halvasti magatud öid. 2 Liigitus: Unehäire ehk somnipaatia on inimese või looma unerütmi häire. Unehäireid jagatakse põhjuse järgi orgaaniliseks ning mitteorgaaniliseks. Sisu põhjal jagatakse unehäired kolmeks: Düssomniad Düssomniad on peamiselt psühhogeensed häired, mille korral on häiritud une kestus, kvaliteet ja aeg. · Insomnia ehk unetus · Hüpersomnia · Une-ärkveloleku rütmi häire · Hilinenud unefaasi sündroom · Varajase une sündroom Parasomniad Parasomniate alla kuuluvad häired, mille korral ilmnevad une ajal anormaalsed episoodilised nähtused: · Somnambulism ehk unesrändamine ehk kuutõbi · Uneapnoe · Uneärevus · Unepaanika Muud unehäired · Narkolepsia ja katapleksia · Kleine'i-Levini sündroom · Ajavahestress
esinevad olulised individuaalsed erinevused unevajaduses. Insomnia levik: Erinevatel põhjustel tekkivat insomniat võib lugeda üheks kõige sagedasemaks inimesel esinevaks tervisehäireks (1). Insomnia on sagedane sümptom depressioonide korral: depressiivsetel on insomniat 2 korda sagedamini kui mittedepressiivsetel (1). 5 Hüpersomnia Hüpersomnia on unehäire, mille peamiseks vaevuseks on liigne unisus taotletud ärekvelolekuajal ning pikenenud uneperiood (1). Hüpersomnia on ülemäärase päevase unisusega ja unehoogudega või pikenenud virgumisperioodiga seisund (ei tule arvesse ebapiisava une korral) (1). Sagedasemad hüpersomnia põhjused on orgaaniline ajukahjustus ja psüühikahäired nagu bipolaarse meeleoluhäire depressioonifaas; depressiooniepisood, korduv depressioon ja
Unehäire on terviserike, mille tõttu ei suuda inimene hästi magada ja välja puhata. Levinuimad unehäired on unelämbustõbi, unetus, liigunisus, öised lihastõmblused ja ööpäevarütmihäired. Unehäired võivad olla märk potentsiaalsest või juba olemasolevast haigusest. UNEHÄIRETE JAGUNEMINE 1) Düssomniad on peamiselt psühhogeensed häired, mille korral on häiritud une kestus, kvaliteet ja aeg. Düssomniad on näiteks insomnia ehk unetus, hüpersomnia, hilinenud unefaasi sündroom ja varajase une sündroom. 2) Parasomniate alla kuuluvad häired, mille korral ilmnevad une ajal anormaalsed episoodilised nähtused. Parasomniate alla kuuluvad somnambulism ehk kuutõbi, uneärevus, unepaanika ja uneapnoe ehk une ajal tekkiv hingamiskatkestus. Kuue magamisasendi teooria 1. Looteasend 3. Igatseja
patsientidele. o Venlafaksiin – sarnane efekt bupropiooniga, kuid puudub kõrgenenud krambihoo oht o Kasutatakse sageli, kui SSRId mingil põhjusel ei toimi Meeleoluhäirete stimulandid Modafiliin (Provigiil) enamasti kasutatud kliiniliselt, üldiselt efektiivne, kuid pole FDA poolt selleks eesmärgiks lubatud o Stimulante ei tohiks kasutada meeleoluhäirete raviks o Kui hüpersomnia on probleem, kasutada bupropriooni või venlafaksiini) o Muidu tohib kasutada ainult narkolepsia, ADHD ja une apnoast tingitud üleliigse päevase uimasuse korral. Meeleolu stabiliseeriad o Liitium – peamine I liini ravim bipolaarsete ja skisofreenia häirete puhul. Võib kaasneda kaalu tõus, hüpotüreoidism, treemor Väga tetrageenne – ei sobi rasedatele!
4 1. SESSOONNE AFEKTIIVNE HÄIRE MIS SEE ON? Sessoonne afektiivne häire(ingl k SAD seasonal affective disorder), ehk sessoonne depressioon ehk hooajaline depressioon ehk talve-, sügis-, kevadmasendus on depressiivne seisund, mille kutsub esile päikesevalguse vähenemine ja ilmastiku olude muutumine. See varieerub koos aastaajaga. Depressiivse episoodi sümptomid on hüpersomnia ehk ülemäärane unevajadus, tujulangus, energiapuudus, ülesöömine ja isu süsivesikute järele, kaalu tõus (3). Enim uuritud SAD-i muster tähendab seda, et eelmainitud sümptomid esinevad talvel ja parem tuju (hüpomaania) esineb suvel, ning et hüpersomnia meenutab talveunes loomi, on seda häiret hakatud seostama lühenenud päevaajaga (3). 1.1 Mis seda põhjustab? Pimedal ajal valmistab inimese käbinääre melatoniini, mis teeb meid uniseks. Päikesevalguse
sünapsites, kus mediaatoriks on dopamiin. Intoksikatsioon: eufooria, hüpervigiilsus, suurusmõtted, agressiivsus, meeleolu labiilsus, illusioonid, hallutsinatsioonid, paranoidsed mõttet, tahhükardia, oksendamine, kehakaalu langus, lihasnõrkus jne. Võõrutus: düsfooria/depressioon, väsimustunne, psühhomotoorne pidurdus või rahutus, iha stimuleeriva aine järele, söögiisu tõus, insomnia või hüpersomnia, veidrad või ebameeldivad unenäod. Hallutsinogeenid. LSD, Fentsüklidiin, Ecstasy. Intoksikatsioon. Ärevus- ja hirmutunne, illusioonid või hallutsinatsioonid, paranoia, meeleolu labiilsus, hüperaktiivsus, tahhükardia, nägemishäired. Äge intoksikatsioon lenduvatest lahustitest. Apaatne olek, agressivsus, meeleolu labiilsus, tähelepanu- ja mäluhäired, seismisraskused, lihasnõrkus. Psühhootilised häired Psühhootiliste häirete klassifitseerimine · F20 Skisofreenia
Äärmuslikud hälbed vegetatiivses regulatsioonis võivad muutuda inimest hirmutavateks stiimuliteks, nt südame kloppimine, õhupuudustunne, pigistustunne rindkeres jms. paanikahäire korral. (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.htm) Depressiooni korral on sagedased: · anoreksia - isutus; · hüperfaagia - söögiisu suurenemine; · insomnia - uinumisraskused, katkendlik pindmine öine uni ja/või liigvarajane ärkamine hommikul; · hüpersomnia - liigunisus; une kestuse ja virgumisperioodi pikenemine; · meeleolu ööpäevased variatsioonid - enesetunne on regulaarselt halvem hommikul, vahetult pärast ärkamist ja paraneb päeva jooksul; · alanenud liibido · kõhukinnisus (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.htm) Ülemäärase ärevusega seotud kehalised vaevused: · südame kloppimine · higistamine · värisemine, vappumine · suukuivus
foobiad, paanika-, kohanemis- jms häired, äge Ärevushäired, dissotsiatiivsed F4 stressreaktsioon, somatisatsioonihäire, häired, somatoformsed häired hüpohondria anorexia ja bulimia nervosa, insomnia, Söömishäired, unehäired, F5 hüpersomnia, somnambulism, alanenud seksuaaldüsfunktsioonid libiido, rahulduseta suguühe Isiksushäired, muud nt paranoidsus, düssotsiaalsus, ebastabiilsus, F6 käitumishäired patoloogiline hasartmängurlus, kleptomaania kerge, mõõdukas, raske ja sügav vaimne F7 Vaimne alaareng
Ärevushäired, dissotsiatiivsed F4 stressreaktsioon, somatisatsioonihäire, häired, somatoformsed häired hüpohondria anorexia ja bulimia nervosa, insomnia, Söömishäired, unehäired, F5 hüpersomnia, somnambulism, alanenud libiido, seksuaaldüsfunktsioonid rahulduseta suguühe F6 Isiksushäired, muud käitumishäired nt paranoidsus, düssotsiaalsus, ebastabiilsus, 4 patoloogiline hasartmängurlus, kleptomaania
(Lugege kindlasti õpikust juurde.) Uni kui ajutüve tekitatud loomulik dünaamiline protsess - Kuna kõikidel loomadel on siis ilmselt on vajalik ikka - Õppimise kinnistumiseks – hipokampus ja korteks – õppimises olulsised, seal tekivad ühendused. - REM ajal hakkavad tekkima närvirakkude vahel ühendused mis päeval olid kasutusel, mälujäljed kinnistatakse Levinumad unehäired. Une-ärkveloleku rütmi häired mille tagajärjeks on insomnia, Hüpersomnia - Insomnia – ebapiisav uni, erinevad põhjused, tihti muude häiretega kaasuv seisund nt rahustid ja alko. Kaebused: uinumisraskused, katkendlik uni, liigvarajane ärkamine - Hüpersomnia – ülemäärane unisus ja unehood - Uneapnoe – hingamine une ajal raskendatud - Narkolpesia – sagedased, tugevad unisuseperioodid päeval, katapleksia, uneparalüüs, hüpnagoogilised hallukad, hüpotaalamuses puuduvad oreksiini tootvad närvirakud
Inimesi, kes lähevad hilja magama ja järelikult magavad hommikul kauem ning kelle bioloogiline kell töötab 24-tunnisest päevast aeglasemas tempos, nimetatakse rahvakeeli öökullideks. Neid, kes heidavad vara magama ja ärkavad samuti vara ning kelle bioloogiline kell töötab veidi kiiremas tempos, kutsutakse lõokesteks. Samas võib mõlemal juhul tegemist olla une-ärkveloleku rütmihäirega, mille tagajärjeks on hüpersomnia ehk liigunisus või insomnia ehk unetus. Faasinihke põhjuseks soovitud une-ärkvelolekurütmis võib olla: Esiteks bioloogilise kella sisemine väärtalitlus - hilinenud une sündroom, varajase une sündroom, "Jet lag" sündroom, mis on seotud ühest ajavööndisest teise siirdumisega, 4 mille tulemuseks on vastuolu väljakujunenud bioloogilise ööpäevarütmi ja uue väliselt peale surutud rütmi vahe
on ebakohastumuslik tähendus. Äärmuslikud hälbed vegetatiivses regulatsioonis võivad muutuda inimest hirmutavateks stiimuliteks, nt südame kloppimine, õhupuudustunne, pigistustunne rindkeres jms. paanikahäire korral. Depressiooni korral on sagedased: anoreksia (anorexia) - isutus; hüperfaagia (hyperphagia) - söögiisu suurenemine; insomnia (insomnia) - uinumisraskused, katkendlik pindmine öine uni ja/või eriti liigvarajane ärkamine hommikul; hüpersomnia (hypersomnia) - liigunisus; une kestuse ja virgumisperioodi pikenemine; meeleolu ööpäevased muutused (diurnal variation) - enesetunne on regulaarselt halvem hommikul, vahetult pärast ärkamist ja paraneb päeva jooksul; alanenud liibido (diminished libido); 9 kõhukinnisus (constipation); Ülemäärase ärevusega seotud kehalised vaevused: südame kloppimine higistamine värisemine, vappumine
psühhootiline episood F3 Meeleoluhäired episoodiline või korduv depressioon, bipolaarsed häired F4 Ärevushäired, dissotsiatiivsed foobiad, paanika-, kohanemis- jms häired, äge häired, somatoformsed häired stressreaktsioon, somatisatsioonihäire, hüpohondria F5 Söömishäired, unehäired, anorexia ja bulimia nervosa, insomnia, hüpersomnia, seksuaaldüsfunktsioonid somnambulism, alanenud libiido, rahulduseta suguühe F6 Isiksushäired, muud paranoilisus, düssotsiaalsus, ebastabiilsus, käitumishäired patoloogiline hasartmängurlus, kleptomaania F7 Vaimne alaareng kerge, mõõdukas, raske ja sügav vaimne alaareng (käitumishäireta või käitumishäirega)
efektiivseks ravimiks, kuna see aitab kiiremini uinuda. Tegelikkuses liigne alkoholi 12 tarvitamine pole unekvaliteedile hea, kuna alkohol rikub normaalse unetsükli tõstes esimese unestaadiumi osakaalu ja vähendades kolmanda ja neljanda unestaadiumi osakaalu. Igaõhtune alkoholi tarvitamine võib tekitada sõltuvust. (Medscape Family Medicine, 2005) 4.5. Liigunisus Hüpersomnia ehk liigunisuse puhul on öine uni pikk ning kestab kümme või enam tundi, millele lisaks vajab inimene ka päevaseid uinakuid. Sageli võib liigunisus olla mõne teise häire, näiteks uneapnoe väljendus. Meie laiuskraadil võib liigunisust esineda ka talvisel ajal, sellega kaasneb magusa isu ja üldine tahtetus. Sellisel juhul on abi valgusravist. (Veldi & Paavle) 4.6. Narkolepsia Narkolepsia ehk unehalvatus on krooniline unehäire, mille all kannatavad inimesed
- inimese (või looma) unerütmi häire. ● Unehäireid jagatakse põhjuse järgi orgaaniliseks ning mitteorgaaniliseks. ● Sisu põhjal jagatakse unehäired kaheks: ● Düssomniad on peamiselt psühhogeensed häired, mille korral on häiritud une kestus, kvaliteet ja aeg. 1. Unetus ehk insomnia on unehäire, mille korral esineb suutmatus ilma raskusteta magama jääda, katkendlik uni ja liigvarajane ärkamine. 2. Liigunisus ehk hüpersomnia on unehäire, mille peamiseks vaevuseks on liigne unisus taotletud ärkvelolekuajal ning pikenenud uneperiood. 19 - Patsient ei saa magatud unest kosutust, kannatab päevase unisuse all ja tänu sellele halveneb tema elukvaliteet. - Levimuselt ei ole see mõnede uuringute kohaselt nii laialdane kui unetus.
- Seksuaalse aktiivsuse tõus, arvab et on vastupandamatu - Unevajaduse vähenemine - Vajalik meditsiiniline sekkumine Hüpomania - Sagedasem ja sageli ravita - Kõrgendatud, ülev või ärrituv, meeleolu kestab vähemalt 4 päeva - Ilma psühhoosita Depressiivne faas võrreldes unipolaarse depressiooniga - Järgneb episoodile - Apaatsus domineerib kurbuse üle - Psühhomotoorne pidurdus ja väsimus domineerivad ärevuse üle - Hüpersomnia domineerib insomnia üle magab palju - Sageli ei ilmne unipolaarsele depressioonile tüüpilisi kognitiivseid moonutusi, kuid on tundetus ja tühjustunne Bipolaarne meeleoluhäire (DSM-V) - Bipolaarne I vähemalt 1 mania episood psühhoosiga, kestus vähemalt 7p - Bipolaarne II hüpomania, vähealt 4p + depressiooni episood vähemalt 2 nädalat o Algab tüüpiliselt depressiooni episoodiga, võib esineda ka mitu enne
- Ilmne isu alanemine, kehakaalu langus - Libiido langus Kaasuvad sümptomid - Ärevus, foobiad, ocd, unehäired, seksuaaldüsfunktsioon - Kui sümptomid esinevad üksnes depressiivse episoodi ajal siis neid häireid eraldi ei diagnoosita Raskusaste - Kerge, keskmise ja raske eristamine põhineb kliinilisel hinnangul mis arvestab sümptomite hulka, iseloomu ja raskust Erinevused psühhopatoloogias Bipolaarne - Hüpersomnia - Motoorne pidurdus - Hüperfaagia - Meeleolu kõikumine - Psühhootilisi sümptomeid - Kulg – varane algus - Perekonnas bipolaarseid Unipolaarne depressioon - Insomnia - Liikuvad - Kehalised kaebused - Kulg – hiline algus, episoodi pikem kestvus Depressiooni ravi - Akuutravi, järelravi, säilitusravi Ravi üldpõhimõtted Eduka ravi eelduseks on täpne diagnoos – depressioon jääb sageli diagnoosimata
asendis. Tunnused häälekas ja katkev norskamine, rahutu ööuni, öine higistamine ja päevane väsimus. Vererõhk on sageli kõrge, ka ärrituvus ja hootine vägivaldsus on tavalised sümptomid. Paljud patsiendid ärkavad öösiti korduvalt, et istuda voodi äärel või minna tualetti. Öise urineerimise lisandumine näitab südametegevuse puudulikkust öösel. · Narkolepsia ehk haiguslik unesööst. · Idiopaatiline hüpersomnia. Ebastabiilsus Kukkumine on vanuril tõsise tervise- ja funktsionaalsusehäire esimene kindel märk. Neljandik kukkumise tagajärjel haiglasse sattunuist on aasta jooksul surnud. Naelastatud reieluukaela murruga patsientidest sureb aasta möödudes kolmandik. Korduv kukkumine on niisiis halva prognoosiga, sest põhjuseks on sageli vananemisest tingitud võimekusmuutused ja mitmesugused haigused. Väliste tegurite osatähtsus vanuri kukkumisel on 15%, nendeks on libastumised ja komistamised
Kui varem peeti võimalikuks, et kroonilise väsimuse sündroomi võivad põhjustada teatud viirused või Sündroomi peamised tunnused: 1)väsimus, mida inimene pole sellisel määral varem kogenud ning mis kestab vähemalt kuus kuud, kusjuures magamine ei vähenda väsimust. 2)väsimus on nii suur, et hakkab segama igapäevast tegevust. teised tunnused:väike palavik,valus või kare kurk,lümfisõlmed märgatavad kaelal või kaenlaaugus,lihasnõrkus, lihasevalu,unehäired: magad liiga palju (hüpersomnia) või liiga vähe (insomnia), peavalu, mis erineb varasemast tüübi või raskuse poolest,liigesevalu ilma liigeste punetuse või paistetuseta,ebatavalised närvisüsteemi süptomid nagu,silmade suurenenud valgustundlikkus (fotofoobia),unustamine,ärrituvus,raskused kontsentreerumisel. Kroonilise väsimuse sündroomi võib diagnoosida, kui on välistatud teised võimalikud põhjused, näiteks nakkused, immuun- või autoimmuunhaigused, kasvajad, lihas- või närvihaigused, endokriinhaigused,
unetsükleid reguleeriva ajuosa väärtalitlusele. Depressiooniga seostatud unehäired on järgmised. Varajane ärkamine: inimene ärkab kaks-kolm tundi varem kui tavaliselt ega jää enam magama. Katkendlik uni: inimene ärkab öö jooksul mitu korda üles, kuid suudab tavaliselt uuesti magama jääda. Tavaliselt on tagajärjeks see, et te olete küll maganud, kuid teile tundub, et ei ole. Järgmisel päeval olete rampväsinud. Hüpersomnia: ülemagamine. Halva kvaliteediga uni: vahel juhtub et magate kaheksa või rohkem tundi, kuid olete päev otsa väsinud. Depressiooni mõjul võib lüheneda sügava une faas, mis tavaliselt taastab inimese füüsilise ja vaimujõu. Söögiisu muutused: Söögiisu märkimisväärne kasvamine või kahanemine, millega kaasneb vastavalt kehakaalu tõus või langus. Tavaliselt peetakse isutust pigem bioloogilise depressiooni tunnuseks
annaabi.ee 
