Regilaul (2)

Regilaul .
Regilaul ei ole tavaline laul. Tal ei ole algust ega lõppu nagu tavalistel lauludel . Regilaul on igal laulmisel veidi isesugune, just nagu piltki, mida vaadeldakse iga kord veidi isemoodi .
Regilaul kujunes välja rohkem kui tuhat aastat tagasi. Regilaul koosneb tekstist, viisist ja esitusest. Viis ning esituslaad on arhailised, kuid tekst oma sisult ja vormilt viimistletud . Laulu teksti loomisel ja ettekandmisel oli määrav osa rahvalaulikul. Iga laulik oli kaasautor, laulu arendaja , kes jättis tekstisse oma jälje.
Kui regilaulu esimest korda kuulata, võib see tunduda üpris imelikuna, isegi igavana. Regilaul ei jagune salmideks, ridu seob mõtteriim ehk parallelism , st ühes värsis öeldus korratakse teiste sõnadega teises värsis ja mõnikord kolmandaski. Tihti võib kuulda nii vanu sõnu, et ligikaudsest tähendusestki on raske aru saada. Regilaul koosneb 8-silbilistest värsiridadest, milles vaheldub 4 rõhulist ja 4 rõhuta silpi. Regilaul ei ole selline laul ega muusika , millega me tavaliselt oleme harjunud . Regilaul polegi mõeldud kuulamise jaoks. Seda laulavad lauljad iseendile, mitte kuulajatele.Sellepärast on regilaulu kuulamine raskem kui kaasalaulmine. Regilaule on tuhandeid, kuid nad kõik on ehitatud ühtemoodi. Seetõttu on neid väga kerge meeles pidada ja laulda .Lauluviise on palju, kuid igal viisil saab laulda isesuguste sõnadega. Laulu sõnad valitakse nii, et nende algused võimalikult ühtmoodi kõlaksid. Seda kutsutakse algriimiks. Nii hakkab laul kõlama ja jääb paremini meelde ka. Regilaulude viisid on hästi lühikesed ja jäävad väga kergesti meelde. Sõnu ei pea alguses üldse teadma. Regilaulu lauldakse tavaliselt nii, et üks laulja, kes laulu tunneb, laulab ees ning kõik teised kordavad samu sõnu kohe järele. Niimoodi saavad laulda kõik, kes laulda tahavad.
Rahvalaulu viis oli tradistiooniline. Kogu aeg kordub üks ja sama viis. Tegemist oli lühikese rühmaviisiga, st paljusid laule lauldi ühel viisil. Lauldi hälli-, mängu-, töö-, pulma-,matuse-, kiige -,sõjalaule jt.
Uuemad regilaulud kujunesid trükisõna ja kirikulaulude mõjul.Uuemal ehk lõppriimisel regilaulul on erinevalt vanemast regilaulust lõppriim ja salmid ehk stroofid. Selline luulevorm sugenes kirjanduse mõjul regivärsi rüpes. Hulgaliselt leidub ka siirdevormilisi, mõlemate vormitunnustega laule. Valdavaks said lõppriimilised stroofilised regilaulud 19. sajandil. Nad on värsimõõdult ja viisilt regilauludest mitmekesisemad ja neid on esitatud ka pillisaatega. Olulisemad liigid on mõisa ja peremeeste vastast ühiskondlikku protesti väljendavad laulud, külakroonikad ja armastuslaulud. Viimaseid kasutati palju ringmängudes.
Vanu rahvalaule tundma õppides oskame paremini ette kujutleda oma esivanemate elu ja saame teada nende unistustest, muredest ja rõõmudest.