olukorrale, mitte millegi kindla järgi. Seega pole inimese käitumist võimalik ette ennustada. 20. sajandil ei edenenud psüholoogia, sest isiksusepsühholoogia keskendus pigem inimestevahelistele erinevustele. Nii on aga eirnevuste kaudu asju raskem seletada kui ühisosa kaudu. Neli suurt suunda ja lähenemist isiksusele: · psühhodünaamiline (vanim koolkond) · humanistlik · isiksuse joonte teooriad · kognitiivne-käitumuslik FREUD Psühhoanalüüsi looja, psühhodünaamilises koolkonnas. Tal on olnud palju järgijaid. Sündis Böömimaal, kuid kolis ja elas elu lõpuni Viinis. Inimeses on olemas alateadlikud jõud, mis suunavad ta käitumist, ja on tekitatud/tekkinud varases lapsepõlves tänu erinevatele suhetele/käitumistele. Lapsepõlvekogemused on määravad selles osas, kelleks me kunagi saame. Lapsepõlve-põhimõte on psühhodünaamilise koolkonna üks tähtis osa. Tal oli täiskasvanuna rongisõidufoobia
SH. Klass 2011/12 Sisukord Kirjandus....................................................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9 Wilhelm Reich......................................................................................................................13 Alfred Adler............................................................................................
SISSEJUHATUS KULTUURITEOORIASSE 020914 Enda tehtud konspekti saab kasutada eksamil. Väidetavalt MA aine. Walter Benjamin - kirjandusteoreetik, võimalik lugeda ka eesti keeles tema raamatuid. Rein Raud – „Mis on kultuur?“ Strinati – „Sissejuhatus poppkultuuri“ Focault’ Schmidt, Riley „Culture Theory“ 3 põhilist meest: NIETZSCHE, MARX, FREUD. Kultuuri defineerimisel vastandumine kultuuri ja looduse vahel. „Kui me näeme metsas puud kasvamas, siis kas see on kultuur?“ Kultuur on inimtekkeline, inimese poolt loodud, loodus on aga inimesest sõltumata/puutumata. Filosoofiline lähenemine: DESCARTES – 2 eraldi asuvat maailma – res cogitans (atribuudiks mõtlemine) / res extensa (atribuudiks ulatuvus). Tema ideed levisid Valgustusse. Valgustuse üks sisu on just nimelt see, et mõistuse abil me saame looduse seadustest aru.
Suur viisik saadi keele uurimisel. Need viis gruppi on sõltumatud, aga mõjutavad üksteist. Määravad isiksuse potentsiaali. 5 gruppi moodustuvad pigem suurte andmehulkade puhul ning arvestab vaid otseseid, üksüheseid seoseid. Ei võta arvesse kaudseid mõjusid. Samuti ei vasta test küsimusele, miks sellised omadused tekivad. Tänapäeval arvatakse, et isiksus on olemas, teeb asju harjumuspäraselt. Pilet 2. Psühhoanalüüs. Psühhoanalüüsis on palju erinevaid nimesid. Selle looja on Freud, tema õpilasteks Jung ja Adler. Psühhoanalüüsi ühendab lapsepõlve, eriti esimeste elukuude ja -aastate roll isiksuse kujunemisel ning alateadlike vaimsete protsesside olemasolu rõhutamine ja nende seos lapsepõlvega. Kinnitust on saanud kaks hüpoteesi: 1) Psüühilise põhjuslikkuse printsiip, mis tähendab, et psühhoanalüüsi arvates toimuvad asjad põhjusega, midagi ei heideta kõrvale kui vähemtähtsat. Vastused küsimustele: Miks see juhtus? Mis selle põhjustas
· sugutung (elutung) Eros . Kui topoloogilises teadvusekäsitluses oli Miski eelkõige teadvusest väljatõrjutu hoidla, siis struktuurses kästluses on seal kirgede kodu. Miski juhindub oma tegudes esmastest protsessidest- tendentsist rahuldada nii kiiresti kui võimalik tungidest tingitud vajadusi. Toob välja lapse seksuaalse arengu staadiumid, mis on hiljem aluseks inimese iseloomu kujunemisele: 1. Oraalne 2. Anaalne 3. Falloslik Lapse seksuaalsuse kirjeldamisel tõi Freud sisse Oidipuse kompleksi. Elektra kompleks. Absolutiseeris sarnasusprintsiipi. RAVIMEETOD. Psühhoterapeutiline suund. Neuroosiga haiged ei oska oma libiidot realiseerida. Ärevus ja sellega seotud hirm tingitud libiido blokeerimisest Tegi vahet 3 liiki ärevuse vahel: Realistlik- olukordade adekvaatsel hindamisel Moraalne- püütakse realiseerida ebakõlbelisi tunge ja superego vastab süü-või häbitundega Neurootiline- kartus, et taunitud tungid saavad teadlikuks
Kas mingid välised tunnused on isiksuseomadused või mitte. Tihti võivad sellised omadused, mis ei ole isiksuseomadused, kaudselt ikkagi mingit suhtumist, käitumist, olemist mõjutada. 2. PILET PSÜHHOANALÜÜS Esimene isiksusepsühholoogia koolkond. See on kõige laiemalt tuntud ka psühholoogiaväliselt. See on mõjutanud hästi palju 20. sajandi kultuuri, kirjandust, kunsti, humanitaarset maailmapilti. Sigmund Freud on psühhoanalüüsi looja. Lisaks Freudile on selles koolkonnas veel hulgaliselt tema õpilasi näiteks Jung, Adler. Midagi on kõigis nende inimeste teooriates erinevat, kuid samas peab olema ka midagi sarnast, sest muidu nad ei kuuluks ühte koolkonda. Nende teooriates on ühine see, et kõik psühhoanalüütikud väidavad, et inimisiksust juhivad ja mõjutavad suuresti alateadlikud jõud. Alateadlikud jõud on
Enne teda oli levinud arvamus, et varases lapsepõlves inimesega toimuv ei saa inimese kujunemises suurt rolli mängida, kuna inimene on veel liiga loll, et toimuvat mõista. Peale Freudi on aga saanud üldlevinuks arvamus, et paljude inimese omaduste ja probleemide juured on lapsepõlves. Isiksuse kujunemine toimub Freudi arvates varases lapsepõlves. Erik Eriksoni järgi Inimene areneb ja sotsialiseerub läbi kogu elu, mitte ainult esimese elukümnendi jooksul nagu Sigmund Freud oli arvanud. 3 INIMVAJADUSED Maslow` järgi koosneb inimese heaolu erinevate vajaduste rahuldamise võimalustest. Vajadusi võib jagada mitmeti, kuid levinuim on A. Maslow` vajaduste hierarhia. Vajadusi võib jagada materiaalseteks, sotsiaalseteks, moraalseteks ja emotsionaalseteks. Esimesteks põhivajadusteks on inimese eksistentsiks vajalik õhk, vesi, toit, uni, peavari, puhkus, soojus
a) hüpnoos b) vabade seoste (assotsiatsioonide) meetod c) eksiteod d) unenäod Freudi meelest juhib inimest kaks tungi: seksuaal- ja agressiivsustung. Need on tema meelest kaasasündinud. Psühhoanalüüsis on oluline Freudi artikkel "Ego ja Id": isiksus koosneb miskist ainus kaasasündinud komponent - id on energiaallikas ja püüdleb rahulduse poole. U kuuendal v seitsmendal elukuul tekib ego see tunnetab tõelist `mina'. Ego juhib idi ja peab mõlemat tasakaalustama. Kolmandaks tekib superego e ülimina. See on inimese südametunnistus, mis tekib keeldude ja käskude tulemusena. Kujuneb välja 10. eluaastaks. 3. Sigmund Freudi tähtsamad teosed Freud ise pida oma teostest tähtsamaiks "Unenägude tõlgendamisest" ja "3 esseed seksuaalteooriast" "Unenägude tõlgendamisest" unenäod on põhjustatud nelja erineva ärritaja toimel a) välised (nt tekk läheb magades pealt ära); b) meeleelundite ärritusseisundid (nt alkohol,
a) hüpnoos b) vabade seoste (assotsiatsioonide) meetod c) eksiteod d) unenäod Freudi meelest juhib inimest kaks tungi: seksuaal- ja agressiivsustung. Need on tema meelest kaasasündinud. Psühhoanalüüsis on oluline Freudi artikkel "Ego ja Id": isiksus koosneb miskist ainus kaasasündinud komponent - id on energiaallikas ja püüdleb rahulduse poole. U kuuendal v seitsmendal elukuul tekib ego see tunnetab tõelist `mina'. Ego juhib idi ja peab mõlemat tasakaalustama. Kolmandaks tekib superego e ülimina. See on inimese südametunnistus, mis tekib keeldude ja käskude tulemusena. Kujuneb välja 10. eluaastaks. 3. Sigmund Freudi tähtsamad teosed Freud ise pida oma teostest tähtsamaiks "Unenägude tõlgendamisest" ja "3 esseed seksuaalteooriast" "Unenägude tõlgendamisest" unenäod on põhjustatud nelja erineva ärritaja toimel a) välised (nt tekk läheb magades pealt ära); b) meeleelundite ärritusseisundid (nt alkohol,
KULTUURITEOORIA liikumine kolmes suunas friedrich nietzsche 18441900 karl marx sigmund freud friedrich nietzsche siin me teeme vahet varase ja hilise nietzsche vahel on põhjust neid eraldada varane nietzsche on seotud kahe keskse mõistega, ja need on seotud kahe antiikkreeka jumalaga, kelle ümber need mõisted on paigutatud apollo ja dionysos tekst, milles ta seda tegi, on eesti keeles olemas «tragöödia ... vaimust» nietzsche oli 27 kui see tekst ilmus epp annuse raamat «20. sajandi mõttevoolud»
See on liiga jäme lihtsustus. Kursuse läbivõtmise järel ei ole te kindlasti enam nõus nii paljusid olulisi detaile ignoreerima. Eks siis olegi aeg see skeem uuesti ette võtta ja täiendada ja muuta. KOOLKOND Mida küsib Mis on norm Mis on häire Mis teha raviks PSÜHHO- Miks? id’i, ego ja ego võimetus teadvustada ANALÜÜS (mõtleb, superego tasakaalustada konflikt, siis ego tunneb, dünaamiline konfliktid lahendab selle teeb) tasakaal (psühhoanalüüs) BIHEI- Kuidas? õpitud õpitud ümber või juurde VIORISM kohastunud väärkohastunud õppida, harjutada käitumisviisid käitumisviisid HUMANISM Milleks
esindab, on mõelda oma uurimistöös ka keskkonnaprobleemidele. • Arenguetapid: 1)looduskirjanduse kaanoni kehtestamine 2)kirjandusklassika ülelugemine 3)teooria + arendus (mõisted, meetodid, interdistsiplinaarne lõimimine) • Looduskirjandus kui žanr: sisaldab loodusloolist informatsiooni; põhineb autori vahetutel kogemustel (suunab lugejat sama kogema); sisaldab looduse filosoofilist mõtestamist Psühhoanalüüs. Sigmund Freud. Alateadvuse ja seksuaalsuse roll indiviidi arengus Kirjandus ja seksuaalsus. Isiksuse struktuur. Oidipuse kompleks. C. G. Jung. Kollektiivne teadvus ja arhetüüp ning nende väljendumine kirjanduses. J. Lacan. Keel ja alateadvus. Imaginaarne ja sümboolne faas. Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127–131). • Sigmund Freud – neuroosi analüüsi ja ravimise protseduur, hiljem lajendus kultuuri analüüsile
Staaride platoo. Staar ainuline, püramiidi tipp. Staar peab rabelema, et staar olla (mis on absurd). Enesehävitusloogika kadumas. Platoo mitte püramiid enam. Staar ei pea midagi tegema, staar on staar. (Napoleon on Napoleon)19.s kaks staari Byreon ja Napoleon. Staarikäsitluses kaks muutust: S. Freudi psühhoanalüüs, mitteteadvustatud impulsid inimeses. Freudi järel staaritüüpi teist moodi vaatama, inimese psühholoogiline portree muutus. Sigmund Freud (18561939) Keskne konseptsioon, alateadvus. Inimese sees impulsid, millest inimene teadlik pole, juhtivad inimese käitumist. Meie loogikas maailma kohta, kõiges on põhjust kahelda. 9.11.10 Freud. Inimeses hämarad tsoonid, kus valitsevad teised jõud mitteteadvus/alateadvus. Teadvustatud osa psüühikast on valiv, arusaav põhjustest, mitteteadvus ei suuda valida, kontrollida. Mina (ego) välismaailma peegeldus.praktiline otsustamine. Teadvus tekib, suudab oodata ihade teostamist
stabiilne. Kellel on see kõrge, see on ärev, ärritunud, masendunud, frustreerunud. 2. Psühhoanalüüs Loodi 1895 (looja: Sigmund Freud). *1895 ilmus raamat ,,Etüüdid hüsteeriast" tegemist oli ühe noore naise haiguslooga peale oma isa surma, milles käsitleti vaimset kokkuvarisemist. Tema raviks üritati kasutada hüpnoosi, mille ajal naine mäletas neid asju, mida ta ärkvel olekus ei mäletanud. Tekkis küsimus, et kuidas see võimalik on? Freud loob idee alateadvusest. Psüühika jagati: 1. Teadvus- see on see, mida me suudame ette kujutada ja sõnastada (fantaasia, mälestus, unistus jne.) (Sinna mahub korraga vähe asju ja mis tuleb teadusesse tuleb eelteadvusest) 2. Eelteadus kõik mida me suudame teadvustada. 3. Alateadvus(teadvustamatus)- inimene pidevalt tõrjub sinna mingeid tundeid ja mälestusi jne. *Sinna türjutud asju on keeruline teadvusesse tagasi tuua. *See mis on sinna tõrjutud
3.hiline lapsepõlv -12-15 ea -suudab abstraktseid/teaduslike probleeme lahendada, kuid ei suuda arendada teoreetilist mõtlemist 4.noorus -15- ...ea -algab üleminek täiskasvanu ikka -mõistus laisk füüsis tugev (Rousseau põhimõte, kuidas peaks lapse mõistus ja füüsis olema) -Ei hinnangutele pigem küsida ,,mis see sulle tähendab?" PSÜHHODÜNAAMILINE/PSÜHHOANALÜÜTILINE PARADIGMA Sigmund Freud (1856-1939) - meditsiinilise haridusega (neuroloog) Struktuurne isiksuseteooria · ID ehk Tema - asub alateadvuses - kaasasündinud - isiksuse esmane süsteem, see on sünnijärgne psüühiline reaalsus - samastatav bioloogiliste tungidega, sealt pärinevad instinktid, ihad, tungid, soovid. - ,,nüüd ja kohe" - Ebaratsionaalne, ei ole seotud reaalsusega - Lähtub kõige enam naudingu printsiibist - Eelkõige seotud füsioloogiliste protsessidega
ennast näitab ning milline on selle kogetava asja tähendus ühe kindla kogemusakti raames. Kas taju on objektiivne või suunatud? Husserl: Taju peab olema suunatud. Mälu räägib taju juures kaasa. Kõik maailmas avaneb inimesele läbi suunatud pilgu. Husserl toob kaks tähtsat mõistet: 1) eluilm – vaimne taust, oleme harjunud teatud asju tähele panema, osa mitte; eluilm määrab meie vaate; eluilm on väärtus iseenesest; eluilm on mingi soovide, uskumuste, mälestuste kompleks, mis määrab ära selle, kuidas midagi näeme, 2) piirsituatsioon – arusaam tajust laieneb; hetked, kus Husserl mõistis, et taju pole lihtne, seal on mingi nüanss (laud – laual on teine külg, kuid see tuleb mäluga kaasa, see pole tajuga koos); inimene tunneb ära, et taju ei ole lihtne, seal mängib rolli ka mälu, alateadlik iha, sinu soovid jms paljud komponendid. 2.Hermeneutika ajalugu, hermeneutilise situatsiooni mõiste. Hermeneutika kui vaimuteaduse metodoloogia. Dilthey
Heidegger vaatleb van Goghi maali "Talupoja kingad". Kingad on asi, toode; igal teosel on esemelisus, kirikut iseloomustab kivilisus, luuletust kõlalisus. Talunaine kannab neid kingi põllul, tööga hõivatuna ei pööragi ta neile tähelepanu. Van Goghi pildil näeme lääpas, mudaseid kingi. Kingade kaudu saame aimu kandja raskest tööst jne. Teose tehtus ja kingade tehtus on erinevad. Teoses toimub tõe avamine, kingade kaudu pildil saame aimu palju enamast kui need kingad. Arusaamad eseme kohta ei anna vastust teose esemelisuse üle. Esemeline alus ei kuulu teosele, teos on midagi enamat. Teose mõistmisel ei peaks liikuma mitte esemelt teosele, vaid teoselt esemele. Kunstiteose tõde on esemelisuses; esemelisus ja kunstilisus ei ole lahutatavad. Teose iseolemine. Loodud teosel on oma elu. Insichselbststehen (enese sees ise seisma). Teost
Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12
Psühholoogia konspekt 2008 Tänapäeva psühholoogias on 5 teoreetilist suunda: 1. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) S. Freud algataja Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Freudi järgi moodustab inimeste teadvustatud kogemus vaid n-ö jäämäe veepealse osa. Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Seepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid, neist sõltub suurel määral meie käitumine. Freud kasutas vabade
5.2. Grupidünaamika 6. Üksikisik ja grupp (kohesiivsus, grupimõtlemine, konformism, publikuefekt, sotsiaalne hõlbustamine, sotsiaalne looderdamine, sotsiaalne surve, sünenergia, rollid grupis) 7. Grupi uurimise meetodid (Moreno, sotsiomeetria) NB! Paksendatud kirjas on konspektis toodud klassikud, kelle põhitõdesid tuleb eksamil teada või on ise põhitõed. ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA. 1.Isiksuse mõiste. Isiksuse psühholoogia eelkäijad, allikad: 1. KLIINILINE TRADITSIOON- Charcot, Janet, Freud, Jung, McDougall. Suurim mõjutaja. 2. GESTALT- Stern. Isiksus on terviklik ja inimpsüühika elemente uurides kusagile ei jõuta 3. EKSPERIMENTAALNE- kas inimest objektiivselt üldse on võimalik uurida 4. ÕPPIMISTEOORIA- mudelõppimine 5. PSÜHHOMEETRIA- alustõed isiksuse mõõtmiseks Isiksus on samal ajal produkt ja protsess. Teda iseloomustab: (Gordon Allport) Kindel struktuur Võime areneda 2 erinevat isiksusekäsitlust: Struktuurne
Suur viisik saadi keele uurimisel. Need viis gruppi on sõltumatud, aga mõjutavad üksteist. Määravad isiksuse potentsiaali. 5 gruppi moodustuvad pigem suurte andmehulkade puhul ning arvestab vaid otseseid, üksüheseid seoseid. Ei võta arvesse kaudseid mõjusid. Samuti ei vasta test küsimusele, miks sellised omadused tekivad. Tänapäeval arvatakse, et isiksus on olemas, teeb asju harjumuspäraselt. Pilet 2. Psühhoanalüüs. Psühhoanalüüsis on palju erinevaid nimesid. Selle looja on Freud, tema õpilasteks Jung ja Adler. Psühhoanalüüsi ühendab lapsepõlve, eriti esimeste elukuude ja -aastate roll isiksuse kujunemisel ning alateadlike vaimsete protsesside olemasolu rõhutamine ja nende seos lapsepõlvega. Kinnitust on saanud kaks hüpoteesi: 1) Psüühilise põhjuslikkuse printsiip, mis tähendab, et psühhoanalüüsi arvates toimuvad asjad põhjusega, midagi ei heideta kõrvale kui vähemtähtsat. Vastused küsimustele: Miks see juhtus? Mis selle põhjustas
Enne teda oli levinud arvamus, et varases lapsepõlves inimesega toimuv ei saa inimese kujunemises suurt rolli mängida, kuna inimene on veel liiga loll, et toimuvat mõista. Peale Freudi on aga saanud üldlevinuks arvamus, et paljude inimese omaduste ja probleemide juured on lapsepõlves. Isiksuse kujunemine toimub Freudi arvates varases lapsepõlves. Erik Eriksoni järgi Inimene areneb ja sotsialiseerub läbi kogu elu, mitte ainult esimese elukümnendi jooksul nagu Sigmund Freud oli arvanud. George Herbert Mead väidab, et iga inimese elus on etapp, kus ta mängib rolle. Enamasti on need rollid tuttavad igapäevaelust, nagu näiteks isa või ema rollid. Samuti võib ta proovida mängida arsti või kodupoe müüjat. Selliste mängude põhjuseks on lapse vajadus elukogemuste laiendamiseks. Ta loob endale minasid, et siis hiljem teha valikuid, missugune võiks olla tema enda mina. Nii proovib ta kujundada enda mina-teadvust. Mis on grupp ning mis on selle tunnused
Id on samastatav bioloogiliste tungidega; sealt pärinevad primitiivsed ihad ja soovid. Id on ühtlasi ka energiaallikas ning seotud füsioloogiliste protsessidega. Id lähtub naudinguprintsiibist: pinged tuleb kohe lahendada ning saada rahuldus. Peamised tungide grupid on seotud seksuaalsuse ja agressiivsusega. Neid on nimetatud ka elu- ja surmatungideks. Seksuaaltungi energiat nimetatakse libiidoks. Freud eristas kaht mõtlemistüüpi: primaarsetes ja sekundaarprotsessides mõtlemist. Primaarprotsessid ei arvesta reaalsust ega loogikat; tegelikkust asendab fantaasia, soovmõtlemine. Selline mõtlemine on väga kiire ja liikuv, samaaegselt võib toimuda mitmeid primaarprotsesse. Täiskasvanud inimesed mõtlevad primaarprotsessides unes, loomingulises inspiratsioonis või patopsüühilistes seisundites.
Läheb laia maailma rändama. Läheb sõjaväkke ja pärast seda Viini ülikooli arstiks õppima. asub psühhoanalüüsi õppima. 1922 asutab Feud psühhoanalüütilise kliiniku. Reich on tema parem käsi. Väga suur poliitikahuvi. Saab üsna palju kannatada selletõttu, sest ei võeta seda temalt tõsiselt. Nt psühhoanalüütikud ei armasta poliitikat ja vastupidi. Läks seksuaalteooria rõhutamises veelgi kaugemale kui Freud. Freud keeldus talle psühhoanalüüsi tegemast, seetõttu läheb Reich Saksamaale, Berliini.. Astub kommunistlikusse parteisse. Lõi seksuaalse hügieeni kliinikuid töölisklassile. Nt õpetati, kuidas rasedusest hoiduda jne. Oli juudirahvusest. Tekkisid probleemid. Visati välja kommunistlikust parteist ja psühhoanalüütilsielt seltsist, sest mässas liialt vastaspoolega. Läks Taani. Saadeti välja (liiga julged ideed) ja sama kordus ka Rootsis. Vaid Norrasse jäi pidama
Psühholoogia suunad · Laias laastus võib psühholoogiat jagada teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Esimene on teisele lähtealuseks. · Tänapäeva psühholoogias saab eristada kuute teoreetilist suunda. Need on psühhodünaamiline, evolutsiooniline, biheivioristlik, humanistlik, kognitiivne ja bioloogiline lähenemine. Psühholoogia põhisuunad kaasajal Suund Fookus Suhtumine Esindaja Psühho - Käitumise ala- negatiivne Freud, dünaamiline teadlikud mõjud Adler Biheivio-ristlik Vaadeldav neutraalne Pavlov, Watson käitumine Humanistlik Inimlik soov oma positiivne Rogers, Maslow potensiaalini jõuda Kognitiivne Maailma neutraalne Tulving mõistmine Biopsühho- Bioloogilised neutraalne Panksepp loogia protsessid alusena
Heideggeri Olemine ja aeg 28. Gadamer. Meetod ja tõde. Traditsioon, eelarvamus ja autoriteet humanitaarias. Kunst, keel ja tõde. Heideggeri Kunstiteose algupära 29. Teisi teaduskriitilisi mõtlejaid. Kuhn, Feyerabend, Foucault episteme mõiste. 30. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. Jean-Marie Schaeffer. 31. Psühhoanalüüs ja kunst. Psühhoanalüüs kui teraapia ja teadus 32. Psühhoanalüüs kui teooria ja tõlgenduspraktika. Freud, Oidipus, unenäod. Teadvuse struktuur, kultuuriuuringud 33. Kierkegaard, Jung, Fromm, Marcuse. Eksistentsifilosoofia. Võõrandumiskontsptsiooni arendusi 20. sajandil. Antipsühhiaatriline liikumine. 34. Deleuze ja Guattari, Lacan ja Zizek. 1 35. Feminism. Esteetika kui poliitika. 36. Feminism ja teooriad. Feminism ja dekonstruktsioon. Feminism ja psühhoanalüüs.
Igal arenguastmel on oma täiuslikkus. Rousseau lõi lapsekeskse lähenemise arengufilosoofia. Ja et kunst ja teaduste areng on soodustanud lapse arengu allakäiku or something. Tüüp jäi lõpupoole vaimuhaigeks, arvas et ta mingi sõber on korraldanud tema vastu vandenõu. Lõpuaastad olid seotud vaimuhaiguse all kannatamisega. Järgmine koolkond: Psühhodünaamiline / psühhoanalüütiline paradigma. Inimese sisemised konfliktid ja inimese sisemised dünaamikad. Sigmund Freud (1856-1939). Sündis peres esimese lapsena. Isa oli emast poole vanem. Sigmund oli väga tubli õpilane, tegeles neuroloogiaga. Tundis huvi selle vastu kuidas kokaiin mõjub närvitegevusele. Uuris hüsteeriad ja neuroose. Võttis kasutusele alateadvuslikud meetodid, mille abil probleemi juurde pääseda. Rääkis kolmest tungist: sugutung, eluinstinkt, fanaatus ehk surmatung. Igal indiviidil on kindel hulk energiat, mis nendele tungidele jõudu annab.
vabade seoste tekkimine, selle eesmärgiks on alateadvuse vabastamine. Raviv mõju on elementide eelteadvusesse tagasitoomisel. 3.Freudi tähtsaimad teosed ,,Unenägude tõlgendamine" tõrjutud soovide varjatud täideminek. Tekkepõhjusteks on välised ärritajad, sisesed ärritusseisundid, meelelundite kõrgendatud ärritusseisund, psüühilised (neid uuris kõige rohkem). On olemas tüüpunenäod, mida inimesed on korduvalt näinud. Loob mõiste oidipuse kompleks. Unenägusid analüüsides saab teada alateavusest, sest unenäod tulevad sealt. Neid tuleb lõpust algusesse tõlgendada. Kõik unenäod on kokkusurutud ja peavad arvestama inimese sisemist tsensuuri, toimub materjali teistkordne töötlemine ja sellel on omad väljenduselemendid ( nägemine kõige tähtsam). Enamik unenägusid seotud erootiliste ilmingutega. Vanemate sümbol on tähtis, toast tuppa käimine = abielu jne. Tal on 3 liiki teadvusi teadvus, eelteadvus ja alateadvus
MINA e EGO kujutab isiksuse organiseeritud alget, seda, mis on vahelüliks välismaailma ja 'tema' vahel. Mina ja tema vahel on barjäär. Tervel inimesel kulub vähe vaimujõudu et barjääri püsivana (vastandlike soovide võitlust kontrolli all) ja tasakaalus hoida. Funktsiooniks on psüühika kaitse väliskeskkonna ohtude eest ja kohanemine praktilise elu probleemidega. 'mina' otsustab, mil määral rahuldada 'tema', s.o meie instinktiivsed soovid. ÜLEMINA e SUPEREGO esindab isiksuses moraali, sotsiaalseid norme, mis omandatakse kasvatuse ja õppimise käigus. Kaks aspekti: *südametunnistus *ideaalne mina, mis annab moraalse käitumise etalonid, sel ajal kui südametunnistus otsustab ja karistab ideaalse mina antud reeglite rikkumise eest. Instinkt ehk tung on stiimul, msi tuleneb organistmist endast. Neid tunge sünnitab mingi teatud vajadus ning neil on eesmärk ja objekt. Eesmärgiks on vajaduse poolt tekitatud sisepingete maandamine ja vähendamine.
Mässu ja revolutsiooni vahe tegemine on väga omane populaarmuusikaga seotud plahvatuse kirjeldamisel. 60ndatel plahvatushetk. Siis hakati popmuusikat siduma teatavate revolutsioonilistele ideedega. Toimus üleminek mässu sfäärist revolutsiooni sfääri. Hakati siduma positiivsete, progressiivsete väärtustega ühiskonnas. Punk. Teatud kaootilised impulsid, mis ühiskonnas ilmnesid artikuleeriti kasulikeks. Tüüpiline näide on Cultural Studies mudel. Ideede kompleks, interdistsiplinaarne, mitmest ideedest kokku pandud. Üks idee oli päästa populaarkultuur ühiskonnas, mis oli alla surutud. Neid huvitas populaarkultuur kui osa poliitilisest võitlusest. Me peame kuulama, milliseid valikuid inimesed teevad, millist muusikat kuulavad. Kunstivormid, mis on populaarsed, neil on ka poliitilise õõnestuse võime. Mehhanism, kuidas muuta sotsiaalselt kasulikuks popmuusika. Hall ütles otse välja, et populaarkultuur iseenesest ei huvita neid
teoreetiliseks mõtlemiseks. - Noorus 15 eluaastast- Igal arenguastmel on oma täiuslikkus. Rousseau lõi lapsekeskse lähenemise arengupsühholoogias. Rousseau kannatas vaimuhaiguse all elu lõpus ja arvas sõpradest ja mõttekaaslastest, et nad on tema vastu koostanud vandenõu. 1780 aastal suri. PSÜHHODÜNAAMILINE / PSÜHHOANALÜÜTILINE PARADIGMA Inimese sisemised konfliktid ja siseprotsesside dünaamika. Sigmund Freud 1856-1939 KONTEKST oluline Sündis esimese lapsena peres. (Isa oli emast poole vanem.) Tegeles neuroloogiaga. Tundis huvi kokaiini mõjule närvisüsteemi kohta. Hüsteeria neuroos. Võttis kasutusele alateadvuslikud meetodid, mille alusel ta ütles et saab leida teed probleemini. Rääkis kolmest tungist: · Seksuaaltung · Surmahimu · Eluinstinkt (eluhimu) Igal indiviidil on kindel hulk energiat, mis nendele tungidele jõudu annavad
otsustusvõime oma elu üle, samuti kontroll ja vastutus oma elu eest Psühholoog ei pea olema inimese uurija, vaid tema abistaja. Kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad pigem vaatlusele ja vestlusele. Esindajad Maslow, Freire, Knowles, Mezirow. Psühhodünaamiline koolkond- Isiksuse süvaolemuse mõistmine. Käitumist motiveerivad sisemised jõud, mille üle inimesel enesel on vaid vähene kontroll. Esindaja Sigmund Freud. Kognitiivne psühholoogia- Tunnetusteadus, õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb, muundab, säilitab ja kasutab informatsiooni. Pühendub mõtlemisele,keelele, mälule jne. Esindajad Jean Piaget ja Bruner. Psühhobioloogiline koolkond- Uurimisvaldkond, milles psüühika funktsioone ja omadusi käsitletakse seoses muude eluprotsessidega ja organismi bioloogiliste tunnustega; ka psühhoteraapia suundi. 6. Käitumuslik lähenemine. Mis on operantne tingimine
Soovis multikultuursust. Tema kirjutamislaad oli esimest korda positiivne ja seksuaalsust jaatav. Suhtus seksuaalsusesse positiivselt. Tõi esimest korda esile selle, et hälbeid ei põhjusta füsioloogilised põhjused. Ütles esimese mehena, et ka naistel on seksuaalsed ihad ning et masturbatsioon ei ole halb ega tekita hälbeid. Samas arvas, et homoseksuaalsus on kaasa sündinud hälve. Mõnes mõttes oli siiski oma ajastu ohver. - Sigmund Freud (1856-1939). Hariduselt meditsiinidoktor. Praktiseeris kõrgklassi täiskasvanutel. Patsiendid ei olnud normkontingent (nagu ka kahe esimese pioneeri puhul). Freudi mõjutas Ellis, kellelt ta võttis üle ideid, et masturbeerimine on tavaline nähus, ei põhjusta hälbeid. Küll arvas, et hälbeid põhjustab seksuaalsete tungide mahasurumine. Teooria formuleeris ta umbes 100 patsiendi põhjal. Jõudis järeldusele, et seksuaalsed impulsid vajavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
