Igas koolis, peaaegu igas klassis on lapsi, kes esmapilgul tunduvad raskesti kasvatatavad. Nad segavad tundi, õpetajat ning kaasõpilasi. Nad ei pea lugu kooli kultuurist ja nende õppeedukus võib olla alla keskmise. Võib tunduda, et et need lapsed teevad lausa nimelt igasuguseid pahandusi, sehkendavad, ajavad juttu ega pane tähele. Tegelikkuses võib neil esineda lapse- ja noorukieas väga levinud tervishehäire- hüperaktiivusus. Mida siis tähendab hüperaktiivsus? Mis on selle põhjusteks, kuidas see esineb erinevatel eaperioodidel, kuidas see avaldub ja millised on sellega kaasnevad probleemid ning kuidas käituda hüperaktiivse lapsega kodus? Nendele küsimustele püüangi vastata oma käesolevas töös. 1. Hüperaktiivsus- mis see on ja mis seda põhjustab? Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret. Eestis
sulguvad endasse, igatsevad üksindust ja kannatavad mittemõistmise pärast. Nad on võimetud pikaajaliselt keskenduma ja tegelema ühe asjaga. Sellistel lastel on õppimine raskem. Nendega peaksid vanemad eriti kannatlikud olema. Samuti valmistavad nad palju muret õpetajatele. Erinevates erialakirjandustes kirjeldatakse aktiivsus ja tähelepanu häiret (edaspidi ATH) mitme erineva nimetuse all. Näiteks hüperkineetiline sündroom, minimaalne ajuhäire, üliaktiivsus jne. Häiritud käitumisega lapsed elavad meie seas, nad on meie nüüdisaegse ühiskonna osa ning meie tulviku lahutamatu osa. Me ei saa väita, et "raskete" laste õpetamine ja nendega suhtlemise võib üles ehitada samal skeemil, sama meetoditega ja lähenemisviisidega, mida kasutatakse töös tavaliste lastega. 3 TOIMETULEKU STRATEEGIAD
Kuidas ravida hüpperaktiivsust? 11- 12 Kokkuvõte 13 Kasutatud kirjandus 14 2 SISSEJUHATUS Meie referaadi teemaks on aktiivsus- ja tähelepanuhäired. Referaadi teema valisime sellepärast selle, et oleme ka ise kokku puutunud hüpperaktiivsete lastega ja seda teemat pidasime endale kõige huvi pakkuvamaks. Termin hüperaktiivsus on kreeka-ladina päritolu. Kreeka hyper` on peal, üleval, teisel pool ` on seotud normi ületamisele osutavate sõnadega. Ladina activus tähendab tegutsemist, toimekust. Psühholoogiasõnastikutes on hüperaktiivsust kirjeldatud kui tähelepanematust, impulsiivsust, kõrgendatud liikumisaktiivsust.1 Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid tekivad alati lapseeas, tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul, püsivad enamasti kogu kooliea ja vahel isegi täiskasvanueas. Kõige sagedamini
Samamoodi, nagu käitumist mõjutavad emotsioonid, võib ka juhtuda, et lapse 3 muutunud käitumine viitab tema muutunud emotsioonidele. Käitumisalased muutused väärivad suurt tähelepanu. Kui on arusaadav seos lapse käitumise ja emotsioonide vahel, proovida saavutada positiivne muutus. Kõige parem on mõjutada samaaegselt nii emotsioone kui käitumist. MIS ISELOOMUSTAB EMOTSIONAALSE JA KÄITUMISPROBLEEMIDEGA LAPSI. Tüüpiline hüperaktiivne käitumine avaldub lapse varajases eas (enne kuuendat eluaastat) ja võib kesta kaua. Soovimatu käitumise olemasolu üle otsustades tuleb arvesse võtta lapse arengufaasi. Tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse puhul ilmnevad probleemid neljas valdkonnas. 1.Tähelepanematus ja hajaliolek.. Lastel on raske otsustada, millele tähelepanu suunata, raske tegevust alustada ja hoida tähelepanu tegevusel kuni selle eduka lõpuni, koondada ühel ajal tähelepanu kahele erinevale stiimulile
(7) Hüperkineetiline laps on sageli hoolimatu ja impulsiivne, temaga juhtub sageli õnnetusi ning pigem mõtlematuse kui sihiliku vastuhaku tõttu eksib kergesti distsipliininõuete vastu. Suhetes täiskasvanutega on selline laps pidurdamatu, puuduliku austusega ja vähese tagasihoidlikkusega. Teiste laste hulgas on ta ebapopulaarne või tõrjutud. Reeglina esineb tal mõtlemisprotsesside kahjustust ning teistest lastest sagedamini kehalise ja kõne arengu häireid. Sageli kaasnevad lugemisraskus ja muud õpihäired. (7) 4. Diagnoosimine/ ravivõimalused Hüperaktiivsuse diagnoosib lastepsühhiaater koostöös teiste erialaspetsialistidega, uurides last põhjalikult, sest paljud lapseeas esinevad psüühikahäired sarnanevad hüperaktiivsusega. Haigusega on tegemist sellisel juhul, kui sümptomid on tugevad, kestavad kaua, esinevad mitmes keskkonnas (nt kool, kodu, sõpruskond), halvendavad tegutsemisvõimet ja põhjustavad lapsele muid probleeme
Me kõik oleme kuulnud erivajadusega lastest.Me teame ,et neil on vaja erikoole,kuna tavakoolis on neil raskusi. Kes siis on erivajadusega laps? Erivajadusega laps on sama lai mõiste nagu tavalaps. Erivajadus ei ole vaid lonkav jalg või kogelev kõne, sageli on probleemid peidus just väliselt igati normatiivse lapse sees. Ja probleemid, konkreetsed raskused, puudused, võimetused on need, mis tekitavad sellele lapsele erilise vajaduse teistsuguse lähenemise järele.(Tamm 2006). Hüperaktiivsus kuulub samuti erivajaduse alla,sest ka hüperaktiivsed lapsed on erivajadusega ning vajavad oma erilise vajaduse tõttu teistsugust,proffessionaalselt lähenemist. Tihtipeale enamik teab hüperaktiivsete laste olemasolust,kuid ei ole nendega kokku puutunud.Inimesed kardavad asju ,millest pole neil õrna aimu või millega nad pole kokku puutunud. Milles siis seisneb hüperaktiivsus? Tänapäeval peetakse haiguse keskseks sümptomiks keskendumisvõime ja tähelepanu nõrkust
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomitega lapse toetamine kodus, lasteaias ja koolis. Www. ATH.ee seal on infot Rahvusvaheline tähis on ADHD. Häire F90 Termin hüperaktiivsus on kreeka-ladina päritolu. Kreeka hyper` on peal, üleval, teisel pool ` on seotud normi ületamisele osutavate sõnadega. Ladina activus tähendab tegutsemist, toimekust. Psühholoogiasõnastikutes on hüperaktiivsust kirjeldatud kui tähelepanematust, impulsiivsust, kõrgendatud liikumisaktiivsust. MIS ON ATH? Lapsel kellel on raskusi keskendumisega ja tavapäraste käitumisreeglitele allumisega. See on
Viimasel ajal on ka Saksamaal kerkinud küsimus, kas hüperaktiivsete laste arv on järsult kasvanud või on ehk kõik lapsed rahutumaks läinud. Skeptikud avaldavad arvamust, et võib- olla on nüüd välja mõeldud moediagnoos, et säästa vanemaid arvamusest, nagu oleksid nad oma lapsi valesti kasvatanud. Selgelt teistest erinevad lapsed liigitatakse aga järjest nobedamini raskestikasvatavateks ja erikooli vajavaks. Samas vaieldakse selle üle, kas sündroom on haigus või puue, kas sekkuma peaksid pedagoogid, psühholoogid või meedikud. Pregune segadus mõistetes näib mõnikord olevat peaaegu niisama suur kui segadus laste sümptomite endaga. Kuigi paljud selle häirega inimesed tulevad elus hästi toime, mõned siiski piinlevad enesesüüdistuste käes ja kannatavad suur impusiivsuse, unustamise, suhtlemisraskuste ja lüüasaamishirmude all (Neuhaus 2001). Hüperkineetilised häired
Hüperaktiivseid lapsi ei tohiks eirata, vaid neile tuleb luua selline keskkond, mis aitab neil areneda oma eale vastavalt. See on erivajadus, mis ei pruugigi taanduda ning võib tekitada probleeme ka hilisemas eas, ent adekvaatne abi, mis on äärmiselt vajalik ning sujuv koostöö õpetajatega võimaldab aga saada sellest jagu. Loodan, et saate minu referaadist piisavalt uut ning kasulikku informatsiooni Mis on ATH e. aktiivsus ja tähelepanuhäire? Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH). Eestis kasutatakse veel termineid üliaktiivsus ja hüperkineetilisus. Kõik nad kirjeldavad seisundit, mille puhul lapsel on raskusi keskendumisega ja tavapärastele käitumisreeglitele allumisega. ATH on üks olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas, see põhjustab märkimisväärseid toimetulekuraskuseid lapse erinevates tegevusvaldkondades,
Hüperaktiivne laps- mis see on ja mis seda põhjustab? Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret. AJALUGU Esimest korda kirjeldati 1902.a (Still)- lapsed vähese tähelepanuvõimega ning väga püsimatud. Kuni 1960ndateni peeti h.akt. peamiselt ajukahjustustega laste probleemiks. Alates 1970 hakati suuremat tähelepanu hüperaktiivsusele panema ka Euroopas, varem ainult Ameerikas. Kõige tuntum hüperaktiivne nooruk on eesti kirjanduses tuntud Joosep Toots. PÕHJUSED 1. Närvisüsteemiga seotud 2. Pärilikud põhjused 3. Ümbritseva keskkonna mõjutused ESINEMINE Keskmiselt 3-5% lastest on hüperaktiivsed, mõnede andmete puhul isegi 20%. Eestis tähendaks see 7000-12000 last vanuses 0-15. Poisse on hüperaktiivsete hulgas 2-10korda rohkem kui plikasid. PROBLEEMID 1. Spetsiifilised õpiraskused 2. Kõne ja keele areng: võib olla aeglasem, st
ja muid esemeid hoolimata tagajärgedest. PROBLEEMSITUATSIOONI ARUTLUS Antud probleemi kirjelduses leidub viiteid aktiivsus-ja tähelepanuhäiretele. Probleemsituatsioonis leiduvateks sümptomiteks on madal enesehinnang, häirunud sotsiaalsed suhted, keskendumisraskused, raskused paigal püsimisega, tahab palju liikuda, ägestumine ning hoolimatus tagajärgedest. Aktiivsus-ja tähelepanuhäire jaguneb kolmeks: 1. Domineerivalt tähelepanematus 2. Domineerivalt hüperaktiivsus 3. Kombineeritud Kui lapsel on ülekaalus üliaktiivsus ja impulsiivsus, siis ta: · On rahutu, kärsitu, nihelev, püsimatu; · Lahkub oma kohalt, ei suuda paigal püsida; · Ei suuda vaikselt mängida, räägib ja lärmad pidevalt ja häälekalt ning ei suuda mängudes oodata oma korda; · On äärmiselt impulsiivne, tal on käsi järjest püsti, soovib vahetpidamata midagi küsida või ütelda, segab jutudele vahele;
Meedikute ja psühhiaatritele on hüperaktiivsuse põhjused seniajani ebaselged. Arvatakse ja oletatakse, et põhjused on bioloogilised ehk arengulised, pärilikud ehk geneetilised ja kasvatuslikud. Kahtlusi on tekitanud ka säilitusaineid sisaldavad toiduained ja vaktsiinid, mis sisaldavad organismile kahjulikku ainet. Paljudes artiklites on välja toodud, et sünniaegse hapnikuvaeguse või südametegevuse häirete all kannatanud laste hulgas on hüperaktiivsus kõrge esinemissagedusega. Tänapäeva meditsiin suudab päästa sünnitusel kahjustada saanud lapsi (nt hapnikuvaegus) ja enneaegselt sündinuid, kellest enamasti kasvavad hüperaktiivsed lapsed. Sellisel juhul ei ole lihtsalt midagi teha, sünnitraumad on õnnetused, mida ei saa ennetada. Uuringud annavad viiteid ka pärilikkuse põhjusele, kuid see pole kindlalt kinnitatud. Päritud võivad olla muud omadused, mille baasil areneb välja hüperaktiivsus. Samas psüühikahäiret
keha, see on märgatav nende tegevustes, kus nad peavad olema ühe koha peal pikalt ning rahulikult. Oma äärmuslikke emotsioone avaldavad nad kiiresti võrreldes eakaaslastega (õnnelik-õnnetu). (Nõmme, 2009) 1.1. Hüperaktiivsuse põhjused. Tegelikult hüperaktiivsuse põhjused on erinevatest uuringutest ning vaatlustest siiamaani täpselt määratlemata. Arvatakse aga, et põhjused võivad peituda nii geneetikas, keskkonnas, traumades jne. (Nõmme, 2009) Pikka aega arvati, et hüperaktiivsus levib naisliini pidi - emalt lapsele. Küll on aga viimase aastate uuringud näidanud vastupidist tendentsi - häire levib hoopis tõenäoliselt hoopis meesliini pidi. Arvatakse, et see on pärilik häire, mida võivad veelgi halvendada lapse kehvad kasvutingimused. (Nõmme, 2009) Peamisteks hüperaktiivsuse tekkepõhjusteks peavad vene teadlased raseduse patoloogiat, sündi, infektsiooni teket lapse esimesel eluaastal. Lisaks ka alkoholi või ravimite
veel eneseregulatsiooni vahendeid. TÄHELEPANU PATOLOOGIA Skisofreenia puhul keskendumisvõime ja adekvaatse selektsiooni võime kahanevad. Paljude isiksuse ja motivatsioonihäirete korral ilmneb abuulia tahtenõrkus, otsustusvõimetus, mille üheks küljeks on tahtliku tähelepanu suunamise ja koondamise raskused. Tähelepanu koondamisvõime puudel on isegi eksootilisevõitu nimigi see on aproseksia. TÄHELEPANU PATOLOOGIA Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus ja tähelepanuhäiret. Üliaktiivsus ATH Hüperkineetiline häire AHT DIAGNOOSIST ATH diagnoosimine on keeruline ja vastuoluline kogu maailmas, kindlat määratlust on haigusele raske panna, sest haigus ilmneb sama erinevalt nagu seda on iga inimene. On oluline, et diagnoos pannakse lapsele võimalikult varajases eas (vanuses 45 a.), et viivitamatult alustada lapse ravimist ning kui
seksuaalselt vägivaldseks. Seksuaalse vägivalla teiseks vormiks on abielus või koos elavate partnerite vahel toime pandud vägistamine. Ka sel juhul on tegemist mehe prutaalse vägivallaaktiga, mille pojad, kui nad juhtuvad seda pealt nägema, võivad oma ellu kaasa võtta. (Viide: Agressiivne laps (2003), Rüdiger Penthin, Kunst ) 9 Raputatud lapse sündroom Lapse raputamne on väikelapse füüsilise väärkohtlemise vorm, mille käigus füüsilised jõud põhjustavad lapsele tõsiseid vigastusi. Enamasti on lapse raputamise põhjuseks lapsega tegeleja toimetulematus stressi või vihaga, näiteks olukorras kus laps ei lõpeta nutmist. Raputamist võivad esile kutsuda raskused potitreeningul, söötmisprobleemid ja teised juhud kui laps ei tee seda, mida hooldaja soovib. Raputamise põhjuseks võib olla ka lihtsalt tahe nutvat last vaigistada.
sest oma loomupärase tormaka käitumisega kutsub laps esile täiskasvanu negatiivse suhtlusstiili: karistamine, keelamise, pahandamise, kuid see võimendab omakorda probleemi. Saksa meedikud on leidnud, et hüpeaktiivsust pole võimalik välja ravida, küll aga leevendada. Kuigi tänapäeval mitmed spetsialistid tegelevad selle probleemiga, arvavad siiski paljud lapsevanemad ja pedagoogid, et see on käitumuslik probleem. Hüperaktiivsus on meditsiiniline diagnoos, mille määravad ainult spetsialistid. On tähendatud, et sünniaegse hapnikuvaevuse või südametegevuse puudulikkuse all kannatanud laste hulgas on hüpeaktiivsus sage ja seda esineb rohkem poistel, kui tüdrukutel. Neid sümptomneid märkame rohkem poistel, kuna nemad on liikuvamad, aktiivsemad, uudishimulikud. Tüdrukutel võib esineda rohkem tähelepanematust , mis jääb ikkagi täiskasvanul märkamata, sest tüdrukud on rahulikumad.
On toimunud suured muutused erivajadustega lastega arendamis- ning haridusvõimaluste loomise ja pakkumise osas. Muutunud on võimalused, kättesaadavus, suhtumine ja meetodid. Varajane märkamine ja sekkumine on aluseks edasisele arengupotensiaalile. 3 1 ATH- MIS SEE ON? Aktiivsus- ja tähelepanuhäiritust on kirjeldatud mitme nimetuse all hüperkineetiline sündroom, kerge aju düsfunktsioon, minimaalne ajuhäire, tähelepanupuudulikkuse sündroom, lapsepõlve tähelepanu defitsiidi häire, aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) jt. (Mehilane, 1997:64) Tähelepanu puuduse ja üliaktiivsus häire ei ole kõigil juhtudel avaldumisvormide poolest ühesugune. Mõned neist lastest on peamiselt üliaktiivsed ja impulsiivsed. Teistel on ülekaalus tähelepanuhäired. Mõned on segu nendest kahest vormist- nad on püsimatud ja üliaktiivsed ning samal ajal tähelepanumatud. Paljudel ATH-ga lastel võib seisund ühe päeva jooksul muutuda
Hüperaktiivsus on eelkõige psühholoogiliste, meditsiiniliste ja pedagoogiliste probleemide koosesinemine. Lapsevanem peaks mõtlema oma lapse tugevatele 2 külgedele. Abi saab kindlasti tugirühmadest ja koolitustelt. Oluline on koostöö lastepsühhiaatriga. Rühmas on oluline meeskonnatöö ja lapsele individuaalne lähenemine. Kui lapse probleemi teadvustada ja sellega tegeleda, siis võib hüperaktiivse lapse tähelepanuhäire õigeid meetodeid kasutades kontrolli alla saada. Steveni vanemad peaks läbima koolituse ning nõustamise, saama abi kasvamisel ning pedagoogilist toetust vajadusel eripedagoogidelt. Abiks oleks kindlasti ka psühhoteraapia. Tuleks uurida, kas Steven vajab ka ravimeid. Ema peaks lapsega välja töötama kodused käitumisreeglid ja päevakava ning ka sellest kinni pidama. Kui tuleb muutusi
siis võivad selle all kannataval lapsel või noorel halveneda õppimistulemused ja suhted eakaaslaste, õpetajate ja perekonnaga, tal võib välja kujuneda madal enesehinnang. Kõik see tekitab toimetulekuraskusi hilisemas elus. Samuti on leitud, et ATH-ga noored kalduvad enam tarvitama narkootikume ning rikkuma seadust. Keskmiselt 7-12% lastest on hüperaktiivsed (sh hüperaktiivsuse sümptomitega). Poisse on hüperaktiivsete hulgas 2-10 korda rohkem kui tüdrukuid. Hüperaktiivsus ei kao elu jooksul kuhugi - vaid väiksel osal hüperaktiivseks diagnoositud noorukitest on need tunnusjooned taandunud. Ka täiskasvanueas on hüperaktiivsetel probleeme tähelepanu koondamise, enesekontrolli, töö organiseerimise ja ülemäärase aktiivsusega. 1.2. Ajaloolised käsitlused 1902. aastal kirjeldas briti pediaater George Still lapsi, kelle käitumist ta iseloomustas kui „käitumise kõlbelise kontrolli puudulikkust”, need lapsed olid motoorselt rahutud,
Samamoodi ka spordis, kus ta püüdis mängida kõiki positsioone korraga. Kodus oli Danny samuti rahutu hing. Ta tuba oli alatasa sassis, sest ta alustades mingit mängu mängimist siis ta sama kiirelt ka tüdines sellest ning võttis järgmise mängu ette. Vanemate märkasid ka tõsi asja, et kui talt paluda midagi teha, siis ta tihti unustas ära mida ta tegema pidi. Igatahes vanemaid ajab poisi hüperaktiivsus hulluks. Diagnoosiks on ilmselgelt hüperaktiivsus, mis väljendub nendel, kel esinevad suured probleemid üliaktiivsusega ja tähelepanematusega. Sageli avaldub ka käitumise ja tegevuse stereotüüpia. Hüperaktiivse lapse tunneme ära sellest, et ta: (a) ei püsi paigal (niheleb toolil, leiab muud tegevust, tõuseb põhjuseta püsti, jalutab ringi, otsib midagi koolikotist, sahtlist; vahetunnis jookseb sihitult ringi; (b) õppetöös ei jälgi tundi, ei pane tähele, ei alusta tööd, ei saa aru mida peab tegema.
Mis on ATH ja mida peaks sellest teadma? ATH on aktiivsus ja tähelepanuhäire, levinum nimetus on hüperaktiivsus. Kasutatakse veel termineid üliaktiivsus või hüperkineetilisus. Inglise keeles on lühend ADHD. See on psüühikahäire, mis esineb lapse ja noorukieas ning põhjustab lapse erinevates tegevusvaldkondades toimetulekuraskusi (õppimine, suhltemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus). Tunnuseks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Poisse on 210 korda hüperaktiivsete seas rohkem, kui tüdrukuid.
Ühe või mõlema vanema minek välismaale võib mõjutada lapse igapäevast toimetulekut, sh toimetulekut Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö koolikeskkonnaga. 60% juhtumitest seostatakse välismaale siirdunud vanemate lastel käitumishäirete tekkimist otseselt vanema äraolekuga. Ühe või mõlema vanema puudumine kutsub lapses esile psühhosomaatilisi häireid, mida sageli seostatakse igatsusega vanema järgi. Ühe või mõlema vanema lahkumine võib mõjutada nii kiindumussuhete kvaliteeti, toimetulekut igapäevaste tegevuste ja emotsioonidega. Ebakindla kiindumussuhtega lapsel on vanemas eas suurem risk ka psühhopatoloogiale. Vanemate välismaale tööle siirdumine kujutab endast tõsist sotsiaalset probleemi, kuna seoses sellega on häiritud laste isiklik toimetulek pingeliseks muutunud peresuhted takistavad lapse toimetulekut iseendaga ja
Missugune on mängu olulisus lapse arengul? Mängu roll Mäng on lapse elus kasvatuse ja arenguvahend, laps õpib peamiselt läbi mängu. Mängul pole väliseid eesmärke, vaid sisemine motivatsioon, see sisemine motivatsioon ongi arengu peamiseks stimulaatoriks. Mängi käigus toimub lapsele märkamatult: füüsiline areng, emotsionaalne areng, vaimne areng, lisaks areneb kõne, kordinatsioon ja veel palju muudki. Milline on Downi sündroomiga lapse areng? Downi sündroom Downi sündroomiga vastsündinud on juba sünnikaalus ja – pikkuses väiksemad kui normaalsed lapsed. Vastsündinutel on tihti hüpotoonia, sellest tulenevalt on suureks probleemiks imetamine. Esimesel eluaastal arenevad Downi sündroomiga lapsed kiiresti kõigis valdkondades, peamised muutused leiavad aset laste reageeringute osas. Esimese eluaasta lõpuks oskab enamik Downi sündroomiga imikud iseseivalt ja ilma toeta istuda
kordi. Sellised kordused kinnistavad hääliku õiget hääldamisoskust. Õpetaja loeb jutukese teksti ning hääldab silbid lapsele õigesti ette. Seejärel hääldab laps neid kas iseseisvalt või koos õpetajaga. Kui laps ei suuda silpe õigesti hääldada, on mõistlik logopeediga nõu pidada. http://www.teatoimeta.ee/Logopeedilised_jutukesed_1091.htm b. Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus. Üks raskemaid vorme lastel on Lennox – Gastaut sündroom. Need lapsed vajavad erilist hoolt ja järelvalvet. Uurimused on näidanud, et epilepsiaga lapsed on enam hüperaktiivsed, agressiivsed, madala enesehinnanguga ja neil napib sotsiaalseid oskusi. Õpetajad on omandanud teadmisi, kuidas nende lastega käituda, kuid nad tunnistavad, et ka nemad tunnevad ebakindlust. Õpetaja ülesandeks on kindlasti aidata lapsel leida oma võimed ja võtta end sellisena nagu ta on. Õpetamise meetodid peavad olema kohandatud lapse võimetele, sinna kuulub ka
· Kiusamine (st pikaajaline süstemaatiline vägivald kellegi suhtes) kestnud kuid, aga keegi ei tea! · Varjatud kohad · Head õpilased · Oskamatus tegutseda takistab alustamist Hindamine ja abistamine · Käitumise hindamise skaalad (Merrell, Achenbach jt) · Probleemide lahendamine · Vanemate treeningud · Kognitiiv-käitumuslik lähenemine Parim, kui kooskõlastatakse koduga Ei suuda üldistada oma käitumist Vaja muuta käitumismustreid kodus Hüperaktiivsus ja tähelepanupuudulikkus · 3 dimensiooni Tähelepanupuudulikkus Hüperaktiivsus Impulsiivsus · 3 tüüpi: TP+HA, I; TP; HA,I · Arengule mittevastavad raskused tähelepanus, impulsiivsuses ja üliaktiivsuses Arvudes · 3-7%. Keskmine 5.3% (meta-analüüs Polanczyk, Silva de Lima, Horta, Biederman, & Rohde, 2007). · 4:1 kuni 9:1 poiste ja tüdrukute suhe. · Õpetajate teadmised vareeruvad, kuid suhteliselt kehvad (38% õigeid vastuseid
Raamtus annavad ülevaate: Marika Veisson: Laste liikumispuuded Räägitake Etoloogiast, Klassifikatsioonist ja sümtomatoloogiast, arendus ja taastusravist, Kadi Lukanenok :Spetiifilised õpiraskused Artikklis antakse ülevaade lugemisraskustest, kirjutamisraskutest. Aina Haljaste: Emotsionaalsed ja käitumisraskused. Sisaldab Emotsionaalsete ja käitumisraskuste põhjuseid, seisukohti, äratundmist ja toimetulekut. Inga Jegorova ja Marika Veisson: Hüperaktiivne laps Artiklis antakse ülevaade hüperaktiivsuse terminoloogiast ja olemusest, tekke põhjustest, hüperaktiivsest lapsest ja tema arengu iseärasustest, õppetegevuse organiseerimisest, õppimisest ja õpiteooriatest, didaktilised lähtekohad, lapse õpetamisest, õpetaja tugivõrgustikust ja koostööst lastevanematega. Inga Mutso: Loov lähenemine matemaatika õppimisele ja õpetamisele Artiklis antakse ülevaade matemaatika õppimise ja õpetamise seos keelega, matemaatika
Eripedagoogika AÜ II kursus Käitumisprobleemide tekkepõhjustest bioloogiliste ja keskkondlike tegurite vastasmõjust Käitumisprobleemid on ilmselt üks enimlevinumaid probleeme, millega puutuvad kokku nii lapsevanemad, õpetajad kui ka lapsed ise. Teatud arenguetappidel on see väikelaste ja noorte hulgas üsna tavaline nähtus ja pigem peaks kahtlusi tekitama laps, kes kunagi ei jonni või nooruk, kes mitte grammigi mässumeelsust üles ei näita. Millal siis käitumisest saab probleem ja kas selle probleemi taga on "halvad" geenid, konflikt ümbritseva keskkonnaga või mõlemad? Käitumisraskuste põhjused on tihtilugu väga sügaval ja nende põhjusteni jõudmine nõuab palju teadmisi, kogemusi ja aega. Lapse käitumisprobleemide taga võivad olla nii sotsiaalsed kui ka tervislikud põhjused. Sotsiaalseteks põhjusteks on perekonna kehv majanduslik olukord, töötus, vanemate alkoholism ja/või narkootiliste ainete tarbimi
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Kätlin Kuznetsov LAPSE ARENGU ANALÜÜS Analüüs Õppejõud: Anu Leuska Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Lapse arengutaseme analüüsiks valisin kaheksa aastase tütarlapse. Analüüs põhineb vestlusel lapse ja tema vanematega. Minu eesmärgiks on analüüsida lapse praegust arenug kolme erineva teooriaga, mille esindajateks on Kohlberg, Piaget ja Erikson. Analüüsi lõpus tahan välja tuua millise teooriaga sobib kõige paremini laps keda analüüsisin. Üldandmed Minu vaadeldav laps on kaheksa aastane tüdruk, kes elab koos vanemate ja väikese vennaga Rakvere linnas. Kuna vend on alles kahe aastane, siis tööl käib vaid üks vanematest, nimelt isa. Kuigi tööl käib ainult üks vanematest on sissetule
Agressiivse lapse puhul on vaja seada reeglid, kinnistada positiivset käitumist. Vajalik on harjutada eristuvõimet teha selgeks, millal ja miks mingi käitumine on ühes olukorras hea, kuid teises ei ole. Lapsele on vaja ise hea eeskuju olla, et näidata kuidas käituda, reageerida. Agressiivsel lapsel tuleb harjutada sotsiaalseid oskusi ja õpetada hirmudest üle saamist. Agressiivne laps otsib meeleheitlikult tunnustust ja armastust. 16. Hüperaktiivsus ja õpetaja võimalused lapse toetamisel Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH). Seisund, mille puhul lapsel on raskusi keskendumisega ja tavapärastele käitumisreeglitele allumisega. ATH on üks olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas. See põhjustab märkimisväärseid toimetulekuraskuseid lapse erinevates tegevusvaldkondades, nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. ATH kuulub
üsna muljetavaldavad. Kord hakkas Melanie jonnima poes, - tema sõnu, pilke ja sõbralikke püüdlusi. Nii jälgis ta nõudes tingimata kassa juures riiulilt kirjusid kõmme. Ta haa- Melanie'd esialgu eemalt ja tabas kõhe ära tüdruku ras kommikotist kähe käega kinni ja kui Heike üritas pakki riiu- hüperaktiivse oleku, tema puuduva huvi ühe kindla lile tagasi panna, hakkas Melanie karjuma ning viskas end krii- tegevuse vastu. Sõnalise kontakti saavutamisel oli sates ning vääneldes põrandale pikali. Heikel oli äärmiselt Melanie saamatu, seetõttu suhtles ta teiste lastega piinlik, ta andis ruttu kommikoti Melaniele tagasi ning kisa pigem tegutsedes. Kah-juks olid tema ettevõtmised aga
lapsi, kelle käitumist ei ole võimalik kontrollida. Käitumisprobleemid võivad ilmneda agressiivsusena, reeglite rikkumisena, tähelepanuprobleemidena või endassetõmbumisena. Eristatakse 2 kategooriat: • eksternaliseeriv käitumisprobleem (eksternaliseerunud käitumisprobleem ehk väljapoole suunatud käitumisprobleem hõlmab agressiivse ja väljakutsuva käitumise - füüsiline ja verbaalne vägivald teiste suhtes, kiusamine, hüperaktiivsus jms. Esineb peamiselt poistel. • internaliseeriv käitumisprobleem (internaliseerunud ehk sissepoole suunatud käitumisprobleem tähendab sageli eemaletõmbumist, soovimatust suhelda, sotsiaalsete kontaktide vältimist, rahutust, pelglikkust. Esineb põhiliselt tüdrukutel. Ühiseks tunnuseks on piiratud käitumisrepertuaar, st ei ole piisavalt oskusi reageerida adekvaatselt erinevates olukordades.
2 tegevusvaldkondades, nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. Põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, üliaktiivsus ja impulsiivsus (hetkelise mõttesähvatuse ajel toimiv) [Eesti Lastefond, ,,Mis see on?", http://www.ath.ee/est/, 2003], pidev rääkimine, hoolimatus, puuduliku austusega ja vähese tagasihoidlikkusega. (Hüperaktiivsuse sündroom, http://inimene.ee/h/, 2013) Hüperaktiivsusega samaaegselt võivad lapsel/noorukil esineda ka käitumishäired (valetamine, hulkumine), ärevus ja depressioon, unehäired, kõne ja keele arenguhäired, liigutuste kohmakus ning agressiivsus. (Eesti Lastefond, ,,Mis see on?", http://www.ath.ee/est/ , 2003) Keskmiselt 7-12% lastest on hüperaktiivsed (sh hüperaktiivsuse sümptomitega). Poisse on hüperaktiivsete hulgas 2-10 korda rohkem kui tüdrukuid. Hüperaktiivsus ei kao elu jooksul
16 ALLIKAD Campbell, R. (1991). Tingimusteta armastus. Tallinn: Eesti Kristlik Kirjastus. Elmest, M. (1995).Kodukasvatuse mõju lapse staatusele lasteaias. Tea&Toimeta.6,8. Kraav ,I.(1992). Noor perekond lapse kasvukeskkonnana Eestis ja Soomes. Haridus.6, 10-14. Kropp, P. (2001). Mina olen lapsevanem, sina ole laps. Tallinn: Odamees OÜ. Laps ja lasteaed .Lasteaiaõpetaja käsiraamat. (2005). Koost. Kivi, L., Sarapuu, H. Tartu: AS Atlex. Lapsevanem ja õpetaja lapse arengu toetajana- mõtteid lapsevanematele ja õpetajatele. (2008). Koost. Tuuling, L. Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus. Linnas, M., Niiberg ,T. (2007). Laps läheb lasteaeda. Tartu: AS Atlex. Niiberg, T. (2007). Kodu kui lapse kasvukeskkond. Õpetajate Leht.1, 3. Põld, P. (1932). Üldine kasvatusõpetus. Tartu: K. Mattiesen. Talts, L., Tilk, M. (1997). Kodu ja laps. Tallinn: Maalehe Raamat. Tuulik, M
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
