10

doc

Olümpos ja Olümpose jumalad

Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Olümpos ja Olümpose jumalad Referaat Eva Hein 10 A klass Juhendaja: Jaan Õispuu Tallinn 2010 Sissejuhatus Valisin uurimustöö teemaks Olümpose ja Olümpose Jumalad. Teema valisin ma sellepärast, et see tundus mulle kõige huvitavam ning kuna ma olen ise Kreekas käinud ja Olümposest ka natukene kuulnud, on sellel alal ka lihtsam orienteeruda. Alati on parem kirjutada millestki sellisest, mis sulle tuttav on ning millega sa kokku puutunud oled. Selle referaadi abil sooviksin ma laiendada oma teadmisi Kreeka Jumalate kohta, sest tänapäeval räägitakse neist siiani üsna palju. Arvan, et põhjalikud teadmised Kreeka

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu

20 allalaadimist

26

odp

Olümpose Jumalad

Olümpose jumalad Katrin Karu Rutt Poolakese 1.KU Viljandi Gümnaasium 2013  Olümpose jumalad Kutsuti mitmetel viisidel, millest tuntumad on: - Olümpose jumaluste ring - Kaksteist jumalat  Jumalate sünd Kreeka mütoloogias puudus ainuisikuline jumalik looja. Maa ja Taevas "tekkisid" tühjusest ning tõid koos ilmale maised eluvormid. Alguses oli Kaos, kuju ja valguseta korrapäratus. Kaosest tekkis Gaia (Maa-Ema), tulevane elupaik jumalatele ja inimestele; sügaval tema all keerlesid Tartarose udud  Seejärel ilmus Eros, ilma tema jõuta poleks sündinud jumalaid, gigante, loomi ega inimesi.

Ajalugu → Ajalugu

2 allalaadimist

2

pdf

Hephaistos

​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​Hephaistos ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​Hephaistos​ ​on​ ​Vana-Kreeka​ ​mütoloogias​ ​sepatöö​ ​ja​ ​tule​ ​jumal.​ ​Rooma​ ​mütoloogias on​ ​Hephaistose​ ​vaste​ ​Vulcanus. ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​Tema​ ​sümbolid​ ​olid​ ​sepahaamer,​ ​alasi​ ​ja​ ​tangid,​ ​ehhki​ ​vahel​ ​kujutati​ ​teda​ ​ka​ ​kirvega. Kirvega​ ​lõi​ ​Hephaistos​ ​müüdi​ ​järgi​ ​Zeusi​ ​kolju​ ​lõhki​ ​et​ ​jumalanna​ ​Athena​ ​saaks​ ​sündida. Hephaistos​ ​päritolusid​ ​on​ ​erinevaid​ ​versioone.​ ​Ühe​ ​järgi​ ​oli​ ​Hephaistos​ ​Zeusi​ ​ja​ ​Hera​ ​poeg. Aga​ ​teise​ ​järgi​ ​sünnitas​ ​Hera​ ​teda​ ​üksinda,​ ​kättemaksuks​ ​selle​ ​eest,​ ​et​ ​Zeus​ ​seostas Athena.​ ​See​ ​läheb​ ​aga​ ​vastuollu​ ​Hephaistose​ ​rolliga​ ​Athena​ ​sünnis.​ ​Võimalik​ ​et​ ​Hephaistost eostati​ ​enne​ ​Hera​ ​ja​ ​Zeusi​ ​ametlikku​ ​abielu. ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​Hera​ ​väga​ ​häbenes​ ​oma​ ​poega​ ​ta​ ​kõverate​ ​j...

Ajalugu → Ajalugu

15 allalaadimist

5

pptx

12 Olümplast

12 Olümplast Ivan Zahharov NEG 2014 Olümpose jumalad. Olümpose jumalad on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase,Olümpose mäel elutseva perekonna . Olümpose perekond koosnes 12 jumalast. 12 Olümplast Zeus Hera Poseidon Hades Hestia Ares Athena Apollon Aphrodite Hermes Artemis Hephaistos Zeus Zeus ehk Dias on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata aga Zeusil õnnestus pääseda seeläbi,et Zeusi ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Zeus Zeus oli kasvatatud Kreeta saarel. Kui Zeus vanemaks sai,otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi,mis pani Kronose kõiki allaneelatud lapsi oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai taeva,Poseidon mere ja Hades allma...

Ajalugu → Ajalugu

3 allalaadimist

2

doc

Kreeka jumalad

KREEKA JUMALAD Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna. See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised: 1. Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, (tormi-), vihma- ja äikesejumal 2. Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna 3. Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal 4. Hades (rooma mütoloogias Pluto) – Zeusi vend, allmaailmajumal 5. Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna 6

Ajalugu → Ajalugu

9 allalaadimist

4

docx

Tänapäeva inimese jumalad

Tänapäeva inimese jumalad Läbi aegade on inimesed ülistanud erinevaid jumalaid vastavalt uskumustele ja väärtushinnangutele. Sadu aastaid tagasi väärtustasid inimesed loodusjõude, merd, armastust, allilma, ennustusi, tuld jne. Vastavalt usuti ka erinevatesse jumalatesse, kes olid riigiti erinevad. Näiteks Antiik-Kreekas oli kaksteist tähtsat jumalat, keda kutsuti Olümpose jumalateks. Mõned neist olid peajumal Zeus, merejumal Poseidon ja armastuse- ja ilujumalanna Aphrodite. Millised oleks aga tänapäeva inimese Olümpose jumalad? Ajapikku on ühiskond arenenud ning inimeste väärtushinnangud ja mõttemaailm on tunduvalt muutunud. Tänapäeval valitseb tehnoloogia ning inimeste väärtushinnangud keerlevadki tehnoloogia ümber. Inimene väärtustab kõige rohkem raha, sest raha eest saab

Kirjandus → 10. klass

14 allalaadimist

22

docx

Jumalad ja Jumalannad

jutuks tuleb. Antud referaadis saab aimu Zeusi iseloomust, natukene tema ajaloost, tema sümbolitest ja tema ühest populaarseimast pühapaigast. Muidugi ei saa üle ega ümber tema rohketest armukestest ja tülidest abikaasa Heraga. Neljandas peatükis on põhiplaanis jumalus Apollon. Peatükis saab teada, millisena seda jumalat kujutatakse, millised on tema iseloomujooned, keda ta kehastab ning kuidas nimetatakse Apollonit ülistavat luulet. Viimases põhipeatükis tuleb juttu olümpose jumalatest. Saame teada, kes on olümpose jumalad ning kus nad elasid. 3 2. Jumalatest üldiselt Vanade kreeklaste arvates valitsesid Olümpose jumalad maailma, kuid polnud seda alati teinud. Suulised pärimused rääkisid teistest jumalustest ja ürgjõududest, mis eksisteerisid varasemal ajal, kui universum oli lapseeas. Paljudel juhtudel jutustasid nende jumaluste olemasolust müüdid loodusjõududest.

Ajalugu → Ajalugu

9 allalaadimist

10

pptx

Vana-Kreeka Jumalad

VanaKreeka Jumalad Kristjan Juks Muistsete kreeklaste arvates elasid VanaKreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Maainimesed austasid aga vähemtähtsaid jumalaid. Zeus Zeus oli peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja. Tema relvadeks olid piksenooled

Ajalugu → Ajalugu

9 allalaadimist

2

pdf

Vana-Kreeka jumalad

Põlluharijad pidasid temast väga lugu. Teda kujutati tavaliselt viljapeadega. Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. Apollon oli Zeusi poeg ja Artemise kaksikvend. Ta oli valguse, ennustuskunsti ja tõe jumal. Tal oli ka kuldset värvi lüüra. Tema hoole all oli muusika ja luulekunst. Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Teda peeti ka parimaks kütiks. Kujutati Artemist jahikoera, vibu ja nooltega lühikeses kitoonis koos loodusjumalannade nümfidega. Tema loomaks oli emahirv. Artemis oli Zeusi tütar ja Apolloni kaksikõde. Tema oli jahijumalanna. Ta oli Olümpose üks kolmest neitsilikust jumalannast. Ta oli väga osav kütt ja ta kaitses elavat loodust. Artemise lemmikloomaks oli hirv. Athena ehk Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva - tarkuse jumalanna ja

Ajalugu → Ajalugu

6 allalaadimist

11

doc

Kaksteist olümplast

Pärnu Hansagümnaasium Liis Kaljuvee 10. b klass KAKSTEIST OLÜPLAST-TAEVALIK PEREKOND Referaat Juhendaja: I.Kukk  Pärnu 2009 Sissejuhatus Kreeklased uskusid väga paljudesse jumalatesse. Kuid mõned olid teistest tähtsamad ­ neid kutsuti Olümpose jumalateks. Kreeklased pidasid jumalaid surematuteks ja kõikvõimsateks. Kuid siiski ei olnud jumaladki muredest vabad, sest nende üle valitses vältimatu saatus nagu ka inimeste üle. Kreeka jumaltel on väga omane ka omasooihaldus. Peajumalaid kutsuti olümplasteks, sest nad elasid Olümpose mäel Põhja-Kreekas. Olümpose sissepääs kujutas endast suurt pilveväravat, mida valvasid aastaajad. Olümpos oli jumalate eluase,

Kirjandus → Kirjandus

16 allalaadimist

4

doc

Kaksteist olüplast - taevalik perekond

Olümpose jumalat, kellest üksteist pärinesid Kronosest. Enamusest usuti, et nad elasid Olümposel, Kreeka kõige kõrgemal mäel, mille tippud olid pilvedesse mähkinud ja seetõttu surelike pilkude eest varjatud. Olümposel valitsesid Zeus ja tema abikaasa Hera. Koos nendega elas Zeusi vend Poseidon ning õed Demeter ja Hestia. Hades, Zeusi vend ja allilma valitseja,külastas Olümpost haruharva ning seetõttu ei peetud teda olümplaseks. Need koos kuue Zeusi lapsega olidki kaksteist Olümpose jumalat. Ilmajumalana tuntud Zeus oli Kreeka mütoloogias jumalate kuningas. Jumalate valitseja paiksas võimasid välgunooli kõige pihta, kes tema tahtele vastu astusid. Tema valitsus alas olid tormid välgu, müristamise, lume ja rahega. Zeusi ema päästis ta vendade- õdede saatusest: isa Krosnose poolt allaneelamisest. Ta viidi imikuna Kreeka saarele, kus nümfid ta salaja üles kasvatasid. Täisikka jõudes sundis Zeus isa allaneelatud õed ja vennad välja oksendama

Kirjandus → Kirjandus

9 allalaadimist

1

doc

jumalanna Athena - üldiseloomustus

kudumise jumalanna, õpetades seda kunsti esimesele naisele. Ta oli ka hariduse, kunsti ja teaduse patroon. Zeus suhtus temasse kui lemmiklapsesse. Athena nimelt sündis Zeusi peast ning oli seetõttu isale eriti lähedane. Athenal olid ka prohvetlikud võimed, mida ta sai kinkida ka inimestele, nagu ka nooruslikku välimust. Athena ehk Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva tarkuse jumalanna ja s&otide;jameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar, üks Olümpose kolmest neitsist. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket. Oli Ateena linna kaitsja ja talle opli pühendatud ka Ateena Akropoli Parthenoni tempel. Tema sümboliks oli öökull.

Ajalugu → Ajalugu

7 allalaadimist

3

docx

Kus elavad jumalad?

Kus elavad jumalad? Hephaistos oli Zeusi ja Hera poeg kes sündis Olümpose mäel ,aga kuna tema ema Hera häbenes tema kõveraid jalgu ja koletad nägu viskas ta poja mäeotsast alla merre .Kus tema päästjateks osutusid merejumalannad Nereuse tütar Thetis ja Okeanose tütar Eurynome . Tüdrukud võtsid ta endale kasvatada ning nad elasid Grostis . Hephaistosest kasvas tule-, sepatöö ­ja vulkaanilise tegevuse jumal . Juba väiksena oskas ta väga hästi metalli käsitleda .Nimelt tegi ta Thetise'le ja Eurynome'le ehteid .

Kirjandus → Kirjandus

7 allalaadimist

2

docx

Kreeka jumalatest lühidalt

KREEKA JUMALAD APHRODITE LAD. VENUS: ILU-, ARMASTUSE- JA VILJAKUSJUMALANNA, ZEUSI TÜTAR , KES SÜNDIS MEREVAHUST KÜPROSE SAARE LÄHEDAL JA OLI VÄGA ILUS. APHRODITE ANNETAB ILU JA OMAENDA ILU PÄRAST OLID SURELIKUD MEHED TEMAST VÕLUTUD NING TÄITSID IGAT TA KÄSKU . APOLLON LAD. APOLLO: KUNSTIDE JA MUUSADE KAITSJA, JAHIJUMALANNA ARTEMISE KAKSIKVEND , ZEUSI POEG. ÜKS TÄHTSAMAID JUMALUSI, KES OLI DELFI ORAAKLI KAITSJA NING KES VALITSES KA KATKU JA NÄRILISTE ÜLE. P EALE SELLA ON TEDA PEETUD EINEVATEL AEGADEL JA PAIKADES ERI JUMALAKS . ARES LAD. MARS - SÕJAJUMAL, ZEUSI NING HERA POEG. OLI JULGE, KUID TALTSUTAMATU JA VÄIKESE ARUGA. APHRODITE KALLIM. TA OLI JULM , HÄVINGUT JA KANNATUSI TOOV JUMAL, KEDA EI ARMASTATUD EGA KUMMARDATUD . ARTEMIS LAD. DIANA: JAHI- JA LOODUSEJUMALANNA , APOLLONI KAKSIKÕDE JA ZEUSI TÜTAR. ÜKS OLÜMPOSE KOLMEST NEITSILIKUST JUMALANNAST . TEDA PEETI KA PARIMAKS KÜTIKS NING NIMETATI KA KUUJUMALAK...

Ajalugu → Ajalugu

9 allalaadimist

14

doc

12olümplast

uue valitsejana ja aitasid tal võimu kindlustada. Nende abiga vabanes Kronos hoolimata Gaia vastuseismisest ühesilmsetest kükloopidest ja sajakäelistest hekatonheiridest Kronos naitus oma õe Rheaga ning neist sai peale Gaiat ja Uranost teine maailma valitsev jumalapaar. Kronos võttis üle valitsemise aja üle. Rhea aitas Kronost sellega, et kontrollis asjade kulgu maailmas, korraldas edasiminekut ja liikumist. Hiljem sai temast viljakus- ja maajumalanna ning ta sünnitas esimesed Olümpose jumalad. Teised titaanid istusid troonidel valitsejapaari kõrval ning aitasid Kronosel valitseda. Nad olid pühendunud üksteise abistamisele ja kaitsmisele. Igaüks neist vastutas mingi kindla osa eest maal. Enamik titaanidest heitsid omavahel paari ja neist sündis palju väiksemaid jumalusi. Titaanid kehastasid loodusjõude ja nähtusi. Need jõud valitsesid maailma tema loomisele järgnenud ajajärgul. Intellektuaalseid omadusi esindasid vaid Themis (Õiglus) ja Mnemosyne (Mälu).

Kirjandus → Kirjandus

21 allalaadimist

2

doc

Vana-Kreeka jumalad

· Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. · Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. · Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. · Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Teda peeti ka parimaks kütiks. Kujutati Artemist jahikoera, vibu ja nooltega lühikeses kitoonis koos loodusjumalannade nümfidega. Tema loomaks oli emahirv. · Athena ehk Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva - tarkuse jumalanna ja s&otide;jameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar, üks Olümpose kolmest neitsist. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta

Ajalugu → Ajalugu

44 allalaadimist

13

doc

Referaat - Kreeka jumalad ja kangelased

Kõik, mis meil on, on "sündinud" Kaosest. Arvatavasti oli just Gaia see, kes Kaosest esimesena sündis. Gaia, laiarinnaline Maa suutis kanda suuri ja raskeid koormaid. Kreeklaste silmis on ta vana naine, kes on kõigi inimeste ema: Gaia nad sünnitab ja suures võtab nad samuti endasse. Ta kaebleb ja kannatab vaikselt oma laste saatuse pärast. Titaanid Titaanid olid Gaia (ja Uranose) lapsed, Vana-Kreeka muistsed jumalad, kes võimutsesid enne Zeusi ja teisi Olümpose mäe jumalaid. Neid oli üsna palju ja nad on tihedalt seotud Olümpose mäe jumalatega. Näiteks Mnemosyne, Themis ja Hekate olid Zeusi laste emad. Olümpose jumalad Zeus ja tema naised Zeus on Vana-Kreeka jumalate seas tähtsaim. Ta on nii taeva-, tormi-, kui ka piksejumal. Kui Zeus jumalate ainuvalitsejaks sai, kolis ta Olümpose mäele, umbes 3000 meetri kõrguse lumega kaetud mäele, kuhu veidi aja pärast ka ta õed ja vennad ning pojad ja tütred elama asusid

Ajalugu → Ajalugu

33 allalaadimist

54

pptx

Vana-Kreeka Jumalad ja surematud kunstiteosed

Vana-Kreeka Jumalad ja surematud kunstiteosed Vana-Kreeka Vana-Kreekat on teisiti kutsutud ka Hellaseks. Hellases elasid muinaskreeklased ehk hellenid. Vana-Kreeka hõlmas Balkani poolsaarte lõunaosa, Egeuse mere saari ja Väike-Aasia läänerannikut. Kreeklased tundsid end ühtse rahvana, sest neid ühendas keel, religioon ja kultuur. Religioon Kreeklased uskusid, et maailma valitsevad jumalad ehk kehtis polüteistlik usk. Jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalaid oli väga palju ja neid kujutati antromorfsetena ehk inimeste sarnastena. Usuti, et jumalad on surematud. Jumalatele ehitati suuri templeid ja neile toodi ohvriande. Jumalate auks toimus suuri pidustusi. Olümpose mägi Tähtsaimad jumalad Zeus ehk Jupiter Ta oli peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal. Tema relvaks olid välgunooled, mis sümboliseerisid ta võimu. Tema sümbolites olid tamm ja kotkas. Hera ehk Juno

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu

8 allalaadimist

5

doc

12 olümpose jumalat

Hera (Juno) oli kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine. Hera olevat olnud noor ja kaunis aga mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks Herale. Kui troojalane Paris otsustas Erise kuldõuna anda Aphroditele, solvus Hera koos Athenaga. Nad muutusid kõigi troojalaste vihkajateks. Herale pühendati ka templeid. Nendest kuulsamad olid Olümpose ja Samose templid. Hestia (Vesta) oli kodu ja kustumatu kolde jumalanna. Kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Elamu, maja jumalanna. Hestiat peeti ka riigikolde jumalannaks: iga polise prütaneionis ("prütanis" ­ esimees, valitseja; prütaneion ­ kogukonnahoone, kus hoiti riiklikku koldetuld) oli temale pühendatud kolle, kust võtsid kaasa tule kodumaalt lahkuvad kolonistid. Ares (Mars) oli sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg, Aphrodite abikaasa ja Erose isa. Sümboliks on

Kirjandus → 10. klass

250 allalaadimist

10

doc

Titaanid

Vanarooma mütoloogias vastas talle Saturnus. Mnemosyne on Uranose ja Gaia tütar, sünnitas Pierias Zeusile üheksa muusat. Okeanos on Uranose ja Gaia poeg. Tethyse vend ja abikaasa, jõed ja okeaniidid olid nende lapsed. Phoibe on Uranose ja Gaia tütar Koiose abikaasa, Leto ja Hekate ema. Phoibe järgi on nime saanud Saturni kaaslane Phoebe. Rhea on Uranose ja Gaia tütar, Kronose õde ja abikaasa, Hestia, Demeteri, Hera, Hadese, Poseidoni ja Zeusi ema. Ta on olümpose jumalate ema. Tethys on Uranose ja Gaia tütar, Okeanose õde ja abikaasa, jõed ja okeaniidid olid nende lapsed. Theia on Uranose ja Gaia tütar, Hyperioni abikaasa, Heliose, Selene ja Eose ema. Themis on Uranose ja Gaia tütar, Zeusi abikaasa, hooride ja moirade ema. Keda titaanid kehastasid Titaanid kehastasid loodusjõude ja ­nähtusi. Need jõud valitsesid maailma tema loomisele järgnenud ajajärgul. Näiteks: Hyperion oli valguse jumal (päikese, kuu, koidu ja eha isa), Kronos e

Kirjandus → Kirjandus

31 allalaadimist

26

ppt

Antiikolümpia

(192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode nimetati olümpiaadideks. Sellel põhines vanakreeka ajaarvamine. Zeusi tempel Olümpiamängude ajal on rahu Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Müüdi järgi olevat nii, et oma rahva päästmiseks sõjast, hakati korraldma mänge jumalate auks. Otsustati peatada sõda nende mängude ajaks ja jumalate elupaiga Olümpose järgi hakati nimetama seda olümpiamängudeks. Iphitos Olümpose mägi  Aja joosul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Sellest ajast mängude sportliku poole tähtsus kasvas. Lõpuks muutusidki nad ainult spordivõistlusteks, mille ilus traditsiooniline osa oli peajumal Zeusi ülistamine. Olümpia treeninguväljakute varemed Olümpiamängude kava

Sport → Kehaline kasvatus

25 allalaadimist

2

doc

Antiikaeg ja müüdid

alla. Olümpimängud, mille algatas Herakles ja neid peeti Zeusi auks. Pytho mängud- Archemorose mälestuseks ja Nemea mängud-Zeusi jaoks. Võit oli suur au. Sõjaline olukord lõpetati. Antiik-Kreeka kasvatus ja haridus: -Kuulsus ja au. Olla alati teistest üle(olümpiamängud). Koolid allusid riigile. Hellenismi ajajärk-koolikorraldus-7vaba kunsti. Antiik-Kreeka jumalatele omast: -Loodusliku ja loomuliku välimusega. Välimuselt sarnanesid inimesega. Elasid Olümpose mäel. Zeus- Peajumal. Hera- Zeusi naine ja õde. Kõrgeim jumalanna. Poseidon- Merejumal. Kolmhark on tema sümbol. Hades- Allilma jumal ehk surnute kuningriigi valitseja. Zeusi vend. Aphrodite- Armastuse-, ilus-, ja viljakusejumal. Vanema versiooni järgi enne Zeusi, "Illiase" järgi Zeusi tütar. Dionysos- Veinijumal. Zeusi poeg. Müüdid ja tänapäeva ütlused: 1)Achilleuse kand- Thetis üritas on last surematuks muuta, kastes ta läbi kuskilt veest.

Kirjandus → Kirjandus

13 allalaadimist

13

pptx

Antiikjumalad ja nende kujutamine kunstis. Dionysos/Bacchus.

Antiikjumalad ja nende kujutamine kunstis Dionysos ehk Bacchus Marion Pettai Tallinna Ühisgümnaasium 10. B klass  Vana-Kreeka jumalad Muistsed kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Vana-Kreeka jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalad olid nii välimuselt kui ka käitumiselt inimestega sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis tagas neile igavese nooruse ja surematuse.  Dionysus/Bacchus Dionysos oli Vana-Kreeka veinijumal ehk oma pärimuselt kahe ,,emaga" jumal. Seostati teda eelkõige veini-, viljakuse-, ekstaasi ja taimekasvujumalana. Dionysost kujutati sageli härjasarvedega, viidates mehelikkusele ning

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu

21 allalaadimist

12

doc

Iidsete aegade lood 1

 Kui Kronos nägi Zeusi ettevalmistusi, kogus ta kõik teised titaanid Othrysele, mäele täis tohutuid kaljurahne, mis pakkusid kaitsjatele varjet ja mida need ühtlasi võisid oma tohutu jõuga maast rebida ja vastasele kaela paisata. Zeus ja tema jumalad olid aga laagris kõrgel Olümposel. Nüüdsest peale sai sellest nende kants ja hiljem ehitasid nad sinna oma kuldses lossid. Enne lahingu algust kogunesid Olümpose jumalad kükloopide ehitatud altari ümber ja tõotasid võidelda parema ning õiglasema maailma eest. Selle eesmärgi nimel olid nad valmis andma oma viimase veretilga ja oma viimase jõuraasu, kuni võit on käes. Siis viibutasid nad odasid, ja tuues kuuldavale vägeva võitlushüüu, mis pani Olümpose värisema, tormasid nad titaanide kallale. Niiviisi algas suurim sõda, mida maailm on kunagi näinud, hirmus heitlus titaanidega, mis pidi kestma kümme pikka

Kirjandus → Kirjandus

83 allalaadimist

10

doc

Kaksteist olümplast

....................................................... 9  Kaksteist olümplast Jumalad lõid maailma, mida kreeklased ei uskunud, vaid väitsid vastupidist: maailm lõi jumalad. Väidetavalt (Uranos) taevas ja Gaia (maa) järglased olid titaanid (6 tütart ja 6 poega) Kronos oli titaanidest kõige tähtsam ning tema valitsed titaanide üle, kuni ta poeg Zeus tema aujärjelt minema kihutas ja võimu enda kätte haaras. Titaanide järglased oli jumalad, ning esimesed Olümpose jumalad sünnitasidki Kronos ja Rhea. Tähtsamaid jumalaid kutsutakse olümpose jumalateks, kuna nad elasid Olümpose mäel Põhja- Kreekas. Titaanideks oli 6 poega: Titaanideks oli 6 tütart: 1. Hyperion 1. Mnemosyne 2. Iapetos 2. Phoibe 3. Koios 3. Rhea 4. Kreios 4. Tethys 5. Kronos 5. Theia 6. Okeanos 6. Themis

Kirjandus → Kirjandus

7 allalaadimist

36

pptx

Kreeka jumalad, jumalannad

Kreeka jumalad, jumalannad VTG 10.Kl Marina Zvereva Juhendaja: Krista Fatkin Sissejuhatus Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht.  Vana-Kreeka jumalad Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja.

Kultuur-Kunst → Kunsti ajalugu

6 allalaadimist

10

doc

Kaksteist olümplast

Kuid mis oli Olümpos, seda polegi nii hõlbus seletada. Kahtlemata peeti seda esialgu mäetipuks ja identifitseeriti Kreeka kõrgeima mäe Olymposega Tessaalias, maa kirdeosas. Ent juba varasemas kreeka poeemis "Ilias" on see arvamus andmas maad seletusele, et Olümpos tähendab mingit salapärast paika, mis asub kõrgemal kõigest maailma mägedest. "Iliases" mainitakse, et Zeus räägib jumalatega paljuharjalise Olümpose kõige kõrgemalt tipult, seega mäelt. Kuid pisut edasi ütleb Zeus, et kui ta tahaks, võiks ta tõsta maa ja mere Olümpose torni - seega pole enam tegemist mäega. Kuid selgi puhul pole Olümpos taevas. Homeros laseb Poseidonil öelda, et tema valitseb merd. Hades surmariiki, Zeus taevast, ent Olümpos on ühine kõigile kolmele. Asus Olümpos kus tahes, kuid sissepääs sinna kujutas endast suurt pilveväravat, mida valvasid aastaajad

Kirjandus → Kirjandus

11 allalaadimist

9

doc

Antiikaja usund

Põllu- ja karjaviljakust tuli igal aastal uuesti loitsida, sest polnud sugugi kindel, et see edasi kestab, ja kuningad, kellele klassikalisel ajajärgul enamasti oli jäänud ainult preestri funktsioon, tõid aastast aastasse jumalatele ohvreid, et poliitilist korda ei kukutataks ja linn kaosesse ei langeks. (Dommermuth-Gudrich 2004: 62) Olümpose jumalad Kreeka mütoloogias valitsesid maailma pärast titaanide lüüasaamist kaksteist Olümpose jumalat, kellest üksteist pärinesid Kronosest. Enamusest usuti, et nad elavad Olümposel, Kreeka kõige kõrgemal mäel (ligi 3000 meetrit), mille tipud olid pilvedesse mähkunud ja seetõttu surelike pilkude eest varjatud. Olümposel valitsesid Zeus ja tema abikaasa Hera. Koos nendega elasid Zeusi vend Poseidon ning õed Demeter ja Hestia. Hades, Zeuzi teine vend ja allilma valitseja, külastas Olümpost haruharva ning seetõttu ei peetud teda olümplaseks

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu

19 allalaadimist

2

doc

Antiikusundid

ANTIIKUSUNDID Kreeka usundi juured peituvad nii Ees-Aasia kult kui ka Indoeurooplaste uskumustest. Kreeta mütoloogiast kohtab kahte kujundit: härg ja kaksikkirves, mis olid kultussümbolid. Härg sümboliseerib viljakust, jõudu ja õilsust. Paljusid jumalaid kujutasid härjasarvedega. Ning kaksikkirve (labrys) sõnast on tuletatud labürint. Labürint ­ kaksikkirve maja. Suurem osa Olümpose jumalatest austati juba Mükeene ajajärgu ajal. Tekstid mainivad jumalate nimesid vaid äritehingutega. Jumalaid kujut kõikide inimeste pahedena. Jumalaid ja inimesi eristas vaid surematus. Jumalaid nim ka olümplasteks. Olümpose jumalaid oli 12. Kõige olulisem oli peajumal Zeus (jumalate ja Inimeste isa). Zeusi etümoloogia tuleb India taevajumalast Djaus Pitast. Zeus on ilmastikujumal, kes valitseb taevaaluses ruumis v mäetipul. Tema abikaasaks ja õeks oli Hera (taeva kuninganna)

Teoloogia → Üldine usundilugu

50 allalaadimist

6

docx

Vana-Kreeka arhitektuur

Kasutatud kirjandus lk.6 2 Vana-Kreeka Vana-Kreeka ehk Hellas asus Balkani poolsaare lõunaosas, Egeuse mere saartel ning Väike-Aasia läänerannikul. Samuti asus ka kreeklaste poolt asustatud aladel Vahemere basseinis, Põhja-Aafrikas, Marmara ja Musta mere rannikul. Kogu kreeklaste kunstielu on seotud nende religioonidega ja müütidega. Jumalate auks peeti pidustusi, ehitati templeid ning skulptuuris tehti enamasti jumalaid. Kokku oli 12 jumalat, kes elasid Olümpose mäel. 3 Ajajärgu põhiperioodid 1. Kreeta-mükeene ehk Egeuse kultuuri periood. See on Kreeka ajaloo vanim periood III-II aastatuhat e.Kr. Selle kultuuri keskuseks oli Kreeta saar, kuhu ehitati esimesed lossid ning seal arenes välja ka käsitöö ja laevaehitus. 2. Homerose ajajärk ehk tume ajajärk. Sellel ajal tekkisid tähtsamad Kreeka hõimud. Selle ajajärgu lõpul algas varanduslik kihistumine, alguse sai orjapidamine. Võeti

Ajalugu → Ajalugu

4 allalaadimist

11

ppt

Keeka Vabariik

· Kreeka tuntuim kaubamärk on riiklik lennukompanii Olympic Airlines  Kreeka tuntuimad vaatamisväärsused. Athose mägi Chalkidike poolsaare ühel harul ehk Athose poolsaarel asub kreekakatoliku munkade vabariik Agio Oros,mille pindala on 350km2.Athose mäe enda kõrgus on 2033m.Sealses 20 kloostis elab ligi 2000 munka.Naistele on sissepääs rangelt keelatud.Seal on säilinud Bütsantsi kunsti,eriti ikonograafia traditsioon. Olümpose mägi Põhja-Kreekas asuv Olümpose mägi on Kreeka kõrgeim tipp,mida vanad kreeklased pidasid oma 12 tähtsaima jumala eluasemeks. Mägi ise on 2917 m kõrge. Mäe jalamil kasvavad metsad ja makja,kõrgemal alpiniidud. Ateena Akropol Silmapaistev antiikaja ehitusmälestis on Ateena Akropol,mis on ka kõigist akropolidest tuntuim.Linnriik ehitas suurejoonelise usu-ja kultuskeskuse kõige tähtsamasse kohta Ateenas Akropoli mäele.Akropol on antiikaja olulisemaid ja iseloomulikumaid ehitisi. Apolloni pühamu

Geograafia → Geograafia

5 allalaadimist

2

doc

Kreeka mütoloogia

Graatsiad, Helena, Hephaistos, Herakles, Hermes, Minos, Perseus. Hera oli kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine. Samas ka Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õde. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks Herale. Hera kiusas oma vaenlasi(zeusi armukeis ja nende lapsis siis) taga. Herale pühendati ka templeid. Nendest kuulsamad olid Olümpose ja Samose templid. Artemis on jahijumalanna. Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Sündis Deelosel. Sümbolid on vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Artemist peetakse sageli amatsoonide jumalannaks.Artemise auks oli Ephesosesse ehitatud tempel, mida peetakse üheks vanaaja seitsmest maailmaimeks. Athena oli Vana-Kreekas tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust. Ta oli ka

Kirjandus → Kirjandus

22 allalaadimist

2

doc

Poster "Athena"

Ta oli ka muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride valvurina. Iseäranis oli ta seotud Ateena - linn on temale pühendatud ning tema selle kaitsejumalanna. Teda illustreerivatel kujutistel kannab ta tavaliselt rinnakilpi ja harjaga kiivrit.  Athena oli Zeusi tütar. Ta kaitses sõdureid ja mehi. Ta oli Zeusi peast sündinud täiskasvanuna ja täies varustuses. Ta oli teine Olümpose kolmest neitsist. Ta oli Ateena linna kaitsja. Mõnikord hoidis ta käes võidujumalannat Niket. Ema õieti tal ei olnudki.

Ajalugu → Ajalugu

7 allalaadimist

24

ppt

Vana-kreeka religioon

Kreeklaste usk Olümpose mägi Taevajumal Zeus  Hera • Zeusi õde ja abikaasa • Abielu kaitsja Poseidon  Hades • Surnuteriigi valitseja • Surnuteriik • Kerberos Kerberos  Hestia • Kolde- ja ohvritule jumalanna  Demeter • Viljakuse ja vilja- kasvatuse jumalanna Zeusi lapsed. Athena • Sõjajumalanna • Käsitöö ja tarkuse edendaja  Apollon • Valguse- , tõe- ja ennustuskunsti jumal  Artemis • Elava looduse kaitsja Aphrodite Eros Hermes  Ares • Sõjajumal • Hävingu ja hukatuse tooja  Hephaistos • Sepp  Dionysos • viinamarja- kasvatuse ja veinivalmistajate jumal saatür Õpik lk 19 lugeda Kreeka tempel Delfi oraakel • Täida tv lk 8-9 õpiku lk 18-20 abil • K: ptk 27 lugeda 

Ajalugu → Ajalugu

23 allalaadimist

6

ppt

Kreeka jumalad

Kreeka jumalad  Aphrodite Vanakreeka armastus-, ilu-, ja viljakusejumalanna. Sümboliteks tuvi ja mürt. Aphrodite vastandiks Roomas on Venus.  Ares Sõjajumal Ares ­ Zeusi ja Hera poeg. Aphrodite abikaasa ja Erose isa. Sümboliteks on kiiver ja kilp. Hera Kronose ja Rhea tütar. Abielujumalanna ja abielunaiste kaitsja. Zeusi naine. Sümboliks on paabulind, mis sümboliseerib ilu ja surematust. Zeus Olümpose valitseja, piksejumal. Sümbolid on välgunool, kotkas, härg ja tamm. Zeusi kujutatakse tavaliselt kindlas poosis, kas seistes (välgunoolega) või istudes (valitsussauaga). Kronose ja Rhea viimane laps. Poseido n Merejumal, sümboliks kolmhark. Kronose ja Rhea poeg. 

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu

34 allalaadimist

1

odt

EGIPTUSE JA KREEKA JUMALAD

Horos Taevajumal Hathor Taevajumalanna Isis Viljakusjumalanna Osiris Viljakusjumal Ptah Saatusejumal Thot Tarkusejumal Seth Kuri jõud Anubis Surnutejumal Kreeka jumalad *Neid kujutati inimeste sarnastena. *Jumalad olid üks perekond. *Nende koduks arvati olevat Olümpose mägi. JUMAL MIDA VALITSES? Zeus (peajumal) Taevajumal Hera (Zeusi naine) Abielu- ja sünnikaitsja Poseidon Merede valitseja Hades Surnute- ja allilmajumal Demeter Viljakusjumalanna Ares Sõjajumal Hephaistos Tulejumal Athena Sõja- ja tarkusejumalanna

Ajalugu → Ajalugu

9 allalaadimist

10

odt

Antiikkirjanduse referaat

laulikute-aoidide poolt. Tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu Herakles, Theseus, Agamemnon ja Menelaos. Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud. "Odüsseia" sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. 5 Jumalad Vana-Kreeka jumalad Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Maainimesed austasid aga vähemtähtsaid jumalaid. Järgmiselt on ära toodud tähtsamad jumalad ja jumalannad. Zeus oli peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja

Kirjandus → Kirjandus

21 allalaadimist

6

doc

Kaksteist kreeka jumalat

Olümpose jumalat, kellest üksteist pärinesid Kronosest. Enamusest usuti, et nad elasid Olümposel, Kreeka kõige kõrgemal mäel, mille tippud olid pilvedesse mähkinud ja seetõttu surelike pilkude eest varjatud. Olümposel valitsesid Zeus ja tema abikaasa Hera. Koos nendega elas Zeusi vend Poseidon ning õed Demeter ja Hestia. Hades, Zeusi vend ja allilma valitseja,külastas Olümpost haruharva ning seetõttu ei peetud teda olümplaseks. Need koos kuue Zeusi lapsega olidki kaksteist Olümpose jumalat. Zeus on vanakreekas mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Antiikaja sünkretistlikus ettekujutuses seostati teda mitmete teiste jumalustega (Ammon vanaegiptuse mütoloogias, Tinia etruski mütoloogias ja võib-olla isegi Dyaus Pitar hinduismis).Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis

Kirjandus → Kirjandus

18 allalaadimist

1

odt

Olümpose jumalad

12 Olümpose jumalat, kes moodustasid taevase perekonna. Sulgudes rooma mütoloogiast tuntud nimed. · Zeus (Jupiter) - peajumal, taeva-, vihma-, ja piksejumal · Poseidon (Neptunus) - Zeusi vend, merejumal · Hades (Pluto) - Zeusi vend, allmaailmajumal · Hestia (Vesta) - Zeusi õde, kodukoldejumalanna · Hera (Juno) - Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna · Ares (Mars) - Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal · Athena (Minerva) - Zeusi tütar, tarkusejumalanna · Apollon (Apollo) - Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal · Aphrodite (Venus) - Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna · Hermes (Mercurius) - Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal · Artemis (Diana) - Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu-, ja nõidusejumalanna · Hephaistos (Vulcanus) - Hera poeg, tule- ja sepatööjumal 

Kirjandus → Kirjandus

23 allalaadimist

10

pdf

Vana-Kreeka

TASAKAAL VERSUS TUNDETORM Vana-Kreeka ajalugu, mütoloogia ja arhitektuur Laura Saunamets 10. klass 2018 MILLEST JUTTU? klassikaline ajajärk hellenistlik ajajärk mütoloogia Olümpose mägi arhitektuur Athena Nike Olümpieion AJALUGU EI TEE PAHA klassikaline ajajärk 480-323 eKr riigikord Perikles majandus- ja kultuurikeskus Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Sparta ülemvõim (404-371 eKr) Makedoonia tõus (359-336 eKr) Chaironeia lahing  NATUKENE VEEL hellenistlik ajajärk 323 eKr-30 pKr Aleksander Suur sõjaretked hellenistlikud kuningriigid Rooma võim 146 eKr MÜTOLOOGIA ARHITEKTUUR templid sambad

Kultuur-Kunst → Kunsti ajalugu

1 allalaadimist

3

doc

Kreeka kultuur

Dionysose pidustustest kasvab välja teater, Zeusi pidustustest olümpiamängud. Õppeasutustes viibsid poisid 7­ 20 eluaastani. Kultuuri ja kunsti hiilgeperiood langeb klassikalisse ajastusse. Kreeka kultuuri mõjud ulatuvad lainetustena tänapäevani. Rahad olid käibel. Akropolis ­ kõrgemal kohal asuv, kuhu sai peitu joosta. Arhidektuur Pühamud polnud ainult pühamud, vaid ka ühiskondliku elu keskused. Templid ehitati kõrgematesse paikadesse, sest arvati, et siis on nad Olümpose jumalatele lähemale. Iga tempel oli pühendatud kindale jumalale. Arhailisel ajajärgul kujunes välja Kreeka templi põhiplaan, mis oli tolle aja tehniliste oskuste seisukohalt ülimalt otstarbekas. Kreeka välisarhidektuuri välisilme määrasid ära kaks tegurit ­ esiteks kreeklaste loomupärane mõõdukus ja proportsioonitunne; teiseks ehitiste püstitamine suurtest kiviplokkidest, mis püsisid koos ilma sideaineta metallklambrite abil. Kandvaks said sambad.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu

38 allalaadimist

4

doc

Vana-Kreeka - selle kultuur ja mõju tänapäeva maailmale

mille käigus kanti ette komöödiaid ja niinimetatud satüüridraamasid. Juba 6. sajandil kujunes välja ka tragöödiažanr. Klassikalise ajajärgu kuulsaimate näitekirjanikena tuuakse tavaliselt esile Aischylos, Sophokles ja Euripides. Esimene neist rajaski tragöödia kui omaette žanri. Olümpiamängud olid algselt ainult meestele ja neid seoti sõja või sõdurile vajalike oskustega nagu kilbijooks, odavise või kettaheide. Algul peeti neidki Olümpose mäel elavate jumalate auks. Mängude kavas olid jooks, viievõistlus, rusikavõitlus, maadlus ja pankraation, mis ühendas omavahel kaks eelmist. Võitjaid hakati suursuguselt ja pööraselt austama ning neist räägiti kangelaslikke lugusid, kuid legendiks sai Krotoni linnast pärit Milonit, kes olevat olnud kuuekordne olümpiavõitja. Oma ala parimaid kujutati skulptuuridel ja vaaside kaunistusena piltide näol.

Ajalugu → Ajalugu

18 allalaadimist

1

doc

Vana-Kreeka religioon

Vana-Kreeka religioon Polüteistlik ­ usk mitmesse jumalasse Monoteistlik ­ usk ühte jumalasse Antropromorfism ­ inimese kujuline 12 tähtsamat jumalust (Olümpose jumalad): 1) Zeus (Roomapärane nimetus on Jupiter) ­ peajumal Kreeka religioonis, taeva- ja äikesejumal 2) Hera (Juno) ­ abielukaitse jumalanna 3) Poseidon (Neptun) ­ merede valitseja 4) Themeter (Ceres) ­ aastaaegade jumal 5) Dinysos (Bacus) ­ veini jumal 6) Apollo ­ valguse ja päikese jumal, kunstide kaitsja 7) Artemis (Diana) ­ loomade kaitse jumalanna 8) Hermes ­ rändurite kaitsejumal 9) Athena (Minerva) ­ tarkuse jumalanna 10) Ares (Mars) ­ sõjajumal, vägivalla jumal 11) Aphortite ­ armastuse jumalanna 12) Hephaestus ­ sepatöö kaitsejumal Teisi jumalaid: Hades ­ valitseb surnute maailma Hestea (Vesta) ­ kodukolde kaitsejumalanna Asklepius ­ meditsiini kaitsejumal Eros ­ erootilise armastuse ka...

Ajalugu → Ajalugu

6 allalaadimist

7

ppt

Kreeka esitlus

KREEKA  Sümboolika Lipp: Vapp:  Üldandmed Riiginimi: Kreeka Vabariik Pealinn: Ateena Pindala: 131 940 km2 Rahvaarv: 11 306 200 (2010) Rahvastiku tihedus: 85,3 in/km2 Rahaühik: euro (EUR/ ) Riigikeel: kreeka keel Jaotatud piirkondadeks ja 13 maakonnaks  Geograafiline asend Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel Naaberriigid: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi Ümbritsevad veekogud: Joonia meri, Egeuse meri, Vahemeri  Loodus Kliima jaotatakse 3: Vahemere, Alpide ja parasvöötme Suvi: 20-40 kraadi Talv: 10-20 Aasta sademete hulk: 400-1000 mm Kõrgeim tipp: Mytikas (Olümpose mägi); 2917m Pinnamood: Mägine ja liivane maa 1400 saart, neist 227 asustatud  Rahvastik 97.4% rahvastikust räägib uuskreeka keelt 3% muulasi (0.5% türklased; 0.2% itaallasi...) ...

Geograafia → Geograafia

7 allalaadimist

14

doc

12 olümplast

Neid kutsuti olümplasteks seepärast, te Olümpos oli nende kodu. Kuid mis oli Olümpos, seda polegi nii hõlbus seletada. Kahtlemata peeti seda esialgu mäetipuks ja identifitseeriti Kreeka kõrgeima mäe Olymposega Tessaalias, maa kirdeosas. Ent juba varasemas kreeka poeemis "Ilias" on see arvamus andmas maad seletusele, et Olümpos tähendab mingit salapärast paika, mis asub kõrgemal kõigest maailma mägedest. "Iliases" mainitakse, et Zeus räägib jumalatega paljuharjalise Olümpose kõige kõrgemalt tipult, seega mäelt. Kuid pisut edasi ütleb Zeus, et kui ta tahaks, võiks ta tõsta maa ja mere Olümpose torni - seega pole enam tegemist mäega. Kuid selgi puhul pole Olümpos taevas. Homeros laeb Poseidonil öelda, et tema valitseb merd. Hades surmariiki, Zeus taevast, ent Olümpos on ühine kõigile kolmele. Asus Olümpos kus tahes, kuid sissepääs sinna kujutas endast suurt pilveväravat, mida valvasid aastaajad

Kirjandus → Kirjandus

22 allalaadimist

5

docx

Vanakreeka Jumalad

VANAKREEKA JUMALAD Referaat Palju aega tagasi olid kreeklased ühed suurimad müütide loojad Euroopas. Kreeka mütoloogias olid jumalad inimesekujulised, kuid eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused. Vanakreeka 12 jumalat ehk nn olümpose jumaluste ring on Kreeka mütoloogiasse kuuluvad kõige tähtsamad jumalad. Tähtsaid jumalaid oli teisigi, erinevate allikate põhjal nimekirjad 12st kõige olulisemast jumalast veidi erinevad. Vanakreeka jumalad elasid Olümpose mäel ja moodustasid omamoodi taevase perekonna. Need jumalad, keda kreeklased uskusid, kaldusid meelt muutma, kuid jumalate viha oli kardetav ning ka nende armastus oli inimesele ohtlik. Lisaks jumalatele on Kreeka mütoloogia

Ajalugu → Ajalugu

6 allalaadimist

18

pptx

Aphrodite ehk Venus

APHRODITE EHK VENUS Toomas Rüütel 10.B klass 2014 Kes Aphrodite on?  Aphrodite oli üks 12-st Olümpose jumalast.  Ta oli armastuse, viljakuse ja ilu jumalanna.  Ta oli nii inimeste kui ka jumalate kaval võrgutaja.  Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega.  Tal oli ka peo Eros, teise nimega Amor.  Teda kujutati peamiselt peegli, lillede ja oma poja Erosega. Päritolu  Tema päritolu kohta on kaks legendi, kuid mõlemal juhul on ta Zeusi tütar: *Homerose järgi on ta ema Dione. *Luuletaja Hesiodose järgi on ta aga

Kirjandus → Kirjandus

5 allalaadimist

9

rtf

12 olümplast

2.1.Taevane karistus Olid ajad, mil inimesed elasid pingutusteta ja muretult. Kõik õnnetused ja hädad (valu, haigused, väsimus) olid suletud suurde laekasse. Ühel päeval tahtis Zeus inimesi karistada, sest need olid röövinud jumalatelt tule. Ta lõi esimese naise, Pandora. Viimane võttis laekalt kaane ning kõik maailma hädad pääsesid välja. Alles jäi ainult Lootus, inimeste ainus lohutaja.(Simpson 1997:19) 3.Hera Hera tekkis taevajumalatarina ja on tõenäoliselt vanem kui Olümpose panteon. Zeusi naisena oli ta Olümpose kuninganna ja istus troonil abikaasa kõrval. Ta hoidis oma ilu kannatlikult alal, supeldes igal aastal maagilistes vetes ja tarvitades õli, mille lõhn kandus üle kogu maailma.(Chaline 2005:46) Ta oli abielu kaitsja ja abielunaised olid tema erilise hoolitsuse all. Poeetide poolt loodud Hera portreel on vähe veetlevust. Ühes varasemas poeemis öeldakse aga tema kohta nõnda: "Kuldse trooni Hera, taevaliste kuninganna.

Kirjandus → Kirjandus

10 allalaadimist

6

ppt

Kreeka majandus ja muusika

ehitus ja laevandus Tänapäeva Kreeka on 1975. aasta põhiseaduse kohaselt vabariik 300liikmeline ühekojaline parlament valitakse neljaks aastaks Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks  Muusika Tähtis roll kreeka seltsielus juba hellenismiajastul Sõnade ja muusika kooskasutamine ulatub tagasi antiik ja bütsantsiaega Antiikaja pillid lüüra, lauto, erinevad vilepillid ja löökpillid  Hea teada! Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi Kreeka on Euroopa tsivilisatsiooni häll, kus antiikaja õpetlased arendasid oluliselt nii filosoofiat, meditsiini, matemaatikat kui ka astronoomiat Kreeka köök põhineb kitse ja lambalihal Populaarsed on samuti kalatoidud Oliiviõli toodetakse suures koguses ja see annab kreeka toitudele iseloomuliku maitse  Kasutatud kirjandus http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/ greece/index_et.htm http://www.ecb.int/euro/coins/html/gr.et.html http://www.24tundi

Geograafia → Geograafia

6 allalaadimist

1

odt

Hephaistos

Temaga seotud kohad olid sepakoda ja Lemnose saar. Hephaistos oli seotud eesliga, kelle seljas ta ratsutas. Temaga seotud sümbolid olid haamer, alasi ning tuli. Zeus andis Aphrodite Hephaistosele naiseks. Aphrodite pettis teda mitme jumala ja surelikuga, sealhulgas Hephaistose venna Aresega. Kõikenägev päikesejumal Helios rääkis sellest Hephaistosele ning ta valmistas lõksu: kui Ares ja Aphrodite voodis olid, vangistas Hephaistos nad metallvõrku ning lohistas nad Olümpose mäele, et neid teiste ees häbistada. Jumalad naersid ning Poseidon veenis Hephaistost vangistatuid vabastama, kui Ares abielurikkumise eest trahvi maksab. Kasutatud allikad: http://greekmythology.wikia.com/wiki/Hephaistos https://et.wikipedia.org/wiki/Hephaistos#Legend http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/5kreeka/jumal11.htm Töö koostaja:

Ajalugu → Ajalugu

10 allalaadimist