Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Polüpropüleen (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on polüpropüleen?
  • Milleks seda kasutatakse?
Polüpropüleen  (PP) 
Mis on polüpropüleen?  
Polüpropüleen (ingl.k. Polypropylene või Polypropene), keemilise valemina [-CH₂-CH(CH₃)-]n, värvitu 
termoplastiline  polümeer .  Maailmas on toodangult teine  plast polüetüleeni järel, kuid tema osakaal 
kasvab kõige kiiremini. PP-l on hea hinna ja omaduste suhe. Polüpropüleen on natuke kõvem ja 
jäigem kui  polüetüleen  ning. PP on  vastupidav õlile ja  rasvale . Orienteeritud polüpropüleenil (O-PP, 
OPP) on väiksem permeatsioonivõime - 1 ning seda on võimalik valmistada kile kahesuunalise või 
ühesuunalise venitamisega. On olemas ka  vahustatud  polüpropüleeni (PP-E).  
 
Polüpropeen on ökoloogiliselt  puhtam  materjal, kuna ei sisalda plastikaate. 
 
keskmine molekulaarmass (75-300)*103; 
 
kristalliseerub kergesti (kristalliseerumise maksimaalne tase 75%); 
 
sulamistemperatuur 160-176⁰C; 
 
tihedus 0,90-0,92 g/cm³; 
 
ei lahustu orgaanilistes lahustites, sealhulgas keevas heptaanis; 
 
MMP 3-20 
Õhukestes kiledes praktiliselt läbipaistev. Antud materjal eristub termokindluse, samuti keemiliste 
reagentide toime taluvusega. Harukordselt vastupidav tänu  kõrgele  löögikindlusele. 
Propüleenile on  omased kõrge löögisitkus, korduvate murdumiste  taluvus , hea  kulumiskindlus  
(võrreldav polüamiidide kulumiskindlusega), mis tõuseb molekulaarmassi suurenemisega, samuti on 
omased dielektrilised omadused. Polüpropüleen juhib halvasti soojust. 
Sõltuvalt molekulaarmassist: 
 
Tõmbetugevus (Tensile Strength) 30-35 Mpa; 
 
Voolamispiir 27-30 Mpa; 
 
Suhteline pikenemine 200-800%; 
 
Löögisitkus (sisselõikega) 5-12 kJ/m²; 
 
Erisoojus C⁰ 1,93 kJ/(kg*K); 
 
Soojusjuhtivus 0,15 W/(m*K); 
 
Soojuskindlus Viki järgi 95-110⁰C, külmakindlus alates -5 kuni -25⁰C; 
 
pᵥ 1014 Om*cm. 
Polüpropüleen oksüdeerub kergesti õhus, eriti enam kui 100⁰C juures, termooksüdeeruv 
destruktsioon kulgeb autokatalüütiliselt.  Termiline  destruktsioon algab 300⁰C juures. Maksimaalne 
polüpropüleenist toote ekspluateerimise temperatuur on 120-140⁰C. Polüpropüleen allub hästi 
kloreerimisele. 
 
Milleks seda kasutatakse?  
Polüpropüleenist valmistatavate toiduga kokkupuutuvate toodete nimistu on lai:  pudelid ,  
mahutid, leiva ja saia pakkekiled, ämbrid,  kausid , topsid jne. Näiteks enamik margariini topse  
on valmistatud polüpropüleenist. Viimasel ajal on polüetüleenist kile hakanud asendama  
kondiitritoodete  pakendamisel kasutatavat regenereeritud tsellulooskilet.  
 
Polüpropüleen #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Daddy Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Alkeenid ja alküünid
5
docx

Alkeenid ja alküünid

sisaldada alumiiniumist kihti. b) PET - Polüetüleentereftalaat. Kõrge tõmbe- ja mehaanilise tugevusega, kõva ja tugev materjal, millele on omane madal hõõrduvus ning väga hea dimensionaalne stabiilsus. Laialdaselt kasutatakse kahesuunaliselt venitatud PETi gaseeritud joogi pudelite valmistamisel. PETist valmistatakse lisaks muudele toidupakenditele ka küpsetusvorme, - kotte ja ­kilesid. c) PP ­ Polüpropüleen. Iseloomustab kõrge mehaaniline- ja tõmbetugevus, kuid väike löögitugevus. Polüpropüleen on vastupidav pingepragude tekkimisele ning seda on lihtne keevitada. Külmakraadidega võib muutuda rabedaks. Head keemilised ja elektrotehnilised omadused. Värvitu ja termoplastiline. Õhukestes kiledes praktiliselt läbipaistev. Antud materjal eristub termokindluse, samuti keemiliste reagentide toime taluvusega. Harukordselt vastupidav tänu kõrgele löögikindlusele. Propüleenile on

Keemia
Tarbeplastid
4
docx

Tarbeplastid

Näiteks tetrapakend, mida kasutatakse mahla pikaajalisel säilitamisel. See koosneb alumiiniumist ja kartongist, kus pakend on kaetud nii seest kui ka väljast polüetüleeniga. Kartong teeb pakendi jäigaks, polüetüleen vähendab vee ning alumiinium hapniku permeatsiooni ja sellega toote kvaliteeti. Polüetüleenist korgi abil on toode kergesti avatav ja suletav. Tetrapakendid, mida kasutatakse toidu lühemaajalisel hoidmisel (näiteks piim), võivad mitte sisaldada alumiiniumist kihti. 2 Polüpropüleen (PP) Polüpropüleeni on maailmas toodangult teine plast polüetüleeni järel, kuid tema osakaal kasvab kõige kiiremini. PP-l on hea hinna ja omaduste suhe. Polüpropüleen on natuke kõvem ja jäigem kui polüetüleen ning tema kasutustemperatuur on ka kõrgem, umbes 100´C. PP on vastupidav õlile ja rasvale. Orienteeritud polüpropüleenil (O-PP, OPP) on väiksem permeatsioonivõime ning seda on võimalik valmistada kile kahesuunalise või ühesuunalise venitamisega

Ehitus
Tarbeplastid
1
docx

Tarbeplastid

Tarbeplastid Polüpropüleen. Polüpropüleeni on maailmas toodangult teine plast polüetüleeni järel, mida kasutatakse väga palju torustiku kasutamisel , kuid tema osakaal kasvab kõige kiiremini. Polüetüleenil on hea hinna ja omaduste suhe. Polüpropüleen on natuke kõvem ja jäigem ning tema kasutustemperatuur on ka kõrgem. PP on vastupidab õlile ja rasvale . Orienteeritud polüpropüleenil on väiksem permeatsioonivõime ning seda on võimalik valmistada kile kahesuunalise või ühesuunalise venitamisega. Polüpropüleenist valmistavate toiduga kokkupuutuvate toodete nimistu on lai: pudelid, mahutid, leiva ja saia pakkekiled, ämbrid, kausid , topsid jne. Viimasel ajal on polüetüleenist kile hakanud asendama kondiitritoodete

tehnomaterjalid
Orgaanilised komposiitmaterjalid
6
docx

Orgaanilised komposiitmaterjalid

jahutuskiirusega. · Vastuvõetav vastupidavus väsimusele ja sobiv roomavuse karakteristik. · Üldiselt odavam hind, kui reaktoplastidel, kuna: ° Valmistamisprotsess on kiirem ° Lihtsam kvaliteedijuhtimise / kindlustamise süsteem ° Potentsiaalne võimalus ümbertöötlemiseks ° Elastsed omadused Peamised Termoplastide esindajad on: Polüetüleen (PE), Polüpropüleen (PP), Polüisobutüleen (PIB), Polüstürool (PS). Reaktoplastid on võrestikstruktuuriga polümeerid mis ristseotakse peamiselt kuumutamisel pöördumatult. Suurimaks eeliseks on reaktoplastidel nende suhteliselt madal viskoossus, mis võimaldab kiude impregneerida juba madal rõhul. Reaktoplasti on võimalik ümber töödelda vaid tema hakkimisega väikesteks osakesteks, ning kasutades saadud materjali kusagil täiteainena

Orgaanilised komposiitmaterjalid
Gaasilised ja vedelad dielektrilised materjalid
17
doc

Gaasilised ja vedelad dielektrilised materjalid

Termoreaktiivsete polümeeride molekulidel on ruumiline struktuur, mis kuumutades ei lagune ning seetõttu ei muutu termoreaktiivne polümeer ei pehmeks ega voolavaks. Termoreaktiivsetele polümeeridele täiteainete lisamisega saadud aineid nimetatakse termoreaktiivideks ehk reaktoplastideks (Angelstok 2002: 42). Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: tarbeplastideks ­ need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt. konstruktsioonplastideks ­ need on polükarbo- naat (PC), polüamiid (PA), orgklaas (PMMA), epoksüplast (EP) jt. eriplastideks ­ fluorplast (PTFE), polüsulfoon (PSU), polüeetersulfoon (PES) jt. Plastist toodete talitlusomadused, mis ilmnevad ekspluatatsioonis, on: Mehaanilised: vastupanu mehaanilistele mõjudele (tõmbele, survele, paindele, löögile), kõvadus,

Elektrimaterjalid
Tehnomaterjalide eksami materjal
47
docx

Tehnomaterjalide eksami materjal

Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis ­ tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv ­ on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas ­ on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre ­ Tähis K8; Koordinatsiooni arv 8

Tehnomaterjalid
Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal
68
docx

Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014/2015 õppeaastal

Keemia ja materjaliõpetus Kordamisküsimused 2014/2015 õppeaastal 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria – kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Aine – mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (kuld, hapnik). Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel. 2. Keemilise elemendi mõiste. Keemiline element – Ühesuguse aatominumbriga aatomite kogum, kuulub kas liht- või liitainete koostisse. Perioodilisussüsteemis on 118 elementi. 3. Keemiline ühend. Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Keemilist ühendit iseloomustab alljärgnev:  homogeenne  molekulis olevate koostiselementide suhteline sisaldus on muutumatu  molekulis on aatomid seotud kindlas järjestuses ja kindlate keemiliste sidemete kaudu, aatomite ruumiline

Keemia ja materjaliõpetus
Materjalid
86
pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

Kategoriseerimata




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun