sõltub sellest, mida me oskame (see tähendab milles me oleme rohkem või vähem tubli) ja mida me suudame saavutada. Enesehinnang on seotud kindlate alade või oskustega ja saavutuste tasemega. Kui inimene mängib hästi jalgpalli või kirjutab hästi, on tal hea
On vajalik, et refereeringuid täiendaks ka uurimuse autori oma seisukoht refereeritavas küsimuses. Kirjalikes töödes on lubatud kasutada ainult nimeviidet. Nimeviite kasutamisel esitatakse viide ümarsulgudes ja viites tuuakse ära autor, materjali ilmumisaeg, raamatu puhul viidatavate lehekülgede numbrid. Viites esitatakse autori perekonnanimi kas koos eesnimega või ilma eesnimetäheta. Eesnimetäht või eesnimi on vajalik siis, kui viidatakse sama perekonnanimega autoritele (näiteks Reiljan, J. ja Reiljan, E.). Konkreetne viidatav lehekülg (leheküljed) allikast esitatakse pärast aastaarvu kooloni järel. Kui refereering koosneb ühest lausest, siis paikneb viide enne lauset lõpetavat punkti, mitmelauselise refereeringu korral asub viide pärast viimast lauset lõpetavat punkti. Näide: Majandusteadust on defineeritud kui teadust, mis uurib inimese käitumist sõltuvana tema eesmärgi ja võimaluste mittevastavusest (Arrak, 2000: 7).
............................10 Tööhügieen ja tööohutus ettevõttes..............................................................................10 Kokkuvõte...........................................................................................................11 Sissejuhatus Minu kokapraktika algas 8. mai ja lõppes 31. Mail. Kokku kestis praktika 320 akadeemilist tundi. Oma praktika viisin ma läbi AS Pühajärve Puhkekodus. Praktika põhijuhendajateks olid Tiiu Bogdanova ja Heli Reiljan. Tööülesanneteks olid kokkade igapäevane abistamine vajaminevates köögitoimingutes. Praktikapäevad algasid kella seitsmest hommikul. Pühapäevast neljapäevani kestis praktikapäev kella kaheksani õhtul ning reedest laupäevani kella kaheteistkümneni õhtul. Praktika eesmärgiks oli saada ülevaade praktikaettevõttest, harjuda keskkonnaga ja täiendada oma erialaseid teadmisi. 3 Ettevõtte üldine iseloomustus
Justiitsminister- Rein Lang, Reformierakong Kultuuriminister- Raivo Palmaru, Keskerakond Põllumajandusminister- Ester Tuiksoo, Rahvaliit Välisminister- Urmas Paet, Reformierakond Siseminister- Kalle Laanet, Keskerakond Rahandusminister- Aivar Sõerd, Rahvaliit Majandus- ja kommunikatsiooniminister- Edgar Savisaar, Keskerakond Rahvastikuminister- Paul-Erik Rummo, Reformierakond Kaitseminister- Jaak Jõerüüt, hiljem Jürgen Ligi, Reformierakond Keskkonnaminister-Villu Reiljan. Hiljem Rein Randver, Rahvaliit Regionaalminister-Jaak Õunapuu, Rahvaliit Sotsiaalminister-Jaak Aab, Keskerakond Ansipi teise valitsuse sünd Arutati laialt, et kas Ansip jätkab koostööd Keskerakonnaga peale 2007 aasta valimisi, aga ta otsustas moodustada ,,parem poolse" valitsuse ,,vasak poolse" asemel. Siis tuli pingeline periood koalitsiooni läbirääkimiste ajal, kui mõlemad, Ansipi Reformierakond ja Isamaa ja Res Publica Liit tahtsid välisministri ametit,
1. Organisatsiooni mõiste - organisatsioon on kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel, tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki (R.Üksvärav); - organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks (R. Alas). 2. Ettevõtte mõiste Ettevõte on plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid (A. Reiljan). 3. Organisatsiooni eesmärgid Vahetud eesmärgid - planeeritud teatud ajaks Saavutatavad eesmärgid - kindlat aega pole määratud Ettekujutuslikud eesmärgid - kõige olulisemad. Meie nägemus sellest, kuhu tahame jõuda. 4. Organisatsioonide jaotus - formaalne organisatsioon - kindel struktuur ja eesmärgid - mitteformaalne organisatsioon - struktuur puudub - primaarne organisatsioon - inimestele meeldib koos teatud tööd teha
mõlemast lähenemisviisist. Ühelt poolt muutis Peeter oma uuendustega Venemaad läänelikumaks, teisest küljest lõhkusid tema mõningad reformid inimeste eluviiside kohta Vene riigi kultuuritraditsioon ja -eripära. Kasutatud kirjandus Hughes, L.2005. Peeter Suur. Tallinn: Varrak Laur, M. 2002. Tsaaride aeg. Tallinn: Sild Loengukonspekt: Vene ajaloo põhijooni. 2013 Reelika Reiljan 2014
(Törnblom 2009: 45- 47) 1.3 Kõrge ja ülikõrge enesehinnang Kõrge enesehinnang annab inimesele julgust iseolemiseks, tegutsemiseks ning jõudu raskete või ebameeldivate olukordadega toimetulemiseks. See ei ole vihmavari, mis kaitseks inimest kogu elu kõige halva eest, see on lihtsalt selle inimese ressursiks, sest enese väärtustamine ning austamine aitab iseenesele ja ümbritsevatele raskel hetkel toeks olla (Reiljan 2010: http://tnk.tartu.ee/0enesehinnangust.html). Usutakse, et kõrge enesehinnang on inimesele kasulik, kuna soodustab õpiedukust, aga ka tööalast ja muud edukust. On tekkinud arusaam, et kõrge enesehinnang on kui võluvits, mis tagab edu mis tahes vallas. Hakati mõtlema, et kõrge enesehinnang aitab inimestel seada kõrgeid eesmärke (Kolga 2008: http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6- 39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=3958/new_eri_artiklid_395819).
katseline esitamine ja valmisolek võimalikkude vastuargumentide ja erinevate tõlgenduste või seisukohtade ärakuulamiseks versus dogmaatiline hoiak; Empaatilise mõistmise väljendamine (teiste inimeste tunnetest arusaamine) versus külm, ükskõikne ja neutraalne suhtumine. 8. Ettevõtte mõiste ja eesmärgid (formaalsed ja konkreetsed eesmärgid) Ettevõte on plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid (A. Reiljan). Ettevõtte eesmärke võiks kõige üldisemalt defineerida kui tulevast seisundit, mida ettevõttes saavutada tahetakse. Ettevõtte formaalsed e. kõrgemad eesmärgid: tootlikkus, majanduslikkus, kasum, kapitalirentaablus, omakapitalirentaablus, käiberentaablus Ettevõtte konkreetse tegutsemisega seotud eesmärgid: tootmis-turundus eesmärgid, finantseesmärgid, juhtimis-ja organisatoorsed eesmärgid, sotsiaalsed ja ökoloogilised eesmärgid 9. Ettevõtte eesmärkide hierarhia
Sel perioodil seadsid ametiühingud eesmärgiks töötajate elatustaseme tõusu läbi parema palga. Ametiühingutel tuli oma liikmete ja teiste palgasaajate õiguste eest seismiseks väga põhjalikult ja konkreetselt tegeleda palgapoliitikaga uuenevas majandusolukorras, kusjuures eeskuju polnud kuskilt võtta. Ametiühingute nõuandjateks olid tänagi tuntud tegijad Ülo Vooglaid, Juhan Sillaste, Heido Vitsur, Janno Reiljan jt. (Vare., Taliga 2002: 4). 1989 juuni Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu laiendatud pleenum, kus otsustati eralduda Üleliidulisest Ametiühingute Kesknõukogust ja korraldada kongress. Asutati ajaleht ,,Rahvaleht". Detsembris Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu XX kongress. Võeti vastu tegevuskava, kuulutati end vabaks sõltumatuks ametiühinguorganisatsiooniks (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 15-16). Iseseisvad ametiühinguorganisatsioonid ja liidud moodustasid 1990.a. aprilli kongressil
Eliit on süüdi, et annab aeg-ajalt järele kiusatustele ja isiklikele huvidele ning mass on süüdi oma rumaluses, enesekeskuses ja huvipuuduses. 5 Kasutatud kirjandus Bourdieu, P. (1984/1979) Distinction: A Social Critique of the Judgement of Taste. T.J Press (Padstow) Ltd. Padstow, Cornwall Davis, K. & Moore, W.E (1945) Some Principles of Stratification. Ehin, P., Ainsaar, M., Talving, L. ja Reiljan, A. Eesti elanike suhtumine demokraatiasse Euroopa Sotsiaaluuringu andmete põhjal. Uuringu aruanne. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2014. http://demokraatiauuring.ut.ee Hartmann, Michael (ed.) (2007) Sociology of elites. London: Routledge Khan, S.R. (2012) Identities: Global Studies in Culture and Power. 19:4, 477-484. Routledge Mosca, G. (1939) The Ruling Class and Elites. 195-201 Plotnik, Heigo (2008). Sissejuhatus. Plotnik, Heigo (Toim.). Sotsiaalse õigluse arusaamad
· Traditsiooniliste (pere)väärtuste kaitse Sotsiaaldemokraatlik Erakond (1999, kuni 2004 Rahvaerakond Mõõdukad) · Esimehed: A. Tarand, T. H. Ilves, I. Padar, J. Pihl, S. Mikser + Kreitzberg, Palo, Rüütli, Lauristin, Mikko, Nestor, Padar, Pikhof, Saks jne 2 · Liikmeid üle 3 000 · Riigikogus 19, Europarlamendis 1 koht · Astmelise tulumaksu pooldamine Eestimaa Rahvaliit (2000) · Esimehed: V. Reiljan, E. Tuiksoo, J. Marrandi, K. Rüütli o 2010 A. Sirendi, J. Aare, Andrus Blok · + Treial, Sild, Närska, Sakjas, Tölp, Miljand, Pöör, Sarv, Kaldjärv, Liblikmann, Kõrve · Liikmeid üle 9 000? · Väärtustavad Eesti küla, Eesti põllumajanduse kestmist Erakond Eestimaa Rohelised (2006) · Erakonna esimene eestkõneleja: A. Lotman + Trapido, Veber, Laane, Lahtvee, Ots, Põvvat, Siplane, Vaabel · Liikmeid üle 1 500 Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine (4.1)
annaabi.ee 
