ja aeg. · Insomnia ehk unetus · Hüpersomnia · Une-ärkveloleku rütmi häire · Hilinenud unefaasi sündroom · Varajase une sündroom Parasomniad Parasomniate alla kuuluvad häired, mille korral ilmnevad une ajal anormaalsed episoodilised nähtused: · Somnambulism ehk unesrändamine ehk kuutõbi · Uneapnoe · Uneärevus · Unepaanika Muud unehäired · Narkolepsia ja katapleksia · Kleine'i-Levini sündroom · Ajavahestress 3 Insomnia ehk unetus Insomnia ehk unetus on unehäire, mille korral esineb suutmatus raskusteta magama jääda, katkendlik uni ja liigvarajane ärkamine. Insomniat võib lugeda üheks sagedaseimaks tervisehäireks. Risk on suurem sageli või pidevalt uinuteid kasutavatel inimestel,
pideva rõhu adnmist hingamisteedele. · Operatsioon. Kui apnoe põhjuseks on adenoidid, pikk pehme suulagi või polüübid. Narkolepsia Kontrollimatu unevajadus, mille tõttu võib esineda 10-15 min teadvuse kaotusi (narkolepsia hoog) Inimene langeb sügavsse unne ja teda äratada on peaaegu, et võimatu. Präast hoogu teadvus taastub. Narkolpesia sümptomid ja sellega kaasnevad sündroomid võivad ilmneda korraga või areneda tasapisi. 1. Katapleksia äkki tekkiv lihasjõuetus, mille kutsub esile tugev emotsioon. 2. Hüpnagoogilised hallutsinatsioonid tekivad vahetult enne uinumist või tukastumisel. Nähakse ennne uinumist kujundeid, nägusid, veidrusi tekib hirm uinumise ees. 3. Unehalvatus REM uneajal ärkamisega, mis põhjustab lühiajalise halvatuse (ärkad üles ja ei suuda ei käsi ega jalgu liigutada) 5000 ühel esineb naroklepsia ja see on päritav. See on ravimatu. Ravimiteks ergutid.
Selline tsükkel 400-600 korda öö jooksul = päevane unisus. Perioodiline jäsemete liigutamise häire Uneaegsed tahtmatud jalgade (v käte) liigutused NREM unes. Jalgade pidev liigutamine segab und. Seos ADHD-ga? Dopamiinergilised ravimid on efektiivsed. Narkolepsia Üleliigne päevane unisus koos vastupandamatute unehoogudega (ootamatult algavad REM une hood); algus 15-25 a vahel. Katapleksia (lihastoonuse äkiline kadu) nt tugevate emotsioonide puhul. Hüpnagoogsed hallutsinatsioonid. Uneparalüüs ( REMst ärkamisel). Unetsükel algab REMiga. Kaasuvad : fragmenteeritud ööuni, halvenenud kontsetratsioon ja mälu, hägune nägemine Levimus: Euroopas 0,02-0,05% populatsioonist, sagedasem meestel, 10% patsientidest kõik sümptomid nelikust. Koosesineb ka teiste unehäiretega.
PSÜHHOPATOLOOGIA Psüühikahäirete avaldumise tasemed: 1) sümptom väljendab haigusliku iseloomuga üksikhälvet psüühilises funktsioonis (nt. meeleolu alanemine, hallutsinatsioon) 2) sündroom enamus psüühilisi haigusi ei avaldu üksiku sümptomi, vaid teatud sageli koosesinevate sümptomite kogumina; nt. depressioonisündroom (meeleolu alanemine, energia vähenemine, rõõmutunde kadumine, lootusetus, süütunne jne), 3) maaniasündroom (meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, energia lisandumise tunne jne), 4) hallutsinoosisündroom (elavad verbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, ärevus-hirmutunne jne). Sümptomeid võib liigitada: 1) PSÜÜHILISTE FUNKTSIOONIDE ALUSEL: a) teadvus, b) tajumine, c) mõtlemine, d) emotsioonid, e) mälu, f) intellekt, muud sümptomid; 2) POSITIIVSED JA NEGATIIVSED SÜMPTOMID; 3) PSÜHHOOTILISED JA MITTEPSÜHHOTILISED. Teadvuse seisund Mõistega "teadvuse seisund" tähistatakse meditsiinis psüühilise aktiivsuse üldist taset, millega...
Kordamisküsimused eksamiks (2013) Psüühikahäirete tekkepõhjused Psühhiaatria on arstiteaduse eriala, mis käsitleb psüühikahäirete levikut, etiopatogeneesi, kliinilisi avaldumisvorme, diagnostikat, ravi/rehabilitatsiooni ja ennetamist. Kliiniline psühholoogia on rakenduspsühholoogia valdkondi, mis käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme. Tekkepõhjused: Bioloogilised psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäiretest (nt Alzheimeri tõbi) või ajukahjustustest (nt ajutrauma). Psühholoogilised psüühikahäirete teke on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides. Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutu...
mälujäljed kinnistatakse Levinumad unehäired. Une-ärkveloleku rütmi häired mille tagajärjeks on insomnia, Hüpersomnia - Insomnia – ebapiisav uni, erinevad põhjused, tihti muude häiretega kaasuv seisund nt rahustid ja alko. Kaebused: uinumisraskused, katkendlik uni, liigvarajane ärkamine - Hüpersomnia – ülemäärane unisus ja unehood - Uneapnoe – hingamine une ajal raskendatud - Narkolpesia – sagedased, tugevad unisuseperioodid päeval, katapleksia, uneparalüüs, hüpnagoogilised hallukad, hüpotaalamuses puuduvad oreksiini tootvad närvirakud - Parasomniad – uneskäimine, unepaanika, uneärevus X LOENG Mida kujutavad endast homöostaas ja allostaas? Homoöstaas – organismi füsioloogiline tasakaal ehk organismi sisekeskkonna oluliste näitaja püsimine teatud normi piires. Organism töötab kõige paremini kui evolutsiooni vältel on välja kujunenud tasakaalu punktid. HÜPOTAALAMUS
reageerida. Arvatakse, et uneparalüüs tekib häiritud REM-une tõttu, ehk seetõttu, et und nähes on lihastegevus üldiselt välja lülitatud (lihaste atoonia), vältimaks une ajal liigutusi, kuid vahetult enne magama jäämist või ärkamist võib eneseteadlikkus olla veel säilinud või "ärkvel" varem kui tekib täielik kontroll oma keha ja liigutuste üle, mistõttu tajutaksegi ennast halvatuna. ● Muud unehäired - Narkolepsia ja katapleksia, Kleine-Levini sündroom, Ajavahestress 20 2. VEGETATIIVNE ehk siseelundite närvisüsteem ● kõrgemad keskused asuvad vaheaju hüpotaalamuses, kus on 32 paari tuumi - need reguleerivad nii sümpaatilise kui parasümpaatilise osa tegevust - hüpofüüsi kaudu ka endokriinset süsteemi
korral. - Katalepsia – üldine termin liikumatu poosi kohta. - Katatoonne rahutus - kõrgenenud sihitu motoorne aktiivsus mis ei ole mõjutatud välisärritajate pool - Stuupor – katatoonne, depressiivne - Vahajas paindlikkus – isikut võib panna asendisse mida säilitatakse ikema aja vältel - Negativism – motiveerimatu vastuseis liigutamise või korralduste täitmise suhtes - Katatoonne rigiidsus - Katatoonne poos - Katapleksia – lihastoonuse ajutine kadu - Stereotüüpia – teatud tegevuste pidev kordamine - Maneersus - Automatism – kõrgem jõud annab käsu ja ta täidab seda - Mutism – ei räägi, puudub ajukahjustus - Ambitendents – vastandlikud impulsid käitumises - Koprograafia Ülemäärane aktiivsus. Psühhomotoorne rahutus Mitteproduktiivne ülemäärane aktiivsus. Võib olla seotd teiste haigustega
Motoorne käitumine (motor behaviour; conation) puhul mida eestikeelses kirjanduses on käsitletud tahteaktiivsuse- või tahteeluhäiretena Kajanähud - motiveerimatu liigutuste, kõne, miimika jne jäljendamine; Katatoonia (catatonia) - motoorne anomaalia, mida võib kohata nn mitteorgaaniliste psüühikahäirete korral.; Negativism (negativism) motiveerimatu vastuseis liigutamise või korralduste täitmise suhtes (aktiivne, passiivne); Katapleksia (cataplexy) - ajutine lihastoonuse kadu või nõrkustunne, mida vallandavad väga erinevad emotsionaalsed seisundid (enamasti esineb koos narkolepsiaga); Stereotüüpia (stereotypy) - teatud tegevuste või ütluste pidev kordamine; Maneersus (mannerism) - eesmärgipäratud, harjumuslikud ja tahtmatud liigutused; Mutism (mutism) - kõnetus ilma struktuursete (orgaaniliste) muutusteta ajus; Ambitendents - vastandlikud impulsid käitumises. Mäluhäired: amneesia e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
