Töö pealkiri Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine (1)

TTÜ
Materjaliteaduse instituut
Füüsikalise keemia õppetool
Töö nr. 15
Töö pealkiri
Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine
Üliõpilane:
Õpperühm
Töö teostamise
kuupäev:
10.11.2010
Kontrollitud:
Arvestatud:
Töövahendid.
Höppleri viskosimeeter, stopper , ultratermostaat.
Töö eesmärk.
Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia.
Töö käik.
Täidetakse viskosimeetri toru kuni 25 mm toru otsast allapoole uuritava vedelikuga ja pannakse kohale tabeli alusel valitud kuul. Viskosimeetri mantel ühendatakse termostaadiga, mis on reguleeritud nōutavale temperatuurile. Katset võib alustada10 ..15 min järel, mis on vajalik temperatuuri ühtlustumiseks uuritavas vedelikus ja termostaadis. Pööratakse viskosimeetrit ja mōōdetakse stopperi abil aeg, mille jooksul kuul läbib vahemaa kahe äärmise kriipsu vahel. Seejärel pööratakse viskosimeetrit uuesti ja katset korratakse. Tehakse 3 vōi 5 mōōtmist, millest vōetakse keskmine. Edasi tōstetakse termostaadi temperatuur ōppejōu poolt etteantud järgmisele väärtusele, hoitakse seda 10 -15 minuti vältel ja mōōdetakse uuesti kuuli langemise aeg.
Valemid.
f = 6rv
 on vedeliku viskoossus ,
r - kera raadius,
v - kera liikumise kiirus.
4/3r3(1- )g = 6rv
4/3 r3 on kera ruumala,
 - langeva keha tihedus,
2 - vedeliku tihedus,
g - raskuskiirendus
v =H/t,
H = 100 mm,
t - aeg , mis kulus kuulil selle vahemaa läbimiseks,
 = k (t

ln  = ln A + EA/RT.
Katsetulemused.
Kuuli konstant K=1,181634 mPa*s*cm3/g
kuuli tihedus ρ1=8,150 g/cm3
Katse nr
Temp. ̊C
Kuuli langumise aeg, s
Vedeliku tihedus katse temp-l ρ2 g/cm3
Vedeliku viskoossus η mPa*s
1
2
3
keskmine
1
23
71
71
71
71
1,258
578,21
2
25,5
62,1
60
61
61,03
1,2568
497,13
3
30
42,5
43
43,5
43
1,2547
350,35
4
40
22,4
23
22,5
22,63
1,25
184,54
Glütseriini tihedus ρ*10-3 kg/m3
10 ̊C
1,2642
20 ̊C
1,2594
30 ̊C
1,2547
40 ̊C
1,25
50 ̊C
1,2438
Katse nr
Temperatuur
1/T, 1/K
η, mPa*s
ln η
̊C
K
1
23
296,15
0,003377
578,2122
6,359941
2
25,5
298,65
0,003348
497,13
6,208852
3
30
303,15
0,003299
350,352
5,858938
4
40
313,15
0,003193
184,5358
5,217843
Arvutused.
tan α=
Ea=R*tan α=8,314*6086,01=50599,05 J/ mool
Jä reldused tööst ja hinnang tulemustele
В ходе опыта была изучена зависимость вязкости жидкости от температуры. Построены графики зависимостей η=f(T) и ln η=f(1/T). По построенным графикам вычислена энергия активации вязкости.
Kasutatud kirjandus
Füüsikaline keemia praktikum

http://www.ttu.ee/materjaliteaduse-instituut/fuusikalise-keemia-oppetool/oppetoo-4/oppematerjalid-3/oppematerjalid-4/ (11.11.2010)

М. Raukas, A. Öpik, K. Lott . Kolloidkeemia praktikum. Tallinn, 1997. 60-63. (11.11.2010).