Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Referaat aines "Eestimaa tundmine"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mooste, kirik, vastseliina, maastik, peipsi, sõidame, maantee, võhandu, kari, tundmine, lavamaa, vahepeal, luunja, rasina, kaldal, värska, piusa, orgu, obinitsa, kalmistu, devoni, asume, kirikuga, mõisahoone, kompleks, hiljuti, alev, sibula, kalmistul, haanja, kõrgustiku, väimela, puskar, taavi, kasutan, liivakivi, jääaeg, muldadele, väärikaskandma Võru nime. Võru on käsu korras rajatud linn! 1785.a. kinnitati linna plaani, mis nägi ette korrapärase, täisnurkselt ristuvate tänavate võrgu. Ajalooline tänavavõrk on säilinud, vanemas hoonestuses domineerivad ühekordsed puumajad. Võru kordumatuks väärtuseks ja omapäraks ongi ainulaadne tänavavõrk ja ehituslooliselt huvitav puitarhitektuur. Linna algaastaid meenutavad veel luteri (1793) ja õigeusu (1804) kirik, mõlemad pühendatud Katariinale. Võru on juba 215 aastat olnud kohaliku halduse, kultuuri- ja spordielu, hariduse, teeninduse ja ettevõtluse keskuseks. Linna algaastail juhtisid elu siin sakslastest linnakodanikud, eestlaste kätte hakkas võim minema alates aastast 1902, mil linnavolikokku valiti esimesed eestlased Adam Tiganik ja Johan Lauri. Kuulsaim võrulane läbi aegade on olnud Fr.R.Kreutzwald
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Peipsi madalik Juhendaja: teadur Are Kaasik Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti üks tasasemaid piirkondi jääb kagu-Eestisse. Peipsi järve lõunapoolne osa külgneb madalikuga, mis on nime saanud just järve enda järgi. Järve järgi nimetatud madal ala on Peipsi madalik. Alates sellest ajast, kui esimesed inimesed selle kaldad asustasid, on põhiliseks toiduhankimisviisiks kalastus, kuna sealsed mullad on veel noored, et mitte eriti viljakad. Peipsi madalikust on suur osa soine, kuid populaarne rändlindude seas. See raskesti ligipääsetav koht on inimese poolt peaaegu puutumatuna säilinud. Tänu mitmetele kaitsealadele pakub ta varjupaika paljudele ohustatud taime- ja loomaliikidele. Samuti on Peipsi äärsed alad Natura
Enne II maailmasõda oli Eesti pindala 47,5 tuhat km2. Kui aruvtada territoriaalse mere ka juurde, siis on Eesti pindala 70 505 km2. Eesti äärmuspunktid (kõiki neid kohti peab teadma):Purekkari neem mandril, Narva linn mandril, Naha küla mandril, Ramsi neem (Eesti mandriosa kõige läänepoolsem koht). Mandri-Eesti keskpunkt Adavere kivi. Eesti keskpunkt Meossaare küla. Nootamaa saar. Vaindloo saar. Mandri-Eesti keskkoht oli tegelikult põllu peal, aga see toodi Tallinn-Tartu maantee äärde, et inimesed saaksid seda lihtsasti külastada. Eesti maapiir 682 km, sh 343 km Lätiga (ei küsi neid numbreid). Rannajoon koos saartega 3793 km, Mandri-Eesti rannajoon 1242 km, 600 km Soome lahe rand Põõsaspea neemeni. August Tammekann Eesti piirijoone kurvimeetrilline mõõtmine. Eesti Vabariigi piirijoone pikkus. Tammekann mõõtis rannajoone pikkusesks 4076. Piir on piagas Läti Vabariigiga. Seoses Eesti piiriga on vaidlused Venemaaga, nendega piirileping ei kehti
Suur-Pakri 11,6 Ruhnu 11,4 Abruka 8,8 Vilsandi 8,8 Piirissaar 7,5 Prangli 6,4 Osmussaar 4,7 Vohilaid 3,9 Aegna 2,9 ((Foto: Eesti mandriosa kõige põhjapoolsem paik on kividerohkem Purekkari neem.)) ((Foto: Naha talu Karisöödi külas on Eesti lõunapoolseim asustatud punkt.)) --- 14 ((Foto: Mandri-Eesti keskpunkti tähistav kivi Tallinn-Tartu maantee ääres.)) Mandri-Eesti ligikaudne keskpunkt asub Põltsamaa lähistel. Tallinn-Tartu maantee kõrval Adavere lähedal Kalmemäel paikneb seda tähistav kivirahn. Kogu Eesti geograafiline keskpunkt asub Viljandi maakonnas Kõo vallas. Eesti rannajoon on pikk (1242 km) ja hästi liigestatud, siin leidub arvukalt poolsaari, lahtesid ja väinu. Saared moodustavad Eesti pindalast 9,2 % (üldpinnaga 4130 km2) ja neid on Eesti rannavetes üle 1500, enamik asub mandriosale lähedal
MADALIKUD on kuni 50 m korgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere poolt üleujutatud. Maa kerke tagajärjel muutusid need alad maismaaks korgustikest ja lavamaadest hiljem. Madalikud holmavad üle poole Eesti territooriumist ja suurimad neist asuvad Lääne-Eestis. Madalikud piirnevad kas suurimate veekogudega voi rannikumerega. Eesti suuremad madalikud on: Soome lahe (Pohja-Eesti) rannikumadalik, Lääne-Eesti madalik, Läänesaarte madalik, Peipsi rannikumadalik, Vortsjärve ja Alutaguse madalik, Korgustike ja lavamaade vahele jäävaid madalamaid alasid nimetatakse nõgudeks või orunditeks. Nõod on keskelt madalamad ning servadest korgemad suletud pinnavormid, mille pohjas esinevad järved voi sood. Orundid on piklikud, laiapohjalised ja raskestipiiritletavad pinnavormid, millede pohjas voolasid kunagi hiigeljoed, millest tänaseks on säilinud vaid väiksed joed. 7. Pinnavormide teke, mandrijää roll pinnavormide kujunemisel.
......................................................................................7 9) Kaitsealused territooriumid:...............................................................................................7 10) Kuuluvus maakondadesse:...............................................................................................8 Vaatamisväärsused:................................................................................................................8 Rannu Püha Martini kirik..................................................................................................8 Tamme tuulik.....................................................................................................................8 Barclay de Tolly mausoleum Jõgevestes...........................................................................8 Vallapalu............................................................................................................................9
pööratakse tähelepanu toidu serveerimisele; arvestatakse tänapäeva inimese elustiiliga; traditsioonilisi toiduaineid kasutatuna ja serveerituna uues võtmes. Kõige vanemad näited ehk muinasajast: 6. Kivikirstkalmed(Jõelähtme), Rebala muinsuskaitseala kõige vanemat ehitist Eesti maastikul saab turistile näidata Tallinnast veidi välja Narva poole sõites Peterburi maantee ääres. Peatate tee ääres auto ja oletegi muinasajas näete muinasaja surnuaeda ehk ringikujulisi kivikirstkalmeid. Kivikirstkalme on Eestis vanim matmisviis, mis oli kuni muinasaja lõpuni kasutusel üle maa. Nimi tuleb kalme keskel asuva kirstu järgi. 7. Pärnu muuseum eksponeeritud leiud esimesest inimasustusest Eesti alal Pulli külast Esimesed elanikud Eesti alal tegelesid jahi ja kalapüügiga. Kuna peamine elatusallikas oli kalapüük,
Sibasime kuulekalt tagasi, sest mine tea mis keelatud rada me läksime. Suhteliselt miterumeenlaslik hiiglane seletas meile midagi ja näitas teisele poole. Meie Riinaga osutasime katelokile ja veepudelitele, mispeale mees võttis mul käest kinni ja hakkas kutsudes ees minema, ise tagasi vaadates , kas kari järgneb vaguralt määgides.Järgnesime pisut hämmeldunult, ent taltsalt. Onu viis meid tükk maad ojaäärt pidi edasi kuni selge oja moodustas väikese kunstliku dusiorva, kus lebas leos tööpükse. Ta väljendas,et saame siin pesta ja puhast vett. Tänasime hämmeldusega. Ähmiga olin käterätiku maha pillanud ja läksin seda otsima; juba tuli seesama onu JOOSTES, rätik pikaltsirutatud käes. Pisara võttis silmanurka, tõepoolest!
oleviku ja tuleviku jaoks."2 Võru linn on Katariina II käsukorras ehitatud linn, mille asutamise kuupäevadeks loetakse 21. augustit 1784. Riia asehaldurkonna kindralkuberner George von Browne mängis linna asupaiga määramisel suurt rolli. Algselt määras ta linna asupaigaks Kirumpää-Koiküla (tänapäeval Vana-Koiola) riigimõisa piirkonna, kuid hilisemate huvide muutuste tõttu sai uue maakonna keskuse territooriumiks Tartu-Pihkva maantee ääres asuv Võru eramõis. 19. märtsil 1785 kinnitas kindralkuberner esimese Võru linna ehitusplaani ning 4. oktoobril 1788 kinnitas keisrinna Võru linna vapi. Esimese linnapea rolli täitis Friedrich Ambrosius Schroeder ja bürgermeistri omi Georg Heinrich Franzen.3 Uurimistöö ,,Võru linna juubelipidustused" eesmärk oli koguda informatsiooni Võru linna kolme tähtsama juubelipidustuste (100., 150. ja 200. sünnipäevade) üritustest ja kõike seda
Meie maismaanaabrid on Venemaa ja Läti. Eesti ja Venemaa piir kujunes saksa vallutajate ja novgorodlaste (slaavlaste ning soome-ugri hõimude) kokkupõrkes XIII sajandil. Meie õnnetuseks sattus osa eesti hõime Saksa, osa Novgorodi ja hiljem Pihkva võimu alla ja võttis vastu kas lääne- või idakristliku usu. Eestiks sai aja jooksul läänekristliku usuga sakslastele allunud suurem osa. Kaua aega püsis Eesti idapiir muutumatuna. See kulges mööda Narva jõge, Peipsi järve ja siis läbi tihedalt asustatud maastiku Räpina ja Vastseliina lähedalt. 1918. aastal saavutasid eestlased lõpuks omariikluse ja 1920. aasta Tartu rahuga pidi seda tunnistama ka Venemaa. Piiri tõmbamisel püüdis Vabadussõjas võidukas olnud Eesti parandada ajaloo ebaõiglust ja ühendada endaga ka idakristlikud eestlased (setud ja vadjalased). Tartu rahu piir kulges veidi
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6 Finantsaruande selgitus punktide lõike
Taatlaste osakaal on Eestis tõusnud. Miks? Rahvuslik koosseis 1934. Aastal- Linnades oli päris palju sakslasi. 2000. aastal on venelaste osakaal suurenenu, just linnades. Ära on kadunud rannarootslased. Sakslaste asustus Eesti aladel lõppes 1939. aastal(21 000 baltisakslast viid Saksamaale, see kultuur Eestis lõppes). Lõppes ka Rootsi-Eesti kultuur Eestis. Suur hulk Eestlasi küüditati. Ida poolt tuldi aplju sisse. Venelased- ajalooline kokkupuude piirialadel. 17-18 sajandil vanausulised peipsi järve lääneraanikule. Alutaguse-segaasustusega ala (polovernikud-tänaseks eestistunud, kodukeeleks oli Eesti keel )18 saj hakkas venelaste hulk eelkõige kasvama läbi linnade ( sõjaväelased, kaupmehed, ametnikud). 1782 moodustasid venelased umbes 2% eesti ala elanikest. 19 sajandil venelaste osatähtsus eesti linnades kasvas veelgi- tartu ülikool venestamine, vene seltsid. 1897 a. Juba 4,5 % eesti ala elanikest. Iseseisvas eestis elas 90 tuhat venelast
hakkas tihti oma sängi muutma. Mathiesen, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, 1859 anti välja Karl Ernst von Baeri ja Carl Alexander botaanik Gustav Vilberg (Vilbaste) jt. Sektsioon Shultzi koostatud ,,Määrused kalapüügi seadis eesmärgiks võtta arvele, uurida ja hoida piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves". loodusmälestusmärke kogu Eestis. Artur Toom Gustav Vilbaste Eerik Kumari
Keskaegne vasall-linnus. Edise mõis oli keskajal välja ehitatud vasall-linnusena. Linnuse täpsem kuju ei ole teada ja selle välja selgitamine vajab täiendavaid uuringuid. Arvatavasti oli tegu ringmüüriga ümbritsetud suurema linnusega. Vasall-linnusest on säilinud ainult madal küngas, mille servast mõnes kohas paljanduvad müürisäilmed. Linnuse asukoht on kantud arhitektuurimälestisena kultuurmälestiste riiklikku registrisse nr. 13866 (Jõhvi kirik vallikraaviga 14.-16. sajand ning arvele võetud 13.01.1988 aadressil Ida-Virumaa, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Rakvere mnt. 6b). Linnuse asukohta ümbritseb muinsuskaitse piiranguvöönd. Härrastemaja Mõisa härrastemaja pärineb 18. sajandi teisest poolest, ümbehitatuna 19. sajandi teisel poolel hoonealune pind 655,6 m2. Hoone on ühekorruseline murdkelpkatusega kiviehitis, mille fassaadipindu ilmestavad kaaraknad ning nendevahelised liseenid
Esimesed tõelised linnad rajasid Eestisse saksa ja taani vallutajad XIII sajandil. Esimese Eesti linnana sai linnaõigused 1230. aastal Tartu. 18 aastat hiljem sai linnaõigused ka Tallinn ja seejärel mitmed teised linnad. 14. sajandiks oli Eestis 9 linna. Peale Tallinna ja Tartu veel Narva, Rakvere, Paide, Haapsalu, Viljandi, Vana-Pärnu ja Uus-Pärnu. Eeldused linnaks kasvada olid ka mõnedel kaubateedel asuvatel alevitel nagu Otepää, Lihula, Koluvere, Valga, Kirumpää, Vastseliina. Linnadeks kujunesid eelkõige kaubateedel asuvad keskused, kus linnus kaitses soodsat kaubitsemiskohta. Seega kasvasid tänapäevased linnad välja muinasaegsetest linnustest. Keskaegsed linnad olid väikesed. Vaid Tallinnas ja Tartus elas ajuti mitu tuhat inimest, teiste linnade elanikkonda mõõdeti sadadega. Tallinnas elas 14. saj. teisel poolel umbes 4000 inimest. Keskaegne linn oli peamiselt kaupmeeste ja käsitööliste elupaik. Seal elasid ka võimu esindajad
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Sellised pilved tekivad hõlpsasti sooja ja Paljude oluliste kliimakarakteristikute samajooned järgivad rannajoont. Sademete külma õhumassi kokkupuutealal, kus külm kuiv õhk suudab maha jahutada sooja niiske õhu keskmine aastasumma (mm) perioodil 19661985 oli 600700 mm. nii, et lumi teel pilvedest maapinnani ei jõua ära sulada. Suvel seda ei juhtu ja sademed Merega sarnaselt mõjutab oma ümbruse kohakliimat Peipsi järv, väiksemad Eesti jõuavad maapinnale vihmana. järved mõjutavad vähem. Kristallide tekkel on oluline nn. koondumis- ehk kondensatsioonituumade (tolmu) Tähtsad mesokliima kujundajad on ka sademed 10 m kõrguse kasvu annab 1% olemasolu. Seega puhastab tekkiv lumi õhku, tuues tolmu kristallide koostisosana lisasademeid
muutust, kui Fram lõuna suunas minema kihutas. Kui laev Madeiral peatuse tegi, teatas Amundsen ekspeditsiooni liikmetele, et minnakse hoopis lõunasse, mitte põhja. Scott’ile lähetati telegramm teatega, et Norra ekspeditsioon läheneb samuti Antarktikale. Järgnenud dramaatiline võidujooks paelub üldsust veel tänapäevalgi. Amundsen jäi Whales’i lahes baaslaagrisse. See oli poolusele lähemal kui Scott’i lähtepunkt, McMurdo väin. Kuid maastik Whales’i lahe ja pooluse vahel oli tundmatu, Scott aga sai samal ajal liikuda oma kaasmaalase Shackletoni 1908. aastal märgistatud teed mööda. 19. oktoobril 1911 lahkus Amundsen baaslaagrist koos nelja kaaslase, nelja kelgu ja 52 koeraga. Amundseni missioonil oli vaid üks eesmärk – jõuda Lõunapoolusele, ja kiiresti! Kaks kuud hiljem oli see eesmärk saavutatud – 5 nädalat varem, kui Scott ja tema kurnatud mehed kohale jõudsid ning Amundseni lipu ja telgi eest leidsid. 14
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi koosseisu. 15.11.1917
Tartusse distsiplineerimissalk. Tartu Nõukogu kujutas Partsi pöördumist kui vasturevolutsioonilist tegevust. Lühikeseks ajaks Kaarel Parts arreteeriti, AV tema kaitseks välja ei astunud. Tartu Nõukogu jäi konfliktis peale. 23. mail valimised valdades, valimisaktiivsus oli üsna madal, Eesti peale keskmiselt 1/3 valimisõiguslikud valimas. Selleks ajaks ei olnud Eesti poliitiline maastik veel välja kujunenud - väga paljudes valdades ei olnud peale ühe kandidaadi kedagi. Teine põhjus valimisaktiivsusele seisnes selles, et paljudel inimestel puudus harjumus valimiseks, eriti madal oli valimisatiivsus madal naiste hulgas. Valimiste teine etapp maakondade kaupa leidis aset jaanipäeval ja maakondadest kokku valiti 42 maanõukogu saadikut, aga nende maakondlike valimiskogude tähtsus suurem - valiti ametisse ka maakondade maanõukogud. Panid paika ka
o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema. o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muistse vabadussõja katuseni XIIIsaj alguses pKr nim esiajaks e muinasajaks. o Muistised e muinasajajäänused. (kinnismuistised ja irdmuistised) o Arheoloogidele on suureks abiks täppis ja loodusteadused.
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene
Mõisad kuulusid ordule, neid juhtisid vastavad orduametnikud, kes teostasid mõisate kaudu ka kohaliku haldust. Ordu majanduselu juhtisid linnuste ja losside majandusülemad, laekurid, veski- ja köögimeistrid ning teised sarnased ametimehed Muistsetest Ugandi ja Vaiga maakondadest tekkis Tartu Piiskopkond keskusega Tartus. Piiskop ise elas Toomemäel lossis, sinna lähedale ehitati ka toomkirik (oli sel ajal Baltikumi suurim). Tähtsamad keskused olid veel Otepää ja Vastseliina. Kuna piiskopil puudus sõjavägi, oli suurem osa maadest läänistatud vasallidele, kes pidid maavalduse tasuna piiskopi kutse peale sõjakäikudele ilmuma oma varustusega ja meestega. Saare-Lääne piiskopkond moodustus Saare- ja Läänemaast. Keskuseks oli algul Vana-Pärnu, hiljem Haapsalu ja lõpuks Kuressaare. Siingi oli enamik maid vasallidele läänistatud. Eesti põhjaosa (Harju- ja Virumaa) tunti 13.saj Eestimaa hertsogkonnana. Hertsogiks (ja maa-
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................
meest ning mitmeid koduloomi. Põllupidamisel sai täiesti valdavaks kolmeväjasüsteem (põllud jagati kogukonna maadest kitsaste eraldiseisvate siiludena, mis tegi harimise raskemaks). 15-16 sajandil suurenes rahvastiku juurdekasv tänu Vana-Liivimaa sise-ja välisvõitluste vähenemisele. 16. saj. keskpaigaks oli rahvaarv kasvanud 100 000-lt 250 000-le. Osa juurdekasvust ka saksa ja rannarootsi asustus. Rootslased said oma maa vabaks omandiks osta. 15 saj. keskpaigast vene asustus Peipsi põhjarannikul. Esimesed juudid 1333 a. , mustlased 16 saj. esimesel poolel. Eestlaste vaimuelu. Peale vallutust saksa mõjude pealetung kõigis kultuurivaldkondades. Võeti vastu ristiusk ja pühakud. Rahvas sidus kiriku kombeid varasemate arusaamadega. Pühakute nimepäevad (kirikupühad) seoti varasemate kommetega. Tuntuimaks, populaarsemates kohandatud pühakuteks sai Tõnn (Antonius)-
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused.........
saame näha kaarakent, mis oma suursugusega hakkab esmajoones silma. Ehitise sissekäik on eenduv poolringi kujuline uks, mille kohal taaskord kõrgub suurejooneline kaaraken. Tatari 21b asuval hoone aknad on tugeva raamistusega ning ka need on kergelt eenduvad. Hoonet valgustab seespoolt ülal asuv klaaskuppel. Kuna hoone sissekäik on eenduv, siis see mängib hästi välja tema asukoha, kuna hoonesse sisenemiseks tuleb uksest sisse astuda pea täitsa tänavalt. Aadressil Pärnu maantee 10 büroohoonet võime lugeda Eesti silmapaistvamaks juugendstiilis büroo- ja üürimajaks. Hoone projekteerijaks on ei keegi muu, kui soome arhitekt Eliel Saarinen. Monumentaalse 5-korruselise hoone esifassaad on ülalt stiilse tammevoodrit meenutavad materjaliga kaetud. Kolmetasandiliste pandustega siseõue, liftide ja lukskorteritega hoonest sai kohe peale selle valmimist Tallinna kõige moodsam hoone. Kuni aastani 1921 kaunistasid paraadtrepiga hoonet Jaan Koorti tehtud egiptuseteemalised
vastasustatud maa pälvis Liivimaa nimetuse.Kauplemine oli toona ohtlik tegevus, rööviti tühjaks ja tapeti maha, oli huvitatud oma vooride kindlustamisest ja tugipunktide loomisest,tugu ja kaitset saada räägisid teistele sakslastele uuest maadest mis olid avastanud ja kasust mida saadi vene vürstidega kauba ajamist.räägidi saksavürstide ja rüütlidega, tahtsid oma valdusi ja asju suurendada.ja teine huvigrupp mis kohe liitus oli kirik,katolik kirik, mis ei olnud mitte selline nagu tänapäeval,vaid tol ajal aktiivselt laienev, agressiivselt noor ja uusi võimalusi otsiv kirik,samas ega 12 saj lõpus tal enam laiendeda polnud, sest lääneeuroopa oli juba kindlalt tema võimu all, edasitund ida suunas oli ees konkureeriv õigeusk, lähis-itta ja põhja-aafrikasse ei saanud ka laiendadama sest seal oli islam. Ainus võimalus oligi laiendada oma võimu paganlikule ida.euroopale soomest-preisimaale
Seega võib öelda, et inimesi oli ca 485 000. Liivimaa Eesti osas elas 280 000 inimest ja Eestimaa kubermangus 205 000 inimest 1782. aastal. Alles sajandivahetuseks, 1800. aasta paiku, saavutati poole miljoni tase. Teataval määral rootslaste osakaal rahvastikust vähenes, kuna toimub assimileerumine. Kõik rannarootsi piirkonnad ei olnud ainult rootsikeelsed ning toimub eestistumine (v.a saartel, kus olid terved rootslaste kogukonnad). Juurde tuleb venelasi. Peamiselt venelased asuvad Peipsi äärde, ka linnarahvastikus hakkab venelaste osakaal kasvama. Linnades elas sel ajal inimesi ainult 5%, tegemist oli agraarühiskonnaga, Lätis oli sel ajal linnarahvastikku juba 12%. Sajandi alguses oli asustustihedus umbes 4 inimest ruutkilomeetrile. 18. sajandi lõpuks elab 11 inimest ruutkilomeetril. 18. sajandil tekkis järk-järguline rahvastiku ülejääk, mis viib sisekolonisatsioonini. Võetakse kasutusele alasid, kus enne elatud ei oldud. Eriti terav oli probleem
Ei olnud ookeane, atmosfääri ega elu. Läks mõõtmatult palju aega, aga maapind jahenes lõpuks, veetilgad kondenseerusid, loodi atmosfäär ja algas elu Maal. Koos eluga sai alguse ka individuaalsus, evolutsiooni jaoks tähendas see, et ei ole olemas kahte täpselt ühesugust vormi. Elu sõltus ja sõltub valgusest ja veest, taimed, mis sirutusid üles valguse poole, arendasid välja omaenda veereservuaari ja toitesüsteemi. See võimaldas neil tungida kuivale maale. Esimene taimestatud maastik oli üks madalamaid laguune, kaetud sambla, sõnajalgade ja soise okaspuumetsaga. Algas ka loomade elu, amfiibide ajastu. Mõne aja pärast kliima jahenes, sellele järgnesid jätkuvad kontinentide liikumised ja üksteisest eraldumised, tekitades uusi ookeane või kokkupõrkumisel mägesid, eelajalooline maastik sai oma kuju. Taimestik kohanes kuivamaatingimustega, tekkisid imetajad, sh inimene. Hoolimata järgnevate jääaegade külmast, paljunes ka inimene. Ta arendas oma
28 vahele tahtis karjuda, lisas ruttu: «ja ma jätan võiduau sinule. Aga meie võime nüüd kolmekesi muidugi Prohveti-Pärdi poole sõita. Eks, Jaanus, sa tuled kaasa?» Jaanus tahtis rõõmuga oma rahulolemist avaldada, aga Oodo karjus vahele: «Mina ei sõida enam sammugi, mitte ühte sammu selle imelooma seljas.» «Aga, Oodo . . . » «Ei sõida. Ennem lähen neljakäpukil koju tagasi.» «Ega meil siis ole tarvis rutata,» püüdis Jaanus vaigistada, «me sõidame samm-sammult üksteise kõrval ja puhume juttu.» «Eks ma mõista,» urises Oodo, «sinul on muidugi hea samm-sammult sõita. Sinu täkk astub ühe sammuga üle minu ja mu hobuse. Aga vaat', ma annan head nõu, kui kuulda tahad.» «Anna.» «Näed sa, mis nõu ma annan. Sina võta minu mära, mina istun sinu täku selga, ja siis sõidame samm-sammult, kui tahad.» Jaanus tõmbas kulmu kortsu. Ta oli salamahti vahest lootnud oma kena täku ja osava
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
annaabi.ee 
