Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Referaadi koostamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
alateema, lühikirjeldus, põhiteema, kasutage, juhendaja, lõigud, viide, kirjed, sissejuhatuses, lühiülevaade, põhiteemast, põhiteemat, ülesehitust, hüüumärk, viidatud, perekonnanime, kirjutamisel, ootavad, toimetamiseks, koostage, ajakava, saaksite, diagramme, fotosid, joonistusi, kaarti, otsigeomapoolne arvamus. Väidete tõestamine, kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ei ole kohustuslik. Essee keelekasutus on vabam, emotsionaalsem, "ilukirjanduslikum" kui referaadis või uurimuses. Siin on omakohal värvikad võrdlused, omadussõnad ja muu selline, samal ajal kui teadusteksti iseloomustab neutraalne asjalik, liigsete emotsioonideta keel. Käesolev juhend on abiks peamiselt referaadi ja uurimuse vormistamisel. Sisuliste küsimustega tuleb pöörduda juhendaja poole. Abiks on ka Martin Ehala tekstiõpetuse õpik "Kirjutamise kunst", milles on omaette peatükk teadustekstide kohta. Muu hulgas kirjutab autor, kuidas koguda uurimistööks materjali ning annab ülevaate teadusteksti keelekasutusest. 3 TEADUSTÖÖLE ESITATAVAID NÕUDEID Töö peab esitama midagi uut ja esmakordset (uurimuse puhul).
Lehe- külgede numbrid trükitakse alates sissejuhatuse teisest leheküljest (tiitelleht, tema pöördeleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg on numeratsioonis küll arvestatud, aga leheküljenumbreid nendele ei trükita). Selleks kõrvaldatakse piirid lehekülgede vahel kuni sissejuhatuse teise leheküljeni (Insert>Break>Next page). 2. TIITELLEHT Tiitellehe kõik elemendid paigutatakse eraldi ridadele ja joondatakse keskele, välja arvatud andmed töö juhendaja kohta: - ülikooli nimetus suurtähtedega (TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL) - teaduskonna nimetus (Majandusteaduskond) - instituudi nimetus, mille õppeaine raames või juhendamisel tööd kirjutatakse - õppetooli nimetus, mille õppeaine raames või juhendamisel tööd kirjutatakse - autori ees- ja perekonnanimi - töö pealkiri suurtähtedega - töö liik (uurimistöö korral ka õppeaine, mille raames tööd kirjutatakse)
Lehe- külgede numbrid trükitakse alates sissejuhatuse teisest leheküljest (tiitelleht, tema pöördeleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg on numeratsioonis küll arvestatud, aga leheküljenumbreid nendele ei trükita). Selleks kõrvaldatakse piirid lehekülgede vahel kuni sissejuhatuse teise leheküljeni (Insert>Break>Next page). 2. TIITELLEHT Tiitellehe kõik elemendid paigutatakse eraldi ridadele ja joondatakse keskele, välja arvatud andmed töö juhendaja kohta: - ülikooli nimetus suurtähtedega (TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL) - teaduskonna nimetus (Majandusteaduskond) - instituudi nimetus, mille õppeaine raames või juhendamisel tööd kirjutatakse - õppetooli nimetus, mille õppeaine raames või juhendamisel tööd kirjutatakse - autori ees- ja perekonnanimi - töö pealkiri suurtähtedega - töö liik (uurimistöö korral ka õppeaine, mille raames tööd kirjutatakse)
Teemat saab ka valida vesteldes teiste inimestega, asjatundjatega, kirjanduse lugemise abil. (2004: 6566) Selleks et valida hea teema, tuleks: 1) kindlaks teha, kas teema on huvipakkuv, sest uurimuse läbiviimine võtab kaua aega, 2) mõelda, kas teema on oma teadusalale sobiv, selleks et suunata seda oma teadusala seisukohtadele, 3) vaadata, kas teema on õpetlik ja ühiskondliku või teadusliku tähtsusega, 4) leida sobiv juhendaja, 5) välja uurida, kas teema kohta on piisavalt informatsiooni ja kas uurimus on teostatav, 6) vältida, et teema on liiga piirav või tühine, et ei saaks oma loomingulisust näidata. (2004: 7174) Kui teema on valitud, siis tuleb seda tavaliselt piiritleda selleks, et väljaspoolne lugeja mõistaks projekti mõttekust ja uurija võimekust. Samal ajal peaks uurimisprobleem olema küllalt üldine, et see võimaldaks uurimust paindlikult teostada. Teemat tuleb piiritleda kui on
gümnaasiumi lõpueksami üks võimalikke vorme, mis on välja pakutud kooliõppekavas. Uurimusest peavad selguma õpilase seisukohad ja järeldused. Seega peab töö autoril olema teadmisi, kuidas uuritavat probleemi läbi töötada: probleemi määratlemine, kirjanduse ja teiste allikmaterjalide valik ja analüüs, sealhulgas fotode, dokumentide jmt näitmaterjali kogumine, küsitlus jm. Valmis uurimistööd retsenseerib kirjalikult õpetaja, kes ei ole uurimistöö juhendaja. Retsensent ei pea olema tingimata oma kooli õpetaja. Retsensioon esitatakse eksamikomisjonile kirjalikult. 2. ÕPPEOTSTARBELISED TÖÖD Õppeotstarbeline töö on õpilase poolt teostatud kirjalik, iseseisev töö, mis algab probleemi püstitamise ning allikate kogumisega. Töö eesmärgiks on mõne probleemi rõhutamine, lahendamine või teemas selgusele jõudmine. Õppeotstarbelisi töid on palju erinevaid: referaat, essee, õpimapp, kursuse töö,
................................................................................ 4 1.2.1. Tööpraktikale esitatavad lisanõuded ........................................................................ 5 1.3. Lõputööle esitatavad eetilised nõuded ............................................................................. 5 1.4. Kooli kehtestatud lisareeglid ........................................................................................... 6 1.5. Lõputöö autor ja juhendaja .............................................................................................. 6 1.5.1. Töö autori ülesanded ................................................................................................ 6 1.5.2. Juhendaja ülesanded ................................................................................................. 7 1.6. Lõputöö eesmärk .......................................................................................................
..........................................................................................6 2.3.2 Lisad................................................................................................................6 2.4 Keel ja grammatika......................................................................................................7 3 VIITAMINE........................................................................................................................9 3.1 Viide tekstis.................................................................................................................9 3.1.1 Viite kuju.........................................................................................................9 3.1.2 Viidatav tekstiosa..........................................................................................10 3.2 Allikakirjete loend.......................................................................................
(Referaadi vormistamine ... 2005). 3. TIITELLEHT Tiitellehele tuleb märkida: - kooli nimetus; Tartu Ülikool Õpetajate seminar - eriala osakond; Alus- ja alghariduse õppetool - autori ees- ja perekonnanimi; - õpperühm; - töö pealkiri; - töö liik (referaat); - töö juhendaja eesnimi ja perekonnanimi; - töö valmimise koht ja aasta. REFERAADI PEALKIRI Tiitellehe näidis: Referaat Juhendaja: Ees- ja perekonnanimi Koostas: Ees- ja perekonnanimi Kursus/Klass Tartu 200x
(Referaadi vormistamine ... 2005). 3. TIITELLEHT Tiitellehele tuleb märkida: - kooli nimetus; - eriala osakond; Tartu Ülikool - autori ees- ja perekonnanimi; Õpetajate seminar - õpperühm; Alus- ja alghariduse õppetool - töö pealkiri; - töö liik (referaat); - töö juhendaja eesnimi ja perekonnanimi; - töö valmimise koht ja aasta. Tiitellehe näidis: REFERAADI PEALKIRI Referaat Juhendaja: Ees- ja perekonnanimi Koostas: Ees- ja perekonnanimi Kursus/Klass
Tabeldusmärgi valikul tuleb määratleda teksti algus lehe vasakust servast Lisa tabelduskoht asukohta (Add tab stop at). Loetelusid kui lõike saab järjestada alfabeetiliselt nupuga (vt Avaleht), seejuures nummerdatud loetelus numbrite järjekord jääb samaks (järjestatuks). Automaatset järjestamist on hea kasutada näiteks kasutatud allikmaterjalide järjestamisel autorite perekonnanime järgi. Sortimisaluseks (Sort by) valida Lõigud (Paragraph). Tüübiks (Type) valida Text. Päiserida (Header row) jätab märgitud lõikudest esimese sor- teerimata. Keerulisemateks järjestamisteks kasutada tabelite võimalusi. TABELDUSKOHAD Hiirklõps Eemalda-
tegemist plagiaadiga. Ainetöö maht on tavaliselt 15-20 lehekülge, aga täpsed nõuded töö tee- ma, mahu, ülesehituse ning hindamiskriteeriumide kohta määrab aineõpetaja. Töö vormistami- sel lähtutakse kirjalike tööde juhendist. Ainetöö esitatakse paberkandjal kiirköitjasse köidetu- na. Elektrooniliselt esitatava töö formaadi määrab õpetaja. Töö faili nimi peab sisaldama töö esitaja nime ja rühma tähist (perenimi_eesnimi_rühmatähis). Kursusetöö / uurimistöö on juhendaja suunamisel kirjutatav õpilase iseseisev teaduslikku laadi kirjalik töö, kus õpilane süstematiseerib olemasolevaid fakte ja mõisteid, loob seoseid ja esitab käsitletava probleemi järeldusi ja ettepanekuid. Töös tuleb selgelt välja tuua töö eesmärk, selle 4 saavutamise teed ja võtted, vaieldavad seisukohad, töö teostaja oma arvamus nende käsitlemi- sel jne
...........................................54 8. UURIMISTÖÖ PROJEKTI KOOSTAMINE.......................................................................56 8.1. Uurimistöö projekti sisu teoreetilise uurimuse korral ...................................................56 8.2. Uurimistöö projekti sisu empiirilise uurimuse korral ................................................... 57 9. KURSUSE- JA DIPLOMITÖÖ KAITSMISEKS VALMISTUMINE................................ 59 10. ÜLIÕPILASE JA JUHENDAJA KOOSTÖÖ....................................................................61 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................63 Lisa 1.........................................................................................................................................65 6 LISAD: Lisa 1. Füüsiline treening kui enesehooldus................
................................................................................ 30 10.UURIMISTÖÖ KAITSMINE.............................................................................................. 32 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................... 34 LISA 2. Tiitellehe pööre......................................................................................................... 36 LISA 3. Juhendaja annotatsioon............................................................................................ 37 LISA 4. Arvutil vormistamise õpetus...................................................................................... 38 SISSEJUHATUS Uurimisöö kirjutamine annab võimaluse uurida mõnd probleemi või ainevaldkonda põhjalikumalt ja arendab oskust iseseisvalt mõelda, näha ja luua seoseid. Kuid uurimistöö peab vastama teadustööle esitatavatele nõuetele
teema teoreetiline analüüs ja arendus; empiirilise uurimistöö läbiviimise ja meetodite kirjeldust, saadud andmete analüüs ning tulemuste interpretatsiooni. Iga peatükk algab uuelt lehelt (alapeatükkide kohta see ei kehti).. Iga peatüki alguses võiks olla väike sissejuhatav, lugejat ettevalmistav osa selle peatüki temaatikale (3-... lauset). Peatüki lõpus võiks selle peatüki peamised järeldused üldistada ja kokku võtta. Kokkuvõte peab vastama sissejuhatuses püstitatud eesmärgile, toob (veel kord) üldistatult välja töö tulemused ja lahenduse probleemile. Pärast kokkuvõtet järgneb allikate nimestik ja kirjanduse nimestik. Allikad Allikad on töö kirjutaja otsene uurimismaterjal, näit dokumendid, õppekavad, intervjuud (kuupäevaga), e-kirjad, kirjad, osalemine külalisõppejõudude kursustel (ajavahemikuga) või enesetäiendustel juhul kui see on töö suhtes oluline allikas, millele viitate , mingi rolli või
koostada süsteemne ülevaade valitud vaatepunktist lähtudes; leida seos tegurite vahel; selgitada välja põhjused, mõju, mõjutavad tegurid; luua (analüüsi-, hindamis- vms) mudel, hinnata millegi toimivust, tõhusust jne. 3 2. UURIMISTÖÖ JUHENDAMINE JA KOOSTAMINE 2.1. Uurimistöö juhendamine Õpilane valib juhendaja vastavalt teemale, mida juhendaja on nõus juhendama. Juhendaja kinnitab oma nõusolekut allkirjaga. Ühe kuu jooksul pärast teema kinnitamist on nii õpilasel kui õpetajal õigus koostööst loobuda. Loobumise korral teeb õpilane või juhendaja direktsioonile vastavasisulise kirjaliku avalduse, mille vaatavad läbi ainetevaheline uurimistööde komisjon ning direktsiooni esindaja. Reeglina on uurimistöö juhendajaks Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpetaja. Juhul, kui õpilane
..................................................................12 2.7.1 Raamatu kirje.................................................................................................13 2.7.2 Artikli kirje.....................................................................................................13 2.7.3 E-artikli (veebidokumendi) kirje....................................................................14 2.7.4 Aruande, dokumendi jms viide.......................................................................14 2.7.5 Arhiivmaterjali kirje.......................................................................................15 2.7.6 Intervjuu kirje.................................................................................................15 2.8 Tabelid, lisad, joonised, valemid ja loetelud.........................................................15 3 VIITAMINE....................................................
......................................................................................................... 4 Uurimusliku töö koostamise etapid ........................................................................................................... 5 6. Töö põhiosad ja nende vormistamise nõuded. ............................................................................................ 6 7. Viitamine (e. allikate näitamine) ja bibliograafilised kirjed. ...................................................................... 8 8. Tabelite ja jooniste vormistamine. ............................................................................................................ 10 9. Soovitusi vormistamiseks. ........................................................................................................................ 10 10. Ettevalmistus töö avalikuks tutvustuseks, kaitsmiseks. ..................................................
............................................................................................................. Uurimusliku töö koostamise etapid............................................................................................................... 6. Töö põhiosad ja nende vormistamise nõuded................................................................................................ 7. Viitamine (e. allikate näitamine) ja bibliograafilised kirjed........................................................................... 8. Tabelite ja jooniste vormistamine.................................................................................................................. 9. Soovitusi vormistamiseks............................................................................................................................... 10. Ettevalmistus töö avalikuks tutvustuseks, kaitsmiseks................................................
Essee on lühem vabas ja arusaadavas vormis teaduslikku laadi mõttearendus valitud või et- teantud teemal. Olulised on loov mõtlemine ja omapoolne arvamus, väidete tõestamine ei ole kohustuslik. Kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ei ole samuti kohustuslik. Essee maht on kas vaba või määratakse õpetaja või vastava komisjoni poolt. Essee enamlevinud pikkus on 510 lk. Uurimistöö etapid: · teema valik; · juhendaja leidmine, eesmärgi püstitus; · materjali otsimine ja lugemine; · kava koostamine; · materjali süstematiseerimine ja läbitöötamine, uuringu teostamine ja analüüs; · töö ülesehitus ja koostamine; · töö vormistamine; · töö kaitsmine. Töö teema valik Teema valimisel tuleb arvestada järgmisi asjaolusid: 3
......................................................... 26 KASUTATUD KIRJANDUS .......................................................................................................... 29 Lisa 1. Uurimistöö vahearuande vorm ............................................................................................. 30 Lisa 2. Retsensendi hinnanguleht ..................................................................................................... 31 Lisa 3. Juhendaja hinnanguleht ........................................................................................................ 33 Lisa 4. Kaitsekõne elemendid .......................................................................................................... 34 3 SISSEJUHATUS
Kirjutamine - veel ideid Sisukord: lk.2 Kirjutamistegevused/õpetajale lk.3 Uurimistegevused/õpetajale lk.4 Kunstitegevused/õpetajale lk.5 Vilumusi arendav tegevus/õpetajale lk.6 Ülesanded 1-3/õpetajale lk.7 Ülesanded 4-5/õpetajale lk.8 Ülesanded 6-7/õpetajale lk.9 101 kasutust lk.10 Kuidas on need sarnased?/õpetajale lk.11 Seosed lk.12 Võrdlused lk.13 Järjejutud lk.14 Legendid lk.15 Tegevused lk.16-18 Muistendi kirjutamise kavandamine lk.19-20 Kirjand lk.21 Kuidas hinnata isetehtud raamatut? lk.22 Raamatu hindamisleht lk.23-24 Uudise ülesehitus lk.25 Jutu ülesehitus lk.26-30 Näpunäiteid õpetajale Kirjutamistegevused Teatud väliskujuga raamatu valmistamine. Pisimõõtmelise raamatu valmistamine. Hiiglasuure raamatu valmistamine. Jutu koostamine piltmõistatuste kujul. Telegrammi kirjutamine. Kirja kirjutamine ühele kirjandusteose tegelasele. Mõistatuste kirjutamine. Elul
Tallinna Laagna Gümnaasium Tiitellehe näidis Mati Allik 12.c klass HELID JA VÄRVID MATI UNDI TEOSTES Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Maret Mets Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. ÜLDISED ANDMED UURIMISTÖÖ KOHTA..................................................................... 4 2. TÖÖ KOOSTAMISE ETAPID ............................................................................................... 5 3. TEEMA VALIK ............................
vastavus teaduspõhises õppekavas ettenähtud vormistusnõuetele on sama tähtis kui töö sisu. Kõrgkoolide üliõpilased peavad oma õpingute jooksul kirjutama üliõpilastöid (referaat, ainetöö, kursusetöö, kursuseprojekt). Kõrgkooli madalama astme lõpetajad kirjutavad lõputööna bakalaureusetöö, kõrgema astme lõpetajad magistritöö ja teadusastme lõpetajad doktoritöö. Üliõpilastööde edukaks koostamiseks on oluline juhendaja ja juhendatava koostöö sujuvus. Head juhendajat iseloomustavad [1]: 1) huvi juhendamise vastu; 2) heade juhendamistavade kasutamisoskus; 3) selgete eesmärkide ja ootuste olemasolu ning ajakava dokumenteerimine; 4) produktiivsed ja regulaarsed kohtumised juhendatavaga; 5) juhendamisprotsessi efektiivne haldamine; 6) vastutuse jagamine; 7) avatud suhtlemine; 8) mitmekesised juhendamisvõtted;
Kui Caps-Lock ei ole sisse lülitatud, siis tähti sisestades ilmuvad väiketähed. Suurtähtede saamiseks tuleb all hoida klahvi SHIFT ja vajutada soovitud tähe klahvi. Sõnad tuleks eraldada tühikuga (selle saamiseks vajutage klaviatuuri alaosas olevat pikka klahvi). NB! Ka kirjavahemärkide JÄRELE tuleb panna tühik. Reavahetus toimub automaatselt (kui rida saab täis, siis viiakse kursor automaatselt järgmisele reale), ärge kasutage reavahetuseks ENTER klahvi! Mingil kindlal kohal reavahetuse tegemiseks vajutage SHIFT+ENTER (hoida klahvi SHIFT all ja vajutada klahvi ENTER). Lõigu lõpetamiseks vajutage klahvi ENTER. Tühja rea saamiseks vajutage samuti klahvi ENTER. Töö tekstiga Tekstikursor Uue teksti lisamine ja olemasoleva parandamine toimub toimetamiskohal - seal, kus vilgub tekstikursor. Tekstikursori liigutamiseks on järgmised võimalused: teha vajalikus kohas hiireklõps;
Direktor kinnitab: · loovtööde üldise korralduse koordineerija, kelleks võib olla õppealajuhataja ja klassijuhatajad, kelle ülesandeks on õpilaste loovtöö koostamisprotsessi jälgimine; · loovtööde juhendajad, näiteks temaatikaga seotud aineõpetajad, ainete lõimumise puhul õpetajad või vastava kvalifikatsiooniga inimesed väljaspoolt kooli; · hindamiskomisjoni(d) · loovtöö juhendamise korra, kus märgitakse ka juhendaja ja õpilase miinimumkoormus; · erinevate loovtöö liikide koostamise ja töö vormistamise juhendid ning hindamise skaala ja põhimõtted; · loovtöö kirjaliku osa ülesehituse ja vormistamise nõuded, seda ka nii kunstiainete ja projektitöö puhul; · korra õpilase olümpiaadil osalemise ja loovtöö koostamise võrdsustamise kohta. Näide loovtöö läbiviimise ajakavast 55 ...
ETTEVALMIS- LOOMINE OSUTAMINE LÕPETA- TEGEVUSED TAMINE MINE Teeninduskeskkond Teenindaja häälestatus Teenindaja välimus Oluline on leida aega nii sissejuhatuse kui ka kontakti lõpetamise jaoks. Mida põhjalikum on sissejuhatus, seda kiiremini sooritatakse tehing. Oluline on teretada ja pakkuda vajadusel abi, et kontakt jätkuks. Kontakti etappide lühikirjeldus: Kontakti ettevalmistamine: ................................................................................ ................................................................................ Kontakti loomine: ................................................................................ ................................................................................ Teenuse osutamine: ................................................................................
Uurimiskavas on keskseteks küsimused sellest, mida tahetakse uurida ja kuidas kavatsetakse seda teha. Üliõpilase poolt allkirjastatud kava peab sisaldama järgmisi alapunkte: · uurimuse teema ja selle valiku põhjendus; · lahendamist vajavad uurimisprobleemid; · töö eesmärk (planeeritav tulem ja väljund); · uurimisaine määratlemine (mida uuritakse); · hüpotees (kvantitatiivse uurimuse korral); · uurimuse meetodid, etapid ja ajakava; · mõned olulised kirjandusallikad; · juhendaja nimi ja allkiri. Lõputööde (v.a doktoritööde) teemad ja juhendajad kooskõlastab eriala kureeriva õppetooli juhataja ja kinnitab osakonna juhataja kaitsmisele eelneval semestril 1 1 akadeemilises kalendris kehtestatud tähtajaks. Lõputöö kava esitamise tähtaeg on 15 päeva enne akadeemlises kalendris määratud tähtaaega. Vajadusel antakse kava tagasi paranduste tegemiseks
Arvutigraafika I ÜLESANNE I Pinnatükk Sissejuhatus Enne joonestusprogrammiga AutoCAD töötama asumist on soovitatav läbi lugeda see Sissejuhatus ja teha endale märkmeid sest vastavalt Murph’i seadustele: „... juhul, kui vaatamata mitmesugustele ja laiaulatuslikele katsetele, uus seade ei hakka tööle, on edasise aja kokkuhhoiu mõttes viimane aeg alustada tutvumist selle seadme kasutusjuhendiga...” Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust, võib minna kohe leheküljele 270 ja hakata joonestama pinnatükki. Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põhitõed püsivad ja kanduva
MS Excel 2007 Töö alustamine.............................................................................................................................. 7 Ekraanipilt................................................................................................................................... 7 Töövihikud ja töölehed................................................................................................................ 7 Veerud, read ja lahtrid nendest koosnevad töölehed...............................................................8 Tabeli salvestamine.................................................................................................................... 8 Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine...................................................................9 Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine ..................................................9 Veergude, ridade ja kogu töölehe märk
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
Tuntumaks loogiliseks keeleks on Prolog, mis on välja töötatud 1970. aastate alguses. Kui jaapanlased rääkisid viienda põlvkonna arvutitest, mis hakkab suhtlema kasutajaga hääle abil, siis planeerisid nad kasutada uutes arvutites just Prologi. Loogilisi ja funktsionaalseid keeli nimetatakse teinekord ka deklaratiivseteks keelteks, s.t. programmis me kirjeldame ehk deklareerime seoseid ja reegleid, mis antud ülesande valdkonda kuuluvad. ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE Selles sissejuhatuses tahtsin ma anda Teile põgusa ülevaate sellest, mida kujutab endast programmeerimine kui tegevus ja mis seda tegevust ümbritseb. Selleks, et programmeerida, on vaja arendada ja korrastada oma mõtlemist ning programmeerimine kui tegevus mõjutab omakorda inimest. Suhtlemine arvutiga õpetab inimesele korrektsust ja oma tegevuse planeerimist. Et igasuguses õppetöös on oluline koht iseseisval kodusel tööl, siis lisaks ülesannetele annan
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
annaabi.ee 
