EESTI MAAÜLIKOOL Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kerttu Kutsar RATSASPORT JA SELLE POPULAARSEMAD SPORDIALAD Referaat Teadustööde aluste õppeaines Juhendaja: lektor Marko Kass Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1. Ratsasport, selle olemus, alad ning areng Eestis................................................3 1.1. Ratsaspordi olemus.............
MINU TAANI · Minnes 38aastane, eestis pidas müüjatööd, läks veebruaris, algul oli tööl Valve juures sigalas · Saab tööd Ratsaklubis, koht asub teiselpool Taani piiri · Tuulised ilmad taanis ja tuulepargid-ja generaatorid · Oli aasta 2002 · Tütar täiskasvanu · Koha nimi Braderup Veekeskuses käis Vilvega ja kukus, Õppin veterinaarvelskriks Taanis on ratsasport levinum, kui eestis. Kombeks, et 4 põlvkonda elavad samas majas aga igal ühel oma ruumid ja erinev sissepaas. Peremees Jensi (töötanud veoki peal) ema on juba sendi surmale võlgu..aga majandab majas omapäi. Jensi proua töötas piiripunktis, jäi tööta piiride avanemist Jens ise avastas tasuva hobuseäri. Mae elab töölistemajas maneezimajas. Tööaeg lühike..5h päevas. Uus koht Kommuni halduskeskus TOnder Raamat lk 26 ja 27 kirreldab seda vanaliunna.
Olen 15- aastane ja pärit Lagedilt. Hetkel olen lõpetamas Lagedi Koolis 9. klassi. Olen abivalmis ja hea kohanemisvõimega aktiivne noor Eesti neiu, armastan uusi väljakutseid ning huvitavaid ettevõtmisi, saades läbi nende kogenumaks, iseseisvamaks ja julgemaks. Soovin minna Rootsi, sest sealne haridus ja elatustase on väga kõrge ja usun, et sellise riigi koolisüsteemiga tutvumine annab mulle võimaluse tulevikus panustada Eesti haridusse. Samuti on ka ratsasport Rootsis väga hinnatud ja see on ka üks minu vahetusaasta prioriteetidest. Kuna Rootsi koolid on väga kõrge tasemega ja sealne õpikeskkond on väga sõbralik ja turvaline, siis sooviksin kindlasti sellest osa saada. Väljaspool kooli osalen aktiivselt Lagedi Noortekeskuse tegemistes, kus aitan korraldada üritusi, seminare ja veedan ka lihtsalt aega. Olen ka Eesti Õpilasesinduste Liidu õpilasõiguste töörühma juht.
Author: Liliana Saslova Signature Supervisor: Merike Kuhhi Signature Deposited: Rakvere Gymnasium 3 SISUKORD Table of Contents SISUKORD............................................................................................................................4 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 5 1. RATSASPORT................................................................................................................... 6 1.1. Ajalugu............................................................................................................................ 7 1.2 Ratsaspordi areng Eestisse............................................................................................... 9 1.4 Ratsaspordialad................................................................................................
Paljud sõidavad temaga ja keegi ei tea, mis ta teha võib uue ratsanikuga. Kui sul on aga oma hobune ja keegi teine ei sõida temaga, siis tekib omaniku ja hobuse vahel suur usaldus. Inimene võib siis hobust usaldada ka veidi ohtlikumates olukordades ja ka vastupidi. Kui mul oleks kunagi võimalus olla ratsatreener ja mul oleksid hobuste pidamiseks väga head võimalused, siis tahaksin ma endale kindlasti oma hobust ja võibolla käiksin ma võistlustelgi. Tegelikult on ratsutamine ja ratsasport ainult mõnele väga hea äri. Paljudele aga väga kallis. Üksikud teenivad raha ainult ratsutamisega. Nad võidavad võistlustes suuri rahasummasid ja auhindu. Ma olen paljudel võistlustel pealtvaataja olnud ja mitmel korral on peavõitjale auhinnaks olnud auto ja rahasummad ületavad sageli 10000 krooni piiri. Kuid neid peaauhindu võidavad alati enamvähem samad inimesed. Mõned võivad küll treenida ja maksta kalleid stardimakse, aga ei võida ikkagi.
Paljud sõidavad temaga ja keegi ei tea, mis ta teha võib uue ratsanikuga. Kui sul on aga oma hobune ja keegi teine ei sõida temaga, siis tekib omaniku ja hobuse vahel suur usaldus. Inimene võib siis hobust usaldada ka veidi ohtlikumates olukordades ja ka vastupidi. Kui mul oleks kunagi võimalus olla ratsatreener ja mul oleksid hobuste pidamiseks väga head võimalused, siis tahaksin ma endale kindlasti oma hobust ja võibolla käiksin ma võistlustelgi. Tegelikult on ratsutamine ja ratsasport ainult mõnele väga hea äri. Paljudele aga väga kallis. Üksikud teenivad raha ainult ratsutamisega. Nad võidavad võistlustes suuri rahasummasid ja auhindu. Ma olen paljudel võistlustel pealtvaataja olnud ja mitmel korral on peavõitjale auhinnaks olnud auto ja rahasummad ületavad sageli 10000 krooni piiri. Kuid neid peaauhindu võidavad alati enamvähem samad inimesed. Mõned võivad küll treenida ja maksta kalleid stardimakse, aga ei võida ikkagi.
L A S K E S P OR T H K O I I K J Õ U S A A L Ä P S H A E R O O B I K A Ä A P O J A L G R A T A S J L O K OR V P A L L MA E L R I MA L E N N U S P O R T Saalihoki Motosport Jäähoki Jõusaal Korvpall Ratsasport Laskesport Male Tennis Võrkpall Lennusport Golf Alpinism Jalgratas Aeroobika Vastused: Eesti odaviskaja perekonnanimi : _ _ _ _ _ _ Eesti suusataja perekonnanimi : _ _ _ Lehekülg 1
der dreisprung kolmikhüpe das snowboard lumelaud der snowboarder lumelaua sõitja M der snowboarderin lumelaua sõitja N das free climping vaba ronimine, ilma rakmeteta der eiskunstlauf iluuisutamine der eiskunstläufer(in) iluuisutaja der eisschnellauf kiiruisutamine der eisschenellläufer(in) kiiruisutaja das golf golf der golfer(in)-golfi mängija der windsurfen lohesurf ein motorloses fliegen - drachenfliegen lohe lennutama das reiten ratsasport auf dem pferd reiten ratsutama das skifahren(schifahren) suusatama der ski der skyer der skyläufer(in) suusataja das eishocky jäähoki der eishockyschläger - der eishockyspieler jäähoki mängija der schlittschuh(e)- das schlittschuchlaufen - das fechten vehklemine das schwimmen ujuma der schwimmer(in)-ujuja das turnen võimlema das segeln purjetama das segelboot das rudern sõudma der ruderer sõudja das ruderboot - das judo tsudo das team tiim
muuhulgas mustad paplid, küpressid, plaatanid, maasika- ja loorberipuud jne. Nümfeionite ümber ka pühad hiied (alsos). Kuulsaimad olid Delfi pühamu metsad. Pühadest hiitest olümpiamängudeni • Nümfeionist ja selle modifikatsioonist kujunes hiljem välja Euroopa aiakunsti põhiteema. • Pühadest hiitest arenenud avalikes parkides korraldati võistumänge (agon´e). Sellesse kuulusid kogu võimlemine ja muu sport, ka nn. olümpiamängud, ratsasport, hobustega võiduajamine ja muusika. Selline sisu mõjutas nende aiakunstilisi lahendusi. • Hilisemad filosoofid Friedrich Nietzsche ja Jacob Burckhardt on nimetanud agoone Kreeka kultuuri alustalaks (põhiprintsiibiks). Linnahaljastus • Kreeka linnad olid hoonestatud nii tihedalt, et üldiselt polnud aiaks ruumi. • Linnade ümber paiknes tarbeaedadest roheline vöönd. • 5. saj. eKr on vihjeid jõukate kodanike väikestele koduaedadele (kepoi)
. , , , 3000 . 90 000 . , , 100 000 . , "Hobu Energia" 210 000 . , .(18) 2.7.3 10 2 , . "Hobu Energia" . 2.9 . 2.9 ( ) 2.9 , 2 . 27500 . 2.7.4 "Hobu Energia" , , "Hobu Energia". : FIE Marina Saks "Hobu Energia" , . FIE Marina Saks, , . OÜ Ratsasport Veskimetsa , "Hobu Energia" , , , , OÜ Ratsasport , , . , , . , , , . 2.8 "Hobu Energia" - . 2, , , . : : : 5
eesmärgiks on tõstatada harrastusspordi arengu seisukohast olulisi küsimusi ja määratleda teemade ringi, millega järgnevatel aastatel tegeleda. Kiilo uuringust võib välja lugeda, et üle poole harrastussportlastest on tegelenud ratsaspordiga kauem kui 10 aastat, kes tunneb hobuseid hästi ning tegeleb alaga järjepidevalt. 1.2 Harrastussport ratsutamises Eestis Ratsaspordi harrastamine mõjub hästi tervisele ning suurendab elurõõmu ja heaolutunnet (Kollom, jt., 2008). Ratsasport pakub toredaid elamusi ja piisavalt füüsilist koormust ning sobib igas eas harrastajale (Tults, 2008). Harrastussportlane käib tööl, enamjaolt esmaspäevast reedeni ja kaheksast viieni, omab kodu ja peret, mõningal juhul on võimeline tegelema veel mõne muu hobi või huvialaga (Varusk, 2012). Bodilsen Estonia finantsjuht ja juhatuse liige Kaia Kaljas näeb ratsutamist kui hobisporti, mis aitab tal välja tulla igapäeva rutiinist püüdes mõned korrad suvel ka võistlemas käia
keskkonnnaga kiiresti. Seepärast tuleks eesti hobust hoida, ning hoolitseda ja arendada seda tõugu. 6 KASUTATUD KIRJANDUS 1.Bellegarde, A. (1940). Eesti hobune. Tallinn: Loodus. 155 lk. 2.Dobrinin, V. P., Kalinin, V. I., Stepanov, I. N., Jakovlev, A. A. (1955). Hobusekasvatus. Moskva: Riiklik põllumajandusloomade kirjanduse kirjastus. 456 lk. 3.Maurig, H. (1988). Hobuse kasvatus ja ratsasport. Tallinn: Valgus. 326 lk. 4.Nikitin, V. P. (1953). Eriloomakasvatus. Moskva: Riiklik põllumajandusloomade kirjanduse kirjastus. 388 lk. 5.Peterson, H. (2015). Eesti hobune on osa meie looduspärandist. [e-ajakiri] http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0010/hobulugu.html ( 15.11.2015). 6.Randlaht, I. (2011). Eesti Hobune. Tallinn: Eesti hobuse kaitse ühing. 155 lk. 7.Sinikas, K. (2001). Eesti hobuse iseärasused. [e-ajakiri] http://www.esthorse
Emata varss: lehmapiim-vesi-laktoos v.glükoos, 3 kuuselt puhas piim (iga 2t järel 1l). Varss võõrutatakse 6 kuuselt, märad 2 kaupa sulgu jahu 3kg hein 3kg koplis paarisarv. Sporthobune Sportlik-kultuuriline kasutamine on tänapäeval maailmas kõige rohkem levinud hobuste kasutamisviis. Enamasti on tegemist vaba aja sisustamise võimalusega: ratsamängud, võidujooksud jm. Näiteks: polo, rodeo voltizeerimine; ratsasport - koolisõit, takistussõit, maastikusõit, galopivõistlused ja kestusratsutamine; jahiratsutamine - mänguline võistlus, kus aetakse taga kujuteldavat jahilooma; traavivõistlused; rakendisõit - vigursõit hoburakendiga; folklooriüritused - ratsaparaadid, härjavõitlused, Viini ratsaspordikool. Summaarsed normid Tööhobune: elatustarve - keha massi edasiareng ja töö.
millega Järvamaa noored veel tegelevad. Välja toodi kõik vastanute hobid (vt Joonis 4). Hobid Vastanuid Laulmine 10 Tantsimine 9 Kergejõustik 6 Näitlemine 5 Õpilasesindus 4 Jalgpall 3 Saalihoki 3 Noortekogu 2 Pillimäng/muusikakool 2 Ratsasport 2 Vabatahtlik töö 2 Lauatennis 1 Taipoks 1 Jooga 1 Jooksmine 1 Ujumine 1 Teised noorteorganisatsioonid 1 Võrkpall 1 Joonis 4 Seejärel küsiti, kas organisatsioon korraldab tegevusi piisavalt tihti. Kogu vastanute seast
Veterinaaria KASUTATAVAD INFOALLIKAD 1. Tuire Kaimio, Minna Tallberg "Koos hobusega" Kirjastus Varrak Tallinn 2007 2. Deutsche Reiterliche Vereinigung e.V. (FN)"Juhised ratsa ja rakendispordiks" I Köide "Ratsaniku ja hobuse põhiväljaõpe" (ilmumisel) 3. Wilhelm Müseler "Ratsutamisõpetus" Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts 2007 4. Harry Mauring "Hobusekasvatus ja ratsasport" Tallinn Valgus 1988 5. Raigo Kollom "Ratsutamine. Minevikust tänapäevani" Kirjastus Eesti Raamat 1981 6. Kyra Kyrklund, Jytte Lemkow ,,Kyra ja ratsastuksen taito" WSOY 2004 7. Anneli Lillkvist ,,Ruokinnalla Tuloksiin 1-3" Forsbergin Kirjaimo OY 1996, Hevosfakta OY 2002 8. Eesti Ratsaspordi Liit www.ratsaliit.ee 9. Rahvusvaheline Rataspordi Föderatsioon (Fédération Équestre Internationale - FEI) www.horsesport.org Hobuste veterinaariaalased lingid: 1
riikide vahel. 3.1.1 Suveolümpiamängud Suveoümpiamängud on kaasaegsete olümpiamängude suvespordialade üritus ning need toimuvad iga nelja aasta järel Tänapäeval kavva kuuluvad olümpiaalad · Aerutamine · Dzuudo · Jalgpall · Jalgrattasport · Kergejõustik · Korvpall · Kujundujumine · Käsipall · Laskesport · Lauatennis · Maadlus · Maahoki · Moodne viievõistlus · Poks · Purjetamine · Ratsasport · Sulgpall · Sõudmine · Taekwondo · Tennis · Triatlon · Tõstmine · Ujumine · Vehklemine · Veepall · Vettehüpped · Vibulaskmine · Võimlemine · Võrkpall 3.1.2 Taliolümpiamängud Talioümpiamängud on kaasaegsete olümpiamängude talispordialade üritus. Iluuisutamine oli kavas juba 1908. aasta olümpiamängudel Londonis ja 1920. aasta olümpiamängudel Antwerpenis. Taliolümpiamänge peetakse alates 1924. aastast.
annaabi.ee 
