Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Referaat turvalise keskonna säilitamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
roper, turvalise, logan, tierney, elamistoiming, elamistoimingu, sõltumatus, sõltuvus, elukaare, vältimine, õenduse, stress, sotsio, elamistoimingut, nakkuste, psühholoogilised, sotsiokultuurilised, keskkonnategurid, reisimisel, 2016, elamise, teravus, korratus, õendustegevus, noorukiiga, vanuriiga, vaegurlus, õendusabi, toimingud, ohuleTallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ12 Ita Kuusik Debora Kuusik Merilin Lokk Janno Kuldkepp TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMING Referaat Õppejõud: L.Parm Tallinn 2016 Sisukord 2 TÖÖTAMINE JA MÄNGIMINE Elamistoimingu kirjeldus Ärkvelolekuajast kasutatakse põhiosa ,,töötamiseks" ning ülejäänud aja kasutamise viisi võib tinglikult nimetada ,,mängimiseks". Töö ja mäng täiendavad teineteist ning on mõlemad elamise põhiaspektid. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 293) Töötamine
SISSEJUHATUS Antud kirjalik töö on kohustuslik seminaritöö õenduse aluste mooduli läbimiseks. Töö eesmärgiks on kirjeldada autori poolt valitud inimese elamistoimingutega toimetulekut ja õendusprobleeme tuginedes Roper, Logan, Tierney õendumudelile. Roper, Logan, Tierney õendusmudel põhinev õenduslugu koosneb: - Anamneesist - Patsiendi elu kirjeldusest läbi 12 elamistoimingu - Õendusprobleemide püstitamisest läbi 12 elamistoimingu - Õendushooldusplaanist - Arutelust - 1 1. ÕENDUSANAMNEES "..10..." september 2010 N Patsiendi andmed: vanus kaal 65 kg; pikkus 160 cm; Sugu 75 aastat Varasem tervishoiuasutuse kogemus Positiivne-kõrg vererõhk Kaasuvad haigused, eelnevad operatsioonid Hüpertoonia Regulaarselt kasutatavad ravimid Amlodipin-ratiopharm
2.1. Väikelapse ja lapseiga 2.2. Murde- ja täiskasvanuiga 2.3. Vanurid 3. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 3.1. Bioloogilised tegurid 3. 2. Pühholoogilised tegurid 3.3. Sotsiokultuurilised tegurid 3.4. Keskkonnategurid 3.5. Poliitilis- majanduslikud tegurid 3. ÕENDUSE INDIVIDUALISEERIMINE FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUS 4. SUHTLEMINE 5. SUHTLEMISE ELAMISTOIMING 6.1. Elukaar: mõju suhtlemisele 6.2. Suhtlemisprotsess 6. SUHTLEMISE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 7.1. Bioloogilised tegurid 7.2. Psühholoogilised tegurid 7.3. Sotsiokultuurilised tegurid 7.4. Keskkonnategurid 7.5. Poliitilis majanduslikud tegurid 7. AKTUAALSETE JA POTENTSIAALSETE PROBLEEMIDE IDENTIFITSEERIMINE 8.1. Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutmine 8.2
Juba ammusest aegadest alates on inimene pööranud tähelepanu oma isiklikule hügieenile. Iga ajaloolise perioodi vältel on toimunud naha, küünte, juuste ja hammaste puhastamise vahendite pidev täiustumine. Sama palju on arenenud ka riide- ja moetööstus. Elamise mudel ja õendusmudel annavad antud elamistoimingu põhihinnangu, vaadeldes seda meie õenduskäsitluse ühe osana. Pesemine ja vanniskäimine Kätepesemine Intiimhügieen Juuste hooldamine Küünte hooldamine Suu ja hammaste hooldamine Riietus Väikelapseiga hoolitseb keegi teine. Lapseiga isikliku hügieeni eest hoolitsemise ja riietumise oskuste omandamine. Noorukiiga tuleb pöörata erilist tähelepanu suurenenud kaenlaaluste higistamise, kõõma, akne tõttu. Katsetatakse
puudumine, vähenenud vedeliku-ja toidutarbimine, seetõttu tuleb patsiendile anda profülaktilisel eesmärgil lahtisteid, mis aitavad vältida rooja kivistumise potensiaalset probleemi. Lamatised- Üldine jõuetus, vähenenud liikumine, vähenenud toidutarbimine, vitamiin C puudus ning meelte tundlikkuse vähenemine võivad tekitada surijal lamatisi. Lamatiste vältimiseks tuleks muuta regulaarsete ajavahemike järel haige asendit. Kuigi lamatiste vältimine on oluline, on veelgi olulisem surijale rahu ja mugavuse võimaldamine elu lõpuperioodil. Surijad on sageli väga tundlikud igasuguse surve suhtes, neid häirib näiteks juba voodiriiete surve kehale ja on vaja suurt kannatlikkust ning osavust, et aisata patsiendil tema elu viimastel päevadel ja tundidel end voodis mugavalt tunda. Hingamisraskused, köhimine- Bronhide limaskestade põletiku leevendamiseks ja hingamise kergendamiseks pikaajalise surmaeelse haiguse ajal võidakse haigele
Eritamine Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 a Eritamise mõiste Eritamine on elamistoiming, mida kõik inimesed sooritavad kõrvalekaldumatu regulaarsusega kogu elu jooksul. Eritamisprotsess on oluline, eemaldamaks toimuvad ainevahetuse jääkprodukte. Eritamise produktide all mõistame antud käsitluses rooja ja uriini. Eritamist mõjutavad tegurid Bioloogilised tegurid Uriini eritamise põhieesmärk on vabaneda organismile mittevajalikust vedelikust ja lahustunud keemilistest ainetest.
Õendusalase e- kursuse baasmaterjal elamistoimingute kohta Autor: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Eesti keele õppejõud Kalev Salumets ELAMISTOIMING Konspekti põhi Turvalise keskkonna säilitamine (TKS) Moto. Ela ise ja lase teistel ka elada (Kõnekäänd) Mõiste Inimeste igapäevased toimingud on tihedalt seotud turvalise keskkonna säilitamisega erinevates elukeskkonna sfäärides Eesmärk Elada ise ja säilitada elamisvõimalikkus oma järglastele. Ülesanne: Selgita lahti tegurite mõisted lähtuvalt järgmisest mudelist Elamistoimingu mudel -bioloogilised tegurid -psühholoogilised tegurid -sotsio-kultuurilised tegurid -keskkonnategurid -poliitilis-majanduslikud tegurid BIOLOOGILISED TEGURID TKSi säilitamiseks on väga oluline kõigi viie meele: kuulmise, nägemise, haistmise,
seostatakse seda tulusa teenimisega. ,,Mängimine" termini kasutamise all mõistame inimese ,,mitte töist ,, tegevust. Mängimisel on erinevaid vorme ning nende esmasteks eesmärkideks on nauding ja ajaviide. Mängimise all võime mõista selliseid sõnu nagu näiteks: vaba aeg, lõdvestumine, taastumine, harrastused, füüsilised tegevused, sport, puhkus. Elukaar ja selle seos töötamise ja mängimise elamistoiminguga. Lähtudes elukaare mudelist, siis see aitab meil meeles pidada seda, et meie elu jooksul muutub iga elamistoimingu sooritamise viis ning toimuvad muutused ka töötamise ja mängimise toimingute omavahelises tasakaalus. · Lapsepõlv ja noorukiiga. Väikelapse ja nooremas lapseeas on mängimine primaarne, lapse jaoks on mängimine universaalne tegevus, millest laps loobub ainult siis kui põeb rasket haigust. Lapse jaoks on mängimise juures oluliseks mänguasjade, mänguruumi, mänguaja ja mängukaaslaste
ELAMISTOIMINGUD 5. SUHTLEMINE Suhtlemise elamistoiming Inimene veendab suurema osa päevast teiste inimesega erimevatel viisidel suheldes, seepärast on suhtlemistegevus inimese käitumise integraalne osa. Suhtlemisprotsess 1960.a. pakkus Berlo oma töös välja suhtlemismudeli, mis koosneb neljast olulisest osast: LÄHETAJA SÕNUM KANAL VASTUVÕTJA Võib öelda, et suhtlemisel kasutatakse tavaliselt kahte kanali – sõnaline ja sõnatu suhtlemine.
Raamatul olevat infot kordustrüki kohta ei kirjutata. Näide 1: Forsberg, C., Wengström, Y. (2001). Vähipatsientide kiiritusravi. Tõendusmaterjalil põhinev õendus. Tallinn: EVG Print. Jaanson, T. (2003). Haigete uurimismeetodid ja õendustegevus. Käsiraamat praktikumideks ettevalmistamisel. Tartu. James, S. R., Ashwill, J. W., Droske, S. C. (2002). Nursing Care of Children. Principles and Practice. Philadelphia: Saunders Company, W. B. Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A. J. (1999). Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar. Kui raamatul on ainult toimetaja või koostaja, siis kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed: toimetaja(te) või koostaja(te) perekonnanimi koos initsiaaliga, sõna (toim.) või (koost.) (Inglise keeles (Ed.) ja mitmuses (Eds.); soome keeles (toim.); saksa keeles (Aufl.); vene keeles (red.) ), ilmumisaasta, pealkiri, raamatut täpsustav info (kui on olemas), ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Näide 2: Mustajoki, M
Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakond Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakonnas KOKKUVÕTE Antud diplomitöös käsitleti õe ülesandeid lasteintensiivravi osakonnas laste intubeerimisel, ekstubeerimisel ja intubeeritud laste õendusabis. Uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada õe rolli lapse intubeerimisel, intubeeritud lapse õendusabis ja ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas. Diplomitööd koostades püstitati järgmised uurimisküsimused: milline on õe roll lapse intubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas?, milline on õe roll intubeeritud lapse õendusabis lasteintensiivravi osakonnas? ja milline on õe roll lapse ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas? Käsitleti õe rolli lapse intubeerimisel ja intubeerimise ettevalmistamisel lasteintensiivravi osakonnas. Töös on väljatoodud laste hingamise ja hingamisteede
· NREM 1 faas: · NREM 2 faas: · NREM 3 faas: · NREM 4 faas 1 · REM-uni: Mida sügavam uni, seda madalam on aju aktiivsus. Kuigi iga inimese uni koosneb tsükltest, on erinevate inimeste magamisvajadus väga erinev. Magamise tähenduse kohta on kaks põhiteooriat: Uuenemisteooria: Talletamisteooria: SÕLTUVUS/SÕLTUMATUS SELLE ELAMISTOIMINGU SOORITAMISEL Erinevalt teistest elamistomingutest on inimene magamisel teistest täiesti sõltumatu. Nagu ka paljud teised elamistoimingud, on ka magamine otseselt seotud mudeli elukaare komponendiga. Kuidas? NB! Une vajadus ööpäevas elukaare etappide kaupa 2 MAGAMISE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID Nii nagu kõiki teisi elamistoiminguid, mõjutavad ka magamist mitmesugused tegurid. Millised? · · · · ·
Õ15 SUREMINE Referaat Tatjana Buksha Anna Anufrijeva Kristina Vaher Ksenia Žurina Aljona Gubkina Tallinn 2017 Sisukord: Sissejuhatus .......................................................................................................................... 2 Suremise elamistoiming ........................................................................................................ 3 Loomulik ja ebaloomulik surm ............................................................................................... 3 Loomulik surm .................................................................................................................... 3 Ebaloomulik surm..............................................................................................................
Õ15 SUREMINE Referaat Tatjana Buksha Anna Anufrijeva Kristina Vaher Ksenia Zurina Aljona Gubkina Tallinn 2017 Sisukord: Sissejuhatus....................................................................................................................... 2 Suremise elamistoiming......................................................................................................3 Loomulik ja ebaloomulik surm.............................................................................................3 Loomulik surm................................................................................................................. 3 Loomulik surm on näiteks raske südameataki või tõsise õnnetuse tagajärjel või eelneb sellele suremisprotsess
kättesaadavus. erinevaid probleeme. Resoranide miljöö. Turavlise Kuulmise, haistmise, Intellektikahjustusega Kultuuriti on Tänavavalgustuse, Saastamise keskkonna kompimise, inimesed ei oska riske turavlisuse mõiste maanteedee jm. vältimine (vesi, säilitamine kuulmise, nägemise ise hästi hinnata, erinev. Ka rikaste ja inimeste veeteed, õhk, teravus. Nende vajavad teiste abi. vaeste vahel esineb maksudest. müra.) meelte nõrgenemisel Hajameelsed inimesed erinevusi Haridus ja Õnnetusjuhtumite ohtu sattumine satuvad tihemini õnnetusriskide näol
piiride seadja; argielu oskuste õpetaja, eeskuju andja, väärtuste vahendaja, käitumise ja kombestiku edasikandja, sotsiaalsete oskuste õpetaja; turvalisuse pakkuja- armastuse ja helluse pakkuja, lohutaja, kaitsja, kiitja ja arvustaja; suhtlemise õpetaja- vestleja, kuulaja, probleemide lahendaja, innustaja, andeksandja ja paluja, iseseisvuse toetaja, pere ja lapse suhete mudeli andja; hooldaja- toiduvalmistaja, riietaja, ergutaja ja rahustaja, turvalise keskkonna eest hoolitseja, põetaja; piiride seadja- füüsilise puutumatuse tagaja, turvalisuse looja, reeglitest ja kokkulepetest kinnipidamise järgija, ,,ei"- ütleja, ööpäevase rütmi eest hoolitseja (Tulva, Tikerpuu- Kattel, Viiralt, Väljataga 2002). Vanemad peaksid looma turvalise, üksteist mõistva, austava ja toetava kasvukeskkonna, kus laps tunneks, et temast hoolitakse ja teda austatakse (Almann 2003). Vanem mängib lapse elus suurt rolli
Ta rõhutas individuaalse teooria vajadust igale professionaalsele õele ja seda, et hoolitsemine patsientide eest peab olema õenduses peamine (Thomas, 1996). Ta õpetas, et õenduse eesmärk on aidata inimest, haiget või tervet tegevustes oma tervise edendamiseks või paranemiseks (või rahulikuks surmaks), mida ta teeks, kui tal oleks piisavalt oskusi, tahet või teadmisi. Ja teha seda nii et sõltumatus abist oleks saavutatud nii kiiresti kui võimalik (Henderson, 1966: 21). Ta nägi mõistust ja keha kui tervikut, lahutamatut. Tema patsiendikeskne teooria rõhutas õe suhet patsienti ja õenduspraktika arengut. Henderson eristas 14 õenduse ala/piirkonda, mis jagunesid füüsiliseks, psühholoogiliseks, vaimseks/moraalseks ja sotsioloogiliseks. Tal oli oluline roll õenduse kui professiooni arengus.
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst
olemasolu indiviidil (Corbin) • aktiivne protsess leidmaks võimalusi ja tehes otsuseid eduka olemasolu jaoks 3) well-being Wellness wheel *Objektiivne heaolu: ...on välja töötatud ekspertide poolt ega olene indiviidi hinnangust oma elule - Füüsiline heaolu- kehaline tervis, toimetulek, suremus-statistika - Materiaalne heaolu- tulu, sissetulek - Areng ja aktiivsus- haridus, kirjaoskus, tööhõive, puhkus/hobid, sõltumatus - Sotsiaalne heaolu- võrgustik, toetus, tõrjutus/ integratsioon, toimetulek rolliga ühiskonnas - Emotsionaalne heaolu- ärevus, depressioon, haigusega kohanemisvõime *Subjektiivne heaolu Väljendab...materiaalsete, sotsiaalsete ja psühholoogiliste vajaduste rahuldamise astet, sotsiaalse keskkonna ootusi ja nõudeid, inimese personaalseid iseärasusi, maailmavaadet, suhtumisi ja soove - ühendades nii kognitiivse (rahulolu), emotsionaalse (õnnelikkus) ja globaalse (w) aspekti. • Subj
skoorimine • Test peab olema korratav – seega täpselt vaja kirjeldada metoodikat, sh protseduuri (nt kui kaua oodata lapse vastust? Kui kaua anda talle aega selle ülesande täitmiseks?) • Samad tingimused loodavad, nt täpselt sama järjekord, sõnastus jne. • Psühholoogiline test ei pea olema paber + pliiats, vaid nt mänguasjad, millega vaja ülesandeid täita; • Testi normid Plussid-miinused • + Teoreetiline alus • + Objektiivsus – sõltumatus läbiviijast • + Saab uuritavaid võrrelda • - Standardiseeritud testide väljatöötamine aeganõudev – valiidsus, reliaablus, testi normid • - Kohandamine, tõlkimine, ranged juhised • - Juhuslikud asjaolud võivad tulemust mõjutada EKSPERIMENT • Kõige teaduslikum uurimismeetod, kuid võib olla keeruline uurida (nt abstraktsed muutujad või sisemised mõisted) • Manipuleeritakse tingimustega • Mõõdetakse muutujaid • Põhjuste väljaselgitamine • Eetika küsimused!!
VALDKONNAÜLESED TEEMAD KESKKONNAALASED ÕIGUSED ︎Keskkonnaalased õigused Puhas keskkond Ruumiline planeerimine ︎Menetluslikud õigused: Keskkonnamõju hindamine (KMH) ︎ Juurdepääs keskkonnainfole, Keskkonnatasud Õigus osaleda otsustamisel, ︎Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll Juurdepääs õigusemõistmisele ︎Keskkonnavastutus Keskkonnajärelevalve EESTI KESKKONNAÕIGUS Seaduste liigitus alates 1. august 2014: Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) ︎Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHJS ︎Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, AÕKS, JahiS jt Üldosa seadus reguleerib kõiki valdkonnaüleseid küsimusi (keskkonnaalased mõisted, põhimõtted
rahutus, unetus. Õpitud käitumine -> igat käitumist saab õppida, nii head kui ka halba (positiivne kinnitus). Suitsetamine alkohol narkootikumid Alkoholisõltuvus ikaajalise alkoholi tarvitamise tagajärjel krooniline haigus. Pidev vastupandamatu alkoholimõju, võõrutussündroom, alkoholitolerantsus (järjest suuremad kogused). Liigtarvitamisega kaasnevad sotsiaalsed probleemid, tõusutendents Euroopa riikides, eriti Eestis. Naiste sõltuvus kujuneb palju kiiremini kui meestel (palju kahustavam). Toitumine diabeet, vähk, südamehaigused jms. Järjest suurneeb probleem laste ülekaalulises. Põhjused: ajapuudus (valmistoidud), võimalused, positiivsed emotsioonid. Väga palju on erinevaid soovitusi, raske leida tõde, mida süüa ja kuidas süüa. Otsitakse teid teadmiste ühtlustamiseks. Füüsiline aktiivsus aktiivsus, regulaarsus. Bioloogia Sugu, vanus, geneetiline tagasiside. - Elustiil tuleb ka bioloogiasse.
Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluse
väärkohtlemise liik, mille puhul laps asetatakse psüühilise või füüsilise ebamugavuse seisundisse, sest tema esmased vajadused jäetakse vanema(te) poolt rahuldamata. Last emotsionaalselt hooletusse jättev vanem on tundekülm ja ükskõikne kõiges lapsega seonduvas. Näiteks avaldub lapse emotsionaalne hooletusse jätmine järgmiselt: Lapse tunnustusest ilma jätmine; Ükskõikne suhtumine lapse vajadustesse ja nende rahuldamisse; Lapse ignoreerimine; Emotsionaalse läheduse vältimine. (Soonets, 1997:101) Füüsiline hooletussejätmine avaldub järgmiselt: Laps jäetakse ilma eakohasest ja vajalikust toidust; Lapsel ei vahetata mähkmeid; Lapse nutule ei reageerita; Last ei riietata vastavalt ilmastikule. (Soonets, 1997:101) Samuti on olulised lapse tervise ja hariduse eest hoolitsemine. Väikese lapsega tuleb pidevalt arstlikul kontrollil käia, täita arsti ettekirjutisi, anda lastele õiges koguses ravimeid. Täiskasvanud peaksid tähelepanu pöörama ka lapse haridusele
SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................2 1. inimese areng.................................................................................................................3 2. elukaare etapid...............................................................................................................4 2.1. Looteiga ja sünd......................................................................................................4 2.2. Imikuiga..................................................................................................................4 2.3. Maimikuiga......................................................................................................
- geneetilised sugulased, - koalitsioon (ehk sõbrad). Olulised põhiprintsiibid suhete käsitlemisel: - Reproduktsioon ja inklusiivne kohasus – geenide replikatsioon - Seksuaalne valik – soosisene ja sugudevaheline omaduste valik - Vanemlik investeerimine – meeste (geenid; raha, aeg jms) ja naiste (keha) erinevad panused järglaste kasvatamisel ja sellest tulenevalt erinevad käitumisstrateegiad suhtlemisel. - Käitumuslike strateegiate sagedusest sõltuvus – omaduse kohasus on seotud selle omaduse jaotumisest populatsioonis Suhete adaptiivne funktsioon: - Romantilised suhted – seksuaalne reproduktsioon ja koostöö järglaste eest hoolitsemisel - Sugulus-suhted – geeni replikatsioon - Sõprus – ellujäämine - Võimu-hierarhiad –pidevate võimuvõitluste vähendamine stabiilses grupis Näited: Meeste ja naiste erinevus seksuaalses käitumises = meestel rohkem partnereid ja vähem hoolivamad partneri valikus
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3. Erivajadusega
tagajärjed on kauakestvad ning avaldavad mõju indiviidile ka tema täiskasvanueas. Füüsiline vägivald on lapse väärkohtlemise liik, mille käigus asetatakse laps tahtlikult füüsilise ja psüühilise ebamugavuse seisundisse, tekitatakse talle tahtlikult kehavigastus või ei väldita selle tekkimise võimalust. Lapse füüsilise vägivalla ohvriks olemisele viitavad lapse käitumise iseärasused hirmureaktsioonid vanema lähenemisel lapsele, üldine füüsilise kontakti vältimine, seletamatud muutused käitumises passiivsus, enesessetõmbumine või vastupidiselt kõrgenenud agressiivsus, ennastkahjustava käitumise sagenemine jne. (Soonets 1997) Füüsiline vägivald käib tihti käsikäes kas emotsionaalse või psühholoogilise väärkohtlemisega, mis toob lapsele lisaks füüsilistele kannatustele kaasa ka emotsionaalsed ja vaimsed kannatused. Nende koosmõjul on vägagi tõenäoline lapse arengu pärssumine.
• Elukäsitus ja eetikaprintsiip, mille järgi inimese mis suurendavad elanike teadlikkust terviseriskidest ja tervishoiusüsteemi strategies, synergy)personaalse, suhete-, organisatsiooni ja elu peamine eesmärk ning tegutsemisajend on meeleline nauding ja mõnu toimimisest, et tervishoiuteenuste kasutamisel ja raviprotsessis oleks toetatud kogukonna/ühiskonnatasandi heaolu vastastikune sõltuvus ja sünergia. ning hea on see, mis tekitab naudingut. • Naudingut mõistetakse hedonismi eri teadlikud valikud. Heaolu muutused ühes nimetatud tasanditest mõjutavad ka teisi tasandeid variantides erinevalt. See võib muu hulgas tähendada rõõmu ja heaolu. 14. Haiguste ennetamise efektiivsus, seos heaoluga
Teaduse eesmärk taandada keerulist lihtsamale. Isomorfsuse küsimus- kas isiksusejoonte= bioloogilised süsteemid? DNA-> neuroloogia->biokeemia->füsioloogia>tingimine->sots käitumine->omadused Hübriidteooria Kognitiiv- käitumuslik teooria (Mischel, Markus) Kahe protsessi teooria- kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine. 2 otsustussüsteemi- kiire ja aeglane Elukäiguteooria- eakohased sostiialsed ootused ja normid. Rollide ja staatuse sõltuvus vanusest. Ebatavalised üleminekud ja sündmused, nende mõju . Sai alguse Glen Elderi sotsioloogilisest elukäiguteooriast. 5 faktori teooria Working self- juhib ja mõjutab käitumist TEMPERAMENT- isiksuse bioloogiline alus on keha, sealhulgas aju. Isiksuseom on u 50% päritavad (kaksikutel) kuid ainult max 12% on seletatav tavaliste SNP-dega- ehk kogu populatsiooni geneetlinie variatiivsus seletab ainult väga väikese osa isiksuseomadustest
L.Deci&M.Ryan): sisemised vs välimised käitumist mõjutavad põhjused Eeldused: In on sündinud proaktiivselt, ind teha on kaasa sündinud. Kalduvus areneda keerukama funktsioneerimise suunas. Optimaalne areng Vajadused määravad käitumise: 1) autonoomsus- füsioloogiline vajadus pühendada, ise reguleerida, juhtida, olla iseseisev. Aitab kaasa, kui pidevalt keegi ei kontrolli. 2) kompetentsus- tunne, et saan hakkama, võime midagi saavutada, õnnestumise tunne suureneb 3) seotus- hõlmab turvalise seotuse teistega, tahab teiste toetust, armastust, tunnustust Individuaalsed erinevused: Põhjuslikkuse orientatsioon- kuidas in reguleerib oma käitumist, autonoomsust. Eesmärgid elus- kuhu in püüdleb enda arengus. Seotud sisemise heaoluga. Või välised, majanduslikud Motivatsiooni liigid: Sisemine- omaks võetud käitumine, tahab nii käituda Väline: Väline regulatsioon- in tegutseb välise surve tõttu. Kiitus/laitus. Integreeritud regulatsioon- kõige vähem väline
riik (seadusandjad, valitsus). Nendel huvirühmadel on põhimõtteliselt palju sarnaseid seisukohti, kuid olulised erinevused ilmnevad praktilistes küsimustes. Sellepärast on nn kolmepoolsuse arendamine (võib-olla koguni neljapoolsuse, pidades silmas töötervishoiuteenistust selle laiemas tähenduses) optimaalsete kompromissvariantide väljatöötamiseks ja realiseerimiseks. Ootused töötervishoiult: · Tööandjate ootused: tööõnnetuste ja kutsehaiguste vältimine, töötajate suur töövõime ja hea kohanemisvõime, kompetentsed nõuanded töötervishoiuspetsialistidelt; · Töötaja ootused: töötingimused, mis välistavad tervisekahjustuse; tervisehäirete (eelkõige tööst tingitud tervisehäirete) õigeaegne avastamine ja efektiivne ravi (taastusravi); meetmed tervise säästmiseks (nt ettevõtete abil tervisespordiga tegelemiseks); normaalset elukvaliteeti tagav sotsiaalne
maailmavaadet, suhtumisi ja soove - ühendades nii kognitiivse (rahulolu), emotsionaalse (õnnelikkus) ja globaalse (elukvaliteet) aspekti Objektiivne heaolu – mõõdikud on välja töötatud ekspertide poolt ega olene indiviidi hinnangust oma elule. Füüsiline heaolu-kehaline tervis, toimetulek, suremus-statistika Materiaalne heaolu-tulu, sissetulek Areng ja aktiivsus-haridus, kirjaoskus, tööhõive, puhkus/hobid, sõltumatus Sotsiaalne heaolu-võrgustik, toetus, tõrjutus/ integratsioon, toimetulek rolliga ühiskonnas Emotsionaalne heaolu-ärevus, depressioon, haigusega kohanemisvõime 8. Keskkonna, sh looduse mõju ja seosed tervise ja heaoluga, selle kasutamisvõimalused praktikas Planeedi ökosüsteem – ühesugune mõju kogu inimkonnale, sõltumata rahvusest, kultuurist, rikkustest ja muust materiaalsest.
annaabi.ee 
