vormiga, vastupidav ning igal pool kasutatav. Neid märksõnu arvestades saabki kõige paremini aru kolmest tänapäeva põhilisemast olümpiaalast takistussõidust, koolisõidust ning kolmevõistlusest. (Hobumaailm, 2015). 1.4.1 Takistussõit ,,Takistussõit on vanim kolmest olümpiaalast (al. 1900. a.), arenedes briti traditsioonilisest rebasejahist, kus hobune peab metsas ületama kraave ja muid looduslikke takistusi. Kahtlemata on takistussõit populaarseim ratsaspordiala Eestis ning ka kogu maailmas." (Hobumaailm, 2015). ,,Paari (hobune+ratsutaja) ülesandeks on ületada võistlusrajale (parkuur) üles pandud takistused vigadeta ja kiiresti. Karistuspunkte või -sekundeid saab nii mahaajamise, tõrkumise kui ajalimiidi ületamise eest. Kukkumine ja marsruudilt kõrvalekaldumine, (näiteks vale takistuse hüppamine), toovad aga kaasa võistlusalalt väljalangemise
vastupidavad ja võimelised elama ära väga kasinate toidukogustega. Rohkem kui ükski teine hobune, on araablane mõjutanud kogu maailma hobusetõugude arengut, sest araablase 9 verd lisati paljudele teistele hobusetõugudele ning seda tehakse veel praegugi. Araabia hobune: Koolisõit 10 Koolisõit on ratsaspordiala, kus ratsanik näitab hobuse juhtimise ja tema üle valitsemise täiuslikkust, hobuse liikumise korrapärasust loomupärastes allüürides (samm, traav, galopp) ning talle õpetatud harjutuste ja spetsiaalse liikumisviisi täpsust. Koolisõit toimub maneezis või väljas tasasel väljakul. Koolisõidu eesmärk on hobuse loomuliku liikumise ja kuulekuse arendamine, mida läheb tarvis ka teistel ratsaspordialadel takistussõidus, krossis jm. Seetõttu peetakse koolisõiduvõistlusi
Rahvusvahelise Ratsaspordi Liidu ehk FEI (Federation Equestrian International) ametlikust võistlusalast on takistussõit (Show Jumping). Tuntuselt järgmine on koolisõit (Dressage), kus põhirõhk on hobuse liikumiste koordineeritusel ning kolmevõistlus (Eventing). Viimane sisaldab endas nii kooli- kui takistussõitu, lisaks maastikusõitu ehk krossi, kus ületatakse nn looduslikke takistusi. (Pidepunkte ratsaspordi kajastamiseks meedias.) Ametlik ratsaspordiala on veel kestvusratsutamine. Kestvusratsutamises (Endurance), mida Eestis on nimetatud ka rännakuspordiks, läbitakse arvestatava pikkusega vahemaid (30 – 160 km), kus kõige olulisem on hobuse vastupidavus ja taastumine. Viimastel aastatel on eestlased ka sel spordialal lülitunud rahvusvahelisse konkurentsi. (Pidepunkte ratsaspordi kajastamiseks meedias.) 1.2. Populaarsemad ratsaspordialad 1.2.1. Takistussõit
ise. Põhitöö kõrvalt ei jõua harrastajad igapäevaselt talli, raskete klasside sõitmine vajab pikka pühendamist, aega ja raha, kuid sobivate tingimuste korral õiglase tunnustuse ja ERL toetusega võib loota harrastusspordi pidevale arengule. Kokkuvõttes võib koosoleva bakalaureusetöö põhjal välja tuua olulisemad ettepanekud harrastusspordi arengu toetamiseks: 1. ERL-il tuleb muuta mõtteviisi- tunnustada harrastajaid, kui aktiivseid kliente, kes ratsaspordiala edasi kannavad ja toetavad kui potentsiaalse sponsori ja kasvutootjana. 2. Võistlustel on vajalik sisse tuua harrastajateklassid, luua süsteem võistlusmäestikus harrastajate esiletõstmiseks või korraldada eraldi võistluseid harrastajatele. 3. Harrastajad peaksid jätkama innukat tegutsemist, näitama initsiatiivi ning arutama oma ettepanekuid võistluste korraldajate ning vajadusel ERL-ile. 4
annaabi.ee 
