Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "RATSASPORT JA SELLE POPULAARSEMAD SPORDIALAD". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ratsaspordi, võistlus, takistussõit, spordiala, ratsasport, ratsanik, koolisõit, hobusel, ratsutamine, whitaker, ratsaniku, 2016, kross, spordialad, maastik, krossi, hobused, kollom, rein, populaarsemad, liikumiste, võimekust, võistlused, ratsutaja, koduleht, arengulugu, viimased, hobusega, pidepunktid, looduslikke, hüppamine, hobusele, seljasAuthor: Liliana Saslova Signature Supervisor: Merike Kuhhi Signature Deposited: Rakvere Gymnasium 3 SISUKORD Table of Contents SISUKORD............................................................................................................................4 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 5 1. RATSASPORT................................................................................................................... 6 1.1. Ajalugu............................................................................................................................ 7 1.2 Ratsaspordi areng Eestisse............................................................................................... 9 1.4 Ratsaspordialad.................................................................................................
SISUKORD RESÜMEE ........................................................................................................................ 3 ABSTRACT .......................................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 5 1. HARRASTUSSPORDI OLEMUS JA KUJUNEMINE RATSASPORDIS ............. 7 1.1 Spordiala kujunemine harrastusspordiks ............................................................ 7 1.2 Harrastussport ratsutamises Eestis ..................................................................... 9 1.3 Harrastusspordi hetkeseis ................................................................................. 14 2. UURIMUSTÖÖ EESMÄRK JA ÜLESANDED .................................................... 15 3. UURINGU METOODIKA ..................................
eelkõige sõjapidamiseks. Suured hobused suutsid kanda raskeid ratsanikke. Nii inimese kui looduse valik on teinud meie kliimale, tingimustele ja maastikule vastava tõu. Meie minevikupärandist on meile kujunenud hobune, kes on kasvult väike, kuid küllaltki vastupidava ja tragi iseloomuga (Kreen, 2003). 4 1. Eesti hobune Eesti hobusel on iidne põlvnemine, kuid andmed hobuse põlvnemise kohta otseselt puuduvad. Ta kuulub põhja metshobuste rühma. Eesti hobune on loomu poolest vähenõudlik, vastupidav ja lisaks on ta kasvult väike. Oma osa on antud iseloomujoontes kehvadel söötmis- ja pidamistingimustel ning karmil looduslikul valikul. Hobust hinnatakse eelkõige tema välimiku põhjal. Tal on küllaltki väike, lai ja sügav pea. Kael on lai paks, rind lai ja laudjas munajas. Jalad on tal tugevad ja kabjaserv vastupidav
Põllumajandusministeeriumi kodulehekülg. Aastatöö peatükid annavad ülevaate kolme eesti hobuse tõu ajaloost: esimene peatükk kirjeldab kuidas ja missuguseks nad kujunenud on, ka kasutuse poolelt. Teine peatükk kirjeldab hobuste tänapäeva välimikku, iseloomu, kasutusalasid, kolmas peatükk räägib tõugude olukorrast tänapäeval, tulevikulootustest ja kasutusvaldkondadest. Neljas peatükk olevenalt tõust, eesti hobusel nende tähtsusest pool-looduslike koosluste säilitajana ja tori hobuse osas Tori Hobusekasvandusest enne ja nüüd, seda kõike inernetimaterjalide, kirjalike materjalide ja hobusetõugude kasvatajatega tehtud intervjuude põhjal. 1. EESTI HOBUNE Eesti hobune on iidse põlvnemisega tõug, kelle päritolu pole täpselt teada, kuid kes oli tuntud juba ennemuistsetel aegadel. Arvatakse, et soome-ugri rahvad kodustasid hobuse varem kui
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta