Käsi peseb kätt ja käivega on samamoodi, ilma ühe kupüürita ei saa mingit teist toodet omada. Kust see raha tuleb, sest kõik ju maksavad ja kulutavad, kuid kuidagi peab raha ringlusesse tagasi jõudma. Samas inimesed on terved ja riigid püsivad. Selleks üheks põhjuseks on sotsiaalmaks. Kuid mida see endast kujutab ja kes seda maksavad? Mis on sotsiaalmaks? Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele sotsiaalmaksuseaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Sotsiaalmaksu maksavad: maksustatavate väljamaksete tegijad tööandjad; maks deklareeritakse deklaratsioonil TSD ja makstakse igakuiselt; füüsilisest isikust ettevõtjad oma ettevõtlustuludelt; riik, vald või linn 2013
Käsi peseb kätt ja käivega on samamoodi, ilma ühe kupüürita ei saa mingit teist toodet omada. Kust see raha tuleb, sest kõik ju maksavad ja kulutavad, kuid kuidagi peab raha ringlusesse tagasi jõudma. Samas inimesed on terved ja riigid püsivad. Selleks üheks põhjuseks on sotsiaalmaks. Kuid mida see endast kujutab ja kes seda maksavad? Mis on sotsiaalmaks? Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele sotsiaalmaksuseaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Sotsiaalmaksu maksavad: maksustatavate väljamaksete tegijad – tööandjad; maks deklareeritakse deklaratsioonil TSD ja makstakse igakuiselt; füüsilisest isikust ettevõtjad oma ettevõtlustuludelt; riik, vald või linn 2013
vabastuste kohta lugege käibemaksuseadusest. Käibemaksu maksustamisperioodiks on kalendrikuu. Käibedeklaratsioon tuleb teil esitada ning maks tasuda Maksu- ja Tolliametile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Käibemaksumäära standardmääraks on Eestis 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9%, 5% ja 0% määra. Sotsiaalmaks Sotsiaalmaks on maks, millest saadavat tulu kasutatakse pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks. Sotsiaalmaksu tasub töötaja eest tööandja. Sotsiaalmaksu tuleb teil maksta nii töötasudelt kui ka erisoodustustelt. Mõningatel erijuhtudel tasub sotsiaalmaksu Eesti riik näiteks erinevate hooldajatoetust saavate isikute ning paljulapseliste perede eest. Samuti tasub sotsiaalmaksu riik nende äriühingute töötajate eest, kellele on määratud töövõime kaotus 40% või enam. Sotsiaalmaksu määr on 33% töötaja brutotöötasust (näiteks 10000-kroonise brutotasu puhul tasute
aastal -- 21%. Äriühingud maksavad tulumaksu mitte kasumi teenimisel, vaid alles kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis. Kui kasumit ei jaotata, maksukohustust ei teki. Äriühingul tuleb hakata tulumaksu maksma ka aktsia- või osakapitali vähendamisel ja aktsiate/osade tagasiostmisel. Erijuhte on teisigi. Eestis kehtib proportsionaalne tulumaksusüsteem, mis tähendab, et tulud maksustatakse ühesuguse maksumääraga. Sotsiaalmaks Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Sotsiaalmaksu määr on üldjuhul 33% (13% sellest läheb ravikindlustuseks). Sotsiaalmaksu maksavad tööandjad. Ka siin on erandeid. Näiteks maksab FIE ise oma ettevõtlustuludelt. Maamaks on riiklik, omandil põhinev maks, mis laekub 100% ulatuses maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga
Sotsiaalmaks vs. seamaks Sotsiaalmaks ja seamaks on küll elus täiesti erinevad asjad ning neil on erinevad tähendused saab nende vahel tuua paralleele ja võrdlusi. Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele sotsiaalmaksuseaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Seamaks või maks üldse on punakaspruun, pehme konsistentsiga elund, mis paikneb kõhuõõne ülaosas diafragma kupli all. Peale sotiaalmaksu on olemas ka palju teisi makse tulumaks, käibemaks, aksiis see vastu seamaksale lisaks veel veisemaks ja meile kõige tähtsam inimese maks. Sotsiaalmaks tuleb siis
Et võimaldada maksulaekumiste arvelt korralikku pensioni, tuleb tõsta kas pensioniiga, töötavate inimeste makse või tuua mujalt Eestisse võõrtöölisi. Lahendusena on Eestis käivitatud kolmeastmeline pensionisüsteem, mis koosneb pensioni I, II ja III sambast. Pensioni I sammas. Riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt. Hetkel on sotsiaalmaksu suuruseks 33% brutotöötasust, millest 20% läheb pensioniteks ja 13% ravikindlustuseks. I samba riiklik pension koosneb kahest osast: 1. Rahvapension – ei sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse toetuse. 2. Vanaduspension – sõltub töötamisest ja inimese eest makstud sotsiaalmaksust ehk ametlikult teenitud töötasust eluea jooksul. Pensioni II sammas. Vara kogumine pensionimakseteks toimub inimese enda poolt. On kohustuslik kõigile 1983. a. või hiljem sündinud inimestele. Esmalt tuleb endale valida sobiv pensionifond.
Netopalk : 6 155,00 Netopalk : 7 003,00 7)Palgafond: 27 014,00 Sotsiaalmaks: 6 633,00 Töötuskindlustusmakse (tööandja): 281,00 Brutopalk: 20 100,00 Töötuskindlustusmakse (töötaja): 563,00 Tulumaks: 3 630,00 Netopalk: 15 907,00 searvestatud) ksul välja makstavate palkade summa eel makse maha arvestatud. -1,40% ionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks(21%) Seda kõikke on vaja teada, et osata arvestada oma palka ööandja): 70,00 öötaja): 140,00 ööandja): 210,00 öötaja): 420,00 ööandja): 119,00 öötaja): 238,00 haline kohustis
Nt. käibemaksu puhul. Eestis võib saada teatud ulatuses maksuvaba tulu (hetkel 27 000 krooni aastas) ja teatud kulud maha arvata maksustatavast tulust. Eesti riiklikud maksud on: - füüsilise isiku tulumaks; osa laekub riigieelarvesse ja teine osa kohalikesse eelarvetesse (hetkel 21%). - ettevõtte tulumaks; jaotamata kasumilt tulumaksu maksma ei pea. - sotsiaalmaks; tööandja maksab 33% palgalt ja jaguneb 20% pensioniteks ning 13% ravikindlustuseks. - käibemaks; üldiselt 20% kauba või teenuse väärtusest, mõnel juhul 9%, mõnel juhul on käibemaksust vabastatud (sealhulgas eksport). - aktsiisimaksud; alkohol, tubakas, bensiin, pakendid. - maamaks; laekub kohalikesse eelarvetesse. - hasartmängumaks - tollimaks Võib kehtestada ka kohalikke makse. Nt. müügimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks. www.fin.ee - Rahandusministeerium www.emta.ee - Maksu- ja Tolliamet
Nt. käibemaksu puhul. Eestis võib saada teatud ulatuses maksuvaba tulu (hetkel 2040 eurot aastas) ja teatud kulud maha arvata maksustatavast tulust. Eesti riiklikud maksud on: - füüsilise isiku tulumaks; osa laekub riigieelarvesse ja teine osa kohalikesse eelarvetesse (hetkel 20%). - ettevõtte tulumaks; jaotamata kasumilt tulumaksu maksma ei pea. - sotsiaalmaks; tööandja maksab 33% töötaja brutotöötasust ja jaguneb 20% pensioniteks ning 13% ravikindlustuseks. - käibemaks; üldiselt 20% kauba või teenuse väärtusest, mõnel juhul 9%, mõnel juhul on käibemaksust vabastatud (sealhulgas eksport). - aktsiisimaksud; alkohol, tubakas, bensiin, pakendid. - maamaks; laekub kohalikesse eelarvetesse. - hasartmängumaks - tollimaks Võib kehtestada ka kohalikke makse. Nt. müügimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks. www.fin.ee - Rahandusministeerium www.emta.ee - Maksu- ja Tolliamet www.maksumaksjad
a 0,8% SKPst • Valitsussektori nominaalne puudujääk ulatub 0,5%ni SKPst • Riigieelarve tulud kasvavad 7%, sh maksutulud 6,1% • Maksukoormus püsib selle aasta tasemel ehk 32,7% SKPst • Valitsussektori võlakoormus väheneb 9,3%ni SKPst, sh EFSF moodustab sellest ligikaudu veerandi Suuremad kulukasvud • riiklik pension 100,5 mln eurot • peretoetused (universaalse lapsetoetuse tõstmine) 76,4 mln eurot • eraldis Eesti Haigekassale ravikindlustuseks 48 mln eurot • riigi kanded kohustuslikku pensionifondi 33,6 mln eurot • töötuskindlustusmaksed 27,6 mln eurot • otsetoetused põllumajandustootjatele 11,9 mln eurot • kõrgkoolide tegevustoetus 14,9 mln eurot • Euroopa Liidu makse 10,5 mln eurot RIIGIEELARVE TULUD • 2015. aasta riigi tulude prognoos lähtub Rahandusministeeriumi 2014. aasta suvisest majandus-prognoosist. Võrreldes 2014. aasta prognoositava laekumisega kasvavad tulud (koos
selle leiab seaduse lisas toodud tabelist. Veoauto maksustamise aluseks on registrimass, telgede arv ja veotelje vedrustuse tüüp. Hasartmängumaks- Õnnemänguturniiri korraldamisel on maksustamisperiood ühe õnnemänguturniiri korraldamise periood, mis algab õnnemänguturniiri reeglites märgitud osavõtutasude vastuvõtmise esimesel päeval ja lõpeb õnnemänguturniiri reeglites märgitud osavõtutasude vastuvõtmise lõpetamise päeval. Sotsiaalmaks-makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks, sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks Tollimaks- Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 28 keelab impordi- ja eksporditollimaksud ja kõik samaväärse toimega maksud liikmesriikide vahel ning näeb ette ühise tollitariifistiku vastuvõtmise suhetes kolmandate riikidega. kaotatakse samuti liikmesriikidevahelised tollimaksud, kuid kuna kolmandate riikide suhtes võib iga riik fikseerida oma individuaalsed piirangud
tulult, olenemata selle teenimise kohast (riigist). Maksustamisperiood on aasta ja maksuvaba tulu 2016. aastal 170 eurot kuus ning maksumäär 20%. Juriidilise isikutulumaksu määr 2016. aastal on 20/80 [2]. Käibemaks – tarbimismaks, mida riik võtab kõikidelt jaemüügi kaupadelt ja teenustelt. Standardmääraks on Eestis 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9% ja 0% määra [2]. Sotsiaalmaks – maksustatakse riiklikuks ravikindlustuseks (13%) ja pensionikindlustuseks (20%). 2016. aastal on sotsiaalmaksu kuumäär 390 eurot [2]. Maamaks - maamaks on riiklik maks, mis laekub täies ulatuses maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga (maksumäär 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast aastas) [2]. Maamaksu soodustusi on kahesuguseid [2]: soodustus, mis tuleneb maksumaksja isikust (näiteks pensionärid);
Oma oletuse tegin testi järgi, sest see on üldslängis ja pole viisakas kiri. 2. Kule kas sina, Leida, neid pangaautomaate ike usaldad? Mina küll ei salli, kui raha on tänava pääl plekk-kastis, kisse seda teab, mis seal või kui kauaks eilagi võtsin kohe kogu pinsi välja. Igapäevasuhtlus. Üks vanainimene räägib teisele. Oletuse tegin selle järgi, et ka minu vanaisa räägib niimoodi. 3. Sotsiaalmaks on riiklikuks pensioni-ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele käesolevas seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Täppissuhtlus. Seaduses olev tekst. Oletuse tegin selle järgi, et on viisakas tekst. 4. Riigikeele oskuse standardsed tasemed on asi, mille seadustamiseni taasiseseisvunud Eesti jõudis alles veebruaris 1999. Riik ei ole nende juurutamist saanud toetada kaugelti võrdsuures mahus Euroopa Liidu ja
ESSEE Kas sotsiaalmaksu reform on vajalik? Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis. Antud juhul maksab sotsiaalmaksu tööandja töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt. Sotsiaalmaksu määr on 33 protsenti maksustatavalt summalt, millest 20 protsenti on riikliku pensionikindlustuse vahenditesse ülekantav sotsiaalmaksu osa määr ja 13 protsenti ravitkindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu osa määr. Sotsiaalmaksu reformimise ideid on
Põhiosa moodustab ravikindlustuse eelarve ( umbes 70% kogukuludest) ja inimeste omaosalus ( umbes 21% kogukuludest). Ravikindlustust kogutakse läbi sotsialamaksu, mille osaks on 13% ja peamiselt tasuvad seda tööandjad töötajate palgafondilt. Eesti Vabariigi 2013. aasta riigieelarve prognoositud tulu oli 7,5 miljardit eurot, kulude mahuks oli aga 7,7 miljardit eurot. Avaliku sektori kogukuludest moodustab 12,3% tervisehoid. Ehk riigieelarvest eraldati 2013. aastal Haigekassale ravikindlustuseks 827 mln eurot, seda on 7,1% rohkem kui mullu. Kasv on tingitud riiklike ravikindlustuse kulude suurenemisest. Kindel on, et Eestis on tervisehoid alarahastatud. 2010. aastal olid tervisehoiukulutused Eestis (6,3% SKP-st) väiksemad kui teistes euroliidu maades. Kuigi praeguses riigieelarve strateegias on ette nähtud tõus, tänu suurenenud sotsialamaksu laekumisele, valmistab endiselt küsimust riigi tervisehoiu jätkusuutlikus. Tööjõu maksustamisele tuginenud tervishoiu
Eestis kehtib proportsionaalne tulumaksusüsteem, tarbimiseks).ALTERNATIIVKULU-ühe hüvitise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise mis tähendab, et tulud maksustatakse ühesuguse maksumääraga. Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu.LÕPPTARBIMINE-kaubad ja teenused, mida ei ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks(k.a kohustusliku kohumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks, vaid mida tarbija kasutab oma vajaduste tuli saamise eesmärgil. Sotsiaalmaksumäär on 33%(13% ravikindlustuseks)Sotsiaalmaksu maksavad rahuldamiseks.VAHETARBIMINE-kaubad ja teenuse, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tööandjad
aastal 27 000 krooni ning maksumäär 21% Kui inimene soovib, et tema palgalt või muult tulult kinnipeetava tulumaksu arvutamisel oleks maksuvaba tulu kalendriaasta jooksul arvesse võetud, tuleb tal väljamakse tegijale esitada vastavasisuline avaldus. Avaldus on kirjalik, kuid vabas vormis. Üheaegselt (samal kuul) saab maksuvaba tulu arvestada vaid ühe väljamakse tegija (näiteks tööandja) juures. Sotsiaalmaks - Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamise eesmärgil töö- ja teenistussuhtes tehtavatelt väljamaksetelt, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstud tasudelt, füüsilisele isikule teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt, samuti erisoodustustelt ja neilt makstavalt tulumaksult. Nimetatud juhtudel on sotsiaalmaksu maksjaks väljamakse tegija ja maksustamisperioodiks kalendrikuu. Sotsiaalmaksu makstakse üldjuhul määraga 33% reaalselt
(Maksukorralduse seadus (MKS) §2). Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks (näiteks soodustada maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist jms). Maksud laekuvad kas riigieelarvesse või sihtotstarbelisse fondi. Nt. sotsiaalmaksust makstakse 13% riiklikuks ravikindlustuseks ja 20% pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Peamised tulumaksusüsteemid on: 1. Astmeline e. progresseeruv keskmine maksumäär kasvab sissetuleku suurenemisega. Eestis toetab seda SDE, KE. Soomes max. 53%, Rootsis 59%, 2. Proportsionaalne e. võrdeline määr (%)- kõigile on tulumaks ühesugune. Tulumaksuks makstav summa on ikka erinev. Eestis toetab RE, IRL. Eestis 21%, VM 13%, Lätis 25%,
Teha noortele noortepäraseid töökohti; korraldada täiendõpet, kursusi, praktikat. 9. Mida tähendavad järgmised maksud: füüsilise isiku tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, aktsiisid? Mitu % ja millest, kes maksab? Füüsilise isiku tulumaks füüsiliste isikute sissetulekutelt võetav maks. (20%) Käibemaks tootele või teenusele lisandunud väärtuse maks (20%, 9%, 0%). Tarbijad maksavad. Sotsiaalmaks pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajalike rahaliste vahendite kogumiseks pandud maks. Tööandja oma tulult. (33% - 20% pensionikindlustuseks, 13% tervisekindlustuseks) Aktsiis maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele ja mille tarbimist loodab riik vähendada. Ettevõtted ja organisatsioonid, kes toodavad või veavad kaupu, millele on kehtestatud aktsiisimäärad. 10. Selgita proportsionaalne ja progresseeruva maksusüsteemi.
käibemaks- tarbimismaks, millega makstakse kaupade ja teenuste tarbimist, kaudne ja riiklik maks, mis sisaldub toote hinnas 20% aktsiisimaks- tarbimismaks, millega maksustakase teatud konkreetset kaubagruppi täiendavalt käibemaksule, piiravad tarbimist ja reguleerivad turgu, kaudsed ja riiklikud maksud. tulumaks- maks, mida füüsilised isikud maksavad kogu tulult, olenemata selle teenimise kohast. maksustamisperiood on aasta, 21%, riiklik ja otsene maks sotsiaalmaks-maksakse riiklikus ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks vajaliku tulu saamise eesmärgil. Otsene ja riiklik maks, mida maksab tööandja. 33% dividend- ettevõtte omanikule makstav kasumiosa depressioon- e. majanduslangus on olukord majanduses, kus toodangu maht kahaneb, tööpuudus kasvab ja inimeste sissetulek väheneb tööjõud- tööealine (15-74) rahvastikuosa, kes soovib ja on võimeline töötama, tööjõud jaguneb hõivatuteks ja töötuteks majanduslikult aktiivne rahvastik töötajad ja töötud
Majandus ja ettevõtlus Eesti ja Holland Eesti ettevõtte maksud Tulumaks Tulumaks on sissetulekult võetav maks. Tulumaks jaguneb kaheks – füüsilise isiku tulumaks ning juriidilise isiku tulumaks. Eesti tulumaksumäär on 2016. aastal 20% . Maksudeklaratsiooni esitatakse maksu -ja tolliametile iga kuu 10. kuupäevaks. Sotsiaalmaks Sotsiaalmaks on tasu, mida kasutatakse pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks. Töötaval inimesel tasub sotsiaalmaksu tööandja. Sotsiaalmaksu määr on 33%. Iga kuu 10. kuupäevaks tuleb sotsiaalmaks deklareerida ja tasuda maksu- ja tolliametile. Minimaalse kohustuse all oleva sotisaalmaksu kuumäär on 390 eurot. Käibemaks Käibemaks on toote või teenuse lisandunud väärtuse maks, see tähendab, et maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt. Kui ettevõttel on aastas üle 16 000 euro tulu peab ettevõtte registreerima end käibemaksukohustuslasena.
eest ühtlasema ja õiglasema finantskaitse - arstiabi kättesaadavus sõltub vähem inimese maksevõimest. Tervishoidu rahastatakse Eestis riigieelarvest ravikindlustuse eelarve vahenditest Eesti Haigekassa kaudu, samuti otseeraldistena riigieelarvest, valla-ja linnaeelarvest, patsiendi rahast ja teistest allikatest. Kohustuslik ravikindlustus kehtib Eestis alates 1992. aastast . Kõige olulisemad tervishoiu finantseerimis allikateks on ravikindlustuse eelarve (70%) ja kodanike osalus (21%). Ravikindlustuseks vajalikud vahendid kogutakse sotsiaalmaksust (13%), mida maksavad tööandjad oma töötajaskonna palgafondilt. Küsimusele kas tervisehoiukulutusi peaks suurendama 50 miljoni euro võrra on mõitslikum otsus eelistada erakindlustusturu tekkismist Eestis, jääksin mina pigem esimese variandi juurde. Laiendades erakindlustusturu osakaalu, on inimestel võimalus ise valida, kuidas ta soovib enda tervist kindlsutada. Samas võib tekkida suurem erinevus ühiskonnaklasside vahel
ettepanekul 7 aastaks. Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklikud maksud on: 36 tulumaks 37 sotsiaalmaks 38 maamaks 39 hasartmängumaks 40 käibemaks 41 tollimaks 42 aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri- ning pakendiaktsiis) 43 raskeveokimaks. Tulumaks Füüsilised isikud maksavad tulumaksu kogu tulult, olenemata selle teenimise kohast. Maksustamisperiood on aasta. Sotsiaalmaks Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Sotsiaalmaksu määr on üldjuhul 33% (13% sellest läheb ravikindlustuseks). Sotsiaalmaksu maksavad tööandjad. Ka siin on erandeid. Näiteks maksab FIE ise oma ettevõtlustuludelt. 1. jaanuarist 2009 on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 4350 krooni. Maamaks on riiklik, omandil põhinev maks, mis laekub 100% ulatuses maa
Füüsilise isikud maksavad tulumaksu kogu tulult (brutotöötasult, lisatasudelt, preemiatelt, puhkusetasudelt jms väljamaksetelt, mida loetakse palgaks). Selleks, et maksumaksja töötasult või muult tulult tulumaksu kinnipidamisel võetakse maksuvaba tulu arvesse, tuleb maksumaksjal väljamakse tegijale esitada kirjalik avaldus. Tulumaksuvaba miinimum on 144 eurot kuus. 1.2 Sotsiaalmaks Sotsiaalmaks on maks, millest saadavat tulu kasutatakse pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks. Sotsiaalmaksu tasub töötaja eest tööandja. Sotsiaalmaksu määr on 33%. Maksustamisperioodiks on kalendrikuu ning sellele järgneva kuu 10. kuupäevaks tuleb ettevõtjal sotsiaalmaks deklareerida ning tasuda Maksu- ja Tolliametile. 1.3 Käibemaks Käibemaksuga maksustatakse ettevõtluse käigus müüdavaid kaupu ja teenuseid, kauba importi riikidest väljaspool Euroopa Liitu ja kaupade soetamist Euroopa Liidu riikidest.
nõrgenemist. Töötus, puue, vanadus, kodutus, haigestumine. Eesti pensionisüsteemi eesmärgiks on aidata inimesel pensionile minnes säilitada senine sissetulek ja elustandard. Pensionisüsteem jaguneb kolmeks sambaks: I sammas: Riiklik pension II sammas: Kogumispension III sammas: Täiendav kogumispension Riiklikku pensioni makstakse palgalt arvestatavast sotsiaalmaksust. Tööandjad maksavad 33% töötaja palgast sotsiaalmaksuks, millest 13% läheb ravikindlustuseks ja 20% praeguste pensionäride pensionideks. Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel - töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%. Täiendavas kogumispensionis saab isik määrata sissemaksete suuruse ise. Annab 21% tulumaksusoodustust aasta jooksul tehtud sissemaksetelt. Fondi vahetamise võimalus. Maksepuhkuse võimalus (saab ka katkestada).
tehtud väljamakseid seaduses sätestatud ulatuses. Juriidilise isiku puhul maksustatakse tulumaksuga seaduses sätestatud tingimustel: Töötajatele tehtud erisoodustused Kingitused, annetused, vastuvõtukulud Dividendid ja muud kasumieraldised Ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed Sotsiaalmaks Kui teiste maksude eest otsest vastutasu pole ette nähtud, siis sotsiaalmaks on riiklikuks pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis. Sotsiaalmaksu maksab tööandja järgmistelt füüsilistele isikutele (töötajatele) tehtud väljamaksetelt olenemata aluseks oleva suhte kehtimisest väljamakse tegemise ajal: 1. Töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt 2. Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt (nt. juhatuse liikme töötasud) 3
isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavatelt tasudelt, füüsilisele isikule teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstavatelt tasudelt, samuti erisoodustustelt ja neilt makstavalt tulumaksult. 3)Milline on maksumäär - 33% 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? - 26 970,0 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse? - Riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) 4. Käibemaks 1)Kes maksab maksu - põhimõtteliselt kõik, kes ostavad kaupa/teenust 2)Mille pealt maksu makstakse - kauba/teenuse 3)Milline on maksumäär - 20%, 9% või 0% 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? - 19 010,0 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse - tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi
poolt määratud ravimid, sanitaar- ja hügieenitooted ning puudega isikutele isiklikuks tarbeks mõeldud meditsiiniseadmed. Käibemaksumäär 0% kehtib mitmetele kaupadele, sealhulgas eksporditavale kaubale, teise EL-i liikmesriigi maksukohustuslasele osutatavale konsultatsiooniteenusele, aga ka rahvusvahelises liikluses kasutatavatele vee- ja õhusõidukitele. Sotsiaalmaks on maks, millest saadavat tulu kasutatakse pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks. Sotsiaalmaksu tasub töötaja eest tööandja. Sotsiaalmaksu määr on 33% töötaja brutotöötasust (näiteks 1000-eurose brutotasu puhul tasute töötaja eest sotsiaalmaksu 330 eurot). Tolliga puutute kokku juhul, kui tegelete kaupade eksportimisega ühendusevälistesse riikidesse (Euroopa Ühendusest väljapoole) või importimisega ühendusevälistest riikidest. Kaupade sisseveol vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri tolliformaalsuste käigus tuleb
edendada ühiskonna heaolu diakooniatöö kogudus(e)hoolekanne hooldus abivajaja toimetuleku toetamine teenuste kaudu vältimatu sotsiaalabi esktreemsesse olukorda sattunud isikule hädavajalike hoolekandeteenuste osutamine (vähemalt toit, riietus, ajutine peavari). (Ekstreemse olukorra asemel võib öelda ka äärmuslik olukord Sotsiaalmaks- pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele sotsiaalmaksu seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Sotsiaalmaksuga maksustatakse aktiivsest tegevusest (palk ja muu tasu, preemiad, lisatasud, erisoodustused, ettevõtlustulu, juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasu jne) saadud tulu. Füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlustulult, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud
seejärel saab juba laps ise raha vajalikul eesmärgil kulutada. Lastekindlustuse nime all pakuvad erinevad kindlustusseltsid väga erinevaid sisulisi lahendusi, mis üldjuhul ühendavad endas nii investeerimise kui elukindlustuse. See tähendab, et lapsevanem kogub lapsele raha koos enda elukindlustuskaitsega. Riiklikku pensioni makstakse palgalt arvestatavast sotsiaalmaksust. Tööandjad maksavad 33% töötaja palgast sotsiaalmaksuks, millest 13% läheb ravikindlustuseks ja 20% praeguste pensionäride pensionideks. Riiklik pension jaguneb kaheks: tööpanusest sõltuvad pensionid (vanadus-, töövõimetus- ja toitjakaotuspension) ning rahvapension. Ennetähtaegsele vanaduspensionile võib jääda kuni 3 aastat enne seadusekohast pensioniiga, kuid sel juhul vähendatakse pensioni suurust iga varem pensionile jäädud kuu eest 0,4% võrra. Ennetähtaegset vanaduspensioni ei maksta, kui jätkate samal ajal töötamist. Edasilükatud pensioni puhul
maksuvaba tulu 2013. aastal 1728 eurot (144 eurot kuus) ning maksumäär 21% Kui inimene soovib, et tema palgalt või muult tulult kinnipeetava tulumaksu arvutamisel oleks maksuvaba tulu kalendriaasta jooksul arvesse võetud, tuleb tal väljamakse tegijale esitada vastavasisuline avaldus. Avaldus on kirjalik, kuid vabas vormis. Üheaegselt (samal kuul) saab maksuvaba tulu arvestada vaid ühe väljamakse tegija (näiteks tööandja) juures. Sotsiaalmaks- makstakse riiklikuks pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamise eesmärgil töö- ja teenistussuhtes tehtavatelt väljamaksetelt, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstud tasudelt, füüsilisele isikule teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt, samuti erisoodustustelt ja neilt makstavalt tulumaksult. Nimetatud juhtudel on sotsiaalmaksu maksjaks väljamakse tegija ja maksustamisperioodiks kalendrikuu. Sotsiaalmaksu
ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses sisemine kogutoodang, SKT - riigis loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses SKP ühe elaniku kohta - saadakse, kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga soetusmaksumus - koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning juriidilise ekspertiisiga seotud väljaminekud jms. sotsiaalmaks - riiklikuks pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks kehtestatud maks SWOT-analüüs - finantsanalüüsi vorm, kus hinnatakse ettevõtte tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohtusid tavaannuiteet - kui raha investeeritakse perioodi lõpul tegevusaruanne - aastaaruande juurde kuuluv aruanne, mis sisaldab tegevuse ülevaadet ning tulevikuväljavaateid ja -võimalusi tekkepõhine arvestus - majandus tehingute kajastamine vastavalt majandustehingu
tulumaksult. Nimetatud juhtudel on sotsiaalmaksu maksjaks väljamakse tegija, lihtsustatult öeldes tööandja, ja maksustamisperioodiks kalendrikuu. 3. Maksumäär 33% 4. Kui palju prognoositakse antud maksust tulu Eesti 2011. aasta riigieealarvesse: 1 750 540 053 eurot (sisaldab ka sotsiaalkindlustusmakseid) 5. Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse- sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Käibemaks 1. Kes maksab maksu- kõik, kes ostavad kaupa/teenust 2. Mille pealt maksu makstakse- kõigi tarbitavate kaupade ja teenuste pealt. 3. Maksumäär on 20% 4. Kui palju prognoositakse antud maksust tulu Eesti 2011. aasta riigieealarvesse: 1 299 962 931 eurot 5
kohustus esitada käibedeklaratsioon elektrooniliselt. Tulumaks - Ettevõtte tulumaksu määr 2015. aastal on 20% Maksustamisperioodiks on kalendrikuu ja maksudeklaratsioon TSD tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile järgneva kuu 10. kuupäevaks. Seda saab teha elektrooniliselt e-maksuametis/e-tollis või pöördudes Maksu- ja Tolliameti piirkondlikku maksukeskusesse. Sotsiaalmaks - Sotsiaalmaks on maks, millest saadavat tulu kasutatakse pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks. Sotsiaalmaksu tasub töötaja eest tööandja. Sotsiaalmaksu määr on 33% töötaja brutotöötasust. OÜ puhul on maksustamisperioodiks on kalendrikuu ning sellele järgneva kuu. 10. kuupäevaks tuleb ettevõtjal sotsiaalmaks deklareerida ning tasuda Maksu- ja Tolliametile. Deklaratsiooni saab esitada elektrooniliselt e-maksuametis või pöördudes Maksu- ja Tolliameti piirkondlikumaksukeskusese poole. FIE puhul on maksustamisperioodiks kalendriaasta,
Kolmandas peatükis leitakse Eestis sotsiaalmaksu kaotamisega seotud tulud ja kulud ning tehakse nende põhjal jareldused. 5 1. SOTSIAALMAKS Antud osa annab ülevaadet sotsiaalmaksu süsteemi põhimõttetest kui ka autor raagib sotsiaalmaksu ajaloost. Iseloomustatakse sotsiaalmaksu mõiste ja olemust Eesti. 1. Sotsiaalmaksu mõiste Sotsiaalmaksuseadus kehtib alates 2001. aasta 1. jaanuarist. Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub taitmisele sotsiaalmaksu seaduses ettenahtud korras, suuruses ja tahtaegadel. (Kann, kuupaev puudub) 1. Riiklik maks Sotsiaalmaks on riiklik maks. Sotsiaalmaksu administreerib alates 1999. aastast riiklike maksude haldur Maksu- ja Tolliamet, kes ühildab sotsiaalmaksu kogumise tulumaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse administreerimisega. (Kann)
jätta osa kogutud raha pensionifondi ning perioodiliselt tagasi müüa fondiosakuid, saades sedasi makseid otse pensionifondist. MIKS pean valima kogumispensioni? II e Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel - töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%. Kui kogumispensioniga mitteliitunud töötaja palgalt arvestatakse 33% sotsiaalmaksu, suunatakse sellest 13% ravikindlustuseks ja 20% riiklikuks pensioniks, mis makstakse kohe välja praegustele pensionäridele. Kogumispensioniga liitudes hakkab nimetatud riikliku pensioni osast 4% minema tõesti igaühe enda tuleviku kindlustamiseks ning seda osa ei maksta välja riikliku pensionina 2009.a RIIK PEATAS II samba pensionimaksed. Riik muutis ajutiselt II sambasse kogumist. Kui sa ei otsusta vabatahtlikult makseid jätkata, on nii sinu kui ka riigi maksed II sambasse kuni 2010 lõpuni 0%. Aastal 2011 taastuvad
·parkimistasu. Füüsilise isiku tulumaks ·maksumäär: 21% ·maksustamisperiood: aasta. ·maksuobjekt: Eestis ja väljaspool Eestit saadud tulu. ·laekumine: 11,4% maksustatavast tulust elukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse, ülejäänud riigieelarvesse. Ettevõtte tulumaks ·maksumäär: 21/79. ·maksustamisperiood: kuu. ·maksuobjekt: jaotatud kasum. ·laekumine: riigieelarvesse. Sotsiaalmaks ·eesmärk: pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks tulu saamine. · maksumäär: 33%, sellest 20% pensionikindlustus ja 13% ravikindlustus. · maksustamisperiood: kuu või aasta (FIE). ·maksumaksja: tööandja või FIE. ·maksuobjekt: töö tegemisest või teenuste osutamisest saadud tulu. ·laekumine: riigieelarvesse. Maamaks ·maksumäär: 0,1-2,5% maa maksustamise hinnast aastas, kehtestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu poolt. ·maksuobjekt: maa omandi- või kasutusõigus. ·maksumaksja:
Võimu võrdsust rikub iga erinevus (peale Majanduslik efektiivsus: maksusüsteem ei tohi FINANTSEERIMINE 2. finantseerimise suurendamine erinevuste individuaalsetes sissetulekutes) takistada ressursside efektiivset jaotumist Sotsiaalmaks on riiklikuks pensioni- ja - sotsiaalmaksu tõstmine indiviidide võimes valida oma tarbimist. See Administratiivne lihtsus: maksusüsteemi ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks - subsideerimine riigieelarvest eeldus välistab igat liiki diskrimineerimise; kui rakendamine peaks olema piisavalt lihtne ja maksumaksjale pandud rahaline kohustus. Pensionikindlustus Eestis see eeldus ei toimi, põhinevad lahendused (kui suhteliselt odav Sotsiaalmaksu makstakse sotsiaalmaksu need on olemas) tavaliselt regulatsioonil
Asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse tasuta üleandmine, müük või vahetus turuhinnast madalama hinnaga Loobumine rahalise nõude sissenõudmisest Kulutused töötajate tervise edendamiseks Töötajate taseme- ja vabaharidusliku koolituse kulude katmine 39. Mis eesmärki täidab sotsiaalmaks? Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele käesolevas seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. 40. Sotsiaalmaksu määr Sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär kehtestatakse eelarveaastaks riigieelarvega. Riigieelarvega kehtestatav kuumäär ei või olla väiksem kui eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär.
Vanadus Toitjakaotus pere/lapsed töötus eluase sotsiaalne tõrjutus Eesti ja sotsiaalpoliitika Riikliku-sotsialistliku heaolusüsteemi pärand; Parempoolsed valitsused ja usk vabaturumajanduse poliitikasse; Liberaalne maksupoliitika ja madalad maksud; Põhjamaade heaolusüsteemidest õppimine; EL sotsiaalharta ja EL sotsiaalse kaitse standardid Rahvastiku vähenemine ja vananemine; Väärtushinnangute muutus; Sotsiaalmaks Rahaline kohustus pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks; Tasub tööandja isik ise või riik; Sotsiaalmaks 33% sissetulekutest (13% riiklik ravikindlustus, 20% pensionikindlustus); Sotsiaalmaksumiinimum 2014. aastast: 105,60 Riik tasub sotsiaalmaksu nt: Üksi elav ja mittetöötav alla 3-aastast last kasvatav vanem või vähemalt kolme alla 19- aastast last kasvatav vanem; Töötutoetust saav isik, ametlikult töötuna registreeritud isik; Ajateenijad; jne; KOV tasub sotsiaalmaksu hooldajate eest; Ravikindlustus
On ka alternatiive neile , kes ei taha jääda lootma haigekassale. Nad võivad osta ravikindlustuse poliise paljudest erinevatest kindlustusseltsidest üle kogu maailma. Oma üldiselt ülesehituselt on need poliisid sarnased: seadus pärasus on , et mida laiem kindlustuskaitse, seda suurem kindlustusmakse. Näiteks ERGO ravikindlustus. [14] 1.3. Sotsiaalmaks Sotsiaalmaksu seaduse § 1 kohaselt on sotsiaalmaks pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele käesolevas seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Sotsiaalmaksu makstakse: · töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt; · avalikule teenistujale makstud palgalt ja muudelt tasudelt. · juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ning füüsilise isiku
1.2 Tulumaks Tulumaks jaguneb kaheks – füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks (juriidilise isiku tulumaksu maksavad ka mitteresidendi püsivad tegevuskohad ning erisoodustusi tehes kõik tööandjad). Lisaks ettevõtte tulumaksu tasumisele on teil tööandjana kohustus ka töötajatele tehtud väljamaksetelt pidada kinni ja tasuda Maksu- ja Tolliametile tulumaks. 1.3 Sotsiaalmaks Sotsiaalmaks on maks, millest saadavat tulu kasutatakse pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks. Sotsiaalmaksu tasub töötaja eest tööandja. Sotsiaalmaksu tuleb ettevõtjal maksta nii töötasudelt kui ka erisoodustustelt. Mõningatel erijuhtudel tasub sotsiaalmaksu Eesti riik – näiteks erinevate hooldajatoetust saavate isikute ning paljulapseliste perede eest. Samuti tasub sotsiaalmaksu riik nende äriühingute töötajate eest, kellele on määratud töövõime kaotus 40% või enam. 1.4 Töötuskindlustusmakse
ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses sisemine kogutoodang, SKT - riigis loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses SKP ühe elaniku kohta - saadakse, kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga soetusmaksumus - koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning juriidilise ekspertiisiga seotud väljaminekud jms. sotsiaalmaks - riiklikuks pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks kehtestatud maks spekuleerimine - kõrge riskitasemega ja reeglina lühiajaliste panuste tegemine üksikutele väärtpaberitele split tehing, mille tagajärjel aktsiate arvu suurendatakse olemasolevate aktsiate nimiväärtuse vähendamise teel. Spliti tagajärjel ei muutu äriühingu või kontserni aktsia- ja omakapitali kogusumma ega aktsionäri omanduses olevate aktsiate summaarne nimiväärtus.
Riiklikud maksud: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks Tulumaks on üksikisiku tulumaksumäär 24 % maksumaksja tulust, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. 14 Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, on 33 protsenti maksustatavalt summalt ning maksustamise periood on kalendrikuu. Käibemaks on oma sisult lisandunud väärtuse maks, mis tähendab, et maksustamisele kuulub ettevõtte poolt toodetud väärtuse ja ettevõttesse sisenenud väärtuse vahe. Käibemaksumäär on 18 protsenti maksustatavast väärtusest. Aktsiiside puhul on maksuobjektiks aktsiisikaup, mille nomenklatuur kehtestatakse rahandusministri määrusega.
tasudelt. Juhatuse liikmete tasudelt töötuskindlustust ei maksta. Tulumaks Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on eelnevalt arvestatud maha seadusega lubatud mahaarvamised. Tulumaksuga maksustamise periood on kalendriaasta. Kinnipeetav tulumaksu määr on 22%. Maksuvaba tulu 2007.a. 24000 krooni, ühes kuus 2000 krooni. Sotsiaalmaks Sotsiaalmaks on riikliku pensioni ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele vastavalt seadusele. Maksu makstakse palgalt, puhkustasudelt erisoodustustelt jne vastavalt seadusele. Sotsiaalmaksu määr on 33% maksustatavalt summalt. ÜLESANNE: töötaja brutopalk on 5000 krooni ning maksuvabastus on 2000 krooni (alus avaldus). Leia töötajale makstav palk palgapäeval ja ettevõtte üldine kulu kokku. Brutopalk ( arvestatud) 5000.-
Põhilised ehitusfirmade tegevust reguleerivad majandusseadused. Äriseadustik: riigi seaduste osa, mis puudutab ärindust (äriregister, FIE, AS, OÜ jne). RP seadus : RP korraldamine. maksukorralduse seadus : riigi maksusüsteem. käibemaksuseadus : maksustatakse maksustatav käive. tulumaksuseadus: maksustatakse maksumaksja tulu (palgatulu, ettevtlustulu, kasu vara vrandamisest, intressid, dividendid) sotsmaksu seadus. Sotsmaks - rahaline kohustus, mis on pandud maksumaksjale pensioni- ja ravikindlustuseks. lisaks tarbijakaitseseadus, toote ohutuse seadus, konkurentsiseadus, lõhkematerjali seadus, kemikaaliseadus, geograafilise tähise seadus, mõõteseadus. 16. Ehitusega seotud probleemistik ehitusseaduses. Ehseaduse ülesanne on luua õiguskord ning kehtestada ehitamisele ja selles osalejatele reeglid. Ehtegevusele seatakse planseaduse kohaselt lähtetingimused üld- ja detailplaneeringutega. Eh omanik peab tagama, et ehitaks pädev isik. Eh peab toimuma ehprojekti kohaselt (va väikeehitised)
isiklikeks kulutusteks.17 Füüsilisest isikust ettevõtja erikonto mõiste viidi isikute võrdse kohtlemise eesmärgil tulumaksuseadusse sisse 2001. aastal, kuna 2000. aastal said juriidilised isikud tulumaksuvabastuse aasta tuludelt, FIE-del aga maksustati kogu tulude ja kulude vahe. Sotsiaalmaksuseaduse18 (SMS) §1 kohaselt on sotsiaalmaks riiklikuks pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele sotsiaalmaksuseaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. SMS §7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33%. Sotsiaalmaksu makstakse selleks, et saada riigilt ravikindlustust, sh hüvitist töövõimetuse korral, ja riikliku pensioni.19 Sotsiaalmaksust sõltub otseselt ka vanemahüvitise suurus. Sotsiaalmaksu tuleb FIE-l maksta kuu kohta vähemalt sotsiaalmaksuseaduse § 2 1 toodud kuumääralt
jõudnu, Notar jt. Maksude kehtestamise peamine eesmärk- tagada riigi toimimiseks Maksumäärad: - Eesti Vabariigis on proportsionaalne maksumäär: võrdeline ehk ühesugune % (maksumäär) maksustatavatelt tuludelt - progressiivne ehk astmeline (KE,SDE) - regressiivne maksumäär Füüsilise isiku tulumaks – 21% maksustavatelt tuludelt, tulumaksuvaba miinimum 144€ Laekub nii riigieelarvesse kui omavalitsusse Sotsiaalmaks- riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks. Sotsiaalmaksu maksavad tööandjad!! 33% Maamaks- laekub 100% ulatuses kohaliku omavolitsuse eelarvesse, maksumäär 0,1-2,5% maa maksustamishinnast, maamaksu maksab maa omanik, sh ka riik 5.4 MAKROMAJANDUSPOLIITIKA Riik sekkub majandusse: kehtestab reeglid ja seadused Toodab valitud kaupu ja teenuseid, et tagada kodanike sotsiaalne ja majanduslik heaolu Muudab sissetulekute jaotust ühiskonnas- maksustab ühtesid, maksab toetusi teistele
tarbijad. Eesti eripäraks ettevõtete tulumaksustamisel on olnud see, et jaotamata kasumilt tulumaksu maksma ei pea. Sellise poliitika abil on valitsus püüdnud luua soodsamat ettevõtluskeskkonda ja soodsamaid võimalusi investeerimiseks. Ühe arenenud riigi eelarvelistest tuludest moodustab ettevõtte tulumaks tavaliselt küllaltki väikese osa, sest ettevõtteid on suhteliselt vähe ning nende kasumid on võrreldes tarbijate sissetulekutega oluliselt väiksemad. Riiklikuks pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks on kehtestatud sotsiaalmaks. Selle maksu maksab meie eest ära juba tööandja. Seega läheb tööline tööandjale maksma rohkem kui vaid selle palga, mis kantakse üle pangaarvele, sest tööandja peab iga töölise kohta tegema veel täiendavaid kulutusi sotsiaalmaksu näol. Sotsiaalmaks moodustab Eestis 33 protsenti palgafondist. Üks osa sotsiaalmaksuna laekuvatest summadest kasutatakse riiklike pensionite maksmiseks. Teine osa sotsiaalmaksu summadest
sätestatud ulatuses. Juriidilise isiku puhul maksustatakse tulumaksuga seaduses sätestatud tingimustel: Töötajatele tehtud erisoodustused Kingitused, annetused, vastuvõtukulud Dividendid ja muud kasumieraldised Ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed Sotsiaalmaks Kui teiste maksude eest otsest vastutasu pole ette nähtud, siis sotsiaalmaks on riiklikuks pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis. Sotsiaalmaksu maksab tööandja järgmistelt füüsilistele isikutele (töötajatele) tehtud väljamaksetelt olenemata aluseks oleva suhte kehtimisest väljamakse tegemise ajal: 1. Töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt 2. Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt (nt. juhatuse liikme töötasud) 3
annaabi.ee 
