Unetus referaat 7a Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................................................... lk 3 2. Uni ja unetus..........................................................................................lk 4 3. Unetuse sümptomid ja tagajärjed............................................................lk 5 4. Unetuse põhjuseid..................................................................................lk 6 5. 10 unenippi............................................................................................lk 7 6. Unehäired.....................................................................
35aastane 1113 tundi 512aastane 911 tundi Nooruk 910 tundi Täiskasvanu, k.a vanemad 78 (+) tundi inimesed Rase naine 8 (+) tundi UNEHÄIRED Unehäire on terviserike, mille tõttu ei suuda inimene hästi magada ja välja puhata. Levinuimad unehäired on unelämbustõbi, unetus, liigunisus, öised lihastõmblused ja ööpäevarütmihäired. Unehäired võivad olla märk potentsiaalsest või juba olemasolevast haigusest. UNEHÄIRETE JAGUNEMINE 1) Düssomniad on peamiselt psühhogeensed häired, mille korral on häiritud une kestus, kvaliteet ja aeg. Düssomniad on näiteks insomnia ehk unetus, hüpersomnia, hilinenud unefaasi sündroom ja varajase une sündroom. 2) Parasomniate alla kuuluvad häired, mille korral ilmnevad une ajal
meditatsioon ja mitmete ainete tarbimisest tingitud seisundid (1). 2 UNI JA UNENÄOD Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse uneks. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist meile juba kohe silma, näiteks lihaste lõtvumine: inimene, kes istudes jääb magama, ei suuda enam oma pead püsti hoida tema kaelalihased ei ole enam küllalt pingul, jne. Magaja juures on omane ka muutused hingamises ja pulsi sageduses. Üldine keha temperatuur langeb umbes poole kraadi võrra (1).
mida teha selleks, et unehäireid vältida. Tööd tehes küsitlesin ka Tapa Gümnaasiumi õpetajaid, et välja uurida, milliseid unehäireid Tapa Gümnaasiumi õpetajatel esineb ning kuidas nad nendega toime tulevad. Lähteallikana kasutasin enamjaolt erinevaid uneraamatuid, mis olid minule kätte saadavad. Uurimustöö järelduseks sain, et suurel osal Tapa Gümnaasiumi õpetajatest esineb erinevaid unehäireid, kuid samas tullakse nendega toime. Võtmesõnad: unetus, unehäired Autor: Valdur Kübarsepp Allkiri Juhendaja: Mailis Sults Allkiri Säilitamise koht: Tapa Gümnaasium ANNOTATION Tapa Gümnaasium Class: 11 Title: Sleep disorders among the teachers of Tapa Gümnaasium Field of study: Psychology Allowed to defend: Number of pages: 26 Abstract This research talks about insomnia and sleep disorders among the teachers of Tapa Gümnaasium
Pelgulinn Gümnaasium Getter Vahar Unehäired ja somnabulsim Referaat Tallinn 2007 SISSEJUHATUS Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades umbes 200 000 tundi. Uni on oluline osa inimese füsioloogilisest ööpäevasest rütmikast. Erinevalt paljudest loomadest, saab inimene füüsiliselt puhata ka ärkvel olles. Uni on hädavajalik peaaju, eriti suuraju koore puhkuseks ning immuunsüsteemide taastumiseks ja arenguks. Une ajal ei peatu aju tegevus, vaid vastupidi - une teatud staadiumites toimuvad neurofüsiloogilised protsessid, mis osalevad mälumehhanismides, emotsionaalse
uurimist ootav ala. Eestis on uuringud ja teavitustöö alles algusjärgus, mistõttu potentsiaali on sellel alal omajagu. Korraldasin teemal ,,unetus" Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi noorte seas küsitluse, mille eesmärk oli võrrelda saadud tulemusi üldlevinud teooriatega ning uurida, kuivõrd levinud uneprobleemid noorte seas võiksid olla. On avaldatud palju välismaiseid statistikaid selle kohta, kui suurt rolli omab unetus õnnetuste esinemisel, erinevate haiguste põhjustajana jne. Käesoleva töö ülesandeks oli aga uurida, kuidas neid ilmnenud probleeme oleks võimalik ennetada. Ka uneravimid ja nende alternatiivid on sellest uurimustööst välja jäetud ja keskendutud sellele, kuidas iga inimene saaks võimalikult omal jõul muuta enda une kvaliteeti paremuse poole. Paljudel juhtudel tuleb unetuse ravimiseks kõigepealt korrigeerida oma eluviisi. See on
Tallinn, 2012 1 UNI Uni on eluks niisama vajalik nagu söömine ja joomine. Uni kuulub inimese elutähtsate funktsioonide hulka: une ajal organism taastab ennast. Uni on organismi jaoks aktiivne, mitte passiivne protsess, nagu pikka aega arvati. Une ajal muutub aktiivseks osa aju piirkondi, mis omakorda lülitavad sisse elutähtsate hormoonide tootmisprotsessid. Evolutsiooni käigus on inimesel välja kujunenud ööpäevane une ja ärkveloleku rütm. Uneaeg koosneb omakorda perioodiliselt korduvatest, kuid proportsioonilt muutuvatest unetsüklitest. Unetsükkel jaotub järgmiselt: pindmine uni, süvauni ja unenägude uni. Õhtupoole ööd on ülekaalus süvauni ja hommikupoole ööd seevastu on ülekaalus unenägude uni. Süvauni on vajalik organismi füüsiliseks taastumiseks kuni rakulise tasemeni, unenägude perioodil korrastub ja taastub aga inimese vaimne ja emotsionaalne tasakaal. Suguhormoonid
Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast. Une kolmas staadium - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. Une neljas staadium - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. Une viies saadium, REM uni normaalselt tekib esmakordselt kesmiselt 70 kuni 90 minutit peale uinumist, esimese une tsükli lõpus (unetsükli keskmine kestus 90- 110minutit). Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM - Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine). K-kompleksite, unespindlite või delta- lainete ilmumine tähistab REM-episoodi lõppu. REM-episoodid kestus une 2. poolel
Bioloogilise psühholoogia arengusuunad. Uni ja ööpäevarütmid. Bioloogiline rütm on ajas korduv, ühesuguse järjestuse ja intervalliga toimuv bioloogiline sündmus või funktsioon. Tsirkannuaalsed – tsükli pikkus ligi 1 aasta (loomade paljunemistsüklid, ränne-aastaaegade vaheldumisega seotud). Infradiaansed – tsükli pikkus üle ööpäeva (nt inimese menstruaaltsükkel). Tsirkadiaansed – tsükli pikkus ca 1 ööpäev (une-ärkeloleku tsükkel) Ultradiaansed -tsükli pikkus alla ööpäeva Ööpäevaste rütmide tunnused : 1
Unehäired Merlin Kitsingi 10h Paide Gümnaasium Mis need on? Unehäire ehk somnipaatia on inimese või looma unerütmi häire. Unehäired sisaldavad endas uinumise ja une säilitamise häireid (insomniaid), liigunisuse seisundeid, uneärkveloleku tsükli häireid ning parasomniaid (uneskõndimine, öised hirmud). Unehäireid jagatakse põhjuse järgi kaheks orgaanilised ja mitteorgaanilised. Miks tekivad? Halvad harjumused (päevased uinakud,ebaregulaarne magamineku aeg) Erivevad haigused ja probleemid
..............lk 6-7 Tundmused ja soovid...............................................................................lk 8 Tervis....................................................................................................lk 8-9 Freudi arvamus...................................................................................lk 9-10 5 Unenägude meenutamine.......................................................................lk 10-11 6 Mida me unes näeme?..................................................................................lk 11 7 Unehäired.....................................................................................................lk 12 Insomnia erinevad liigid...................................................................lk 12-13 Sagedased põhjused..........................................................................lk 13-14 Unehäirete mõju inimestele..............
Aeglase une seisund jagatakse veel neljaks staadiumiks. Kerge uni kestab umbes 2 minutit ja selle aja jooksul võidakse näha mitmesuguseid fantastilisi pilte, tajuda kukkumistunnet ja võpatada, tunda end hõljuvat nagu kaaluta olekus. Uinumise aeg kestab umbes 20 minutit. Kahes esimeses astmes hakkavad südamelöökide arv langema ja hingamine aeglustub. See järel liigutakse kiiresti kolmandast neljandasse astmesse. Deltauni ehk sügav uni kestab umbes 30 minutit. Selles unes ongi võimalik unes käimine ja unes rääkimine. Pärast deltaund tuleb nn üleminekuseisund, sarnaneb aeglase une teise staadiumiga. Edasi tuleb kiire ehk paradoksaalne uni. See on lainesageduselt sarnane ärkvelolekuga, tegelikult oled sügavas unes. Silmamunad liiguvad kiiresti. Sellest tuleb ka teine nimetus REM-uni (ingl rapid eye movement kiire silmaliikumine). Südame löögisagedus ja hingamisrütm on korrapäratud, võib täheldada näolihaste, käte ja jalgade tõmblemist
Mille üle unetud kaebavad 4 Sümptomid ja tagajärjed 5 Head nõuanded unetuse leevendamiseks 6 Huvitavaid fakte 7 Kasutatud kirjandus 8 Insomnia ehk unetus Insomnia ehk unetus on unehäire, mida iseloomustab võimetus uinuda. Esineb tihti koos ärevus- ja meeleoluhäiretega. Kerge depressiooni ja ärevushäirete korral avaldub unetus uinumisraskuste ja une katkemisega, depressiooni korral lisandub liigvarajane ärkamine. Ärkamist üle kahe tunni enne soovitud aega on peetud klassikaliseks depressiooni somaatiliseks sümptomiks. Düstüümia ja generaliseerunud ärevushäire puhul on tavaliseks painajalikud unenäod.
tõhustamist raviprotsessi käigus; 6) patsiendi psüühilise seisundi ja turvalisuse (riskide) perioodilist hindamist; 7) patsiendi ja perekonna nõustamine/informeerimine ning varaste relapsi ilmingute selgitamist patsiendile; Psühhopatoloogia Psüühikahäirete avaldumise tasemed · Sümptom (symptom) - väljendab haigusliku iseloomuga üksikhälvet psüühilises funktsioonis (nt. meeleolu alanemine, hallutsinatsioon) · Sündroom (syndrome) - enamus psüühilisi haigusi ei avaldu üksiku sümptomi, vaid teatud sageli koosesinevate sümptomite kogumina; nt. depressioonisündroom (meeleolu alanemine, energia vähenemine, rõõmutunde kadumine, lootusetus, süütunne jne), maniasündroom (meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, energia lisandumise tunne jne), hallutsinoosisündroom (elavad verbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, ärevus- hirmutunne jne).
Põhjuseks on rahutu uni ning sage ärkamine öö jooksul, mistõttu unenäod jäävadki paremini meelde. Kriisis viibivate inimeste unenägusid mõjutab lootusetus ja hirmutunne. Halbu unenägusid võib võrrelda palavikuga - mõlemad annavad märku, et midagi on korrast ära või et miski väärib tõsist tähelepanu. Öised fantaasiaretked on inspireeritud argikogemustest - ligi 70% unenägusid arvatakse olevat seotud igapäevaeluga. Näljane näeb unes sööki, maaelanik kõnnib looduses, linnamees aga ümbritseb end ka unes tuttavate tänavate ja suurelamutega. On unenägusid, mis võivad mitme aasta vältel korduda. Korduvas unenäomotiivis võib tihti peituda vihje millegi muutmiseks oma elus. Unenägudega käivad kaasas vahel ka mitmesugused liigutused. Osad inimesed räägivad unes, teised liigutavad unes üksikuid kehaosi ja on olemas ka inimesi, kes magades tõusevad üles, panevad ennast riidesse, kõnnivad ringi, teevad midagi jne
Kristel Naaris Unetus Click icon to add picture Unetus ehk insomnia on Click icon to add picture unehäire, mille korral esineb suutmatus ilma raskusteta magama jääda, katkendlik uni ja liigvarajane ärkamine. Unehäired Unehäired on väga lai mõiste, siia alla mahub nii unetus, parasomnia (sh unes kõndimine jmt), nn rahutud jalad e jalgade liigutamine unes ja paljud muud probleemid. Unetus on ohtlik, kuid paraku alatähtsustatud valdkond kogu maailmas. Eestis on unetus aladiagnoositud ning alaravitud haigus. Unetus jaguneb kaheks : *Primaarne ehk ilma selge põhjuseta unetus *Sekundaarne ehk kehalisest või psühiaatrilisest haigusest või ravimite kõrvaltoimetest tingitud unetus Click icon to add picture Click icon to add pic Eesti terviseuuringu andmetel kaebas 26% Eesti
.................... 9 2.1.9Kehalised haigused:...............................................................................10 Kokkuvõte............................................................................................................. 11 Kasutatud allikad.................................................................................................. 12 2 Sissejuhatus Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi. Seda ajutist ühendust, mida inimene magades nähtamatu ilmaga peab, nimetatakse unenägemiseks. Mis on unenäo põjuseks? Kas tõesti see on ainult meie fantaasiavili, või see on jumala poolt saadetud sõnum? Ma arvan, et see huvitab kõiki inimesi, kes näevad unenägusid. Võtsin käsile just selle teema sest aegade juuksul olen märganud, et
Kaasnevad unehäired............................................................................................... 3 Parasomniad ............................................................................................................4 Muud kõrvalekalded................................................................................................ 4 Mõningad vähetuntud häired lastel...............................................................................4 Obstruktiivne uneapnoe sündroom.......................................................................... 4 Uneepilipsia............................................................................................................. 4 Unesrääkimine (Somnilokvia)................................................................................. 5 Öine märgamine........................................................................................................5 Kuna esinevad hirmuunenäod?...................
hingamisseiskus hingamiskatkestused korduvalt. Sellise inimese uni on (unelämbustõbi) häiritud, ta ärkab sageli ega tunne end hommikul puhanuna. Uneapnoega inimesed haigestuvad sagedamini ajuinsulti ja südameinfarkti, neil esinevad sagedamini südame rütmihäired, samuti on nad sagedamini ohustatud uneaegsest äkksurmast. Rahutute jalgade sündroom Sageduselt kolmas kõige tuntum unehäire. Enamusel haogetel esineb ka päeval aeg-ajalt vastupandamatu vajadus jäsemeid liigutada. Rahutute jalgade sündroom on sensomotoorne häire, mis süveneb puhkeoleku ajal, uneaja saabudes, esinedes ka öösiti ja põhjustades öiseid ärkamisi. Peamine kaebus on halb ja rahutu uni
vaheldumine toimub viis-kuus korda öö jooksul sõltuvalt uneaja pikkusest. · Une uurimiseks kasutatakse elektroensefalograafi EEG. Jäädvustab aju toodetud elektromagnetlainete võnkesageduse. Info jäädvustatakse elektroensefalogrammil · Deltauni taastab inimese füüsilise seisundi ja sel perioodil toimub ka info talletamine, mis omandati vahetult enne uinumist · Kiire une staadiumis taastub inimese psüühika. Unehäired... · Unetus ehk insomnia : Inimesel on raskusi magamajäämisel, sageli ärgatakse keset ööd ega suudeta kuidagi uuesti uinuda, võidakse ärgata ka hommikul liiga vara. · Tavaliselt magavad unepuuduse all kannatajad siiski mõne tunni , aga nad ei teadvusta seda, kuna ei jõuta sügava une staadiumisse. · Sagedamini esineb unetus naistel ja vanematel inimestel. Selle põhjustaja noorematel inimestel võib olla stress.
Psühholoogia tund 2.03.2010 Unega seotud probleemid Unetus ehk insomnia Inimene ei saa und, vähkreb voodis, ei saa und ja ärkab iga natukse aja tagant. 95% inimestest on unehäired. Vanurid vaevlevad kõige rohkem unepuuduse käes. Unetuse põhjused: 1. Füüsilised põhjused hingamishäired, astma, bronhiit, külmetus, rahutud jäsemed, vähi haiged, kõrge vererõhk 2. Füsioloogilised päevased tukastused, müra, lendamisest tekkinud uimasus, madal veresuhkur, järsk kaalukaotus, liiga suur söögikord enne uinumist. 3
Uni ja unehäired Tp-12 Evi Leet Uni Uni on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Keskmise elueaga inimene veedab magades ligi 200 000 tundi. Uni on vajalik selleks, et organism saaks puhkust. Uni Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist meile juba kohe silma. Lihaste lõdvestumine. Magaja juures on omane ka muutused hingamises ja pulsi sageduses. Hingamine on 18 kuni 20 korra asemel ainult 14 kuni 15 korda minutis Pulss on langenud täiskasvanuil 70-lt 60-le ja lastel 100-lt 89-le. Üldine keha temperatuur langeb umbes poole kraadi võrra.
tähendab, et organismi hapnikutase on suhteliselt madal. Me kõik näeme unenägusid, kuid ei pruugi neid mäletada. Inimese aju võib võrrelda arvutiga, mis pidevalt haarab, suunab, sõelub ja sünteesib infot. On üsna ilmne, et kui ajurakud on liigsest informatsioonist küllastunud põlevad nö "juhtmed" läbi ja ajutegevus aeglustub. Sellist olukorda saab parandada korraliku unega, mille jooksul nähakse unenägusid. UNI: Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist meile juba kohe silma, näiteks lihaste lõtvumine: inimene, kes istudes jääb magama, ei suuda enam oma pead püsti hoida tema kaelalihased ei ole enam küllalt pingul, jne. Magajal on muutunud hingamine, pulsi sagedus, ta võib võpatuda ja aeg-ajalt ennast pöörata. Üldine keha temperatuur langeb umbes poole kraadi võrra.
MIS ON UNENÄOD Unenäod on une ajal esinevad nägemused. Need on nagu ajutised ühendused nähtamatu ilmaga. Unenägusid võib nimetada ka psühho-füüsilisteks nähtusteks. Psühholoogias juhtis unenägudele esimest korda tähelepanu Sigmund Freud ja liigitas need manifestseteks ja latentseteks. Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, unenäo laterne sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist meile juba kohe silma, näiteks lihaste lõtvumine: inimene, kes istudes jääb magama, ei suuda enam oma pead püsti hoida - tema kaelalihased ei ole enam küllalt pingul, jne. Magaja juures on omane ka muutused hingamises ja pulsi sageduses. Hingamine on 18 kuni 20 korra asemel ainult 14 kuni 15 korda
NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted NEURON - närvirakk + jätked SÜNAPS - neuronite kontakt, kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele v lõppelundile MEDIAATOR - e neurotransmitter - närviraku impulsi toimel sünapsis moodustunud keemiliselt aktiivne aine, mille varal toimub erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin) - nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja / neuroni jätke, mis juhib AKSON närviimpulsse nr-st kas teise nr, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse, nt lihasesse - närvisüsteemi tugirakud (kaitse-, tugi-, toitev ja AV-funktsioon) NEUROGLIIA - e närvisõlm e närvitänk e tänk -
Insomnia ehk unetus Mis on insomnia? Insomnia on sündroom, millele on iseloomulik ebarahuldava kvaliteedi/kvantiteediga uni märkimisväärse perioodi vältel. Insomniat klassifitseeritakse vastavalt kas ajutiseks, vahelduvaks või krooniliseks. Insomnia korral on peamisteks kaebusteks uinumisraskused, katkendlik uni (une säilitamisraskused) või liigvarajane ärkamine hommikul. Kellel esineb insomniat? Insomnia ilmneb tüüpiliselt tugeva püsiva stressi perioodil ning tundub olevat sagedasem naistel, Unehäired segavad igapäevaelu,
aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. 45-55%. Kestab ~20 min. 3. Staadium üleminek deltaune staadiumisse. Inimene vajub veelgi sügavamale unne, ilmuvad kõrge amplituudiga ja madala sagedusega delta lained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. 4. Staadium - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. On sügavaim uni ja sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. 5. Staadium - REM uni "aktiivne uni". Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (Tln õppematerjalid). Unevajadus Une vajadus on väga individuaalne. Inimese unevajadus sõltub erinevatest teguritest päevasest füüsilisest ja vaimsest koormusest, individuaalsest unevajadusest ning vanusest.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava (lühendatud õppeajaga) Maris Turunen KODUNE TÖÖ UNEDEFITSIIT JA UNEHÄIRED Juhendaja: Anne Murov Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2016 Unedefitsiit ja unehäired Me veedame kolmandiku elust unes. Vähemalt nii peaks see olema. Uni on bioloogiline imperatiiv. Uuemad uurimused tõestavad, et vähesel magamisel võivad olla tõsised tagajärjed. Meie keha on peenelt tasakaalustatud süsteem, mille tõrgeteta funktsioneerimine sõltub sellest, kas saame piisavalt magada või ei. Unedefitsiidi mõju tervisele. Unedefitsiit võib vähendada dieedi mõju, kiirendada vananemist ja viia immuunsüsteemi tasakaalust välja
.......................................................................................10 Kasutatud materjalid.......................................................................................................... 11 3 Sissejuhatus Uni on kõigi inimeste ja loomade elus loomulik, aga ka eriline perioodiline nähtus. Ligi kolmandiku elust veedab inimene unes. Unega kaasneb ka unenägude nägemine, kuid kõik ei pruugi neid alati mäletada. Magamise ajal aju elektriline aktiivsus pidevalt muutub ning seetõttu on une seisundid jagatud erinevatesse astmetesse. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas ja on lastel pikem kui vanematel inimestel. Uni Uni on psühho-füüsiline nähtus. Kaasnevad mitmed kehalised protsessid: lihaste lõtvumine, hingamise aeglustumine, temperatuuri langus. Magamine on tervisele vajalik,
ehmatust, kuna magamajäämismomendil võib tunduda, nagu hakkaks kukkuma; 2. faas: kestab 10-25 minutit, silmade liikumine lõpeb, südametöö aeglustub ja kehatemperatuur alaneb; 3. faas: sügav uni, küllaltki raske ärgata ja ärgates võtab ümbrusega kohanemine aega, ajulained on väga aeglased, verevool on suunatud lihastesse, et taastada füüsilist energiat, selles etapis võib esineda unes kõndimist või teisi sarnaseid seisundeid. REM uni ehk unenägude uni, mil puhkab vaim: 4. faas: pärast 70-90 minutit magamist laskub inimene sellisesse unefaasi, mil nähakse unenägusid, ajutegevus on aktiivne, silmad liiguvad kiiresti ent ülejäänud keha on halvatuna paigal, hingamine on nõrk ja ebakorrapärane, vererõhk tõuseb. REM und kogevad ka kõik ülejäänud imetajad ja linnud, mistõttu võib järeldada, et ka nemad näevad unenägusid!
2. Uinumine- 20 min, aeglustub südametöö ja hingamine. 3.-4.Deltaune ehk sügava une staadium. 2) Üleminekuseisund- uinumisega sarnane. 3) kiire ehk paradoksaalne une seisund. REM-uni. Südame löögisagedus ja hingamisrütm on korrapäratud, käte, näo ja jalgade tõmblemine. Nähakse unenägusid. Aeglane ja kiire uni vahelduvad. Kõige olulisemad on delta- ja kiire uni. Kokku: 90- 100 min. 8. Unehäired (4tk) • Unetuse e insomnia korral on inimesel raskusi magamajäämisel, sageli ärgatakse keset ööd ega suudeta kuidagi taas uinuda, võidakse ka ärgata hommikuti liialt vara • Kontrollimatu lühiajaline unevajadus e narkolepsia kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 minutilisi teadvusekaotusi. Inimest haarab sügav uni, millest äratada on teda raske. • Uneapnoe on une ajal tekkiv hingamiskatkestus. Kuna see ilmneb üpris tihti, siis on selle häire all kannatavad inimesed hommikuks väga kurnatud
Une staadiumid on järgmised: 1) Tukastus Silmad teevad aeglasi pöörlevaid liigutusi, lihastoonus on kergelt langenud 2) Kerge uni Silmad ei liigu, lihastoonus on mõõdukalt langenud 3) Keskmise sügavusega uni Silmad ei liigu lihastoonus madal 4) Sügav uni Silmad ei liigu lihastoonus madal 5) REM uni ehk Paradoksaalne uni Silmad liiguvad väga kiiresti, lihastoonus kaob täielikult Mida me unes näeme? Kõik inimesed näevad und, kuid paljudele ei jää unenäod lihtsalt meelde. Kõige halvemini mäletavad unenägusid endassesulgunud, kinnise iseloomuga inimesed, kes on kergesti teistega nõus, vältides igasugust konfrontatsiooni, või need, kes väidavad, et neil puuduvad absoluutselt probleemid. Kergesti jäävad tavaliselt unenäod meelde melanhoolse temperamenditüübiga inimestele, kellel on märksa tundlikum närvisüsteem
Une staadiumid on järgmised: 1) Tukastus Silmad teevad aeglasi pöörlevaid liigutusi, lihastoonus on kergelt langenud 2) Kerge uni Silmad ei liigu, lihastoonus on mõõdukalt langenud 3) Keskmise sügavusega uni Silmad ei liigu lihastoonus madal 4) Sügav uni Silmad ei liigu lihastoonus madal 5) REM uni ehk Paradoksaalne uni Silmad liiguvad väga kiiresti, lihastoonus kaob täielikult Mida me unes näeme? Kõik inimesed näevad und, kuid paljudele ei jää unenäod lihtsalt meelde. Kõige halvemini mäletavad unenägusid endassesulgunud, kinnise iseloomuga inimesed, kes on kergesti teistega nõus, vältides igasugust konfrontatsiooni, või need, kes väidavad, et neil puuduvad absoluutselt probleemid. Kergesti jäävad tavaliselt unenäod meelde melanhoolse temperamenditüübiga inimestele, kellel on märksa tundlikum närvisüsteem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
