Ajalugu Orienteerumise sünnimaa on Norra, kus esimesed võistlused korraldati 1897. aastal. Esimesed Euroopa meistrivõistlused korraldati 1962. aastal Norras. Maailmameistrivõistlusi hakati korraldama 1966. aastast ja esimesed toimusid Soomes. Rahvusvaheline Orienteerumisspordi Föderatsioon IOF International Orienteering Federation loodi 1961. aastal. IOF-i peakorter asub Helsingis ja sinna kuulub 61 liikmesriiki. Orienteerumise all mõistetakse tavaliselt eeskätt orienteerumisjooksu. Rahvusvaheline Orienteerumisföderatsioon ja Eesti Orienteerumisliit tunnustavad eraldi orienteerumisaladena ka suusaorienteerumist ja rattaorienteerumist. Orienteerumise põhiliigid on suundorienteerumine ja valikorienteerumine. Suundorienteerumises tuleb kontrollpunktid läbida etteantud järjekorras, oluline on raja läbimise kiirus. Valikorienteerumises on etteantud kontrollaeg, mille jooksul tuleb läbida võimalikult palju kontrollpunkte. Suundorienteerumise radu jagatakse distantsi pikkuse
Ajalugu Orienteerumise sünnimaa on Norra, kus esimesed võistlused korraldati 31. oktoobril 1897 Södertalenis. Teistes riikides võistluste ettevõtmised ebaõnnestusid. Ka Norras endas ei saavutanud orienteerumine kuulsust ja nii võtsid soomlased ja rootslased orienteerumise arendamise enda peale. Soomes avati Orienteerumise Liit 1905. a. Esimesed avalikud võistlused toimusid Rootsis 1901.a. 30. aastatel sai orienteerumine massiliseks spordialaks. 1936. a. aastal asutati Rootsis juhtiv organ - Orienteerumise Liit. sveitsis, Taanis ja Norras hakkas orienteerumine arenema 30.-ndate lõpus. Peale Teist maailmasõda hakkasid turistid Ungarist, Tsehhist, Bulgaariast ja Rumeeniast harrastama võistkondlikke võistlusi. Reeglid olid igas riigis erinevad. Ühtsed reeglid moodustati 1958. aastal Budapestis.
kooliastmele. Kuna orienteerumine on igapäevaselt tähtis ja kasulik oskus, ole sa linnas või metsas, otsustasime selle kohta lähemalt uurida ning tutvustada seda ka teistele. Orienteerumispäeval õpetasime õpilastele, kuidas lugeda kaarti ja sellest aru saada ning kontrollisime nende teadmisi Häädemeeste Keskkooli staadioni ümbruses metsas, korraldades orienteerumise. Esialgu seletasime õpilastele orienteerumise põhitavasid ning näitasime ka praktikas ette. Suureks abiks oli A.Kivistiku ja T.Raidi ,,Orienteeruja käsiraamat", kus leidsime palju informatsiooni orienteerumise ajaloost ning selle õpetamise metoodikast. Üheks kasulikumaks informatsiooniallikaks oli ka J.Künnapi ,,Matkaspordi käsiraamat". Loovtöö koostamisel oli kõige rohkem abiks meie juhendaja Epp Lorents, kasutatud kirjandusega aitasid kaasa ka Häädemeeste raamatukogupidajad. Sisupeatükid 1.1 Orienteerumisspordi algus
Kõik kommentaarid