REGILAUL (0)

REGILAULUD enese kinnitamiseks ja maailmaga ühenduse tugevdamiseks
Sügav tänu ja kummardus Mikk Sarv , Sass Sünter ja ansambel Oort veebileht www.oort.ee See jutuke on kokku pandud Teie mõtetele tuginedes Klassikaraadio ja veebi vahendusel.
Ebakindlus on võtnud maad väga laialdaselt. Meie tähelepanu on juhitud meie endi pealt muudele asjadele. Meiega on aastaid manipuleeritud ja me oleme oma jõu käest ära andnud. Me ei toetu iseendale vaid tahame kellelegi teisele toetuda, et elus edasi minna.
/M.-A. Väljataga/
Inimesed on täna liiga leiged ja lõdvad, regivärsi ja loitsude kaudu saab tegemistele anda uue väe. Inimene, lauldes ja loitsu lugedes , saab kaasa haaratud ja läheb teise meeleseisundisse ja kõik mis ta ette võtab, hakkab paremini minema.
REGILAULUD KUI VÄELAULUD on enese kinnitamiseks ja maailmaga ühenduse tugevdamiseks. Oluline on pigem kõla ja vibratsioon , mitte sõnad. Just kõla ja vibratsioon parandavad maailma ja hoiavad maailma koos.
Regilaule võidi laulda nii töö rütmi säilitamiseks, mingite rituaalide läbiviimiseks või ka hoopis enese või rühma sisetunde tasakaalustamiseks .
Paljudel rahvastel on olnud laul ka vaimudega suhtlemise vahend.
Regivärsis kõneldes me ei räägi argikeelt, vaid pühakeelt.
Regilaul on keel, mis on võimeline kõnetama nii ümbritsevat, kuid mis veelgi olulisem — meid ennast.
Selles keeles saavad kokku hingamist korrastav rütm ; elundeid ja aju mõjutavad häälevibratsioonid; kujundiloomet toitvad sümbolid; emotsioonide, mälestuste, unistustega mänglevad värsiread.
See on Looja keel. Selles keeles saavad meist endist Loojad. Tagasivaatena peetakse regilaulu meie rahvaluule kõige algupärasemaks ja imetlusväärsemaks osaks.
Enamasti on laulud üles kirjutatud naistelt, sest meeste laulud olid ilmselt kangemate sõnadega ja neid oli piinlik naissoost üleskirjutajatele laulda.
Kõige üldisem regilaulu esitusviis Eestis näikse olevat koori ja eeslaulja hingamispausideta ahel- laulmine : eeslaulja laulis värsi, mille viimase silbiga ühines koor, kes kordas värssi; koori lauldud värsi viimasel silbil ühines laulmisega eeslaulja, kes laulis teise värsi, ja nii edasi.
Regilaul hääbus valdavalt 19.sajandil ja asendus uuema ehk lõppriimilise rahvalauluga. Regilaulu taandumise peamised põhjused olid sotsiaal- psühholoogilised . Kirjalikus kultuuris kaotas regilaul oma funktsiooni ja pinnase. Uus laulustiil levis naaberrahvaste laulupärimuse ja kirjanduse mõjul.
Ei ole vahet, kas me reaalselt näeme mingit pilti või see on meie kujutluses, seega me saame iseenda alateadvuse kaudu ümbritsevat suunata. Näiteks loitsides ja lauldes. Saame luua laulude abil pilte soovunelmatest. Laulu kaudu on võimalik reaalsust luua.
Kui sa ise ei seisa oma terveolemise eest kes selle eest siis veel seisab. Nõnda ei saa me panna vastutust oma maa ja elu eest teiste õlgadele, meie ise oleme selle maa ja rahva hoidjad.
Äratame regilaulu uuele elule
Enda laulmine on algul vilets ja väeti, aga ega ta ilma laulmata paremaks ei lähe.
Kui ei proovi, siis ei õpigi.
Tõeline regilaulu õppimine ja laulmine saab toimuda sügavalt usalduslikus ja soojas õhkkonnas südamest südamesse.
Mitte see pole tähtis, et inimesed neid laule uuesti laulavad vaid, et see MÕNU on uuesti tagasi inimeste ümber. Nad voolavad ei ole kinni olnus ega ka tulevas, nad elavad ja toimivad, astuvad kahe jalaga keset elu. Kõik voolab ja sujub mõnusalt.
MÕNU on põnev kategooria meie eesti mõtlemises.
Maamees püüdis toimida nii, et kõige väiksema jõupingutusega oleks kõige tõhusam tulemus saadav. See oli eluaegse õppimise tee. Tunda ilma, kuidas ilm ja loodus muutub, tunda kõike, mis looduses juhtub, millal on õige aeg heina niita. Millal on õige aeg puid maha võtta ja lõhkuda.
Seal on veel palju meil õppida. Küllap regilaul aitab sellel teel kaasa.
Vanad regilaulud on imepärased õpetajad, aga ka Loodus ja värskes õhus olemine, nagu regilaulgi ütleb:
Õhk sind õrnalt õpetagu
Taevas tarka meelta andku
See teadmine on meie ümber kõik olemas, tuleb lihtsalt õue minna ja kõik see õpetus on käes. Muidugi on hea kui on lisaks mõni tark inimene, kes käekõrvale võtab ja aitab järje peale saada. Aga põhiõpetaja on ikka õhk, meri, puud – loodus.
Jõudsa ja jõurikka olemise juurde tagasijõudmise võtmeks on looduses viibimine, allikatele, puudele, kividele, mägedele ja veekogudele laulmine, pillimängimine, tantsimine . Nõnda on aastatuhandeid tehtud, hoides alal tihedat sidet kõigega, mis meie ümber. Kui kaotame selle, kaob ka jõud meist endist, meie keelest ja olemisest.
Hästi oluline on ka nüüd ja praegu laulu tegemine, sest praegune hetk on parim, mis võib olla. Laulge ise kasvõi autoroolis ja algul vaikselt omaette .
Laulge sellest teest, mis teile vastu sõidab ja tee hakkab teid tänama, väljad hakkavad kiitma ja kõrged puud hää meelega kõnelema.
2