Halogeenoalkaanide omadused ja kasutusalad: Reaktsioonivõimelised kasutatakse orgaaniliseks sünteesiks. Mürgised kasutatakse pestiitsidena. Hübrofoobsete ainetena lahustavad hübrofoobseid aineid, kasutatakse keemilises puhastuses. Freoonid on madala molekulmassiga fluoro-, kloroalkaanid-, külmkappides soojuskandjad. Nukleofiilne asendusreaktsioon: Alkoholide saamine R - Cl + NaOH = R-OH + NaCl (R süsivesinikrühm) Reagentide eristamine: Radikaalne CH4 + Cl2 = CH3 Cl + HCl tekib klorometaan CH3 Cl + Cl2 = CH2 Cl2 + HCl tekib diklorometaan Nukleofiil R OH alkoholid Elektrofiil CH3 C CH3
* Keemiliste reaktsioonide kiirused varieeruvad suures ulatuses. Need võivad toimuda plahvatuslikult, kuid võivad võtta aega ka aastaid, nagu näiteks metallide oksüdeerumine atmosfääris. *Näited * Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid * Temperatuur: Rusikareegli järgi kiireneb reaktsioon 2–4 korda temperatuuri tõstmisel 10 °C võrra, aga ainult lahustes ja toatemperatuurile lähedastel temperatuuridel. * Reagentide iseloom: Hape-alus-reaktsioonid, soolade moodustumine ja ioonvahetus on kiired reaktsioonid. Reaktsioonid, kus molekulide vahel tekib kovalentne side ja moodustuvad suured molekulid, on reeglina väga aeglased. * Agregaatolek: Mida kõrgema peensusastmega on reageeriv tahkis või vedelik, seda kiirem on reaktsioon. * Kontsentratsioon: Lahuse segamine kiirendab samuti keemilist reaktsiooni, andes lahuse osakestele suurema kineetilise energia, mis
protsesside kiiruste ja kulu uurimisega. Keemiline kineetika uurib, kuidas eksperimendi tingimused võivad mõjutada keemiliste reaktsioonide kiirusi ning anda informatsiooni reaktsioonimehhanismi ja reaktsiooni vaheolekute kohta. Lisaks tegeleb keemiline kineetika keemilisi reaktsioone iseloomustavate matemaatiliste mudelite väljatöötamisega. Keemilisele kineetikale panid 1864. aastal aluse Peter Waage ja Cato Guldberg, formuleerides massitoimeseaduse, mis määrab tasakaaluolekus reagentide ja saaduste kontsentratsioonide suhte. [1] Keemiline kineetika tegeleb reaktsioonikiiruse eksperimentaalse määramisega, mille põhjal tuletatakse reaktsiooni kiiruse võrrandid ja kiiruskonstandid. Küllalt lihtsad reaktsiooni kineetilised võrrandid on avaldatud nullindat järku reaktsioonide (mille puhul reaktsioonikiirus ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist), esimest järku reaktsioonide ja teist järku reaktsioonide jaoks
Samuti on veel metallidulamid: Rauasulamid Vasesulamid (messing, pronks, uushõbe- alpaka ja melhior) Niklisulamid Alumiiniumisulamid Magneesiumisulamid Titaanisulamid Tinasulamid Kõvasulamid Väärismetallide sulamid (Au, Ag, Pt, Pd) 3)Igal reaktsioonil on oma kindel tasakaalukonstant, mida saab muuta vaid temperatuuri muutes. Teades tasakaalukonstanti, saab hinnata kas mingi konkreetne segu reageerib edasi produktide või reagentide suunas. 4) Reaktsiooni järk on suurus, mis on arvuliselt võrdne kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis Nulljärku reaktsiooni korral avaldub reaktsiooni kiirus kui v = k, s.t kiirus ei sõltu reagentide kontsentratsioonidest. Esimest järku reaktsiooni korral on reaktsiooni kiirus proportsionaalne lähteaine kontsentratsiooniga. 5) Iseeneslike protsessidega kaasneb energia ja aine jaotuse korrapära kahanemine ehk siis
katalüsaator reaktsioonitsükli jooksul taastub (regenereerub). Katalüsaatori osalusel toimuvat reaktsiooni nimetatakse katalüütiliseks reaktsiooniks. Tavaliselt katalüsaator osaleb reaktsiooni kõige aeglasemas staadiumis ja mõjutab seetõttu keemilise protsessi kiirust. Seejuures katalüsaatori mõju sõltub katalüsaatori aktiivsusest ja kogusest; harilikult piisab juba väga väikesest kogusest. Tahke katalüsaatori korral võivad reaktsiooni kiirust määravateks osutuda reagentide ja produktide difusiooniprotsessid. Katalüütilise reaktsiooni olemuse määrab katalüsaatori osavõtt mingist reaktsiooni staadiumi(te)st ja selle regenereerumine. Näide tüüpilisest katalüütilisest reaktsioonist, milles reagentide (X ja Y) liitumisel moodustub produkt (Z) katalüsaatori (Kat) juuresolekul. 6. Akvatsioonienergia Aktivatsioonienergia ehk aktiviseerimisenergia on energia, mida süsteemi osakesed (molekulid) peavad saavutama, muutumaks reaktsioonivõimelisteks.
Jää-äädikhape 27,97 26,66 0,4658 Aine Molekulmass (g/mol) Tihedus (g/ml) Keemistemp. (°C) Atsetaniliid 135,17 1,219 304 Broom 159,80 3,1028 58,8 Jää-äädikhape 60,05 1,049 118 P-bromoatsetaniliid 214,06 1,72 Reagentide ohtlikkus · Äädikhappe anhüdriid põhjustab ärritust, eriti hingamisteedes. Tuleohtlik, reageerib veega. · Aniliin mürgine (ka aurud), absorbeerub läbi naha, võimalik kartsinogeen · Soolhape tugev hape, söövitab nahka, riideid jne · Atsetaniliid mürgine · Broom mürgine, põhjustab põletushaavu, ärritab hingamisteid, hästi lenduv · Äädikhape söövitab nahka, ärritab silmi ja hingamisteid 1.4. Töö käik Esimene etapp
...................5 1.1 Reaktsioonide iseloomustus ja mehhanism........................................................5 1.1.1 Atsetaniliid...................................................................................................5 1.1.2 p-Bromoatsetaniliid......................................................................................6 1.2 Kasutatud materjalide tabel.................................................................................7 1.3 Reagentide ohtlikkus...........................................................................................7 1.4 Füüsikaliste konstantide tabel.............................................................................8 1.5. Töö käik.............................................................................................................9 1.5.1 Atsetaniliid...................................................................................................9 1.5
Etüülbensoaat sünteesitakse bensoehappest,etanoolist ja väävelhappest. Süntees on kaheetappiline. Esimene etapp kestab 3 tundi,sellel ajal toimub bensoehape, etanooli ja väävhape kuumutamine veevannil. Sünteesi teisel etappil toimub produkti ekstraheerimine segust eetriga. Saadud produkti iseloomustavad järgmised omadused: · Kõrge keemistemperatuur 206-210 °C. · Värvus on värvitu. · Tuleohtlik aine. 1.2 Reaktsioonide iseloomustus. Reagentide ohtlikkus. Reaktsioonide iseloomustus: Bensoehape: Sünteesil toimub tolueeni oksüdeerimine KMnO4 ja HCl-ga. Etüülbensoaat: Karboksüülhapped ei ole piisavalt aktiivsed, et anda reaktsiooni alkoholidega. Karboksüülhappe elektrofiilset tsentrit aktiveeritakse happekatalüüsil. Tugeva happe (H 2SO4 ) toimel karbonüülrühma hapnik protoneerub ja karbonüülrühma süsinik muutub elektrofiilsemaks, nii et alkoholi nukleofiilne tsenter on võimeline teda atakeerima.
säilitusainena või kunstlikes maitseainetes. Keemilise koostise poolest on etüülbensoaat ester, mis saadakse bensoehappe ja etanooli kondensatsioonireaktsioonil. Bensoehappest lähtuv etüülbensoaadi süntees on kaheetapiline kõigepealt sünteesitakse bromobenseenist, magneesiumist ning dietüüleetrist bensoehape ning seejärel bensoehappest etüülbensoaat. Sünteesiskeem: Bromobenseen Bensoehape Etüülbensoaat 1.2 Reaktsioonide iseloomustus. Reagentide ohtlikkus. Sünteesi esimeses etapis toimub Grignardi reaktiivi saamine. Kõigepealt bromobenseen reageerib magneesiumiga kõigepealt moodustub side magneesiumi ja kloori vahel, katkeb side kloori ja süsiniku vahel ning tekib alküülradikaal. Seejärel reageerib magneesiumkloriid tekkinud alküülradikaaliga, kusjuures uus side moodustub magneesiumi ja alküülradikaali vahel. Moodustub Grignardi reaktiiv tugev nukleofiil ja alus, mille reageerimisel tahke
Kuidas joonistada mehhanisme kaarnooltega 1) Joonistage arusaadavalt välja (graafilise valemina) reagentide struktuurid. Kontrollige kas saate aru, millised on reagendid ning solvent antud reaktsioonitingimustel. Näiteks kui reaktsioon toimub aluselises keskkonnas, siis kas mõni ühend esineb anioonina? 2) Vaadelge lähteaineid ning produkte ning hinnake, mis on reaktsiooni käigus toimunud. Millised sidemed on moodustunud ning millised katkenud? Kas midagi on juurde liitunud või ära kadunud? Kas mõni side on molekulis asukohta vahetanud?
• Polüpropeen on ökoloogiliselt puhtam materjal, kuna ei sisalda plastikaate. • keskmine molekulaarmass (75-300)*103; • kristalliseerub kergesti (kristalliseerumise maksimaalne tase 75%); • sulamistemperatuur 160-176⁰C; • tihedus 0,90-0,92 g/cm³; • ei lahustu orgaanilistes lahustites, sealhulgas keevas heptaanis; • MMP 3-20 Õhukestes kiledes praktiliselt läbipaistev. Antud materjal eristub termokindluse, samuti keemiliste reagentide toime taluvusega. Harukordselt vastupidav tänu kõrgele löögikindlusele. Propüleenile on omased kõrge löögisitkus, korduvate murdumiste taluvus, hea kulumiskindlus (võrreldav polüamiidide kulumiskindlusega), mis tõuseb molekulaarmassi suurenemisega, samuti on omased dielektrilised omadused. Polüpropüleen juhib halvasti soojust. Sõltuvalt molekulaarmassist: • Tõmbetugevus (Tensile Strength) 30-35 Mpa; • Voolamispiir 27-30 Mpa; • Suhteline pikenemine 200-800%;
..............................................................................................................................................3 1. KIRJANDUSLIK OSA........................................................................................................................4 1.1. SISSEJUHATUS. SÜNTEESISKEEM....................................................................................................4 1.2. REAKTSIOONIDE ISELOOMUSTUS, MEHHANISM JNE. (KIRJANDUSE ALUSEL) REAGENTIDE OHTLIKKUS.............................................................................................................................................4 3. FÜÜSIKALISTE KONSTANTIDE TABEL (LÄHTEAINED JA PRODUKTID).................................................6 1.4. TÖÖKÄIK (ORIGINAALEESKIRJAD)..................................................................................................6 2. PRAKTILINE OSA.....................................................................
Mõõtsin 5 ml HCl lahust kolbi, lisasin 5 tilka fenoolftaleiini ja tiitrisin sinna NaOH Kordasin eelmist sammu Mõõtsin kolbi 5 ml HCl lahust, 2 ml etüületanaati ja 3 ml vett. Panin korgi peale ja jätsin seisma nädalaks ajaks. Lisasin segule 5 tilka fenoolftaleiini ja tiitrisin sinna NaOH lahust reaktsiooni tek e av kolb, kaalukauss, kaal ligikaudu 3M HCl a tiitrisin sinna NaOH lahust reaktsiooni tekkimiseni. ett. ahust reaktsiooni tekkimiseni. Tabel 1 Reagentide kogused 3M HCl lahus kogus (g või ml) 5 ml 3M HCl lahuse mass 5.105 5 ml 3M HCl tiitrimiseks kulunud 0,514M 31.250 NaOH HCL mass lahuses 0.586 Vee mass HCl lahuses 4.519
mis keeb madalamal temp kui kumbki komponent. Negatiivsete kõrvalekalletega segud annavad aseotroopse segu, mis keeb kõrgemal temp kui kumbki komponent. 54. Leidke binaarsete vedelike segu aururõhk ja auru koostis. Psum=PA+PB=xA,seguPA,puhas+xB,seguPB,puhas Keemiline tasakaal 57. Mis on keemiline tasakaal? Selgitage selle seost vabaenergiamuuduga. Keemiline tasakaal on keemilise reaktsiooni seisund kui puuduvad kalduvused muutusteks reaktsioonisegus reagentide, saaduste konsentratsioonides või osarõhkudes. Päri- ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed. Ka keemilisele tasakaaluolekule vastab Gibbsi vabaenergia miinimum, s.t G=0. Reaktsiooni vabaenergia on saaduste ja lähteainete molaarsete vabaenergiate vahe. Selle arvutamiseks peab teadma, kuidas iga reaktsioonis osaleva aine vabaenergia muutub sõltuvalt tema kontsentratsioonist või osarõhust. 58. Mida näitavad ainete aktiivsused
2-proov 13,8 11,4 609 kat/g A1 = (6,95 0,45)*25*1000*5 / 600*180*1*0,5*0,0208 = 723 kat/g A2 = (11,4 0,45)*25*1000*5 / 1200*180*1*0,5*0,0208 = 609 kat/g Järeldus. Tulemus näitab, et katse oli tehtud mitte päris täpselt, mille tõttu sain suurt erinevust aktiivsuste vahel. Võib olla viga oli tehtud kas invertaasi lahuse tegemise käigus või tiitrimise käigus või reagentide kogused ei olnud eriti täpsed. Nii kui nii saadud tulemus tähendab,et 1 g invertaasi kutsub esile 609-723 mikromooli sahharoosi hüdrolüüsi 1 sekundi jooksul.
Ziegler.-Natta katalüsaatoriga on võimalik valmistada niisama head kautsukit nagu heveapuustki, kuid isoporeen on kallis. 15. Vastupidavamad kautsukisarnased ained polükloropreen, stüreen-butadieen-kopolümeer 16. Kummi vulkaniseerimine ühendatakse pikad lineaarsed polümeeriahelad sillakestega omavahel ruumiliseks struktuuriks, mis annab materjalile paremad mehaanilised omadused ja suurema vastupidavuse nii kulumisele kui ka mitmesuguste reagentide ja lahustite suhtes. 17. Charles Goodyear (1800-1860) avastas pooljuhuslikult, et kuumutamisel toorkautsuk ühineb väävliga, kaotab kleepuvuse ning muutud tunduvalt elastsemaks. III Polüestrid 1. Lähteained a) homopolümeeril b) kopolümeeril 2. Polümerisatsioonireaktsiooni tüüp polükondensatsioon 3. Lavsaan, valmistatakse sünteetilist kiudu ja sellest omakorda mitmesuguseid tekstiilitooteid.
A= = 8,9 µkat / ml 600 * 180 * 1 * 0,5 Kuna antud katses oli kasutatud vedelat invertiini lahuse lahjendust invertaasi asemel, siis tuleb arvutatud aktiivsus korrutada invertiini lahjendusega, et saada invertiini aktiivsus. Invertaasi aktiivsus on 8,9*20=178 kat/ml, mis on liiga palju. Sellega järeldub, et midagi oli minul tehtud väga valesti. Võib olla viga oli tehtud kas invertaasi lahuse tegemise käigus või tiitrimise käigus või reagentide kogused ei olnud eriti täpsed. Kokkuvõte: Järeldub, et invertiini aktiivsuseks saadi 178 kat/ml .See näitab invertiini kogust, mis produtseerib 1 sekundi jooksul 30°C juures 178 mikromooli taandavat suhkrut. See näitab, et 178 mikromooli sahharoosi hüdrolüüsiti 1 sekundi jooksul.
K = [C]c [D]d / [A]a [B]b Nurksulgudes toodud tähised väljendavad lahjendatud lahuseis antud ainete kontsentratsioone ja a, ( aktiivsuse tegur võrdub ühega) ja a, b, c,d on stöhiomeetrilised kordajad. Tasakaalukonstandi väärtus näitab, kas reaktsiooni tasakaal on vasakul (K 1) või paremal (K 1). väljendades nn. massitoimeseadust. K väärtus sõltub temperatuurist, aga ta ei sõltu reagentide ja produktide algkontsentratsioonidest. Tasakaalukonstant on seotud vabaenergia muutusega valemiga: G = - RT ln K s.o. teades vabaenergia muutu saame leida tasakaalu, või vastupidi, tasakaalust saame määrata vabaenergia muudu. Vabaenergia muudu arvutamisel toimitakse analoogselt entalpiate muudu arvutamisele: vabaenergia nullväärtused omistatakse elementide stabiilsetele vormidele standardtingimusil ja ühendi standardne vabaenergia ( G298)
(155308) Kuupäev: 12.02.2016 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi aine või ühendite rühma olemasolu (või ka puudumist) uuritavas materjalis. Saadav informatsioon on kas ei või jah, seega ei mõõdeta komponendi kvantitatiivset sisaldust. Kuna kvalitatiivne analüüs ei nõua reagentide täpseid doose, siis mainin siinkohal ära, et kõik uuritavate proovide ja reagentide doosid võetakse ligikaudse täpsusega. 1.1.Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mis on omavahel seotud amiidsidemetega. Nende koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet. [https://www.neb.com/~/media/NebUs/Page%20Images/Tools%20and%20Resources/Usage %20Guidelines/aminoAcids.jpg] Valgud täidavad oma funktsioone, mis tulenevad erinevatest struktuuridest
1.3Töös kasutasin bromoetaani sünteesiks etanooli CH 3-CH2-OH, kaaliumbromiidi KBr ning veega lahjendatud väävelhapet H 2SO4. Kaaliumbromiidi ja väävelhappe omavahelisel reageerimisel tekkinud gaasiline vesinikbromiid HBr, reageeris etanooliga. Tert-aromaatse alkoholi sünteesiks kasutasin eelnevas etapis sünteesitud bromoetaani CH3-CH2-Br, magneesiumi, atseetofenooni ning kuiva dietüüleetrit. Reagentide ohtlikkus: Kaaliumbromiid- värvuseta , vees hästi lahustuv kristalne aine, mida kasutatakse rahustava toime tõttu ravimites, fotograafias, optikas. Vesinikbromiid- tavatingimustel gaasilises olekus, värvitu, terava ja ärritava lõhnaga. Sissehingamisel põhjustab mürgistust. Võib põhjustada naha ja limaskestade ärritust või põletust. Pikaajalisel madala kontsentratsiooniga kokkupuutel võib põhjustada
Arvutiga saadi tulemuseks, et võis küll, ainult juhul, kui neeldus suur hulk energiat. Reaktsioon on endergooniline. Sel põhjusel see reaktsioon spontaalselt ei toimu. Eksergoonilised reaktsioonid, kus energia eraldub, kulgevad spontaanselt. Keemilised reaktsioonid kulgevad spontaanselt, kui: 1) reagentidel on kõrgem potentsiaalne energia, kui produktidel (sel juhul hoiavad produktide aatomid elektrone tugevamini kinni, kui reagentide aatomid). Potentsiaalse energia erinevus reagentide ja produktide vahel eraldub soojusenergiana reaktsioon on eksotermiline 2) produktide tekkimisega entroopia suureneb (korrastatuse aste produktide molekulides on madalam, kui reaktantide molekulides) Formaldehüüdi tekkimiseks pakutud reaktsioon ei vasta kummalegi tingimusele, seetõttu spontaanselt ei toimu. Spontaanne reaktsioon on näiteks puu põlemine: C6H12O6 + 6O2= 6CO2 + 6H2O.
Joonis 2: Nitrorühma taandamise mehhanism 1.2.2.Atsetaniliidi saamine Atsetaniliid saadakse aniliini ja äädikhappe anhüdriidi reageerimisel. Joonis 3: Atsetaniliidi saamise mehhanism3 3 http://en.wikipedia.org/wiki/File:Acetanilide_preparation_schematics.gif 1.3. Kasutatavad ained ja meetodid 1.3.1.Nitrobenseenist aniliini saamine Reaktiivid: Nitrobenseen 6%-line soolhape Raualaastud (malm) Reagentide ohtlikkus Nitrobenseen Mürgine sissehingamisel, kokkupuutel nahaga ja allaneelamisel. Võimalik vähktõve põhjustaja. Tõsise tervisekahjustuse oht pikaajalisel sissehingamisel ja kokkupuutel nahaga. Võimalik sigivuse kahjustamise oht. Soolhape Söövitav, ärritab hingamiselundeid. Raud Väga tuleohtlik. Hoida eemal tuleallikast ja vältida staatilise elektri teket.
asemel 0,5ml magnetpipeti. Sobiliku pipeti leidmisele ning lõpuks proovi võtmisele kulus palju aega ning 0-proov, mida oli rõhutatud, et tuleb võtta võimalikult kiiresti, võtsin mina 5 min 10s hiljem reaktsiooni toimumise ajast. Sellega seoses tuli viga sisse ka edasistes proovides, kus 10min ja 20min proovidele tuli samuti otsa arvestada kulunud aeg. Siit tuli kõige rängem ning suurem viga, kuid ei saa välistada, et viga võis suureneda ebatäpse tiitrimise või reagentide koguste lisamisel. Siit sain õppetunni, et enne katse alustamist ei piisa sellest, kui panna valmis vajalikud ained ja vahendid, vaid neid tuleb enne siiski üle kontrollida, eriti kui on tegemist aja peale katsetega.
etüületanaat (etüülatsetaat), ligikaudu 3M HCI, 100- olbi valmistada vastavalt praktikumi juhendaja seks): ti ning jäetakse seisma vähemalt 48 tunniks ontsentratsioonid määratavad tiitrimise teel. des, veel parem nädala või kahe pärast (järgmises usega (täpne kontsentratsioon fikseerida pudelilt) Siin tuleb esitada arvutused, tabelid ja graafikud. Näidisena on toodud vormistus KK1 tööle. Tabel 1: Reagentide kogused 3M HCl lahus 5 mL 3M HCl lahuse mass 5.178 g 5 mL 3M HCl tiitrimiseks kulunud 30.7 mL 0.5160M NaOH HCl mass lahuses 0.27 g Vee mass HCl lahuses 4.908 g Uuritavate lahuste keskmine
Näiteks esimese rea jaoks kui t=90sek: 0,1 * 2,7 C1KOH = = 0,027 n 10 CEA= C0EA-( C0KOH - CKOH ) Näiteks esimese rea jaoks kui t=90sek: CEA= 0,0193-( 0,031 0,027)=0,0153 n 6.2 Sõltuvuse cA = f () graafiline esitamine 6.3 Kiiruskonstandi kc leidmine erinevatel temperatuuridel Teist järku reaktsiooni kineetikavõrrand on järgmine: dc A = -kccAcB , kus d kc -- reaktsiooni kiiruskonstant, cA,cB -- reagentide konts.-d ajahetkel t, t aeg. Antud töös võib reaktsiooni kiiruskonstandi väärtust leida kasutades kineetikavõrrandi integraalkuju 0 1 c *c kC * t = 0 0 * ln( B 0 A ) c A - cB c A * cB Avaldame kc meie reaktsiooni jaoks: 0 1 cB * cA kC = [ 0 0 * ln( 0 )] / t , kus
1. Töö eesmärk: Uurida mõningate reaktiivide toimet erineva keemilise koostisega kiududesse ja tutvuda tudmatute kiudude lahustuvuse põhjal tuvastamise meetodiga. 2. Töö teoreetilised alused: Kiud absorbeerivad mingil määral niiskust, vedelikku ja võivad teatud vedelike toimel ka lahustuda. Selliseid vedelikke, mille toimel kiud lahustuvad, nimetatakse lahustiteks. Kiudude reageerimine keskkonna mõjutustele (sealhulgas ka keemiliste reagentide toimele) sõltub nende keemilisest ehitusest ja mikrostruktuurist. Kiudude keemilised omadused on olulised mitmetes töötlemisprotsessides nagu värvimine ja viimistlemine, samas ka tekstiilide hooldusel. Kiudude lahustumise põhjal on võimalik ka tundmatute kiudude tuvastamine. 3. Töö käik 3.1 Töö ülesanne: Uurida leelise toimet kiududesse. 3.2 Töövahendid: Tekstiilkiud (vill ja siid), koonilised kolvid, statiiv, vesivann, klaaspulk,
095675 YAGB 22 Tallinn 2010 Etapp 1 Atsetoon Sissejuhatus Üldiselt käsitletakse keemias oksüdeerimisena nähtust, kus element loovutab elektrone. Orgaanilises keemias käsitletakse oksüdeerimisena iga protsessi, mis põhjustab süsiniku elektrontiheduse vähenemist. Alkoholide osalisel oksüdatsioonil erinevate reagentide toimel oksüdeerub primaarne alkohol esmalt karbonüülühendiks ja seejärel karboksüülhappeks. Sõltuvalt sellest, kas on tegu primaarse või sekundaarse alkoholiga, saame esmaseks reaktsiooniproduktiks vastavalt kas aldehüüdi või ketooni. Aldehüüdid võivad edasi oksüdeeruda karboksüülhapeteni, ketoonid neid tingimustes ei oksüdeeru. R OH R O [O]
elektronegatiivsema elemendi sideme katkemisel. Taandamine on oksüdeerimise vastandprotsess. Taandamine nukleofiilsete hübriididega, kus taandajaks on tugev nukleofiil-hüdriidioon :, on väga levinud taandamise meetod. Hüdriidiooni doonoriks on sageli metalli komplekshüdriid. Minu sünteesis see on NaB 1- fenüületanool Reagentide ohtlikkus · Benseen Omapärase lõhnaga värvuseta kergestisüttiv vees lahustuv vedelik. On väga mürgine. Mitte sissehingata ja töö teostada tõmbekapi all. · Äädikhappe anhüdriid Tuleohtlik. Mitte sisse hingata ega peale ajada. Korduv või pikaajaline kokkupuude võib põhjustada dermatiiti. Üle 49° C võivad tekkivad plahvatusohtlikud aurusegud. · Atsetofenoon süttiv. Üle 82° võivad rekkida plahvatusohtlikud aurusegud. Ärritab
2011 Sisukord 1. KIRJANDUSLIK OSA 1.1. Sissejuhatus. Sünteesiskeem. Oma orgaanilise keemia lõputööks valisin mina sünteesi 1-fenüületanool atsetofenoonist. 1-fenüületanooli veel nimetatakse alfa-fenüületüül alkohol, mitte joogialkohol. 1-fenüületnooli sünteesiskeem: Benseen+äädikhappeanhüdriidatsetofenoon+etanool1-fenüületnool 1.2. Reaktsioonide iseloomustus, mehhanism jne. (kirjanduse alusel) Reagentide ohtlikkus Oma sünteesi alustasin benseeni aromaatse tuuma atsüleerimisest Friedel-Craftsi järgi. Areenide atsüleerimisreaktsioonides on tugevaks elektrofiiliks atsüülkatioon, mis genireeritakse happe kloriidist tugeva Lewise happe, AlC mõjul. Atsüülkatioon on piisavalt tugev elektrofiil, et reageerida areeni -elektroonidega.Atsüleerimisreaktsiooniga saadakse alküülarüül või diarüülketoone. Minu juhul atesetofenooni (s.t. diarüülketooni).
Reaktsioonisegusse lisatud vee mass: 58,789 - 57,824 = 0,965 g HCl lahuse tiitrimiseks kasutatud NaOH lahuse kontsentratsioon: 0,500 M Tiitrimiseks kulunud lahuse ruumala: 1. kolb: 31,9 mL 2. kolb: 31,7 mL keskmine: 31,8 mL Tasakaalusegu tiitrimiseks kasutatud NaOH lahuse kontsentratsioon: 0,500 M Tasakaalusegude tiitrimiseks kulunud lahuse ruumala 1. kolb: 95 mL 2. kolb: 94,3 mL keskmine: 94,65 mL Tabel 1 Reagentide kogused 3 M HCl lahus 5 mL 3M HCl lahuse mass 5.209 g 5 mL 3M HCl tiitrimiseks kulunud 0,500 M NaOH 31.8 mL 0.0159 mol(n1) HCl mass lahuses 0.580 g Vee mass HCl lahuses 4.629 g Uuritavate lahuste keskmine HCl lahusega lähtelahusess viidav vesi 4.629 g 0.257 mol
muudele toidupakenditele ka küpsetusvorme, - kotte ja kilesid. c) PP Polüpropüleen. Iseloomustab kõrge mehaaniline- ja tõmbetugevus, kuid väike löögitugevus. Polüpropüleen on vastupidav pingepragude tekkimisele ning seda on lihtne keevitada. Külmakraadidega võib muutuda rabedaks. Head keemilised ja elektrotehnilised omadused. Värvitu ja termoplastiline. Õhukestes kiledes praktiliselt läbipaistev. Antud materjal eristub termokindluse, samuti keemiliste reagentide toime taluvusega. Harukordselt vastupidav tänu kõrgele löögikindlusele. Propüleenile on omased kõrge löögisitkus, korduvate murdumiste taluvus, hea kulumiskindlus (võrreldav polüamiidide kulumiskindlusega), mis tõuseb molekulaarmassi suurenemisega, samuti on omased dielektrilised omadused. Polüpropüleen juhib halvasti soojust. Polüpropüleen oksüdeerub kergesti õhus, eriti enam kui 100C juures, termooksüdeeruv destruktsioon kulgeb autokatalüütiliselt
helilaine levimisel. o Protsess on tasakaaluline. Kui protsess poleks tasakaaluline, liiguks see alati vaid stabiilsema seisu poole ning mitte kunagi ebastabiilsema poole ehk protsess oleks pööramatu o Dünaamilist keemilist tasakaalu iseloomustavad järgmised omadused: 1) ühel ajal toimub nii pärisuunaline kui ka vastassuunaline protsess; 2) mõlemad protsessid kulgevad sama kiirusega ja reaktsioonisegu üldine koostis ei muutu. Tasakaal sõltub: rõhust, reagentide lisamisest, temperatuurist. Reaktsioon, mis antud tingimustel ei toimu (näiteks hapniku ja vesiniku segu toatemperatuuril ja normaalrõhul), ei toimu ka tingimuste väikese muutuse korral. Faaside tasakaal 1. Heterogeenne süsteem, faas, faasisiire. Heterogeensed – koosnevad mitmest erisuguse omadusega osast (ehk faasist). Faas - ühtlase koostisega ja konkreetses olekus olev süsteemi osa, mis on teistest faasidest eraldatud piirpinnaga. Faas võib koosneda ka mitmest ainest.
Keemiline kineetika uurib, kuidas ekperimendi tingimused võivad mõjutada keemiliste reaktsioonide kiirusi ning anda informatsiooni reaktsioonimehhanismi ja reaktsiooni vaheolekute kohta. Lisaks tegeleb keemiline kineetika keemilisi reaktsioone iseloomustavate matemaatiliste mudelite väljatöötamisega. Keemilisele kineetikale panid 1864. aastal aluse Peter Waage ja Cato Guldberg, formuleerides massitoimeseaduse, mis määrab tasakaaluolekus reagentide ja produktide kontsentratsioonide suhte.[1] 8 Keemiline kineetika tegeleb reaktsioonikiiruse eksperimentaalse määramisega, mille põhjal tuletatakse reaktsiooni kiiruse võrrandid ja kiiruskonstandid. Küllalt lihtsad reaktiooni kineetilised võrrandid on avaldatud nullindat järku reaktsioonide (millede puhul reaktsioonikiirus
· katalüsaatori puudumisel aeglane (stabiilne mitu kuud) · rauaioonide (Fe3+) juuresolekul kiireneb 1000 korda · hemoglobiini juuresolekul kiireneb 1 000 000 korda · katalaasi juuresolekul kiireneb 1 000 000 000 korda Keemilise kineetika alused Keemiline kineetika uurib keemiliste reaktsioonide toimumist ajas Mis on keemilise reaktsiooni kiirus? Kiirus on millegi muutumine ajas t Keemilise reaktsiooni kiirus V reagentide kontsentratsioonide muutumine ajas AB A lähteaine B produkt V = d[B]/dt = - d[A]/dt Keskmine kiirus Vkeskm = [B]/t Algkiirus biokeemias kõige olulisem V = (d[B]/dt)t 0 Kiiruse ühik M/s (molaarsust sekundis) Massitoimeseadus reaktsioonikiiruse avaldise koostamine Massitoimeseadus - keemilise reaktsiooni kiirus on võrdeline reaktsioonist
..........................................................................lk 11 3. Kokkuvõte............................................................................................................lk 12 4. Kasutatud kirjandus.......................................................................................lk 13 1. Kirjanduslik osa Kirjanduslik osa sisaldab töö sissejuhatust, töö eesmärki ja sünteesiskeemi. Lisaks on iseloomustatud reaktsioonimehhanisme ja reagentide ohtlikkust. Samuti on välja toodud ainete füüsikalised konstandid ja töö käik. 1.1 Sissejuhatus ja sünteesiskeem Sünteesi eesmärgiks oli sünteesida dibensaalatsetoon lähtudes atsetoonist. Kaheetapiline töö toimus etteantud eeskirjade alusel. Esmalt oli vaja sünteesida atsetoon isopropanoolist, naatriumdikromaadist, veest ja konsentreeritud väävelhappest. Sünteesiskeem: 3CH3-CH(OH)-CH3 + Na2Cr2O7 + H2SO4 3H3C-CO-CH3 + Na2SO4 + Cr2(SO4)3 + 7H2O
rabenemine ja peenestumine. struktuursus!! Põllumajandusliktähtsus suhteliselt keemiline murenemine e. porsumine. On 4)Huumus on toitainete allikaks. tähtsusetu. põhjustatud keemilistest reaktsioonidest 5)Huumus toimib kasvustimulaatorina. a)Avinurme, Vask-Narva looduslike reagentide toimel, milleks on Huumuse sisalduse hindamise skaala b)Varnia, Võõpsu mõnevõrra viljakamad. vesi, süsihappegaas, hapnik. Vastavalt Alla 1,5% ülimadal Enam sobivad rohusöötade tootmiseks. sellele toimuvad erinevad protsessid: alla 2,5% madal Maade hindamine ehk boniteerimine
vees.Nõrgad elektrolüüdid:lahustuvad vees,osa molekule jäävad kokku. Happe ja aluse definitsioonid: Happed on ühendid, mis loovutavad prootoneid (e. vesinikioone); Alused on ühendid,mis seovad prootoneid. Vesi käitub nii happe kui ka alusena.Ta on amfolüüt. Autoprotolüüs-reaktsioon,milles osaleb amfolüüt.Toimub prootonite ülekanne. Keemiline tasakaal-päri-ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed. Tasakaalukonstant-näitab reagentide ja produktide konsentratsiooni suhet tasakaaluolekus.Valem Veeioonkorrutis: Nõrkade hapete ja aluste dissotsiatioonikonstant: Nõrkade hapete ja aluste vesilahuste pH arvutamine: Standardlahused neutralisatsiooni tiitrimisel: Lahuste valmistamiseks kasutatakse keemilisel analüüsil alati destilleeritud vett.Titrandiks tugev hape või alus. HCl, HClO4, H2SO4 NaOH, KOH Happe-aluseliste indikaatorite toimemehhanism
Konstanti K nimetatakse tasakaalukonstandiks. K on iseloomustav suurus vastavale reaktsioonile: , kus c on aine kontsentratsioon. Konstant K lähtub ainete aktiivsusest, st lahustunud ainete kontsentratsioonidest (ja gaaside puhul osarõhkudest). Igal reaktsioonil on oma kindel tasakaalukonstant, mida saab muuta vaid temperatuuri muutes. Keemiline tasakaal pöörduva reaktsiooni korral püstitub hetkel, kui päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused saavad võrdseks ning reagentide ja produktide kontsentratsioonid Pöörduvat reaktsiooni väljendav võrrand: A+BC+D Teises ja kolmandas katses liigub tasakaal lähteainete suunas, kuna katseklaasi lisatakse ühte lähteainet. Neljandas katses aga saaduste suunas kuna katseklaasi lisatakse ühte saadust. Järeldus: Tasakaalu liigutamiseks reaktsioonis on üheks võimaluseks lisada lähteainet, et tasakaal nihkuks lähteainete suhtes või lisada saaduseks olevat ainet, et tasakaal nihkuks saaduste suunas
konts muutus ajaühikus. Miinusmärgiga näitab, et kiirus väheneb. 34. Mis on keemilise reaktsiooni järk. Võrdle 1. ja 2. järku. Milline on kiirus 0., 1. Ja 2. järku süsteemides? Keemilise reaktsiooni järk on suurus, mis arvuliselt võrdub kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Reaktsiooni järku määratakse alati lähteainete konts järgi. Nulljärku reaktsioon – kiirus ei sõltu reagentide konts. Esimest järku reaktsioon – kiirus on proportisonaalne reagentide konts. Saame lineaarse graafiku. Teist järku reaktsioon – reaktsioni kiirus on proportsionaalne lähteainete konts ruudu või kahe lähteaine konts korrutisega. Esimest järku reaktsioon on kandilisem ja kulgeb rohkem ääri mööda. 35. Reaktsiooni kiirus sõltuvalt temp Keemilise reaktsiooni kiirus kasvab temp tõustes. Van Hoffi reegel: temp tõstmisel 10
suhkrud, sahharoos aga Fehlingi reaktiiviga ei reageeri, reageerivad tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Inversioon on sahharoosi hüdrolüüs ning selle produktide segu (glükoos ja fruktoos) nimetatakse invertsuhkruna. Töö käik · Kahte katseklaasi valatakse 1 ml sahharoosi lahust, ühte lisatakse 1 tilk konts. HCl. · Mõlemat katseklaasi hoitakse 5 min veevannis ning seejärel lisatakse mõlemasse 1 ml Fehlingi I ja Fehlingi II lahust. Peale reagentide lisamist muutus lahuste värv siniseks. · Katseklaase soojendatakse veelkord. Tugev punane sade tekkis selles katseklaasis, kuhu lisati HCl. Järeldus: Punane sade tekkis lahusesse, millesse lisati konts. HCl. Sahharoosi hüdrolüüsil tekkinud vaba aldefüüdrühm reageeris Fehlingi lahuste kompleksiga ning vask sadestus seejärel lahusest välja. 1.2.5 Barfoed´ reaktsioon Reaktsioon võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas
Tasakaalureaktsioonid: Selliste reaktsioonide tasakaaluolekut kirjeldab tasakaalukonstant K, mis arvestab reaktsioonivõrrandi kordajaid. Niisiis tasakaalukonstant: *on murd, mille lugejaks on reaktsioonisaaduste tasakaalu- kontsentratsioonide korrutis ja nimetajaks lähteainete tasakaalu- kontsentratsioonide korrutis. *väljendab reageerivate ainete ja reaktsioonisaaduste kontsent- ratsioonide kindlat vahekorda keemilise tasakaalu olekus. * on reaktsioonile iseloomulik konstant, mis ei olene reagentide kontsentratsioonidest.Massitoimeseadus: keemil.reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega.Le Chatelier' printsiip: Kui mingi välismõju (temperatuuri, rõhu või kontsentratsiooni muutmine) rikub keemilist tasakaalu, siis kulgevad süsteemis selle mõju tagajärgi vähendavad reaktsioonid, mis viivad süsteemi uude tasakaaluolekusse. Järeldused: *Ühe reagendi (lähteaine) täiendav sisestamine süsteemi
korrutisega. Reaktsiooni kiirus oleneb kontsentratsioonist ja temperatuurist, ka katalüüsist. Katalüsaatorid, inhibiitorid Homogeenne katalüüs (reagendid, katalüsaator samas faasis), heterogeenne (reagendid ja katalüsaator erinevates faasides), aluselis-happeline katalüüs (katalüsaatoriteks ioonid või üldised alused ja happed), biokeemiline katalüüs (valkudevahelised reaktsioonid organismides). Reagentide ja katalüsaatori reageerimisel tekivad ebapüsivad vaheühendid, reaktsiooniahela lõpuks lagunevad, vabastades katalüsaatori. Katalüsaator ei muuda tasakaaluolekut ega saa põhjustada termodünaamiliselt võimatut reaktsiooni, saab kiirendada vaid võimalikke reaktsioone. Henry-Daltoni seadus: gaasi lahustuvus vedelikus on võrdeline tema osarõhuga lahuse kohal Gaasi lahustuvus sõltub ka rõhust. Mida kõrgem gaasi rõhk vedeliku kohal, seda
Selle käigus grupeeruvad ümber või katkevad nõrgad sidemed, kuid peptiidsidemed. Valgu denatureerumine võib vähendada tema lahustuvust, mis omakorda põhjustab valgu väljasadenemise lahusest. Valgu peptiidsidemete lagunemist nimetatakse valgu hüdrolüüsiks. Valkude kindlakstegemiseks kasutatakse mitmeid meetodeid nagu: · värvusreaktsioonid peptiidsidemete või teatavate aminohapete tuvastamiseks, · väljasadestamine lahusest reagentide või temperatuuri toimel denaturatsiooniprotsessi uurimiseks või valkude eraldamiseks madalama molekulmassiga peptiididest, · väljasoolastamine lahusest erinevate valgufraktsioonide lahutamiseks. Töö etapid 1.1.1 Biureedireaktsioon Valkude üldreaktsioon, mis on tingitud peptiidsidemete esinemisest. Leeliselises keskkonnas moodustavad Cu+2 ioonid valgumolekulidega sinakasvioletse biureetkompleksi. Töö käik: Katseklaasi valada 1 ml munavalgu lahust
funktsionaalse rühma olemasolu lahuses. Selleks võib olla: iseloomuliku värvusreaktsiooni teke; sademe või hägu moodustumine; gaasi eraldumine; muud silmale nähtavad muudatused. Antud töös tulevad vaatluse alla valkude ja süsivesikute kvalitatiivsed meetodid. Valgu puhul mängib tähtsat rolli tema aminohappeline koosseis ja järjestus, lisaks valgu ruumiline struktuur. Siin puhul on abiks värvusreaktsioonide tekitamine, väljasadestamine lahusest reagentide või temperatuuri toimel (termiline denaturatsioon), ja väljasoolastamine erinevate valgufraktsioonide lahutamiseks. Süsivesikute kvalitatiivsed reaktsioonid põhinevad enamuses karbonüülrühma esinemises molekulis. Erinevad reaktsioonid annavad iga süsivesiku puhul aga erineva produkti ning siis saab tõhusalt eristada lähtesuhkruid üksteisest. Ka saab kindla süsivesiku tuvastada osasooni kristallstruktuuri põhjal, mis saadakse osasoonide moodustumise reaktsiooni abil.
Kui osakeste suurenemine- sade koosneb väikesest arvust suurtest osakestest Suhteline üleküllastus- SÜK = Q-S/S, kus Q kontsentratsioon, S lahustuvus Kõrge SÜK > domineerib tuumakeste moodustumine > väikesed osakesed > kolloidne sade Madal SÜK > domineerib suurenemine > suured osakesed > kristalne sade 68. Tingimused, mis määravad sademeosakeste suuruse. Sademe lahustusvus Temperatuur (Kõrge temperatuur- suurendab sademe lahustuvust) Reagentide kontsentratsioonid (Lahjad lahused) Reagentide segunemise kiirus (Aeglane sadestusreaktiivi lisamine, koos segamisega) Kokkuvõttes määrab osakeste suuruse lahuse suhteline üleküllastus, mis on osakeste suurusega pöördvõrdelises seoses pH mõju 69. Kolloidsete sademete koagulatsioon. Kolloidsüsteemides põrkuvad osakesed Browni liikumise käigus teineteisega ning võivad seejuures tugeva vastastoime tulemusena kokku "kleepuda". Moodustunud agregaat liigub
protsess oli tunda juba 75 aastat varem ? Vastus : Sest alumiiniumi hind oli kallis, kuid prantuse keemik Deville leiutas alumiiniumi tööstusliku menetluse, mille tõttu hakkas hind langema. 6. Mida kujutab endast kautshuki vulkaniseerimine? Vulkaniseerimisel ühendatakse pikad lineaarsed polümeeriahelad sillakestega omavahel ruumiliseks struktuuriks, mis annab materjalile paremad mehaanilised omadused ja suurema vastupidavuse nii kulumisele kui ka mitmesuguste reagentide ja lahustite suhtes. Enamasti kasutatakse vulkaniseerimisel väävliühendeid, sel puhul toimub sisuliselt ahelate kokkuoksüdeerimine. Sellest tekib kumm. 7. Mida on leiutanud: Dunlop: 1888 Jalgrattarehvi (õhkrehvi), mille ta tegi aiakastmisvoolikust. Loomaarsti leiutis, oma poja kolmekale pani puuratta ümber aiavooliku, et parem sõita oleks. Baekeland: 1910 bakeliit tööstuslikult Esmakordselt kasutati puhtaid looduslikke keemilisi aineid
Reaktsiooni konversiooniastme X mõiste.-Kui Pöörduvareaktsiooni aA+bB cC+dD puhul -toimub tasakaalu nihutada -paremale, sest vesinik digundeerub reaktsioonivõrrandi üldistatud kujus -(s.o. tähistustega pärisuunaline reagentide ja -vastassuunaline reaktsioon -membraanist kiiresti läbi, suuremate -molekulitega A,B- reagendid, C,D- produkt., -a,b,c,d- vastavad produktide vahel -üheagselt. Reagendi A suhtes tsükloheksaani ja -benseeni peab membraan kinni. FA0 dX = -rA` dW -ning
Kiiruskonstandi sõltuvuse temperatuurist annab Arrheniuse võrrand: Reaktsiooni aktivatsioonienergia mõiste: Energia, mis on vajalik reaktsiooni toimumiseks (aktiveeritud kompleksi tekkeks) (EA, J/mol). Pöörduvad reaktsioonid: Toimub esimest järku reaktsioon , kus k+ on kiiruskonstant pärisuunas ja k. vastassuunas. Selle reaktsiooni kiirus kus c1 ja c2 on reagentide kontsentratsioonid ajahetkel t. Tähistades A ärareageerinud ja B juurdetekkinud osa x- ga ja A ning B algkontsentratsioone vastavalt c10 ja c20, võime avaldada c1=c10-x ning c2=c20+x. Seega reaktsiooni kogukiirus . Tasakaalu saabudes pärisuunaline kiirus võrdsustub vastassuunalise kiirusega, seega v+=v. ning . Siit järeldub: . Kui tekib tasakaal mõne aja
Tallinna põhjaveevarud kogu linna vajadse katmiseks ei ole piisavad. Nagu uuringud on näidanud, kui kasutada Tallinnas joogiks vaid põhjavett, oleks kogu meie varu praeguse tarbimise juures juba järgmise 30 aastaga ammendatud. Mida oleks meil siis pakkuda järeltulevatele põlvedele. Joogivee töötlemine toimub peamiselt pinnaveevarustuseg alinnades. Vee uhastamine ja desinfitseerimine Narvas toimub läbi kloorimise, toorvesi on puhtam ja reagentide kulu väiksem. Põhjavee baseeruvate veevärkide vett ei puhastata, küll aga klooritakse seda mõnedes asulates( peamiselt Põha- ja Lääne- Eestis), kus esineb mikroobset saastumist ja vee keemiline koostis on ebastabiilsem. Keemiliste näitajate osas ei vasta joogivee standardile epamiselt kloriidide, sulfaatide, raua ja kohati flouri kõrgenenud sisalduses. Paljudes madalates kaevudes on suurenenud nitraatide sisaldus. Mitmete piirkondade on põhjavesi saastunud ka naftaproduktidega
ajal kui etanooli keemistemperatuur on 78, 3 kraadi. Eetrite tihedused paiknevad 0, 72 ... 0, 78 piires. Eetrid ei segune veega. Küllastunud eetrite homoloogilise rea madalamad liikmed on siiski vähesel määral vees lahustuvad. Eetrid lahustuvad orgaanilistes lahustites ja lahustavad hästi paljusid orgaanilisi ühendeid. Eetritel on meeldiv lõhn. Samuti on eetrid inertsed ühendid. Tavalisel temperatuuril on nad püsivad peaaegu kõikide lihtsamate reagentide toime suhtes. Side hapniku ja süsiniku aatomite vahel on vähe polariseerunud, mistõttu selle lõhustumine toimub suhteliselt raskesti. Tugevate hapete toimel moodustuvad aga oksooniumi soolad, milles hapniku aatomi ja süsiniku aatomi vaheline side on polariseerunud. Seetõttu lõhustuvad eetrid hapete manulusel. V Arvestus AMIINID Ammoniaagi ühe, kahe või kolme vesiniku aatomi asendamisel süsivesiniku radikaalidega saadakse primaarseid, sekundaarseid ja tertsiaalseid amiine
annaabi.ee 
