................................................................................ 5 Düssomniad....................................................................................................................5 Insomnia......................................................................................................................... 5 Hüpersomnia.................................................................................................................. 6 Parasomniad................................................................................................................... 6 Uneapnoe........................................................................................................................6 Somnabulism..................................................................................................................7 Unenäod.....................................................................................................
........................................................................................................3 Unehäirete liigid............................................................................................................3 Düssomnia................................................................................................................3 Kaasnevad unehäired............................................................................................... 3 Parasomniad ............................................................................................................4 Muud kõrvalekalded................................................................................................ 4 Mõningad vähetuntud häired lastel...............................................................................4 Obstruktiivne uneapnoe sündroom.......................................................................... 4 Uneepilipsia.........................
Lizett Käos ja Laura Lisette Toomväli UNEHÄIRED Mis on unehäire? Unehäireid jagatakse põhjuse järgi orgaaniliseks ning mitteorgaaniliseks. Sisu põhjal jagatakse unehäired kolmeks: Düssomniad (psühhogeensed häired) Parasomniad (anormaalsed nähtused) Muud unehäired Insomnia Unetus e. insomnia on unehäire Suutmatus magama jääda Katkendlik uni Liigvarajane ärkamine Inimene magab aga mitte sügavalt Ei teadvustata seda Insomnia Esineb naistel ja vanematel inimestel Põhjustaja võib olla stress Kõrvalnähud: ärevus, mäluhäired, hallutsinatsioonid, vägivaldne käitumine Uneapnoe
Unehäired Me veedame kolmandiku elust unes. Vähemalt nii peaks see olema. Uni on bioloogiline imperatiiv. Uuemad uurimused tõestavad, et vähesel magamisel võivad olla tõsised tagajärjed. Meie keha on peenelt tasakaalustatud süsteem, mille tõrgeteta funktsioneerimine sõltub sellest, kas saame piisavalt magada või ei. Unedefitsiit võib vähendada dieedi mõju, kiirendada vananemist ja viia immuunsüsteemi tasakaalust välja. Juhtivad spetsialistid väidavad, et kui mitmel ööl magada järjest kasvõi üks tund tavalisest vähem, võib tekkida kurnatus, mis on märksa levinum kui unetus ja muud unehäired. Teoreetiliselt vajab tavaline inimene 8 tundi ööund. Uurijad väidavad, et üksnes 10% inimestest vajab vähem kui kaheksatunnist und. Unepuudus nõrgestab immuunsüsteeme, stressi talumisvõime väheneb ning kehatemperatuur väheneb. Et kindlaks teha, kuidas unetus ainevahetusele môjub, uurisid teadlased 11 noort meest. Esimesel kolmel ööl ...
südamehaigustesse või diabeeti haigestumiseks. Unetutel on väsimusest tingitud autoõnnetuste risk kaks korda suurem. Unetus võib olla üheks riskifaktoriks depressiooni või ärevushäire kujunemisel. Unetust võib jaotada selle põhjuste järgi nii: primaarne e. ilma selge põhjuseta unetus. sekundaarne e. kehalisest või psühiaatrilisest haigusest või ravimite kõrvaltoimetest tingitud unetus. Laias laastus jagunevad unehäired kaheks: · düssomniad · parasomniad. DÜSSOMNIA puhul võivad unetust põhjustada kas kehasisesed või kehavälised tegurid. Näiteks kuulub düssomnia alla obstruktiivne uneapnoe sündroom: kui une ajal vajub hingamistee kokku, siis ärkab inimene korduvalt üles. See on kehasisene põhjus. Kehaväline põhjus võib olla näiteks see, kui Tallinna inimene magab trammirööbaste lähedal ja trammimüra on teda ärritanud aastate jooksul. Kui see noores eas teda ei sega, siis vanemaks saades hakkab järjest rohkem häirima.
Küsi julgesti! Arikleid ja uudiseid sõltuvuste alkoholism, narkomaania jm kohta on ka noortele mõeldud lehekülgedel. Noorte rubriiki sisenemiseks vajuta siia. Krooniliste unehäirete all kannatab umbes 5% täiskasvanuist ja päevase väsimuse all umbes 3%. Viimasel ajal on täheldatud unehäirete sagedasemat esinemist. Kõige tavalisem unehäire on insomnia, mis on veidi levinum naiste seas ja mis lisandub eaga. Tüüpilised lapseea parasomniad on uneskäimine ja öised õudushood. Viimased esinevad peaaegu eranditult lastel ja kaovad täiskasvanuikka jõudmisel. Täiskasvanuil esineb kõige enam norskamist, painajalikke unenägusid ja unes rääkimist. Eakate inimeste levinuim probleem on katkendlik ööuni ning unetus. Unehäired segavad igapäevaelu - vähendavad töövõimet ning võivad põhjustada töö- ja liiklusõnnetusi. Kristjan Krimm AA-09 Pärnumaa Kutsehariduskeskus 2010 5) http://ec.europa
hüpotaalamuses Uinakud võivad olla kasulikud võitlemaks pideva unisusega, kuid on harva piisavad kui primaarne ravi Päevase unisuse raviks kasutatakse stimulante (amfetamiin, metamfetamiin, dextroamfetamiin, metüülfenidaat, modafinil), mis tõstavad üldist ärgastatuse taset Antidepressandid võivad aidata katapleksia, hüpnagoogsete hallutsinatsioonide ja uneparalüüsi puhul. Parasomniad Parasomniad on ebatavaliselt episoodid või käitumised, mis ilmnevad magamise vältel ning häirivad patsienti või teisi. 1. REM KÄITUMISHÄIRE – komplekssed ja jõulised ka vägivaldsed liigutused, unenägusid mäletatalse eredalt. Lihastoonuse tõus REM ajal. 2. SOMNAMBULISM – NREM3s ringitoimetamine, uneaja esimeses komnandikus 3. UNEPAANIKA – NREM3st ärkamine – intensiivsed paanilised hirmuhood koos tugevad häälitsemise, rahutuse
Enamik unehäiretega inimesi saab oma probleemiga spetsialistide poole pöördudes tavaliselt abi, samas on unehäirete valdkonnas selliseid küsimusi, millele täpset vastust veel ei teata. Krooniliste unehäirete all kannatab umbes 5% täiskasvanuist ja päevase väsimuse all umbes 3%. Viimasel ajal on täheldatud unehäirete sagedasemat esinemist. Kõige tavalisem unehäire on insomnia, mis on veidi levinum naiste seas ja mis lisandub eaga. Tüüpilised lapseea parasomniad on uneskäimine ja öised õudushood. Viimased esinevad peaaegu eranditult lastel ja kaovad täiskasvanuikka jõudmisel. Täiskasvanuil esineb kõige enam norskamist, painajalikke unenägusid ja unes rääkimist. Eakate inimeste levinuim probleem on katkendlik ööuni ning unetus. Unehäired segavad igapäevaelu vähendavad töövõimet ning võivad põhjustada töö- ja liiklusõnnetusi. Unehäired avalduvad mitmeti. Unehäirete all kannatajad kurdavad päevase
· Liigunisus ambulatoorsed konsultatsioonid, vajaduse korral uneuuring. · Uneaegsed hingamishäired, uneapnoe kahtlus uneuuringud, positiivse õhurõhu ravi alustamine, muude raviviiside konsultatsioon, vajaduse korral saadetakse edasi kõrva-nina-kurguarsti/-kirurgi, stomatoloogi või muu eriala spetsialisti juurde. · Rahutute jalgade sündroom, perioodiliste jäsemeliigutuste häire olenevalt vajadusest ambulatoorne ravi või uneuuring. · Parasomniad õudusunenäod, uneaegne käitumine/tegutsemine, krambid, muud uneaegsed või unega seotud haiguslikud nähtused konsultatsioonid, ambulatoorne ravi, uneuuringud, saatmine edasistele uuringutele (nt neuroloogi juurde koos uuringuvastusega). Pakutakse väga mitmekesiseid võimalusi unetuse raviks, ilmselt parim koht Eestis uneprobleemide uuringuteks ning ravimiseks. 1.5.2 SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Kõrvakliiniku unehäirete keskus Tegevusalad:
- Insomnia – ebapiisav uni, erinevad põhjused, tihti muude häiretega kaasuv seisund nt rahustid ja alko. Kaebused: uinumisraskused, katkendlik uni, liigvarajane ärkamine - Hüpersomnia – ülemäärane unisus ja unehood - Uneapnoe – hingamine une ajal raskendatud - Narkolpesia – sagedased, tugevad unisuseperioodid päeval, katapleksia, uneparalüüs, hüpnagoogilised hallukad, hüpotaalamuses puuduvad oreksiini tootvad närvirakud - Parasomniad – uneskäimine, unepaanika, uneärevus X LOENG Mida kujutavad endast homöostaas ja allostaas? Homoöstaas – organismi füsioloogiline tasakaal ehk organismi sisekeskkonna oluliste näitaja püsimine teatud normi piires. Organism töötab kõige paremini kui evolutsiooni vältel on välja kujunenud tasakaalu punktid. HÜPOTAALAMUS - Sisekeskkond – rakuväline vedelik (valgud, süsivesikud, lipiidid, hapnik, CO2, ioonid, vesi, pH, temperatuur)
uinutitega on küsitav ja raske. Neuroleptikumidest on kasutusel samad ravimid mis segasuse ravis. Ravimitest ja alkoholist tingitud unetus Unerohu järsk ärajätmine põhjustab mõnikord unetuse. Ei tohi unustada, et pikaajalise unerohu tarbimisega on välja kujunenud harjumus ja ravimi ärajäämine võib esile kutsuda deliiriumiga sarnase pildi. Pikaajalise bensodiatsepiinrea preparaatide kasutamise järsk ärajätmine võib põhjustada krampe, isegi ,,status epilepticuse". · Parasomniad vanuritel on unesrääkimine, uneskäimine, norskamine. Parasomniaks võib lugeda ka Cluster-peavalu ja kroonilist paroksümaatset hemikraaniat. Vanur võib unenäo ajal vägivaldselt käituda. Patsient võib vigastada ennast või abikaasat. · Uneapnoesümptomi all kannatava patsiendi suuõõnt peab uurima istuvas asendis ja selili asendis. Tunnused häälekas ja katkev norskamine, rahutu ööuni, öine higistamine ja päevane väsimus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
