Õnne ei saa osta (0)

Õnne ei saa osta
Inimene on sündinud siia maailma leidmaks õnne, edukust ja armastust. Ometi on elul omad keerdkäigud ning inimese soovid ei ole alati kerged täituma. Igaüks peab nägema rasket vaeva, et saavutada oma suurimad soovid ja imelisemad unistused. Inimeste väärtushinnangud on teineteisest väga erinevad ning kõigil soovidel ja unistusel on oma hind.
Eri rahvuslaste ja usujärgijate ootused ja lootused elult on kohati erinevad, kuid ometi ühendab kõiki inimesi sarnaste eluväärtuste otsimine ja hindamine. Põhilisteks väärusteks võikski tuua edukuse, armastuse ja õnne. Maailma on näinud näiteks Esimest ja Teist maailmasõda, meeleavaldusi, eriarvamusi ja rahutusi. Ometi on need kõik läbi viidud just ühiste väärtuste leidmiseks. Kõik elanikud tahavad oma elu jooksul leida õnne, mis aitaks elupäevi rõõmustada ja kallite inimestega rikastada. Samuti tahetakse saavutada edukus, et alati toime tulla ja ka läbi kõige vihmasema päeva leida eesmärk, mille poole edasi püüelda. Eriti oluliseks väärtuseks võib pidada armastuse ja armastatu leidmist , mis teeb iga inimese elutee väärtuslikumaks. Olles leidnud armastuse kas perekonna või kaaslase kujul, võib iga üks pidada oma elu edukaks ja õnnelikuks.
Hind on suhteline mõiste. Hinnaks võib pidada rahatähti ja nende suurust aga ka seda, mida inimene ei saa üles kirjutada, sõnadesse panna või rahatähti käsitledes kokku lugeda. Võib öelda, et kõigel inimese ellu kuuluval on mingit imelikku moodi oma hind. Hinda küsitakse näiteks elektri, mööbli ja riideesemete eest. Ometi ei saa küsida hinda inimese õnne ja heaolu eest.. Iga inimene peaks olema suuteline oma elu positiivseid ja negatiivseid külgi hindama sõnades.
Raha ei osta õnne. Kõik siin maailmas ei ole raha eest ostetav ja müüdav. Raha olemasolu on küll aga suureks eeliseks inimese eluteel. Raha võib tuua inimese ellu hetkelise õnne ja rõõmu, kuid märgates viimaks, palju on raha kulunud endast mitte hoolivate inimeste ja sündmuste peale, siis peaks mõistma igaüks, et raha ei muuda inimest õnnelikumaks. Raha eest on proovitud osta kõrgema võimu ametnike tegevust ja otsuseid. Näiteks süüdistati 2009. aastal keskkonnaministrit Villu Reiljanit Rävala puiestee kinnistu müügi ajal pistise nõudmises ja teda karistati 2 aasta ja 3 kuu pikkusevangistusega kolmeaastase katseajaga. Nüüd, 2012 aastal mõisteti Reiljan õigeks.
Rahas peitub materiaalne õnn. Mida suurem vara taskus , seda paremad võimalused ennast harida, näiteks teatris käiguga või ümber maailma reisides. Raha võib teha õnnelikuks inimese, kes ei oska rikkust oodata. Näiteks Eesti lotomiljonärid, kes on võitnud üüratuuid summasid, ise seda uskumata. 2009. aastal võitis vana Eesti raha järgi 9,4 miljonit eesti krooni Tartumaal elav pereema ja puidutsehhis laojuhatajana leiba teeniv Merike , kes oma õnne peaaegu, et ei märganudki. Õnneks märkas naise poeg, et emal on üks loto number märkimata. Realistlik pereema töölt siiski ei lahkunud vaid elas tavapärast elu edasi.
Ühised eluväärtused inimeste eludes liidavad erinevaid rahvuseid ja usujärgijaid. Maailmas ei tohiks hinnata inimesi, sündmusi ja esemeid nende materiaalse olemuse järgi. Kõigel siin elus ei ole hinnasilti küljes. Elu eesmärgiks on panna inimesed leidma hindamatuid väärtusi, mis paneks inimese rõõmu tundma olukordadest ja lähedastest, keda poleks osanud oma elus oodata.