Unehäired võivad olla märk potentsiaalsest või juba olemasolevast haigusest. UNEHÄIRETE JAGUNEMINE 1) Düssomniad on peamiselt psühhogeensed häired, mille korral on häiritud une kestus, kvaliteet ja aeg. Düssomniad on näiteks insomnia ehk unetus, hüpersomnia, hilinenud unefaasi sündroom ja varajase une sündroom. 2) Parasomniate alla kuuluvad häired, mille korral ilmnevad une ajal anormaalsed episoodilised nähtused. Parasomniate alla kuuluvad somnambulism ehk kuutõbi, uneärevus, unepaanika ja uneapnoe ehk une ajal tekkiv hingamiskatkestus. Kuue magamisasendi teooria 1. Looteasend 3. Igatseja Seda tüüpi inimesed: Need inimesed: näivad väljastpoolt karmid ja enesekindlad, on avatud, kuid on sisimas väga tundlikud, kuid samal ajal väga kahtlustavad ja küünilised,
7.generatiivsus või stagnatsioon täiskasvanuiga 8. integraalsus või meeleheide hiline täiskasvanuiga Teadvuse seisundid: Iseeneselikud (ärkvelolek ja uni/unenäod) Tahtlikult esile kutsutud seisnundid(meditatsioon, sensoorne deprivatsioon, hüpnoos, uimastitest tingitud seisundid) Unehäired: *unetus *kontrollimatu lühiajaline unevajadus ehks narkolepsia- päeva jooksul 10-15 mins teadvusekaot. *uneapnoe- une ajal tekkiv hingamise katkestus *unesrände(kuutõbi) Uimastid: * depressandid (alkohol, rahustid, opiaadid)alandavad tundlikkust, 2 koosmõju tugevam, väikestes kogustes tek eufooriat, kuid kahjust motoorseid reakts. *stimulandid (kofeiin, nikotiin, anfetamiinid:ecstasy)stimileerivad KNSi, reakts aeglustub, paraneb tähelepanuvõime *hallutsinogeenid(marihuaana, meskaliin, LSD) muudavad taju, hallutsinatsioonid.
Hingamisrütm ja südame löögisagedus on korrapäratud, võib täheldada käte ja jalgade tõmblemist Kiires unes nähkase unenägusid Unetus ehk insomnia, raskusi magama jäämisega, ei suudeta uuest uinuda ja ärgatakse liiga vara, esineb rohkem naistel ja põhjustajaks stress Kontrollimatu lühiajaline unevajadus ehk narkolepsia, 1015 min teadvuse kaotused, sügav uni, äratada pole võimalik, pärilik Somnambulism ehk unesränne ehk kuutõbi, kombineeruvad uni ja ärkvelolek, unerändaja on võimeline nägema, kõndima ja rääkima, hiljem ei mäleta sellest midagi, esineb lastel vananemisel kaob Uneapoe une ajal tekiv hingamiskatkestus, 8 korda tunnis, ilmneb rohkem meestel, inimesed kurnatud ja masenduses · Esinevad kiire une aeg · Kõik inimesed näevad und, hommikul lihtsalt ei mäletata · Enamasus unenägudest on pildilised ehk visuaalsed: kuulmise, kompimise ja haistmisega
Sisu põhjal jagatakse unehäired kolmeks: Düssomniad Düssomniad on peamiselt psühhogeensed häired, mille korral on häiritud une kestus, kvaliteet ja aeg. · Insomnia ehk unetus · Hüpersomnia · Une-ärkveloleku rütmi häire · Hilinenud unefaasi sündroom · Varajase une sündroom Parasomniad Parasomniate alla kuuluvad häired, mille korral ilmnevad une ajal anormaalsed episoodilised nähtused: · Somnambulism ehk unesrändamine ehk kuutõbi · Uneapnoe · Uneärevus · Unepaanika Muud unehäired · Narkolepsia ja katapleksia · Kleine'i-Levini sündroom · Ajavahestress 3 Insomnia ehk unetus Insomnia ehk unetus on unehäire, mille korral esineb suutmatus raskusteta magama jääda, katkendlik uni ja liigvarajane ärkamine. Insomniat võib lugeda üheks sagedaseimaks tervisehäireks
Inimest haarab sügav uni, millest äratada on teda raske. Hoo möödudes teadvus taastub. Narkolepsia all kannatavatel on ka teistsugune une tsükkel. Neil tekib kohe REM-uni. Enamasti on tegu päriliku häirega. Uneapnoe. On une ajal tekkiv hingamiskatkestus. Hommikuks on inimesed enamasti kurnatud. Sageli on ka masendus, keskendumis raskused ja peavalud. Eelkõige esineb seda vanematel ülekaalulistel meestel ja naistel. Unesränne ehk somnambulism (rahvakeeles kuutõbi). Selle puhul kombineeruvad uni ja ärkvelolek. Unesrändaja on võimeline rääkima, kõndima ja isegi rääkima, kuid ise need inimesed ei mäleta midagi. Varem arvati, et uneskäijad nii-öelda esitavad oma unenägusid, aga see pole tõsi, kuna see avaldub kõige sagedamini deltaune ajal, kus unenägusid nähtakse harva. Osadel inimestel avaldub unesränne lihtsalt voodisse istukile tõusmise näol, teistel aga ringi kõndimise ja isegi kodust lahkumise nöol.
Inimest haarab sügav uni, millest äratada on teda raske. Hoo möödudes teadvus taastub. Selle häire korral on unetsükkel teistsugune (kohe tekkib REM uni). · Uneapnoe on une ajal tekkiv hingamiskatkestus. See võib ilmneda üpris tihti (isegi 8 korda tunnis või sagedamini). Esineb tihedamini ülekaalulistel meestel ja eakamatel inimestel. · Somnambulism e. Unesränne (rahvakeeles kuutõbi), selle häire korral kombineeruvad uni ja ärkvelolek: unesrändaja on võimeline nägema, kõndima ja isegi rääkima, kuid ta ei mäleta sellest pärast midagi. Avaldub deltaune ajal ja pole seega otseselt seotud unenägude nägemisega. Sagedamini esineb lastel, nende vanemaks saades häire kaob. · Freudi (ja tema pooldajate) arvates on unenäod teeks inimese alateadvuse juurde. Manifestne
täiesti kohatult isegi nagu veidralt optimistlik stiil ei luba novelli lõppedes ühemõtteliselt «süüdlasele» osutada. Novell on nagu üksainus koletu kärgatus: «Vandenõu!» Kogu lugejale avanevate vandenõude (isa vandenõu poja vastu, pruudi vandenõu peigmehe vastu) hullumeelsusest ja ennekuulmatusest hoolimata on Georg kõigi suhtes, kes tema hukku plaanitsevad, vankumatult surmani truu. Georg võib olla surmamineja, kuid sammub sinna kuutõbi- sena, ja püstipäi. «Otsus» on esimene tõeliselt «kafkalik» novell juba kasvõi sellepärast, et paljud siin esmakordselt ilmunud jooned korduvad väga paljudes teisteski Kafka novellides. Milline on siis Kafka novelli (või «kafkaliku» situatsiooni) tüüpülesehitus? Üksik hukkumisele määratud meestegelane, keda varitsevad vägivaldsed, hullumeelsed või saatanlikult õelad tegelased, sepitsused või süsteemid, viib vääramatult, otsekui unes, oma tahtest ja vabadusest täiesti
- raud ligi olla Peab - aknad, uksed kinni - tuli põlema - kassid, koerad välja Tuul - tuuletu ilm, tuul on pesas + tuulepesa > luudik või hallis taevas sinine viirg. Tuulepilved, tuulesõlmed (Linda põlle paelad läksid lahti). Vile > Tuul - Vanaisa, vanamees, vanaätt. Tuuleveski. Kuu > moonday Ära alusta midagi esmaspäeval. Kuu poole ei tohi kusta. Kuuvalgel ei töödata. Kuuvalgusel pesemine oli kasulik (vihtlemine). Vanimad ja kaueim kasutusel olnud loitsud. Kuutõbi - seestunud võime. Kuu - naissugu. Eesti pärimuses mees. Taevaga on ülijumala teema. 08.12.2011 Libad Odini ratsul ja samaani ratsul 8 jalga. Kui toidetakse on tegemist haldjaga. 1. Libad on seotud, haldjad vabad hinged. 2. Libad on alati kohal, haldjas ilmub riitusel. 3. Nähakse sageli, näitab ennast harva (erakorraline sündmus). 4
Kontrollimatu lühiajaline unevajadus ehk narkolepsia päeval korduvad 10-15 minutilised teadvusekaotused,inimest haarab sügav uni,äratada on rakse;tekib koheselt REM-uni,pärilik Uneapnoe une ajal tekkiv hingamiskatkestus,ilmneb 8 korda tunnis,inimene on hommikuks väga kurnatud,masendunud,kannatavad seksuaalhäirete,keskendumisraskuste ja peavalude käes;ilmneb ülekaalulistel inimestel. Unesrändamine ehk somnabulism kuutõbi;kombineeruvad uni ja ärkvelolek; uneskõndija on võimeline nägema,kõndima ja isegi rääkima,kuid ise ei mäleta seda;võib olla lihtne ehk lihtsalt püsti tõusmisega piirduda,kuid raskemalt ehk kõnnitakse minema kodust; esineb lastel,vanemaks saades see kaob. Uimastid; Mõjutavad kesknärvisüsteemi,teadvust,muutes inimese meeleolu,taju ja käitumist. Depressandid väikestes kogustes pruugituna tekitavad eufooriat,alandavad
o Inimest haarab sügav uni, millest äratada on teda raske. Hoo möödudes teadvus taastub. o Selle häire korral on unetsükkel teistsugune (kohe tekkib REM uni). - Uneapnoe - on une ajal tekkiv hingamiskatkestus. See võib ilmneda üpris tihti (isegi 8 korda tunnis või sagedamini) o Esineb tihedamini ülekaalulistel meestel ja eakamatel inimestel. - Somnambulism e. unesränne - (rahvakeeles kuutõbi), selle häire korral kombineeruvad uni ja ärkvelolek: unesrändaja on võimeline nägema, kõndima ja isegi rääkima, kuid ta ei mäleta sellest pärast midagi. o Avaldub deltaune ajal ja pole seega otseselt seotud unenägude nägemisega. Sagedamini esineb lastel, nende vanemaks saades häire kaob. Sigmund Freud unenägudest - Freudi (ja tema pooldajate) arvates on unenäod teeks inimese alateadvuse juurde.
19 - Patsient ei saa magatud unest kosutust, kannatab päevase unisuse all ja tänu sellele halveneb tema elukvaliteet. - Levimuselt ei ole see mõnede uuringute kohaselt nii laialdane kui unetus. Parasomniate alla kuuluvad häired, mille korral ilmnevad une ajal anormaalsed episoodilised nähtused: ● Somnambulism ehk unesrändamine - ehk kuutõbi on unehäire, mille ajal magaja (unesrändaja) on suuteline nägema ja kõndima (mõnikord ka rääkima). Hiljem ei mäleta unesrändaja juhtunut. Somnambulism esineb sagedamini lastel, vanemaks saades see tavaliselt kaob. ● Uneapnoe - Hingamispausidega norskamine (ülemiste hingamisteede täielik või osaline lõtvumine ja kokkuvajumine) on tegelikult krooniline hapnikudefitsiiit, mille käes vaevleb uneajal
annaabi.ee 
