Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Referaat Enesekehtestamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kehtestav, kehtestamise, agressiivsus, enesekehtestamise, stress, krips, kehtestava, kehtestamisoskust, eneseväljendus, enesekehtestamine, agresiivsus, tahtlik, olukordades, vajadustest, huvitab, toetub, vadi, suruv, situatsioonides, vältimine, verbaalsed, rikutakse, kamba, rakenduskõrgkool, majandusarvestuse, õppetool, mõdriku, huvist, kasutasin.......................................................................... 2 1.SISSEJUHATUS........................................................................................... 3 2.ENESEKEHTESTAMINE............................................................................... 4 2.2 Alistuv käitumine............................................................................... 4 2.3 Agressiivne käitumine........................................................................6 2.4 Kehtestav käitumine...........................................................................7 2.5 Kehtestamisoskus on arendatav.........................................................8 2.6 Miks inimesed ei oska kehtestavalt käituda?......................................9 2.7 Kehtestava käitumise 12 eritunnust.................................................10 3.KOKKUVÕTE............................................................................................ 12 4.KASUTATUD KIRJANDUS.....
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 ENESEKEHTESTAMINE Referaat Juhendaja: Kaja Altermann Mõdriku 2011 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 Egle Pikhof ENESEKEHTESTAMINE Referaat Juhendaja: Kaja Altermann Mõdriku SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin enesekehtestamine. Suhtlemine käib käsikäes enesekehtestusega. Enesekehtestamist kasutan igapäevaelus, olgu see siis alistuv, agressiivne või advekaatne. Tahtsin välja selgitada, milline enesekehestaja ma olen suurema osa. Ja kuna ma olen suhteliselt häbelik, on mul raske ennast kehestada seda nii igapäevaelus kui ka valitud erialal. Tagasihoidlikkus pole siin kohal voorus, vaid takistav faktor, mis segab mul ennast avada suhtlemises. Tulevasena
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA12 Triin Samra ENESEKEHTESTAMINE Referaat Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Kas sa leiad end tihti vastamas teistele "jah" ka siis, kui tegelikult tahaksid öelda "ei"? Kas tunned, et ei suuda sõbrale või kaaslasele oma rahulolematust väljendada isegi siis, kui leiad, et see on õigustatud? Kas tunned, et sinu mõtteid ja soove ei kuulata? Arvad, et sa ei suuda ennast maksma panna?
Käitumispsühholoogias nimetatakse neid kaht käitumisviisi agressiivseks ja alistuvaks. Lisaks räägitakse kehtestavast käitumisest, mis tavateadvuses seostub tihti pigem jõulise kui allaheitlikuga, kuid mille tegelik sisu on enda õiguste eest seismine sellisel viisil, mis aitab sama teha ka partneril. On hea teada, et kohaselt ennastkehtestav käitumisviis on tõhus moodus ka enesehinnangu tõstmiseks. Ükski kolmest võimalikust käitumisviisist agressiivne, alistuv, kehtestav pole iseenesest halb ega hea ning igal neist on oma kindel koht meie käitumisrepertuaaris. Oluline on neil vahet teha ja eri viise sobivalt kasutada. Hea suhtleja valib teadlikult olukorrale vastava, iga kord isesuguse kombinatsiooni alistuvast, kehtestavast ja agressiivsest käitumisest. See saab võimalikuks, kui osatakse nende kolme vahel vahet teha ja kõhklematult ära tunda, milline neist on sel hetkel kõige tõhusam. Kohane käitumine nõuab selget
omaks võetud kinnisideid. Agressiivsuse all peame esmapilgul silmas kellelegi haiget 2 tegemist, oma tahtmise läbisurumist ja osavat manipuleerimist. Agressiivset käitumist kohtame me tavaelus päris tihedalt, sest see kujutab endas kas füüsilist vägivalda, kus jõuga üritatakse oma sisukoht teisele selgeks teha. Enam jaolt siiski sõimamist, karjumist ja seeläbi teiste alandamist. Agressiivsus ei ole sünnipärane nähtus. Agressiivsus on eesmärgi saavutamise vahend neil inimestel, kes on kaotanud lootuse muul viisil eesmärgile jõuda (Keltikangas-Järvinen, 1992). Tänapäeva tänavapildis on agressiivsust näha vägagi palju, inimesed teevad oma tahte saamiseks mida iganes. Süvenenud on koolivägivald, kus lihtsalt valitakse välja kindel isik, keda hakatakse oma otstarbeliselt ära kasutama, teda kas lüües või mõnel muul viisil lihtsalt ära kasutades
ENESEKEHTESTAMI NE TALLINN 2015 MIS ON ENESEKEHTESTAMINE? KUNST KASUTADA OMA ÕIGUSI NII, ET KA TEISED OMA ÕIGUSI KASUTADA SAAVAD KUNST SAADA OMA TAHTMISI NII, ET KA TEISED OMA TAHTMISI SAAVAD JA ROHKEM JA PAREMINI KUI NAD ILMA SINUTA OLEKSID SAANUD ENESEKEHTESTAMISE TÜÜBID I. ADEKVAATNE II. AGRESSIIVNE III. ALISTUV IV. ALLAHEITLIK, KEHTETU I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE (ADEKVAATNE KEHTESTAMINE) KÄITUMISEGA ASTUB INIMENE KÜLL OMA ÕIGUSTE VÕI VAJADUSTE EEST VÄLJA, JÄÄDES ISE VÄÄRIKAKS JA SÄILITADES KA VESTLUSKAASLASE VÄÄRIKUST JA ÕIGUST ERIARVAMUSELE SELLISE KÄITUMISVIISI RAKENDAMINE VÕIMALDAB INIMESEL JÄÄDA ISEENDAKS, OLLA SIIRAS JA SÄILITADA ENESEVÄÄRIKUST I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE Plussid Miinused
Eksperimenteeriv mina- avatud uuteks kogemusteks, uudishimulik, ilmutab iseseisvust, ei hooli võimalikest vigadest, otsib uusi teid, riskib, on mänguline, meeldivad üllatused, kasutab kujutlusvõimet. Mina-esitlus (imago loomine)- tuleb säilitada tasakaal ja usutavus. Valitavad strateegiad: hirmutamine, näidis-esitlemine, anumine, tagasihoidlikkuse ilmutamine, ülendamise strateegia, meelejärgi olemine. Kehtestav käitumine, kehtestamistehnikad Kehtestamist on defineeritud mitmeti: Kehtestav käitumine tähendab kindlalt enese huvide eest seismist ja samas suhtlemis- partneriga arvestamist. Kehtestamine on käitumine, mille abil väljendatakse oma vajadusi, mõtteid ja tundeid ning seistakse oma õiguste eest viisil, mis aitab partneril teha sedasama. Enesekehtestamine on omandatav oskus, mitte iseloomujoon. See on õpitav sotsiaalne käitumisstiil. Kehtestamine käitumisviisina tähendab teise inimese aktsepteerimist enesega võrdse indiviidina
tekitab paranoilisust; vastuagressiooni provotseerimine-tekitab endale opositsiooni ja sepitseb enese hävingut; kontroll teiste elude üle piirab iseenese vabadust: 16 saj. F.Bacon "Veider kihk on otsida võimu ja kaotada vabadus"; süütunne, mida tekitab võimu kuritarvitamine ja süümepiinad; armastab asju ja kasutab inimesi-kaob inimlikkus; võõrandumine teistest, ebaturvalise ühiskonna looja; agressiivsus õõnestab armastust, süvendab üksildust. Kehtestamise eelised nad on nemad ise; täisväärtuslike suhete soodustamine; vähendab hirmu ja ärevust; iseenda elu elamine-oma isikuruumi kaitsmine ja vajaduste rahuldamine. J.Ruskin "Parem auga kaotada, kui alatult võita!" Kehtestamise hind konstruktiivne kehtestamine võib tuua kaasa töökoha kaotuse; olla kehtestav tähendab riskida lahkarvamuste ilmsikstulekuga; suhetes kergesti haavatav jne Enesekehtestav inimene valib ise kuidas oma elu elab ja laseb ka teistel oma elu elada
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Enesekehtestamine Referaat Õppejõud: 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks enesekehtestamine. Kuna arvan, et selle teema põhjalik uurimine annab mulle tulevikus suured eelised. Varem oli mul enda kehtestamisega probleeme, kuid praegu oskan juba ennast maksma panna ja avaldada enda arvamust, seda ainult teatud situatsioonides. Suheldes võõraste inimestega olen siiski väga häbelik ning enesekehtestamisest ei tule mitte midagi välja. Samuti ei oska ma võõraste juures olekul ennast piisavalt hästi väljendada ning võõrastega vabalt suhtlemine tundub utoopiline
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MILLINE VÕIKS OLLA KÄITUMINE AGRESSIVSE KLIENDIGA Referaat Juhendaja: Mari Viik Mõdriku 2014 SISSEJUHATUS Juba ammustest aegadest peale on suured mõtlejad murdnud pead küsimuse kallal, millest võib olla tingitud agressiivsus. Agressiivsus on raskeim sotsiaalse arengu hälve nii tagajärgete poolest kui ka seepärast, et tavaliselt viitab see mingile suuremale arenguhälbele. Agressiivsus osutab, et sotsiaalsusega seostuvad ideaalid ja eesmärgid on jäänud saavutamata( Keltikangas- Järvinen, L.1992). Kergekujuline agressiivsus osutab, et sotsiaalsed õpingud on olnud puudulikud, lapsele ei ole küllalt selgesti öeldud, mis on õige ja mis on väär
Lihtsa mõtte tahtlik selline esitlusviis, mille käigus kaob võimalus esitatavat juttu mõist, on võte, millega vestulpartnerit segadusse aetakse. Võidakse arvestada partneri iseärasustega, nt kasutada sõnavara, millest ta ei saa aru. 4) Kavalad küsimused. Mis on sihitud teise halvustamisele või sellele, et sundida teda vastama talle ebasoodsal viisil nn must mäng, milles rikutakse teie õigusi. KEHTESTAMISTEHNIKAD Kehtestav käitumine vastuolude korral on lõppkokkuvõttes tulemuslikum kui agressiivne käitumine, kuna inimene, kelle peale on häält tõstetud või keda ähvardatud, jätab selle meelde ja sellege rikutakse ära suhted. Kehtestamine tähendab kindlalt enese huvide eest seisvat ning samas suhtluspartnerit arvestavat käitumisviisi. Kehtestava käitumise puhul arvestatakse teistega, loobumata seejuures oma huvidest, õigustest ja vajadustest
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsialtöö õppetool KÕ 1 ST 2 Alfia Matrossova Suhtlemisõpetus Enesekehtestamine Referaat Aineõpetaja:Kaja Altermann Mõdriku 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus Selle teemaga olen ennegi kokku puutunud, kuid valisin sellepärast,et kinnitada ja täiustada oma teadmisi. Tugiisikutel, õpetajatel, kasvatajatel ka kindlasti kõikidel teistel on raskusi enesekehtestamisega, nad võivad kaotada enesekindluse ja enesest lugupidamise. Pidev ennast süüdistav tunne, kui ütled
Vanema tasandi suhtlemises tunneb ära sellest, et suhtleja ,,näitab välja"et ta on teisest üle s. o kõrgemal Täiskasvanu tasandi suhtlemises tunneb ära sellest, et suhtlemispartneriga käitutakse kui võrdsega Täiskasvanu Tasandilt: · antakse korraldusi · antakse negatiivset tagasisidet · räägitakse "tõsistest" asjadest Lapse tasand võib väljenduda suhtlemises kahel viisil: Võrdne laps Sõltuv laps Enesesse suhtumise baashoiakute seostest agressiivse, alistuva ja kehtestava käitumisega Kehtestav käitumine väljendab kehtestaja õigusi, olles mitte agressiivne ja mitte alistuv Õiguste eest seismisel saab olla alistuv, agressiivne või kehtestav Kehtestav käitumine väline enesekindlus sisemine enesekindlus Enesesse suhtumise positiivsed baashoiakud: ENESEARMASTUS SALLIVUS ENESEUSALDUS Kehtestav käitumine Kehtestava käitumise korral seisab inimene kindlalt enese või teis(t)e õiguste eest Kehtestava käitumise mitteverbaalne osa
Õiguskonfliktid vastuolud, mis tekivad siis, kui rikutakse teise inimese õigusi. Õigused on antud indiviidile seadusega (kirjutatud reeglid) või läbi sõlmitud kokkulepete. Sageli arvavad inimesed ekslikult, et neil on õigus mingisuguseid asju teha, kuigi tegelikult ei ole. Käitumisviisid konfliktides: - alistumine (vaikimine, mitte reageerimine, enesesüüdistamine. Tagajärg: negatiivsete tunnete kuhjumine, stress, eneseväärikuse häired); - põgenemine (füüsiline eemaldumine, vältimine. Tagajärg: uus situatsioon võib osutuda halvemaks, negatiivsed tunded, eneseväärikuse häired); - võitlemine (jõu kasutamine, ähvardamine, liiga tegemine. Tagajärjed: suhted lõhutakse pöördumatult. Kaotaja tunded: häbi, alandus, viha, kurbus, raev. Hoiakud: vaenulikkus, vihkamine);
5. Retkejuht on kohanemisvõimeline. 6. Retkejuht väljendab end selgelt. 7. Retkejuht oskab anda esmaabi. 8. Retkejuht oskab toime tulla pingelises olukorras ja konflikte lahendada. 9. Retkejuht peab olema füüsiliselt ja vaimselt terve inimene. 10. Retkejuht peab armastama seda maad, kus ta elab, seda õhku, mida ta hingab ning neid inimesi, kellega ta retke läbi viib ehk armastama seda tööd, mida ta teeb. KONSPEKT Kuulamine ja enesekehtestamine Hea giid oskab kuulata ehk häälestada ennast teisele. Kuulamine ja enesekehtestamine on teineteist täiendavad suhtlemise osad. Ärakuulamine on eelkõige vastaspoolele pakutav tunnustus ja mõistmine. Kui kuulad teist, siis peegelda oma tundeid tagasi ja sõnasta jutu põhisisu rääkija jaoks ümber enda sõnadega. Nii saad olla veendunud, et said asjadest õigesti aru. Kuulates tuleb rääkijale tagasi peegeldada ka tema kehakeelt ning tundeid väljendavad sõnu ning
Paralingvist communication – the tone of voice, the awakening of the word. Interaktsiooni mõjutavad tegurid: ● Isikuga seotud tegurid (nt hoiakud, teadmised, suhtlemisoskus jne) ● Suhtlemispartner ● Situatsioonilised tegurid (nt roll, ruum) ● Suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid inviidide vahel (nt normid, reeglid, tähendused); ükski suhe pole ’’kultuurivaba’’. Nt mõne jaoks võib kehtestav käitumine olla hääletooni tõstmine, kuid teine võib seda võtta kui agressiivset käitumist. Suhete funktsioonid: ● Materiaalne ressurss ● Informatiivne abi ● Instrumentaalne abi (nt transport – inimese punktist A punkti B viimine) ● Emotsionaalne toetus ● Areng, mina-konspetsiooni kujunemine (nt vanem mõjutab last) ● Edu, karjäär ● Elukvaliteet ● Füüsiline ja vaimne tervis (nt toimetulek stressiga)
pakuvad eri tüüpi toetust (nt. informatiivne) olles mõjutatud mitmete tegurite poolt (nt. isiku individuaalsus, situatsioonilised tegurid) Suhete funktsioone inimese elus · Sotsiaalse käitumise ajendid ja eesmärgid suhetes: bioloogilised vajadused ja nende rahuldamine, sõltumine teistest ja toetavad, abistavad suhted, liikmeks olemise vajadus ja teiste inimeste seltskond, isolatsiooni vältimine, domineerimine ja kontrollimise, võimu omamise vajadus, seks, agressiivsus ja teiste vigastamine (sh ka instrumentaalne agressioon), enese väärtustamine, altruism ja teiste eest hoolitsemine, saavutusvajadus (Argyle, 1994). · Suhted kui ressurss, sotsiaalse toetuse kogemine Materiaalne, instrumentaalne toetus, mis viitab konkreetsete teenuste osutamisele, emotsionaalne toetus (väljendub nt julgustamises, usaldamises), informatiivset toetus nt. nõuandmine , arvamuste toetamine, uskumuste-hoiakute kinnitamine, tunnustamine, kaaslaseks olemine kui
Sotsiaalne mõju Mõjustamine: - protsess, mis kutsub esile muutuseid käitumises, emotsioonides, teadmistes; teadlik/mitte teadlik mõjustamine. Inimene -> kalduvus nõustuda, olla teiste poolt mõjutatud psühholoogilised vajadused (nt. teistele meeldida, soov õigesti mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse olulisus). Mõjustamine kui motivatsiooniseisundi loomine Vajadus à motivatsioon kui pingeseisund à eesmärgi suunas liikumine Abraham Maslow vajaduste hierarhia: A. Füsioloogilised vajadused (nt. toidu-, joogi-, seksuaalvajadused) B. Turvalisuse vajadused (ohu vältimine) C. Sotsiaalsed vajadused (nt kuuluvusvajadus) A. Kiindumus/armastus, evolutsiooniline perspektiiv, sotsiaalsed normid ja karistus D. Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus) F. Sotsiaalne mõjustamine avaldub allumises (võim), konformsuses, hoiakute muutmi
1 KEHTESTAMINE 1966. aastal võtsid käitumisteraapia rajajad Wolpe ja Lazarus kasutusele termini ,,kehtestavus'' (assertiveness), mõistes selle all võimet väljendada ärevust tundmata sotsiaalset aktsepteeritud viisil oma õigusi ja tundeid. Kehtestamise alternatiivideks on kuuletumine ja agressiivsus. Kuuletujad lasevad südmustel passiivselt toimuda, ilma et nad avaldaksid oma tundeid, agressiivsed aga suunduvad oma eesmärkide poole käskivalt ja üleolevalt, arvestamata teiste tundeid. Mehi peetakse üldiselt naistest kehtestavamaks. Kuigi tuleb öelda, et teglikult sõltub kehtestamine ka kultuurist. On uuringuid, mis näitavad, et traditsioonilises
Suhtumine läbirääkimisprotsessi (win/win või win/loose) 3. Suhtlemisstiil (formaalne või mitte) 4. Kommunikatsioonistiil (otsene või kaudne) 5. Ajatundlikkus (kõrge või madal) 6. Emotsionaalsus (kõrge või madal) 7. Kokkuleppe vorm (spetsiifiline või üldine) 8. Kokkuleppele jõudmise protsess (bottom-up või top-down) 9. Läbirääkimismeeskonna korraldus (üks liider või konsensus) 10. Riskivalmidus (kõrge või madal) LÄBIRÄÄKIMISKÄITUMISED · Alistuv · Agressiivne · Kehtestav ENESEKEHTESTAMINE Kehtestamine hõlmab oma õiguste eest seismist ja oma mõtete, tunnete ja tõekspidamiste väljendamist otsekohesel, ausal ja kohasel viisil, mis tunnistab teiste inimeste õigusi. · Igal inimesel on õigus ja kohustus kaitsta oma õigusi, oma ruumi seista hea oma vajaduste eest. · Kui keegi minu õigusi riivab, võin ma püüda tema sellist käitumist muuta. · Kehtestav käitumine võimaldab väljendada oma soove, mõtteid, tundeid ja vajadusi
Erinevalt tõtt rääkivatest inimestest naeratavad petvad inimesed harvem, neil esineb ka enam kõnevääratusi ja hääletoon on kõrgem. Petmisel võib esineda ka muutusi kõne kiiruses. Valetajatel, kes on ennast selleks hästi ette valmistanud (samuti juhul, kui vale on lühike), on vaja vähe mõtlemisaega, seetõttu vastavad nad kiiremini. Kui aga valetada tuleb ootamatult või pikema aja jooksul, siis vajatakse selleks kauem aega, seetõttu on jutus enam pause. 12. Enesekehtestamise olemus. Suhtlemisviisid (3) Enesekehtestamine – käitumine, mis võimaldab isikul käituda omaenda huvide kohaselt, seista enda eest ilma, et ta tunneks ärevust, et ta oskaks väljendada ausatl on tumndeid või järgiks oma õigusi ilma, et ta eitaks teiste omi. 1) Alistuv – inimene seab teiste huvid esiplaanile,soov olla teistele meelejärgi ja vältida konflikte, käitumine väljendub kõhklemisena, vaikne rääkimine, närvilisus, puudub silmside ja enesekindlus
Tavaliselt hakkab meie päev ,,tere hommikuga" ning lõppeb ,,head ööga". Nende kahe fraasi vahele mahub rohkem või vähem suhtlust erinevate inimestega erinevates olukordades. Milliseid suhtlusstiile inimesed kasutavad? Kas võib öelda, et eestlastele on omane mingi kindel suhtlemislaad? Üldiselt suhtlemise käigus edastatakse ka infot ja nii võiks siis suhtlemisstiili nimetada lihtsamalt informatsiooni edastamise laadiks. Kolm põhilist suhtlusstiili on: alistuv, agressiivne ja kehtestav.1 Alistuv stiil Alistuvalt käituv inimene surub oma vajadused, soovid ja tunded maha ning lubab teistel saavutada oma tahte. Ta kasutab tihti lauseid: ,,Ma pole mingi asjatundja...", ,,Ma pole selles kindel" jne. Kehahoiak on lodev, arvatavasti toetub mõnele mööbliesemele. Alistuvalt suhtlev inimene ei väljenda oma tundeid, mõtteid ja soove otse, vaid üritab neid edastada kaudselt - näiteks väga vaikse hääle, kulmukortsutuse, nutu abil.
Kursuse läbides olen õppinud ennast paremini tundma ja samuti õppinud oma käitumist analüüsima. Pärast praktikumi lõppu on paljugi muutunud. Esiteks, olen hakanud jälgima teiste käitumisviisi, teiseks, nagu eespool lauses juba mainisin, olen hakanud tundma ennast paremini ja oskan end analüüsida. Kõige enam olen hakanud jälgima inimeste käitumist. Suhtlemispraktikumis õppisin, et on olemas kolm käitumismaneeri: alistuv, kehtestav ja agressiivne käitumine. Minu tutvusringkonnas on kõik kolm käitumisviisi esindatud. Sõbrad on mul muidugi kõik kehtestava käitumisviisiga. Kehtestav käitumine on selline käitumine, mille abil väljendatakse oma vajadusi, mõtteid ja tundeid ning seistakse oma õiguste eest viisil, mis aitab partneril teha sama. Läbinisti agressiivseid inimesi ma õnneks ei tea, küll aga alistuvaid küll. Õppisin, et inimestel võib käitumine teatud olukordades
Sõnu ilmestavad hääletoon, kehakeel ja paljud muud tegurid. Suhtlemisstiile on üritatud seletada ammustest aegadest, mistõttu on tekkinud erinevaid inimeste jaotamisi vastavalt nende käitumisstiilile on loodud palju erinevaid mudeleid ja teooriaid. Inimkäitumises eristatakse enamasti kolme põhilist käitumisstiili. Käitumisstiil sõltub inimese isiksuslikust eripärast, kuid ka erinevatest olukordadest ja situatsioonidest. Suhtlemisstiile jaotatakse alistuva, agressiivse ja kehtestava käitumisena. Alistuvalt käitudes seab inimene teiste soovid, huvid ja tahtmised enda omadest olulisemaks. Teised on tähtsamad! Selline inimene on ebakindel ja kõigega nõus. Tema jaoks on raske väljendada oma mõtteid, tundeid ja soove. Ta on harjunud teiste vajadusi enda omadest olulisemaks pidama. Kui ta midagi söendab öelda, siis saadavad tema arvamust vabandused:" Ma pole mingi asjatundja...Ma pole selles kindel... Ma ei tohiks seda öelda
kuidas me nii kergesti arutult käituma võime hakata (Goleman, 2001). Mida enese kehtimapanek õieti tähendab, millistele välistele tingimustele või isikuomadustele see toetub? Arvatavasti leidub küllalt palju neid, kellele see pole mingi probleem nad ei teadvusta enese maksmapaneku vallas midagi puudujäävat. Psühholoogi vaatevinklist pole asjad nii lihtsad. Tihtilugu inimesed lihtsalt libisevad oma enesekehtestamise probleemist üle, ei tee sellest numbrit või haaravad eespool kirjeldatud viisil vabandava selgituse, ettekäände või õigustuse järele. Selle tagajärjel kannatab aktiivne eluhoiak ja kahaneb vastutustunne. Et elus edu saavutada, tuleb oma huve kaitsta ja end ka isiklikul tasandil kehtestada (Kidron, 2001). Enesekehtestamise psühholoogiline tarkus seisneb selles, et usku iseendasse tuleb võtta
rahulolule) Suhtlemise kaudu toimub püstitatud eesmärkide suunas liikumine, mis nõuab sotsiaalset kompetentsust: oskust hinnata olukorda, saada aru suhtlemispartneri motiividest, valida sobivad suhtlemisvahendid jne. Suhtlemisoskuse kui sotsiaalse kompetentsuse kujunemine, kujundamine: Sotsiaalse kompetentsuse arendamine eeldab teatud tasemel kognitiivset võimekust. Suhtlemisoskused on muudetavad, mis aga eeldab: · teadmisi (arusaamine õpitavast, nt. mis on kehtestav käitumine - teab, kuidas toimub kehtestamine) · hoiakuid (suhtumine õpitavasse, nt. on valmis agressiivse ja domineeriva käitumise asendama kehtestavaga, kuna leiab, et see on vajalik) · käitumispraktikat (õpitu praktiseerimine, nt. proovib kehtestada, millega kaasnevad riskid kehtestamine ei õnnestu, ei järgne oodatud tulemused) o ebaõnnestumise korral motivatsiooni hoidmine
Suhtlemise kaudu toimub püstitatud eesmärkide suunas liikumine, mis nõuab sotsiaalset kompetentsust: oskust hinnata olukorda, saada aru suhtlemispartneri motiividest, valida sobivad suhtlemisvahendid jne. Suhtlemisoskuse kui sotsiaalse kompetentsuse kujunemine, kujundamine: Sotsiaalse kompetentsuse arendamine eeldab teatud tasemel kognitiivset võimekust. Suhtlemisoskused on muudetavad, mis aga eeldab: · teadmisi (arusaamine õpitavast, nt. mis on kehtestav käitumine - teab, kuidas toimub kehtestamine) · hoiakuid (suhtumine õpitavasse, nt. on valmis agressiivse ja domineeriva käitumise asendama kehtestavaga, kuna leiab, et see on vajalik) · käitumispraktikat (õpitu praktiseerimine, nt. proovib kehtestada, millega kaasnevad riskid kehtestamine ei õnnestu, ei järgne oodatud tulemused) o ebaõnnestumise korral motivatsiooni hoidmine
· materiaalne, instrumentaalne, informatiivne abi, emotsionaalne toetus · Areng, mina-kontseptsiooni kujunemine · Edu, karjäär · Elukvaliteet · Füüsiline ja vaimne tervis (nt. toimetulek stressiga) · Kohanemine Sotsiaalse käitumise ajendeid (Argyle, 1994) · Bioloogilised vajadused · Sõltumine teistest · Liikmeks olemise vajadus · Kontroll, domineerimine, võim · Seks · Agressiivsus (nt. instrumentaalne) · Enese väärtustamine · Altruism ja hoolitsemine teiste eest · Saavutusvajadus Heterogeenne suhtlemiskeskkond Isiku sotsiaalne võrgustik kui indiviidide hulk, kes ei pruugi tunda teineteist, kuid kes kõik tunnevad konkreetset isikut (Miell, Dallos, 1996) Põhilised sotsiaalsed võrgustikud: · Olulised teised (significant others) · Isikud, kellega on vahetussuhted (materiaalne v sümboolne) · Rühm, kellega suheldakse igapäevaselt Suhete tüüpe
inimese kogemused, mis mõjutavad hoiakute kujunemist, isiku teadmised, suhtumine endasse jne.) · suhtlemisoskused (nt. kuulamisoskus). · suhtlemisvahendid (nt. kanal info edastamine) Suhete rollist: · seos identiteedi kujunemisega · vajaduste rahuldamine · toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · seostatakse vaimse ja füüsilise tervisega · mõjutab elu kvaliteeti (Suhtlemis)oskuste kujundamisel arvestada kolme tasandiga · teadmised (nt: mis on kehtestav käitumine) · suhtumine (nt: kehtestav käitumine on vajalik) · käitumine (nt: kehtestavalt käitumine Sotsiaalsete kompetentside kujunemisel on roll sotsialiseerimiskeskkonnal, mis pakub käitumismudeleid ja tasustab sobivaid. Mõisted kommunikaator teabe edastaja retsipient- info vastuvõtja teade info, mis edastatakse suhtlemise käigus sümbolid kannavad tähendusi, on kokkuleppelised suhtlemise kontekst aitab teksti mõista
intiimne vöönd - 15-45 cm (kõige lähedasematele) isiklik v. - 46-120 cm (koosviibimistel) sotsiaalne v. - 1,2-3,6 m (kõrvaliste jaoks) avalik v. - üle 3,6 m (nt loengusaalis). 12. Milline eluhoiak: agressiivne/passiivne/alistuv/kehtestav on suhtlemisel kõige parem. Miks? 2 Maire Tars, klienditeenindus ja suhtlemise alused Leian, et kehtestav hoiak on suhtlemisel kõige parem. Kui analüüsime teisi kolme hoiakut siis ei ole need hoiakud efektiivseks suhtlemiseks sobilikud kuna agressiivsus põhjustab konflikti, passiivsus ei ole tulemuslik ja alistuv hoiak tähendab seda, et ühe või teise suhtluse osapoole vajadused on alla surutud. Kehtestavas hoiaksu on oluline edasi anda mina vormis sõnum, mis arvestab sinu vajadustega ja samas ei tekita vastaspooles soovimatuid emotsioone.
· Klient tunneb, et firma tervikuna ja selle iga keeles - keelteoskus, teenuse selgitamine arusaadavas terminoloogias töötaja on orienteeritud tema probleemide lahendamisele vastastikune kasu · Kliendi tähelepanelik kuulamine · Selge eneseväljendus · Loomulik ja sundimatu suhtlemine 15 16 Parandamine Firma maine · Teenindajate ettevalmistus teha õigeid · Firma nimetus ja reputatsioon otsuseid ja oskus iseseisvalt tegutseda · Ausus, klientide huvide igakülgne ebameeldiva jjuhtumi või ootamatuse puhul
Hind? Üksindus, isolatsioon, hirm (kui mina teen seda, mida teevad teised, et ei saaks juhtuda vastuagressiooni), teise poole vastuhakk, oma vabanduse vähenemine, isiksuse dehumaniseerimine, süütunne (ma olen teinud midagi paha). Tunnused: mina ületähtustamine, rünnakud ja hinnangud teise suhtes, hääle toon külm ja kalk, kehahoiak võitlev, sissesõitmine, katkestamine. Sekeldamise ja pusserdamise puhul kehtestakse ennast valitavalt. Adekvaatse enesekehtestamise puhul kehtestakse ennast õigel ajal ja õigesti. Milleks? Kehtestavad inimesed armastavad iseennast ei teisi, ei pea koguaeg oma piiride eest kartma, elatakse oma elu. Mis on hind? Ollakse sunnitud oma väärtusi väänama, eneseregulatsioon, haavatavus. Tunnused: räägib minast ja tunnetest, laseb teisel teha sama, kuulab teist, hääletoon rahulik ja isikule omane, loomulik kehahoiak. Me ei saa muuta partneri käitumist, aga me saame käituda nii, et ta tahaks oma käitumist muuta. Kuidas
annaabi.ee 
