Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Refleksioon - Inglise keele oskus teenindajate seas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
teenindaja, keeleoskus, küsitluse, naissoost, lugesin, artiklit, autoriks, riin, viidud, intervjuu, teenindajad, kohvikutes, vastassoo, keskeas, tallinnat, uuringuidKasvatusteaduste teaduskod Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema
noore võimalused ja mis võib saada takistusteks, motiveeritus ja eesmärgipärasus. Kui ekstraverdist noored on karjäärivestluste käigus hästi plaanipärased, oskavad oma mõtteid argumenteerida, teavad ise võimalikke eesootavaid raskusi välja tuua ja on valmis nendest õppima, siis introverdid väljendavad end vastupidiselt. Tavaliselt on peamisteks tunnusjoonteks muretsemine, näiteks, kas keeleoskus on ikka piisav, hirm üksinda mineku ees jne. Võib tunduda, et neil puudub valmisolek oma tavapärasest keskkonnast välja astumiseks. Karjäärinõustaja roll: uut. Oluline on aidata noorel teadvustada oma oskusi ja olemust, aidata leida oma tugevused ning avastada võimalusi nende arendamiseks. Mõnikord piisab väga lihtsast, kuid kindlasõnalisest julgustamisest. Kindla soovi tuvastamine ja ettevalmistus ootamatusteks.
Ave Uudmäe ja Thea Rumberg. Nõu ja jõuga aitas ankeedi parendamisele kaasa Jüri Kruusvall. Uurimisprojekti teostamisel osales palju inimesi. Nii ankeedi koostamisel kui projekti elluviimisel oli oluline roll kanda SA REC Estonia töötajatel, eelkõige Heidi Hansonil. Ankeedi koostamisele aitasid kaasa Tarmo Pauklin (Eesti Keskkonnauuringute Keskuse juhatuse liige), Madis Kõrvits (Tallinna Keskkonnaamet, juhataja asetäitja). Kokku küsitleti 2001.a. 607 inimest. Küsitluse viis läbi ja valimi moodustas TNS Emor. TNS Emor omnibuss-tüüpi uuringute valim moodustatakse isekaaluvana, st et kasutatakse üldkogumi proportsionaalset mudelit, kus kõik küsitletud inimesed esindavad võrdset arvu üldkogumi inimesi. Valimi territoriaalse mudeli aluseks olid jooksvad rahvastikuandmed seisuga 01.01.2000. Kokku küsitleti Tallinnas iga Omnibuss-küsitlusega 152 inimest. Andmestik koguti seega 5 järjestikulise küsitluse käigus ajavahemikus august – november 2000
Katsetingimuste (ehk katseisikute juhuslik valik katse- ja kontrollgruppi) - põhimõte, mille juhuslik omistamine kohaselt igal katseisikul on võrdne tõenäosus sattuda kas katse- või kontroll- gruppi. See põhimõte püüab katse- ja kontrollgrupi katseisikutele iseloomu- likke kõrvalisi muutujaid tasakaalustada nende isikute juhusliku valikuga Katse vead või ka kõige hoolikamalt planeeritud ja läbi viidud eksperimendi tulemuste hälbed (ehk tulemuste paratamatu moonutus ühe või mitme süstemaatiliselt mõjuva kõrvalise hälvitatus) muutuja mõjul Eksperimentaatori üks olulisi katse tulemuste moonutuste allikaid. Katse korraldaja unistab ja katseisiku ootused saada teatud tüüpi tulemusi ja mõjutab alateadlikult ja tahtmatult oma sooviga katseisikuid. Viimastel võivad olla oma oletused katse tulemuste
Inimestega töötamine käsitleb kas füüsilisi või geograafilisi muutusi. Selliste teenuste kõrge suhtlustaseme tõttu peavad töötajatel olema nii tehnilised teadmised kui ka vaimsed oskused (suhtlemisoskused). (Fitzsimmons, 1998, lk 92) Teenindusprotsessis saab eristada otsest ja kaudset kontakti ning olukorda, kus kontakt puudub. Otsene kontakt kliendiga jaguneb veel kahte kategooriasse: ei toimu otsest suhtlemist teenindaja (iseteenindus) ja kliendi suhtlemine teenindajaga. Iseteenindus on sageli ettevõtte seisukohast üsna kasulik, sest kliendid teevad vajalikul ajal vajaliku töö ise ära. (Fitzsimmons, 1998, lk 93) Teenindusprotsesside kirjeldamist personalile peab ettevõte teostama piisava põhjalikkusega, kuna see mõjutab otseselt kliendiga suhtlemise protsessi. Mida läbimõeldum ja rutiinsem on teenindusprotsess, seda rohkem jääb teenindajal aega ja energiat kliendiga suhelda. (Hakomaa, 2002)
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................
Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1 Erinevate suhtlemisvahendite mõju suhtele Teenindaja võimalikud käitumisstiilid Teenindus mis see on? Hea teenindaja Teenindaja kõnekasutus Kliendi tüübid Sumomaadlejast klient või väljakutse Erilised kliendid Kaebustega tegelemine Eesti teeninduse head ja vead Lõpetuseks Lisaks Teenindaja välimus Põhimõisted 5sõrme meetod on üheks täpsustamise meetodiks kuulamise puhul. See meetod on seotud
Samas on sõnal ka kitsam tähendus meeshomoseksuaal. 1.3 Homoseksuaalsuse võimalikud põhjused Leidub mitmeid teooriaid erinevate seksuaalsete orientatsioonide põhjuste kohta. Ameerika Lastearstide Akadeemia (The American Academy of Pediatrics) on öelnud, et seksuaalne orientatsioon ei ole tõenäoliselt mõjutatav vaid ühest tegurist, vaid on geneetiliste, hormonaalsete ja keskkondlike tegurite koosmõjul arenev (Frankowski 2004). On läbi viidud palju uuringuid võimalikest geneetilistest, hormonaalsetest, arengulistest, sotsiaalsetest ja kultuurilistest mõjudest seksuaalsele orientatsioonile, kuid ei ole leitud midagi, mis lubaks teadlastel anda ühest vastust (American Psychological Association 2008). Täiskasvanu seksuaalse orientatsiooni tuumast olulise osa moodustavad külgetõmbed ilmnevad tüüpiliselt lapsepõlve keskosa ja varase teismeea vahel (American Psychological Association 2008). 1.3.1 Geneetilised tegurid
tugipunkti avastusretkedel ja kuidas hooldaja imikut lohutab peale kerget stressi tekitavat kogemus. · SEOTUSSUHE PÄRAST IMIKUIGA JA SISEMISED TÖÖMUDELID seda kasutatakse tavaliselt 12-24 kuu vanuste imikute uurimises. Uurijad on leidnud, et oluline on mõelda lapse mõistuses oleva suhte sisemistele avaldumistele: arvatakse, et lapsel on seotudsuhtes emaga ja teiste seotussubjektidega sisemine töömudel. · TÄISKASVNU SEOTUSSUHTE INTERVJUU Maini jt järgi ilmnes täiskasvanuseotussuhete intervjuu neli peamist mustrit: o Autonoomsed: isikuid, kes suudavad meenutada oma varaseimaid seotussuhetega seotud kogemusi objektiivselt ja avatult, isegi kui need ei ole head. o Kõrvaleheitvad: isikud, kes omistavad seotussuhetele vähest tähtsust, või mõju o Takerdunud: isikud, kellel on kinnisidee oma vanematest
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
Ühiskondlikud motiivid Praktilisi soovitusi teema valikuks Vali teema, mis sind huvitab Ära vali liiga laia, kuid ka liiga kitsast (tehnilist) teemat. Mõtle, kas varasematest esseedest ja seminaritöödest ei saaks välja kasvatada BA- töö teemat Vaata, kui palju on teema kohta kirjandust ja mis on sellel alal üldse varem tehtud Mõtle võimalikule meetodile ja andmekogumisviisile (kui ikka statistikat üldse ei valda, siis ära küsitluse peale mine) Mõtle, kas inimesed/organisatsioonid, keda tahad uurida, on ligipääsetavad Mõtle teema mahule - kas uurimistöö pole liiga suur? Mõtle oma juhendaja profiilile ja oskustele meetodite osas Kust saada ideid BA-töö teemadeks? Aktuaalsed ühiskondlikud debatid meedias: Isiklikud kogemused Loengumaterjalid Õpikud (Populaar)teaduslikumad raamatud/ajakirjad Teadusajakirjad
minule kui ümbrusele? • Kas mu fantaasiad on seda väärt, et nende nimel vaeva näha ja pingutada? Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine 25 4. Probleemid ja eesmärgid Meetod sobib eesmärgi seadmiseks ja tegevusplaani kavandamiseks. Intervjuu ülesehitus: • probleemi sõnastamine; • olukorra täpne kirjeldamine: kes kus millal tegi; • kuidas käitusid ise; • kuidas käitusid teised; • milline oleks soovitatav, oodatav situatsioon; • mis oleks esimene samm soovitud tulemuse suunas; • milline oleks heakskiidetav tulemus; • mida oled valmis tegema, et situatsiooni soovitud suunda pöörata. 5. Mõttekaart
Viimane pole kerge – kui ikka tõsiselt tundub, et lumi on valge, siis on väga keeruline hoiduda lihtsustatud väitest „lumi on valge” ja piirduda mõne teaduslikult paremini kaitstavaga, näiteks „mulle tundub, et lumi on valge”, „kõik mu senised intervjueeritavad on vastanud, et lumi on valge” või „mu senised mõõtmistulemused on näidanud, et lumi on valge” (viimased kaks muidugi eeldusel, et vastavad uuringud on tõepoolest läbi viidud ja selliseid tulemusi andnud). See näib esmapilgul olevat üsna abstraktne teadusfilosoofiline probleem: kui lugeja suhtlusringkond on lume värvi teemal üldjoontes ühel nõul, siis ei ole enamasti tõesti vahet, kas esitada väiteid lume värvi kohta või iseenda lumevärviteemaliste arvamuste kohta. Huvitavaks läheb asi ainult juhul, kui lugeja suhtlusringkond ei ole vaadeldaval teemal ühel nõul. Siin raamatus tuleb juttu
mõjustatud. “Sõltuv”, sest sõltub teiste muutujate väärtusest. Sõltumatu muutuja varieerumine põhjustab sõltuva muutuja varieeruvuse, mitte kunagi vastupidi Sõltuvaid harilikult üks, sõltumatuid rohkem! Sõltuv muutuja – nõude puhtuse aste Sõltumatud muutujad: - veesurve - nõudepesuvahendite kvaliteet - nõudepesija kogemus - valgus… Sõltumatud muutujad ja sõltuvad muutujad (sõltumatud – keeleoskus, kodakondsus, elukoht, haridustase, staatus, vanus; sõltuv – tööalased võimalused) Veel muutujate liike • Vahemuutuja (intervening variable) – sõltumatu muutuja mõju sõltuvale on vahendatud kolmanda muutuja kaudu • Eel-muutuja (antecedent variable) – eelneb sõltumatule ja sõltuvale muutujale • Kontrollmuutuja (control variable) – kui meid huvitab muutujatevaheline seos ja me tahame kindlad olla selle seose tugevuses, siis me peaks läbi kontrollima,
standardiseerimise ja erinevate grammatikate kaudu õigeks vormiks kujunenud, samas kui nd-lõppu peetakse taunitavaks (Keevallik 1994: 42). Miks siiski vormid varieeruvad? Keevallik küsitles oma magistritöös eesti keele õppejõude, õpetajaid ja keeleteaduse magistrante ning nemad arvasid, et varieerumist põhjustavad murdetaust, suhtlussituatsiooni erinevus, suhtluspartner, mood, kõnetempo, kõneleja väsimus, enesekontroll, haridustase, stiililine markeeritus ja sõnatüve pikkus. Tema küsitluse tulemused andsid mõista, et nd-lõpp on markeeritud ning muust tekstist eristuv (Ibid: 46–47), seega võib seda pidada keeleliseks erijooneks. 2.2.3. Lühenenud adverbid Kõnekeelele on iseloomulik sõnade lühenemine, häälikute või silpide lühenemine või kadu. Adverbid tegelikult, suhteliselt ja ainult võivad suulises keeles lüheneda. (Rebane 2014: 56) Sellesse nimistusse saab lisada teisigi lt-lõpuga sõnu, näiteks praktiliselt, põhimõtteliselt
aitavad tuvastada džässi arengu seisukohalt vajalikke sündmusi ja isikuid. Siiski on V. Oja- 5 Ernest Ansermet (1883–1969), kuulus Šveitsi dirigent ja helilooja, avaldas 1919 esimese arvestatava artikli džässmuusikast (Kernfeld 2002 II: 50); Robert Goffin (1898–1984), Belgia muusik, kriitik, poeet, jurist, avaldas esimese džässiraamatu; 1922–23 juhtis Brüsseli Ülikooli tudengite džässbändi Doctor’s Mysterious Six. (Kernfeld 2002 II: 50). 6 Intervjuu siinkirjutajale 8.02.2005. 7 Terminid “estraadimuusika” ja “estraadiorkester” tulid Eestis kasutusele nõukogude perioodil ja nagu U. Loop vestluses siinkirjutajaga mainis, nõuti nende terminite kasutamist ka uurimustes. 13 kääru raamatutel, eriti 2. köitel “Omad viisid võõras väes”, tuntav liiga tugev isiklik faktor. Raamat annab küll üsna selge ja värvika ülevaate V. Ojakääru enda ja paljude tema
diskrimineerimissüüdistuste esitamine Eestis üsna igapäevaseks nähtuseks.Kes teab, ehk võib tulevikus paralleele juba tõmmata Ameerika Ühendriikides valisteva olukorraga, kus diskrimineerimissüüdistused on juba absurdseks muutunud? Kuigi eelpool mainisin, et naiste diskrimineerimine tänases Eesti ühiskonnas toimub, olen siiski seisukohal, et naise positsioon on lõppkokkuvõttes siiski suhteliselt hea. Tuginedes oma kogemustele ja oma naissoost tuttavatele, kes karjäärielus edukaks osutunud, usun, et naisel on siiski võimalik ametiredelil tõusta. Kindlasti oleks seda hõlpsam saavutada mehena, samas on see naisena saavutatult tunduvalt `asjalikum'. Kõik sõltub sellest, kas naine suudab end ühiskonna (meeste) silmis tõestada - kui naine on tööalaselt andekas ja iseseisev ning teab, mida ta teeb, siis teda ka aktsepteeritakse. Niisiis taandub osa probleemist sellele, kui hästi suudab naine ennast ühiskonnas maksma panna.
abstraktseid interpretatsioone maailmast. Samal ajal on tähelepanu, mälu ja sotsiaalne kommunikatsioon ning samuti eesmärgipärane käitumine lahutamatult seotud keelega. Seetõttu pole üllatav, et keelelise võimekuse ja kriminaalse käitumise seostele on pööratud suurt tähelepanu.Dunedini kestvusuuringus tehti kindlaks indiviidide vähene verbaalne võimekus kui kriminaalset käitumist pikaajaliselt ennustav faktor.Rootsis läbi viidud kestvusuuringus, kus vaadeldi 14 000 last kuni nende täisealiseks saamiseni, olid n-ö ,,varased startijad" võrrelduna nende indiviididega, kelle õigusvastane käitumine piirdus vaid noorukieaga, keeleliselt oluliselt vähem võimekad. Vähene keeleline võimekus, mis avaldub väga noores eas, ennustab hilisemat vägivaldset ja kriminaalset käitumist. Pittsburghi noorsoo-uuringus tehti kindlaks, et varased kommunikatsiooniprobleemid iseloomustasid vägivaldseid alaealisi kaks korda
suurusega ettevõtetel tuleb koguda infot teiste vahenditega. Väiksemate ettevõtete eelis on, et neil on sageli otsene kontakt tarbijatega. Tagasisidet saab küsida kas kampaaniatena või jooksvalt. Tihti on kampaania korras inimesed rohkem nõus vastama, kui pidevalt kaebuste-ettepanekute raamatut täites. Kui kaebuste-ettepanekute raamat annab tagasiside tugevatest emotsioonidest: kirjutatakse siis, kui midagi oli väga hästi või väga halvasti, siis kampaania korras küsitluse käigus saab tagasiside ka keskmiste hinnangute kohta. Hea on küsida regulaarselt tagasisidet uute klientide esimeste muljete kohta. Nad võrdlevad meeleldi teenindust teiste ettevõtetega ja annavad häid ideid. Sama lugu on ka lahkunud klientide puhul tegeliku lahkumise põhjuse teadasaamisega. Tarbijakäitumise kolm karakteristikut, mida iga ettevõtja peab teadma: kuidas kliendid hangivad ja kasutavad informatsiooni (kommunikatiivne käitumine);
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6 Finantsaruande selgitus punktide lõike
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
vajadusei ja siis liiguvad kõrgemate vajaduste poole. 2 6. Konfliktid teeninduses Konfliktid teeninduses on igapäevane nähe. Klienditeenindajad peavad oskama konflikti lahendada nii, et klient lahkuks rahulolevana. Konfliktid tekivad, sest on vaja suhelda palju erinevate inimestega. See nõuab paindlikku suhtumist ja oskust tulla toime konfliktsetes olukordades. Sisekonflikt: teenindaja on konfliktis oma töö ja enda isikuga. Konflikt teenindaja ja kliendi vahel: tihti seisneb väheses või ebaadekvaatsees infovahetuses. Kui klient või teenindaja on iseloomust väga emotsionaalne on konfliktid kerged tekkima. 7. Konfliktide lahendamine teeninduses Iialgi pole võimalik ette näha konflikti kõiki põhjuseid ja lahendusvariante. Konflikti lahendused sõltuvad: teenindaja isiklikest omadustest kogemusest konkreetsest tegevusest ja olukorrast Konflikt laheneb kui teenindaja:
4 Töö kuulub kriminaalpsühholoogia valdkonda Töös on püstitatud järgmised hüpoteesid: keskkonna rolli peetakse kriminaalse käitumise kujunemisel olulisemaks; pärilikkuse rolli vägivaldse käitumise vallandjana alahinnatakse; kasvatusmeetodit peetakse iseloomu kujunemisel kõige peamiseks; kriminaalse käitumise reguleerimiseks on võimalik läbi viia ennetustööd. Hüpoteeside kontrollimiseks on viidud läbi küsitlus interneti kaudu Eesti inimeste hulgas Eesmärkide täitmiseks ja hüpoteeside kontrollimiseks oli vaja lahendada järgmised ülesanded: läbi töötada teemakohane kirjandus ja ning kasutada saadud teabest olulisemat antud töö kirjutamisel; viia läbi uuring; analüüsida saadud tulemusi ning teha järeldused. Töö on jaotatud nelja peatükki: esimeses osas tutvutakse kriminaalse käitumisega;
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
· Superego on teadvustatud, ideaalse "mina" tasand. Siin omandatakse ettekujutus idealiseeritud (kindlate normide järgi) käitumisest, mis tekib elu jooksul (suuremalt osalt lapsepõlves) saadud karistuste ja tasude ("piitsa ja prääniku") tulemusena. Freudi motivatsiooniteooria kohaselt inimene ei teadvusta oma vajadusi kuigi selgelt, väga palju sõltub alateadvuslikust id-i tasandist. Viimasest ettekujutuse saamiseks on läbi viidud erinevaid psühhoanalüütilisi katseid (pildiseletused, rollimängud, süvaintervjuud jt.). Näiteks on leitud, et tarbijad ei osta meelsasti pakendamata ploome, sest nende krimpsus välimus seostub väga vana inimese näoga; meeste puhul on sigari suitsetamine täiskasvanu variant lapsepõlves pöidla imemise harjumusest; naised eelistavad taimseid rasvaineid loomsetele, kuna viimased tekitavad nende alateadvuses süümepiina tapetud loomade pärast
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel .....
- - TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT MATERJALE ÜLIÕPILASTE KASVATUSTEADUSLIKE TÖÖDE KOOSTAMISEKS, VORMISTAMISEKS JA KAITSMISEKS TPÜ KIRJASTUS TALLINN 2004 SISUKORD SAATEKS......................................................................................................................4 I. TÖÖ KAVANDAMINE.............................................................................................5 1. Eesmärgid...............................................................................................................5 2. Kasvatusteaduslike tööde iseloomustus................................................................. 6 3. Kasvatusteaduslike tööde liigid..............................................................................8 3.1. Kasvatusteaduslikud uurimused..................
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
Kirjutades olen ma ka täiesti Kõik juhtumikirjeldused pärinevad mu tööst kolleegide mentorõpetajana. Kõik tegevused ja teadlik tõsiasjast, et õpetajana olete pidevas tegevuses hetkest, mil te kooliväravast sisse astu- oskused, mida selles raamatus käsitlen, pärinevad peamiselt neist kogemustest (ja neid toetavad te. Teravalt teadlikuna sellest, mida päevast päeva õpetamine endast kujutada võib, olen ma ka selles vallas läbi viidud uurimused). püüdnud pöörata tähelepanu nii ebatõhusatele kui tõhusatele õpetamistegevustele; eristades Kogu raamatu kestel leiate te paljudes õpetajate-õpilaste keskusteludes sulgudest kolm punkti alati seda, mida tehakse kellelegi omaselt ja mida tehakse halva päeva sündroomi mõjul. (...). See tähistab levinud õpetajakäitumist, mida olen otsustanud nimetada „taktikaliseks pausiks“
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu ku
kogemusi teemaparkides ning huvi Hõbevalge teemaparki planeeritud tegevuste vastu; 4 Tuginedes uuringu tulemustele teha ettepanekud Hõbevalge teemapargi arendamiseks; Selgitamaks Eestis elavate lastega perede vajadusi ja kogemusi teemaparkides ning huvi Hõbevalge teemaparki planeeritud tegevuste suhtes, viiakse läbi kvalitatiivne arvamusuuring. Uuringu instrumentideks on poolstruktureeritud intervjuu sihtgrupi esindajatega ja lapsevanematele suunatud ankeetküsitlus. Enne uuringu läbiviimist tutvub autor erinevate teoreetiliste käsitluste ja uuringutega. Teoreetilise tagapõhja loomiseks tutvutakse teemakohaste raamatute, teadusartiklite ja internetiallikatega. Elamusmajanduse kontseptsiooni esmasteks tutvustajateks võib pidada Pine`i ja Gilmore`i. Nende 1998. ja 1999. aasta teosed on küll üle kümne aasta vanad allikad, kuid siiski olulised elamuse kontseptsiooni mõistmiseks
annaabi.ee 
