Hobune Referaat Annette Kirotar Gustav Adolfi Gümnaasium 8.c 2008/2009 Peatükid Üldinfo..............................................................lk. 3-4 Värvused...........................................................lk. 5-6 Eesti hobune......................................................lk. 7-8 Araabia hobune.................................................lk. 9 Koolisõit............................................................lk. 10 Kasutatud kirjandus...........................................lk. 11 2 Hobune ehk koduhobune (Equus caballus) on koduloom. · Klass: imetajad - Mammalia · Alamklass: pärisimetajad - Placentalia · Ülemselts: kabiloomalised - Ungulata · Selts: kabjalised - Perissodactyla · Sugukond: hobuslased - Equidae
........................................ 2 1. Ratsasport, selle olemus, alad ning areng Eestis................................................3 1.1. Ratsaspordi olemus...................................................................................... 3 1.2. Populaarsemad ratsaspordialad...................................................................4 1.2.1. Takistussõit............................................................................................. 4 1.2.2. Koolisõit.................................................................................................. 5 1.2.3. Kolmevõistlus......................................................................................... 6 1.2.4. Kestvusratsutamine................................................................................ 7 1.3. Ratsaspordi arengulugu Eestis.....................................................................7 Kokkuvõte................................................
............................................................................................. 7 1.2 Ratsaspordi areng Eestisse............................................................................................... 9 1.4 Ratsaspordialad...............................................................................................................11 1.4.1 Takistussõit.................................................................................................................. 11 1.4.2 Koolisõit...................................................................................................................... 13 1.4.3 Kolmevõistlus..............................................................................................................14 1.4.4 Rakendisport................................................................................................................15 1.4.5 Kestvusratsutamine........................................................................................
Iluuisutamine Iluuisutamine on spordiala, kus sportlane peab oskama muusika saatel esitada füüsilisi oskusi uiskudel. Oluline esinemisel on muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast. Üldse võisteldakse iluuisutamises neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi üksiksõidud, ning paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna. KeskEuroopas levis 1800. aastate alguses mood, kus koguneti uisuväljakutele kenasti riietatuna harrastama uisutamist kas üksi, paariti või rühmadena. Muusika tuli kasutusele 1870. aastatel ja uisutamisele lisandusid erilised hüpped, pöörded ja piruetid
Mängivad kaks võistkonda piiratud jääväljakul, mõõtmetega pikkus 51-61m ja laius 24-30m. Väravad asuvad väravajoone keskel ning väravate kõrgus on 1.22 m ja laius 1.83 m. Iluuisutamine Iluuisutamine on spordiala, kus sportlane peab oskama muusika saatel esitada füüsilisi oskusi uiskudel. Oluline esinemisel on muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast. Üldse võisteldakse iluuisutamises neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi üksiksõidud, ning paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna.Üksiksõidus tehakse erinevaid hüppeid, piruette ja liikumisi muusika saatel. Neist elementidest koostatakse lühikava ja vabakava. Lühikava kestab kuni 2 minutit ja 40 sekundit ja selle osakaal lõpptulemusel on kolmandik. o kahe- või kolmekordne axel.
Iga uuendust hariduspoliitikas on hinnatud sellelt seisukohalt, kuidas see mõjub hariduse võrdõiguslikkusele. Iseseisvusaja kõige tähelepanuväärsem ja tulemuslikum abinõu võrdõiguslikkuse tagamisel on olnud üleminek ühtluskooli printsiibil põhinevale põhikoolile, mis tagab kõigile koolikohuslastele tasuta 9-klassilise hariduse. Põhikooli uuenduses on võrdseid õigusi käsitletud üldjuhul materiaalsest vaatepunktist: koolitus on tasuta, koolisõit korraldatakse ja õppematerjalid jaotatakse samuti tasuta, pakutakse koolieinet, üritatakse hoida koolivõrk võimalikult tihe . Hariduse võrdõiguslikkuse seisukohalt on vähemalt sama suur tähendus sellel, et kõiki samaealisi lapsi õpetakse üheksa aastat põhimõtteliselt ühesuguste õppeplaanide järgi. Kõigil põhikooli lõpetanutel on võimalus astuda kõigisse teise astme õppeasutustesse. Võrdsele haridusele on antud Soomes järgmisi tõlgendusi.
vaid mehed. Ka muusika pidi olema teistsugune, mitte ainult traditsioonilised viini valsid. 6 Kokkuvõte Iluuisutamine on spordiala, kus sportlane peab oskama muusika saatel esitada füüsilisi oskusi uiskudel. Oluline on esinemisel muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast. Üldiselt võisteldakse iluuisutamises neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi üksiksõidud ning paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna. Üksiksõidus tehakse erinevaid hüppeid, piruette ja liikumisi muusika saatel. Neist elementidest koostatakse lühikava ja vabakava. 7 Kasutatud kirjandus ja materjalid • http://et.wikipedia.org/wiki/ • http://google.ee/
glükoos, 3 kuuselt puhas piim (iga 2t järel 1l). Varss võõrutatakse 6 kuuselt, märad 2 kaupa sulgu jahu 3kg hein 3kg koplis paarisarv. Sporthobune Sportlik-kultuuriline kasutamine on tänapäeval maailmas kõige rohkem levinud hobuste kasutamisviis. Enamasti on tegemist vaba aja sisustamise võimalusega: ratsamängud, võidujooksud jm. Näiteks: polo, rodeo voltizeerimine; ratsasport - koolisõit, takistussõit, maastikusõit, galopivõistlused ja kestusratsutamine; jahiratsutamine - mänguline võistlus, kus aetakse taga kujuteldavat jahilooma; traavivõistlused; rakendisõit - vigursõit hoburakendiga; folklooriüritused - ratsaparaadid, härjavõitlused, Viini ratsaspordikool. Summaarsed normid Tööhobune: elatustarve - keha massi edasiareng ja töö.
Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil. Hobusetõud jagatakse nende kasutuse järgi: Ratsahobused/Sporthobused, raskeveohobused, Traavlid, ratsaponid Hobused jagatakse oma ainevahetuse kiiruselt veel: Kuumaverelisteks, külmaverelisteks, soojaverelisteks. Täielikult täisverelistes loetakse kahte hobuse tõgu: Inglise täisvereline ratsahobune, Araabia täisvereline ratsahobune Ratsaspordialad: Takistussõit, kolmevõistlus, koolisõit, rännak ehk kestvusratsutamine, galopi võidujooks, voltizeerimine Traavivõidusõit Polo Ratsajaht. Hobune oma paljude liikidega, nagu me neid tänapäeval tunneme, on lõpmatul pika evolutsiooni tulemus. Vanim teadaolev honuseliik elas kuuskümmend miljonit aastat tagasi ja selle turja kõrgus oli 25-45 cm. Selle hobuse esijalad olid nelja varbaga, tagajalgadel aga oli ainult kolm varvast. Aja jooksul arenes see hobune klimaatiliste tingimuste muutumise tagajärjel
........8 kasutatud materjal.................................................................................................................................9 Sissejuhatus Iluuisutamine on pordiala, kus sportlane või sportlaste paar peab uiskudel ja muusika saatel esitama kava, mis koosneb kohustuslikest elementidest (nt hüpped, piruetid, sammude kombinatsioon, tõsted jms). Oluline esinemisel on muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast. Võisteldakse meeste üksiksõidus, naiste üksiksõidus, paarissõidus ja jäätantsus. Tänapäeval koosneb iluuisutamine kohustuslikust lühikavast ja vabakavast. Iluuisutamine on ala, mis pakub rõõmu väga paljudele, selles on seotud sportlikus mõttes keerulised ja võistluslikud elemendid loomingulise väljendusrikkusega. Kõik, kes iluuisutamisega seotud, teavad, et sellest spordialast saadav emotsioon on ainulaadne. Ajalugu
Uusaja olümpiamängudel oli ratsutamine esmakordselt kavas just 1900 Pariisis. Kaval oli takistusssõit, kõrgus- ja kaugushüpe. Kahjuks on meie päevini säilinud ainult osalised andmed tagajärgedest. Poloturniiri kolme osavõtjamaa vahel peetakse mitteametlikuks. Rootslased olid need, kes V olümpiamängudel 1912. aastal Stockholmis võtsid ratsaspordi kavva tema nn. Klassikalisel kujul: ratsasõidu kõrgem kool (koolisõit), kolmevõistlus ja takistussõit. Juhtumised Maratonirada muudeti viimasel minutil. Võistlust juhtinud ameeriklane sai autolt löögi. Üks ragbi mats Prantsusmaa ja Saksamaa vahel läks nii ägedaks, et politsei pidi sekkuma. Esimest korda olid olümpiamängude kavas kriket, kroket, elusate tuvide laskmine, takistusujumine (need võeti hiljem kavast välja), golf, ragbi ja jalgpall. Kavast olid välja
.............10-12 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................13 1 Uiskude ja uisutamise ajalugu Iluuisutamine on spordiala, kus sportlane peab oskama muusika saatel esitada füüsilisi oskusi uiskudel. Oluline esinemisel on muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast. Meie planeedi põhjapoolsetel aladel, kus talvel külm lühemaks või pikemaks ajaks kaanetab veekogud, ei leidu praegu vist inimest, kes poleks tegelenud uisutamisega. Kuid millal ja kus võeti uisud ka esmakordselt kasutusele, see küsimus on raamatu ,,Uisutamine" põhja vastamata. Aga Internetist natuke uurides saab teada: Kesk- Euroopas levis 1800. aastate alguses mood, kus koguneti uisuväljakutele kenasti riietatuna harrastama uisutamist kas üksi, paariti või rühmadena
väravasse lüüa. Mängu kestus on 3x20 minutit 10 minutiliste vaheaegadega. Võidab meeskond, kes lööb rohkem väravaid. Pilt 1. Jäähoki väljak 4 Iluuisutamine Iluuisutamine on spordiala, kus sportlane peab oskama muusika saatel esitada füüsilisi oskusi uiskudel. Oluline esinemisel on muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast. Üldse võisteldakse iluuisutamises neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi üksiksõidud, ning paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna. Üksiksõidus tehakse erinevaid hüppeid, piruette ja liikumisi muusika saatel. Neist elementidest koostatakse lühikava ja vabakava. Lühikava kestab kuni 2 minutit ja 40 sekundit ja selle osakaal lõpptulemusel on kolmandik. Lühikava peab koosnema järgmistest elementidest(esitamise järjekord on vaba):
enesevalitsemise oskus, korrektsus, töörõõm ja loomulikult kiindumus hobustesse (Kollom, jt., 2008). Ratsutamise alaliike on väga palju, mis sõltub kultuurist ja võimalustest, mis on hobuste rakendamisvõimaluste keskmes vajalikud. Eestis tegeletakse harrastaja tasemel ratsutamisega takistussõidus, koolisõidus, kolmevõistluses, kestvusratsutamises ning rakendispordis. Harrastussportlaste seas kõige populaarsemad alad on takistussõit, millega tegeleb 87% harrastussportlastest ning koolisõit millega tegeleb 55% (Kiilo, 2013). Lisaks võistlustel osalemise võimalusele tekitab segadust ja probleeme harrastusratsutajate jaoks võistluste tase. 2012. aastal toimus takistussõidus 55 ERLi kalenderplaanisisest võistlust üle terve Eesti. Nendest 6 võistlust oli korraldatud harrastajatele eraldi arvestusega (ERL, Võistluste kalenderplaan 2012). Ülejäänud võistlused piirdusid avatud klassidega, kus osalevad kõik ratsasportlased. Vaid 21% vastanutest osales 2012
annaabi.ee 
