Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Referaat Karl Marx". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
marxarxi, filosoof, klassivõitlus, dialektika, kapital, kapitalis, klassid, saarinen, bergman, kapitalist, vastand, hegeli, poliitökonoomia, inimühiskonna, kapitalism, danto, annus, filosoofiat, käsitlema, tootlike, ideega, andes, loogika, kapitalistid, klassidel, telgõdriku, suurele, avastadainevikku, ihaldus, kommunistlikud, kuubas, koreasMarksism Karl Marx Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa 14. märts 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog, vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marx sündis 1818. aastal Saksamaal Trieri linnas. Ta oli päritolult juut, kuid Karl oli esimene oma perekonnas, kes oma rahvust eitas. Teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood, kui ka Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis, vaevas teda kõige enam alkoholism, mille tõttu
TÖÖ VÕÕRANDUMINE 1844 aastal "Pariisi käsikirjad", kus läheneb majandusteadusele filosoofiliselt: majandusteadlaste jaoks oli kaup inimtöö produkt. Me teeme tööd ja selle tagajärjel valmib produkt-kaup. Marxi jaoks aga toimub kauplemises produkti võõrandumine (Entfremdung). Miks nii? Lihtsalt öeldes, kauplemisel ei lähe kogu töö tasu mitte selle produkti tegijale töötajale, vaid kaupmehele, või kapitalistlikus ühiskonnas kapitalistile. Kapitalist aga ainult omab töötegemise vahendeid, ega tee tööd. Seega saab ebaõiglaselt tasu, sest Marxil inimene, kes vahetult ei töödelnud mateeriaga (vaimutöö nt) ei osale tootmisprotsessis. See on oluline vahetegemine kui me hiljem räägime Gramscist. Kuna töö produkt on töö teisel kujul, seega on võõrandumine samas ka töö võõrandumine. Kuna aga Marxile tähendas töö inimese loomust, siis tähendab siit lähtuvalt töö
ja stabiilsemaks. Hakkavad eristume mitmesuguste tunnuste alusel inimeste kihid/ straadid. Sotsiaalne kihistumine e. stratifikatsioon tähendab inimeste ja inimrühmade hierarhilist jaotumist erinevate tunnuste alusel. Ajalugu tunneb nelja kihistumissüsteemi: *orjus, *kastikord, *seisused, *klassid. Igaühe sees on omakorda keerulised alavariandid. Sotsiaalne ebavõrdsus on otseselt seotud selliste sotsioloogia osadega nagu ühiskondlikud klassid, sotsiaalne stratifikatsioon ja mobiilsus. Pahatihti need samastatak se. Kuid on selge, et ebavõrdsus sünnitab kihistumist ja stratifikatsioon säilitab ebavõrdsust . 1. KLASSID ENNE MARKSISTLIKKU KÄSITLUST Platoni " Riik " Tema ideaalriigis kolm seisust: filosoofid valitsejad, valvurid käsutäitjad ja tootjad. Aristoteles Kreeka ühiskonna kolm klassi: ülemklass , väärtuslik keskklass ja orjameelne madalam klass . 16.saj
kogemusfaktidest, mida saadakse teada vaatluse või eksperimendi käigus.Isiklikul arvamusel, eelistusel ega spekulatiivsetel kujutlustel pole teaduses kohta.Teadus on objektiivne. See arusaam hakkas levima pärast teaduslikku revolutsiooni, mis leidis aset peamiselt 17. Saj jooksul ja mille põhjustasid eelkõige suured teadlsed Galilei ja Newton. Toonitades,et kui me tahame mõista loodust, tuleb uuridagi loodust mitte Aristotelese teoseid, võtsid tollase suhtumise teadusse kokku filosoof F.Bacon ja paljud ta kaasaegsed.Nad hakkasid teaduslike teadmiste allikaks pidama kogemust. Bacon paneb aluse arusaamale teadusest: teadus on midagi, mida tehakse läbi induktsiooni meetodi (üksikult üldisele). Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see
7 Sõnadelt tegudele Kuid ajal, mil Euroopa sõjatiines õhus hulkus ringi revolutsioonitont, ei suutnud paljud filosoofid sünteesi ootuses pelgalt pealtvaatajaks jääda. Suurim neist on kahtlemata dialektilise materialismi õpetuse rajaja Karl Marx, keda võib Hegeli mantlipärijaks pidada.4 Marxi jaoks on kriteeriumiks, millest lähtuda sõnadelt tegudele üle minekul, inimühiskonda kätketud klassivõitlus. Kodanlus on aheldanud proletariaadi oma orjusesse, kuna ühiskond on iseenda, st. töölisklassi näost võõrandunud. Kuid ajalooline areng järgib ranget seaduspära ja seetõttu saabub vältimatult võidukas revolutsioon, mis pöörab kaalukausid ringi ja seab enamuse valitsema vähemuse üle, veel enam, kaotab igasuguse vähemuse, mis tähistab jõudmist kommunismi. Marx pidi oma viimastel eluaastatel läbi elama ränki psühholoogilisi katsumusi ning taluma materiaalset kitsikust
Antropoloogiline lingvistika interdistsiplinaarne uuring, kuidas keel mõjutab ühiskonda. Antropoloogiline lingvistika uurib, kuidas keel kujundab kommunikatsiooni, moodustab sotsiaalse identideedi ja erinevad grupid, organiseerib suuremahulised kultuurilised uskumused ja ideoloogiad ning arendab ühise kultuurilise esindamise looduses ja sotsiaalses maailmas. Auguste Comte (1798-1857) - oli prantsuse filosoof, sotsioloogilise distsipliini rajaja ja positivismi õpetlane. Teda võib pidada esimeseks kaasaegseks filosoofiks. Vomte poolt välja pakutud uus sotsiaalne paradigma põhines teadusel. Comte ideed olid 19 sajandil märkimisväärselt suure mõjuga. Tema tööd mõjutasid ka Karl Marxi ja John Stuart Milli. Tema versioon sotsioloogiast ja sotsiaalsest evolutsioonist avaldasid mõju sotsiaal-teoreetikutele ja antropoloogidele nt Herbert Spencer
ratsionalismi tulekuga on inimesed kaotanud oma vabaduse, oma sisemised vabad ihad ja tungid. valgustus tõi kaasa selle, et maailm on nüüd rajatud praktilistele kaalutlustele ja unistuslik, utoopiline mõõde on läinud kaduma. selle käsitluse taga on teistsugune vaade marksismile. vene revolutsioon oli lääne marksistide meelest täiesti arusaamatu. kusjuures mingit murrangut sellega koos ei tekkinud. marksismi võib käsitleda kui teatavat optimismi. praeguseks on kapitalis, täiesti valdav. kapitalismil ei paista olevat mingit alternatiivi : me elame alternatiivideta maailmas ja kunagi ilmselt irvitatakse meie sajandi(te) sellise kindlameelse usu üle. lihtsam on kujutada ette maailmalõppu kui kapitalismi lõppu. vene ja saksa reziimid on ratsionalislikud humanistlikud reziimid. humanism ei ole inimsõbralikkus, see on inimkesksus. mõlemad püüdsid luua paradiisi maa peal, ja jumal oli välja visatud. nagu
inimmõistusele, mitte autoriteedile. Paljud küsimused, mida kunagi peeti filosoofilisteks, on tänapäevaks läinud teaduse valdkonda ning leidnud ka täpse vastuse. Filosoofia eesmärk on teoreetiline saada teoreetiliselt aru maailmast mitte aga praktiline (looduse alistamine vms). Seetõttu ongi filosofeerimiseks tarvis võimalust tõusta veidi kõrgemale läbinisti praktilistest igapäevastest muredest ja kirgedest. Russell kirjutas: Ma ei räägi sellest, et filosoof peaks olema ilma tunnete ja emotsioonideta. Inimene ilma emotsioonideta (kui selline üldse on olemas) ei tee midagi ja ei saavuta midagi. Kuid kellelgi pole lootust saada 2 heaks filosoofiks, kuni tal ei ilmne mõned mitte just eriti levinud tunded. Tal peab olema tugev soov maailma mõista niivõrd kuivõrd see võimalik on
26. Alfred Schultz - loomulik hoiak suhtumine maailma, 38. Millised järgmistest on kultuurilise kapitali mis võtab paljud asjad kahtluseta omaks; näiteks: maailma indikaator? eksisteerib minust sõltumatult, teised inimesed omavad a) Koos vanematega muuseumide külastamise üldjoontes minuga sarnaseid taustateadmisi. sagedus 27. Pierre Bourdieu kultuuriline kapital kõik, mis b) Sõprade arv omab väärtust kultuurimaailmas, kombekus c) Intelligentsus testi tulemus 28. Karl Marx tootmissuhted kuna inimesed ei saa d) Nii a, b kui c endale ihuüksi elatusvahendeid toota, siis peavad
turuuuringud, mis müüdi Am-sse. · Noorte gruppidele sai midagi maha müüa · Saksam noorte seas midagi sellist ei toimunud sellepärast kasutati neid sõdades. · Inglis noored tahtsid olla rohkem vabamad, mobiilsemad · Radikaalne islam, toimub terror, kuna puudub popult Uuringu tulemus väitis, et noorte kult käitub imelikult, kummaliselt. Puberteedid: eelmistel sajanditel läks laps otse täiskasvanuks. · Jean Rousseau Sveitsi Filosoof (1712-1778) ,,ÉMILE: OR, ON EDUCATION" - filosoofia laste harimisest, vaimsed muutused kasvatuses. Määratleti puberteediaeg, mida tuleks tema arvates pikendada, siis on maandumine pehmem. Haridust võiks pikendada asjade õpetamine. Inimene kui kompleksne areng ja kuidas ühisk käitub. 18 saj II p võimendus idee puberteedi ajast. · Friedrich von Klinger
(Tema kui vastutustundega kodaniku jaoks aga selline järeldus on möödapääsmatu!) * Sotsioloogia on "väärtustevaba" selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). - Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof * Oluline aga eristada neid rolle! Kirjutades näidata, mis on empiiria, mis on väärtuste osa (praktikas väga raske!) * kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. # Vrd. jälle luuramine: NL lagunemise aastatel sai ilmseks, et nõukogude juhtkonnale ei olnud selge, mis protsessid toimusid
· Friedrich Engels kaastöötaja · Dialektiline · Karl Marxi põhiline idee on materialism. Elatusvahendite hankimise viis määra ära inimese mõtted, soovid jms. Olemine määrab ära teacuse. Majandus (baas) määra ära teised ühiskonna osad (pealisehituse). Majandus on kõige olulisem osa ühiskonnast (materialistlik teooria kõige lihtsam seletus). · Ühiskonna osad: 1. Baas 1) Tootmisvahendid inimesed, tööriistad, maa, kapital, teadmised 2) tootmissuhted toojate vahelised suhted; Tööjaotus; kasumi jaotus. Tootmissuhtet panevad paika tööjaotuse. Tootmissuhted panevad paika kes mida saab (kasumi jaotuse).Baas paneb ühiskonna liikuma 2. Pealisehitus sedused, kunst, religioon, poolitika · Marxi klassi teooria kohaselt on ühiskond jaotatud klassideks. Igas ühiskonnas on tootmisvahendeid omav klass ja tootmisvahendeid mitteomav klass. Marxi ennast huvitas
Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega
inimeste elusid. A.L. Kroeber (1948) Anthropology. New York: Harcourt, Brace: Ladina sõna socius tähistab seltsilist või liitlast ja oma spetsiifilises tähenduses viitavad nii sõna ühiskond kui sotsiaalne ühendustele indiviidide vahel, grupisuhetele. Kui räägitakse sotsiaalsest struktuurist või ühiskondlikust organisatsioonist siis on selge, mida silmas peetakse viisi kuidas teatud hulk inimesi moodustavad perekonnad, klannid, klassid, hõimud, riigid, klubid, kogukonnad jne. Ühiskond on seega grupp omavahel vastastikku seotud idiviide. Roger Keesing (1976) Cultural Anthropology. New York: Holt, Rinehart and Winston. Ühiskond on teatud elanikkonna liikmed ja see elanikkond eristub teistest ümbritsevatest mitmel viisil: nad elavad eraldi kogukondades, räägivad ühist keelt, jagavad samu kombeid, ja suhtlevad üksteisega sagedamini ja lähedasemalt kui inimestega väljaspool seda ühiskonda."
RAHVUSLIK LIIKUMINE Mis on rahvus? Erinevates regioonides ja kultuuride Rahvust mõistetakse eraldi. Kõige tuntum on Hans Kohni kaks eirnevat arusaama: 1. lääne arusaam(civic): rahvus midagi vabatahtlikku, kultuuriliselt neturaalne, seostub poliitiliste nähtustega, ühesugused poliitilised väärtused kodaniku rahvuslus 2. ida arusaam (etniline)- rahvus seostub selgelt etnilise kuuluvuseega,rahvus pole mitte ideoloogiline või poliitline tõekspidamine, vaid sünnipärane, selge kultuurilise kaasasündivusega(ka saksa oma) 3. Stalini definitsioon(1913)- rahvuslus on ajalooliselt rajatud, püsiv inimeste kooslus, tuginedes ühisele keelele, territooriumile, majanduslikule elule ja psühholoogiliselt loodud ühisele kultuurile. Segu etnilisest ja poliitilisest. Keeleline traditsioon ongi kõige vanem. Saksa rahvusteoreetikud Herder ja Fichte. Herder seotud Baltikumiga, Herder mõjutatud valgustuslikest ideedes, rõhutas rahvast
vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne Mis on sotsioloogia? · Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? · Ja siis? Mis ma selle teadmisega peale peaksin hakkama? Mis on sotsioloogia? Mõiste sotsioloogia: · Võttis esmakordselt kasutusele prantsuse filosoof Auguste Comte Socius (ladina k.) kaaslane, kellegagi koos 4 Logos (kreeka k.) mõistus, millegi uurimine Mis on sotsioloogia? Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimese sotsiaalset elu, gruppe ja ühiskondi.
Uuritud on selliseid asju nagu äriraamatuid, maksuraporte, testamente, varastatud asjade kirjeldusi, kohtumaterjale, päevikuid, etiketikäsiraamatuid, menüüsid jne ja leitud, et materiaalse kultuuri tõus algas Euroopas varamodernsel perioodil enne tööstusrevolutsiooni, kindlasti 17 sajandi teisel poolel ja 18 sajandi alguses. Nälga enam pole Euroopas, populatsioon kasvab. Kindel oli ka see, et see tõus ei olnud ühtlane, ehkki see toimus mitmes Euroopa ja Ameerika osas korraga. Klassid, sood, isegi perekondliku kuuluvus mõjutasid seda kõvasti. 2 Kuid kindlasti hakkasid rohkem levima majapidamiskaubad: mööbel, maalid, keraamika, nõud, tekstiilid, peeglid; isiklikud ornamendid: vihmavarjud, kindad, nööbid, sukad; uued toiduained: suhkur, tee, kohvi, kakao, tubakas; vaba aja veetmise vormid: sport, teater, lõbustused; mänguasjad, raamatud.
kord ja harmoonia. * Pythagoras (570-495 eKr) uskus, et arvud, mis väljenduvad geomeetrilistes kujundites on maailma aluseks. -) Ta uskus nelja põhilisse elementi ning tema arust tulele vastas tetraeeder, maale vastas dodekaeeder, õhule vastas oktaeeder ja veele vastas ikosaeeder. -) Tema arust oli maailma liikuma panevaks jõuks paaris ja paaritute arvude vastandumine, kuna uskus, et paarisarvud on ebatäiuslikud numbrid (v.a kümme, mis oli täiuslikkuse tunnus). -) Ta oli esimene filosoof, kes asetab asjade tõelise olemuse loodusest väljaspoole. -) Ta pani alguse ka oma koolile, mis oli revolutsiooniline, kuna võttis õppima ka naisi. Seal koolis pidid õpilased õppima viis aastat järjest, ei tohtinud kunagi rääkida sellest, mida nad seal õppisid ning pidid alati väitma, et kõik nende mõtted olid tegelikult õpetaja mõtted. Eleaadid ehk elea koolkond * Koolkond, mis sai alguse Lõuna-Itaalias. * Elea koolkond oli idealismi esindaja.
I LOENG Vt õpingukaardilt kohustuslikku kirjandust! Eksamil võib konspekti kasutada SISSEJUHATUS: · Läänekultuuri mudelid · Popkultuur kui elamismudel · Töölisklassiga, lihtrahvaga käitumine 20.sajandil, massikultuur · Popkultuuriga on midagi valesti (inimestega käitutakse kuidagi valesti), sp temast räägitakse, probleem on vaja midagi muuta · Distants, millelt analüüsitakse massikultuuri POPKULTUUR e massikultuur Hägune mõiste 6 põhilist selgitavat argumenti: 1. Paljude inimeste kultuur, kultuur massidele Kvantitatiivne mõõdupuu Enamiku inimese kultuurprobleemid, poliitilised probleemid Inimesed ei saa ennast enam kuuldavaks teha Seda on vaja kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühiskonda Vastuhakud 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuurile Ülejääk kõrgkultuurist 1 Kõrgkultuur naudingu edasilükkamine, ei ole vahetu ega füüsiline. Tõelise kunsti juures peabki olema k
vahel. Andsid jumalikku jõudu. Ilusad luuletused ei ole maised ega inimese loodud, vaid jumala poolt antud. Need on inspireeritud sellest jumalast, kes neid oma valduses hoiavad. Loominguline inspiratsioon on meelteväline. See idee on tänapäevanigi elujõuline. Kunstiku andekus ei ole mitte niivõrd tema intellektuaalse või emotsionaalse oskuse tulemus, vaid võimalus välja lülitada praktilisest maailmast, näilise tegelikkuse maailmast, ja minna ideede riiki. Aristoteles Kreeka filosoof, õhtumaade olulisimaid mõtlejaid. Platoni õpilane. Aleksander Suure õpetaja. Rajas filosoofiakooli Lykeioni. Algatas või arendas edasi mitmeid olulisi distsipliine, nt botaanika, eetika, ajalugu, kirjandusteadus, loogika, metafüüsika, retoorika, füüsika, religioon, meteoroloogia jt. Eetilised vaated kirja pandud: ,,Luulekunstist" Tegeles kirjandusega. Oli küll Platoni õpilane, kuid vabanes tema mõjudest. Tema arvates eksisteeris ilu meie reaalses tegelikkuses, meie ümber.
Populaarkultuuri teooriad. Loeng 1 2 kohustuslikku raamatut: ,,20 sajandi mõtttevoolud" Kursuse lõpp oktoober, siis eksam!!! (saab ka jaanuaris) Konspekt!! Lääne kultuuri uurime (ameerika) Popkultuur kuidas inimesed kultuuriga koos elavad. NT: Probleemid: töölisklass 20 saj. alguses · Alati on popkultuuris olnud midagi valesti; seda on vaja koguaeg parandada. (ühiskonas on midagi valest, või läheb veel hullemaks) · Suur hulk uuritavast materjalist on tulnud muredest. A. Olulised punktid, mis aitavad määrata teema valdkonda: · Popkultuur nagu mõiste- 1. Popkultuur on kultuur, mida armastavad paljud. See on massidele.Tähtis on enamusekultuuri kontrollida ja disiplineerida, et see ei tungiks piiridest välja ega hakkaks mõjutama absoluutselt kõiki. Popkul
E. Durkheim jagab ühiskonna kaheks ning sellega võtab kasutusele mehaanilise ja orgaanilise solodaarsuse. 11. Mida tähendab anoomia? Anoomia (anomie) olukord, kus käitumist reguleerivad normid kas puuduvad, on ebaselged või tekitavad segadust. 12. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? · Sotsialismi (kommunismi) teooria looja · konflikti roll ajaloo kujundamisel pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja mitteomanike vahel klassivõitlus. · orgaaniline terviklus arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni. Mudel sellest, kuidas erinevad sotsiaalse tegevuse valdkonnad mõjustavad üksteist ja moodustavad koos teatud liiki ühiskonna eri valdkondade seoste otsimine. · majandusliku sektori tähtsus vara jagamine tootmisvahendite omanikute vs. mitteomanikute vahel. Nimetas
8 rahva arvamusest!). Platon mingil juhul ei kulutaks oma pead EMORi avaliku arvamuse uuringutele... Riik kui tüüp, riigi idee Hea peab olema üks ja muutumatu alati ja igal pool. Põhineb eeldusel, et inimesel kogu maailmas üks ja seesama "loomus", mis erineb väljanägemisest ning selle loomuse mõistmine eristab teadmist inimese kohta arvamusest inimese kohta. Filosoof on see, kes on selle hea objektiivsele teadmisele kõige ligemal, temas on teadmise-arvamise suhe kõige positiivsem. Samamoodi iga riigijuht peab teadma, mis on hea, mida nõuab selle saavutamine ning mis riik on mitte vaid oma variatsioonides, aga ka olemuslikult. Platon leiab seega, et on oluline teada, mis riik olemuslikult on ning kui reaalsus ei ühti sellega, siis seda halvem reaalsusele!
maades, kus toimus reformatsioon, arenes kapitalistlik tootmisviis jõudsamalt kui katoliiklikes või mittekristlikes maades. Weber uskus, et protsetandtlikud väärtused soosivad selliste turumajandusega hästi sobivate iseloomujoonte kujunemist nagu tööarmastus, kokkuhoidlikkus, ausus ning arvepidamine. Kapitalismi ajal muutus juhtmõtteks rikkuse kogumine, enesedistsipliin ja ratsionaalsus. Kapitalist ei naudi töö tulemust, vaid pigutab selle uuesti tootmisesse, et jõukust veelgi suurendada. Mõnes mõttes sarnaneb kapitalist mungaga, kes loobub maistest rõõmudest ja elab askeedina. Erinevalt mungast imetleb kapitalist aga mammonat. Seda nähtust seletas Weber protsetantismi levikuga, sest protsetantism omistab ilmalikele ametitele samasuguse väärtuse nagu vaimulikule tööle. Seega võib ametialane edukus valmistada jumalale sama suurt heameelt kui usin palvetamine. Émile Durkheim
Seejuures ei oma mingit rolli ei tavad ega rahva arvamus (sest teaduslik teadmine on alati ülem rahva arvamusest!). Platon mingil juhul ei kulutaks oma pead EMORi avaliku arvamuse uuringutele... Riik kui tüüp, riigi idee Hea peab olema üks ja muutumatu alati ja igal pool. Põhineb eeldusel, et inimesel kogu maailmas üks ja seesama "loomus", mis erineb väljanägemisest ning selle loomuse mõistmine eristab teadmist inimese kohta arvamusest inimese kohta. Filosoof on see, kes on selle hea objektiivsele teadmisele kõige ligemal, temas on teadmise-arvamise suhe kõige positiivsem. Samamoodi iga riigijuht peab teadma, mis on hea, mida nõuab selle saavutamine ning mis riik on mitte vaid oma variatsioonides, aga ka olemuslikult. Platon leiab seega, et on oluline teada, mis riik olemuslikult on ning kui reaalsus ei ühti sellega, siis seda halvem reaalsusele!
Mida tähendab anoomia? Anoomia kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad. Kiire muutus võib kaasa tuua anoomia, nt ülenev mobiilsus. Samas vaesus kaitseb suitsiidide eest, kuna on oma olemuselt piirav. Anoomia on kahjulik nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale tervikuna. Ühiskonnas puuduvad normid, inimesed ei tea kuidas käituda. 12. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? Sotsialismi (kommunismi) teooria looja. Konfliktiparadigma looja. Põhimõisted proletariaat, kodanlus, klassivõitlus, revolutsioon. Marx arendas välja kompleksse ajaloo- ja ühiskonnateooria, mis on suuresti mõjutanud kaasaegset sotsioloogiat. 13. Konfliktiteooria Marxi käsitluses? (kapitalism vs proletariaat) Konflikti roll ajaloo kujundamisel: pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja proletariaadi vahel. Majanduses 2 kategooriat: 1) tootlikud jõud - inimene ja kapital; 2) tootmissuhted - omandisuhted. Tekib kaks klassi: 1) kodanlus - tootmisvahendite omaja; 2) proletariaat - ei oma
Õiguse ülim allikas on riigi tahe. Riik on absoluutselt suveräänne. Juba liikumine viib natsisaksamaale see on aga vastuolus loomuõigusega. Karl Marx (05.05.1818 - 14.03.1883): proletariaadi diktatuur. Kommunist. Marxi kapital, on majandusteadlane. Alustas filosoofiaga selle ülesanne on maailma muutmine. Ühiskonna majanduslikust struktuurist tuleneb poliitiline, sotsiaalne ja ka mõtlemisvormi struktuur. Õigus on valitseva klassi seaduseks vormistatud tahe. Kogu ajalugu on klassivõitlus ajalugu. Inimene ei ole individuaalne vaid ühiskondlik olend. Usu ja eraomandi vabadus ei suuda ületada ühiskondlikku kooselamist. Proletariaadi diktatuur klassivõitlus, õigus on valitseva klassi tahe. Kui pole klassivõitlust siis pole ka klasse, klassideta ühiskonna toob kaasa proleatriaadi diktatuur. Kohta pole riigile ega õigusele. Alles kommunistlikus ühiskonnas saab inimene tõleiselt vabaks . religioonist, omandist, elukutse ja õigus. Postmodernism
59 tuhat erinevat liiki märke. 66 põhilist märgi liiki. see teooria liiga keeruline, et omada selgitusväärtust. Mõned kolmikjaotustest on mõjukad ja aistavad tähenduse uurimisel. Kõige tuntum: · ikooniline märk representant on pilt sellest mida ta tähistab · indeks kujundlik osutus, noolt mis osutab suunda · sümboline märk põhineb puhtalt kokkuleppel. Gottleb Frege (1848-1925) ,,Mõistekiri", 1879 Saksa filosoof. analüütiline filosoofia põhiline peavorm UK, USA. Mõju tähistamisteooriatele on väike, kuni hilisema ajani, kus on hakatud rohkem kasutama. Põhiline vaade: matemaatika ja loogika on üksteisele taandatavad. filosoofiline mõte peaks neile toetuma. loomulikud keeled on kõik hälbed ega sobiselleks et piisava täpsusega maailma kirjeldada. oleks vaja puhast notatsiooni süsteemi, millest saaks rääkida asjadest täpselt ja oleks võimalik kõiki väiteid täpselt tõestada.
olnud, sest sotsioloogia toob välja ühiskonnas esinevaid kitsaskohti probleeme ja vajakajäämisi, mis ühiskonnas on ja mis võivad takistada institutsioonide arengut. Sotsioloogia tirib päevavalgele ühiskondlikke probleeme kriitiline sotsioloogia. Kui teised teadused uurivad reeglina positiivseid nähtusi, siis sotsioloogia eesmärk on vastupidine probleemide uurimine. Mõistele ühiskond on antud palju erinevaid selgitusi. Näiteks Saksa filosoof -majandusteadlane Karl Marx on öelnud, et ühiskond, see on inimühenduste kogum. Saksa teadlane Max Weber on öelnud, et ühiskond on oma olemuselt erinevate käitumisnormide kogum. Ühine joon on see, et ühiskonda on alati võimalik teaduslikult uurida. Sotsioloogiat eristab teistest teadustest : · Püstitatakse hüpoteese erinevate teaduslike konstruktsioonide kohta ja hiljem hakatakse mõtlema, mis viisil seda probleemi uurida (kas nähtus tegelikult ka
alusena, st. toimub vahetpidamatu vaheldumine tegevuse ja tunnetamise vahel, nt. ajaloos: a) inimene , kes on seotud ühiskondliku tootmisega nimetab end proletariaadiks, b) sellest lähtudes võtab osa nt. üldstreigist. Ideaalne psühhoanalüüsi õpetav osakond. Freudil olid vajalikud komponendid: psühhiaatria, seksoloogia, mütoloogia, kirjanduse kriitika ja ajalugu. Lacan lisab veel retoorika, dialektika, grammatika ja poeetika. Interpretatsioon ja aeg. Lacan pöördub kõne ja keele juurde. Analüüsi kunst seisneb vaatluses uurida partituuri (üleskirjutatud kõne poolt keele registrites). Siin ilmneb äärmine determineeritus. Kõne püüab lähtuvalt sümboolsest funktsioonist transformeerida subjekti kõne adressaadiks. Et vabastada subjekti kõne, tuleb ta suunata esmase keele ehk soovide juurde.
I. KANTI FILOSOOFIA Sokrates valis filosofeerimise vormiks dialoogi, mis eeldab vestlejate vahetut kontakti, ühist teostamist. Elu ilma dialoogita pidas ta mõttetuks. Ta ei pidanud ka kirjutamisest lugu. Sõnades 'ma ei tea mitte midagi, ent siiski tahan ma koos sinuga mõelda ja uurida' peitubki tema filosoofiline meetod. 'Ma tean, et ma midagi ei tea' näitab seda, et Sokrates ei olnud kunagi rahul ja ei lasknud ka teistel rahul olla. Sokratese käsitluses on dialektika mõistete uurimise meetod, täpsete määratluste kindlaks tegemise viis. Täpsed määratlused tekivad esemeid ja nähtusi liikidesse ja klassidesse jagades, Sokratese puhul induktiivselt (loogiline järeldamine üksikult üldisele). Ta püüab koondada erinevate nähtuste analoogsed jooned ja tehe nende sarnasuse põhjal üldistusi. Seejuures kasutab Sokrates ka hüpoteesi, uuendades analüüsi käigus oma hüpoteesi pidevalt. Sokrates olevat öelnud, et
terasvarbadest ja klaasist. Aga samuti insenerimõtte imet Eiffeli torni, mis kerkis Pariisi 1889. aastal, märgistamaks saja aasta möödumist Suurest Prantsuse Revolutsioonist. Raffael. Ateena kool. Fresko, 1510-1511. Vatikan, Stanza della Segnatura visualiseerib kaht vastandlikku traditsiooni lääne filosoofias: Fresko kompositsiooni keskel: Platon kui idealistlik filosoof ja Aristoteles kui realist (materialistlik filosoof) Modernistlik kunstimudel oli konstrueeritud progressi (utoopilise) maailmapildi põhiselt, kus „progress“ oli ühte kitsast joont pidi ülespoole suunatud liikumine ja tähendas maalijatele järk-järgulist lahtiütlemist literatuursusest ja üldse kujutavast maalist ning tsentraalperspektiivist. Läänes kujutati ette, et modernistlik kunst sammub mööda
sajandi alguses seoses Suure Prantsuse revolutsiooni ideede populaarsuse kasvuga Euroopas ja võitlusega vana reziimi ning seda kaitsva konservatiivse ideoloogia vastu. Liberalism kui ideoloogia ei oma ühtset õpetust.Ta ühendab sarnaseid põhimõtteid, mida võib kokku võtta märksõnades "mõistus", "progress","õiglus","võrdsus","vabadus". Tähtsamad teooria rajajad peale John Locke´i olid David Hume´i, J.J.Russeau, Denis Diderot, Saksa filosoof Immanuel Kant oma liberaalsete vaadetega. Ka klassikalise majandusteaduse looja Adam Smithi (1723-1790) peetakse liberalismiideoloogia rajajaks. 18.sajandi keskel Prantsusmaal levis füsiokraatide põhimõte LASKE VALMISTADA, LASKE KÄIBIDA. Liberalism väidab, et majanduselu areneb ja täidab oma ülesandeid kõige paremini siis, kui riik väldib sekkumist eraettevõtjate tegevusse, jätab ettevõtjatele tegevusvabaduse
annaabi.ee 
