Füüsika pilet 7 (0)

Pilet 7
1. ideaalse gaasi olekuvvõrrand
deaalse gaasi olekuvõrrand ehk Clapeyroni -Mendelejevi võrrand on võrrand, mis seob ideaalse gaasi olekuparameetreid, kui see gaas on tasakaaluolekus [1]
Ideaalse gaasi olekuvõrrandi võib esitada kujul
pV=nRT
kus p on gaasi rõhk, V on ruumala, n on gaasi hulk ( moolides ), T on absoluutne temperatuur ning R on universaalne gaasikonstant (=8.3145 J/mol/K).
2.Elektrigeneraatori tööpõhimõte
Energia muundamiseks magnetvälja vahendusel kasutatakse elektrimasinat. Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga, näiteks auruhüdro- või gaasiturbiiniga, sisepõlemis- või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool . Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine : magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma. Mootor paneb tööle tööpingi, mehhanismi või masina.
3. bernoulli valem horisontaalse toru kohta
Bernoulli valem on tõenäosusteoorias valem, mis näitab n ühesuguse ja sõltumatu katse korral sündmuse A toimumise tõenäosust täpselt k korda kui sündmuse tõenäosus igal katsel on p=P(A).<^{k}\cdot p^{k}\cdot q^{n-k}\ ,}
5. Katalüüs
Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiiruse muutus tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks. Erinevalt reagentidest katalüsaator reaktsioonitsükli jooksul taastub (regenereerub).
Katalüsaatori osalusel toimuvat reaktsiooni nimetatakse katalüütiliseks reaktsiooniks. Tavaliselt katalüsaator osaleb reaktsiooni kõige aeglasemas staadiumis ja mõjutab seetõttu keemilise protsessi kiirust. Seejuures katalüsaatori mõju sõltub katalüsaatori aktiivsusest ja kogusest; harilikult piisab juba väga väikesest kogusest. Tahke katalüsaatori korral võivad reaktsiooni kiirust määravateks osutuda reagentide ja produktide difusiooniprotsessid.
Katalüütilise reaktsiooni olemuse määrab katalüsaatori osavõtt mingist reaktsiooni staadiumi(te)st ja selle regenereerumine. Näide tüüpilisest katalüütilisest reaktsioonist, milles reagentide (X ja Y) liitumisel moodustub produkt (Z) katalüsaatori (Kat) juuresolekul.
6. Akvatsioonienergia
Aktivatsioonienergia ehk aktiviseerimisenergia on energia, mida süsteemi osakesed (molekulid) peavad saavutama , muutumaks reaktsioonivõimelisteks. Mida väiksem on aktivatsioonienergia, seda kiiremini toimub reaktsioon .
Aktivatsioonienergia (Ea) on vajalik, et ületada energeetiline barjäär, et reaktsioon saaks toimuda. Vajalik aktivatsioonienergia võib tulla molekulide enda sisemisest energiast või välisest allikast: soojus (ka reaktsioonis eralduv (ΔH)), valgus, elektrivool või mehaaniline jõud.