Kõrvahark Süstemaatiline kuuluvus Hõimkond: Lülijalgsed Klass: Putukad Selts: Nahktiivalised Liik: harilik kõrvahark Sugulased: Eestis haruldane väike kõrvahark Kõrvahark Kuni 1,5 cm pikkuse rooste või pigipruuni kehaga putukas Pikk tagakeha Kollased jalad Kattetiivad Niitjad lülilised tundlad Tagakeha lõpus asub "hark" Kõrvahargi sigimine, paljunemine, arenemine Paaritumine toimub suve lõpul või sügise algul Emane jääb koos munadega talvituma Ta kaitseb mune niikaua, kuni neist kooruvad vastsed Arenemine toimub vaegmoondega (nukuks olemise faas puudub)
Alamklass: Siselõugsed (Entognatha) Selts: harkhännalised Diplura Eestis pole uuritud. Paar liiki Selts: Tõukjalalised Protura Eestis pole uuritud. Paar liiki Selts. Hooghännalised Collembola Hooghännalised on väikesed (0,25-10,0 mm), väga mitmesuguse kehakuju ja värvusega (kahvatute toonidega kõdus ja erksavärvilised taimedel). Kehakatted õrnad, sageli kaetud karvade või soomustega. Haukamis- või pistmistüüpi suised asuvad peakapsli sees. Tagakeha IV lülil on hark (enamikul liikidest). Hooghännalised elavad kõdus, taimedel ja ka vee pindkilel. Niiskuslembesed, võivad tungida pinnasesse kuni 2 m sügavusele. Võivad esineda arvukalt, miljonid isendid ruutmeetril. Enamasti polüfaagid. Etendavad olulist osa aineringes. Soodustavad DDT ladestumist mullas. Nende elupaikades võib mürgi kontsentratsioon tõusta kuni 300x. Eluiga kuni 1 aasta. Liikide arv: 3500, Eestis ~150 liiki. Kirjandus: kokkuvõtvat tööd ei ole Alamklass: Välislõugsed Exognatha
Süstemaatika on baasteadus kogu bioloogiale. Hexapoda Entognatha - siselõugsed 1. O. Protura – tõukjalalised Eestis 1-2 liiki MORFOLOOGIA 0.2 – 2 mm Tiivad, tundlad, silmad puuduvad, tavaliselt valged v helepruunid. Pea külgedel nn ebasilmad, suised peakapsli sees = entognaatsed. ELUVIIS/KOHT peamiselt metsakõdus 2. O. Collembola – hooghännalised Eestis 90 (180) liiki MORFOLOOGIA 0.25-8 mm Tiivad, liitsilmad puuduvad; suised peakapsli sees; tagakehal ventraaltuubus ja hark e furca. ELUVIIS/KOHT Metsakõdus. 3. O. Diplura – harkhännalised Eestis 1 liik MORFOLOOGIA 4-12 mm Saledad; pika tagakehaga; silmadeta;; tagakeha tipus urujätked (cerci). ELUVIIS/KOHT Pinnases ja kõdunevas puidus elavad. Insecta – putukad = Ectognatha – välislõugsed Apterygota – ürgtiivutud putukad 4. O. Zygentoma – harjashännalised Eestis 4 liiki MORFOLOOGIA 1,4-20 (76) mm tiibadeta; Keha värtnakujuline, kaetud soomustega; Tagakeha 11 lüliline. ELUVIIS/KOHT
Eesti loomastik Kahepaiksed · Praeguseks on Eestis kindlaks tehtud 10 liiki ja 1 hübriidne vorm kahepaikseid. · Lisaks on Eesti alal varem elutsenud mitmed liigid, keda me madala arvukuse tõttu pole suutnud seni kindlaks teha või kes siin praegu puuduvad: punakõht-unk (Bombina bombina), harilik lehekonn (Hyla arborea) ja välekonn (Rana dalmatina). Harilik lehekonn Punakõht-unk Välekonn Eesti kahepaiksete süstemaatiline nimestik I selts: SABAKONNALISED, CAUDATA 1. sugukond: Salamanderlased, Salamandridae 1. Harivesilik Triturus cristatus Laurenti 2. Tähnikvesilik Triturus vulgaris L. II selts: PÄRISKONNALISED, ANURA 2. sugukond: Mudakonlased, Pelobatidae 3. Mudakonn Pelobates fuscus Laurenti 3. sugukond: Kärnkonlased, Bufonidae 4. Harilik kärnkonn Bufo bufo L. 5. Rohe-kärnkonn Bufo viridis L. 6. Juttselg-kärnkonn e. kõre Bufo calamita L. 4. sugukond: Konla
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/iseloomustus.htm) Kasvukoha järgi ja
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Pärandkoosluste loomastik Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Putukad pärandkooslustel........................................................................................................4 Selgroogsed ( Rannaniitude selgroogsed)............................................................................14 Karjatamine pärandkooslustel...............................................................................................30 Pärandkoosluste linnustik (Matsalu rahvuspargi näitel).......................................................
Liigid, keda peaks tundma: 1Teder Tetrao tetrix Teder on priske kodukana suurune hästi väljaarenenud välise sugulise erisusega kanaline. Tedrekukk on must, tema saba on lüürakujuline ja kulmudel on tal lai näsa, mis on eriti kevadel eredalt värvunud. Isaslind on ka emaslinnust suurem. Tedrekana põhivärvuseks on ookerpruun, saba nõrga väljalõikega. Poegade sulestik sarnaneb emaslinnu omaga. Tedre nokk on must ja varbad tumepruunid. Isaslind kaalub keskmiselt 1,5 ja emaslind 1 kilogrammi. Mänguplatsil on tetredel igal linnul vastavalt oma võimetele kindel koht. Kõige "paremad" kuked on alati mänguplatsi keskel ja "nigelamad" äärtel. Tedrekanad eelistavad keskel paiknevaid kukki. Pesitsema hakkavad tedred aprilli teisel poolel. Pesa paikneb maapinnal, see koosneb valdavalt heinast ja samblast ja sinna muneb emaslind aprilli lõpul 8...9 kreemikat tumepruunide täppidega muna. Kui esimene kurn juhtub hävima, muneb kana järgmise, kuid väiksema kurna. Mai teisel
Roomajate üldiseloomustus Keda nimetatakse roomajateks? Roomajate (Reptilia) klassi kuulub maailmas umbes 6000 liiki selgroogseid loomi. Need on enamuses maismaaloomad, kuhu kuuluvad loomad jaotuvad seltsidesse: kilpkonnalised, kärsspealised, krokodillilised ja soomuselised. Eesti roomajad (kokku 5 liiki) kuuluvad kõik seltsi Soomuselised (Squamata). Roomajate välimus Erinevatesse roomajate seltsidesse kuuluvate liikide välimus on erinev - see võib olla sisaliku-, mao- või kilpkonnalaadne. Siinkohal ei hakka me kirjeldama meil mitteelavate rühmade (nt. kilpkonnaliste ja krokodilliliste) välimust. Samas on aga kõigi roomajate nahk kuiv, näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega. Need on looma kehale kaitseks. Sisalike keha liigendub peaks, kaelaks, kereks ja sabaks. Keha külgedel paiknevad nõrgalt arenenud jalad. Madude keha läheb sujuvalt üle kereks, mis omakorda lõpeb sabaga. Jalgu madudel ei ole. Pikim teadaolev madu o
Kõik kommentaarid