Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1. Ratsasport, selle olemus, alad ning areng Eestis................................................3 1.1. Ratsaspordi olemus...................................................................................... 3 1.2. Populaarsemad ratsaspordialad...................................................................4 1.2.1. Takistussõit............................................................................................. 4 1.2.2. Koolisõit.................................................................................................. 5 1.2.3. Kolmevõistlus......................................................................................... 6 1.2.4. Kestvusratsutamine................................................................................ 7 1.3. Ratsaspordi arengulugu Eestis..........
........................................................................................... 6 1.1. Ajalugu............................................................................................................................ 7 1.2 Ratsaspordi areng Eestisse............................................................................................... 9 1.4 Ratsaspordialad...............................................................................................................11 1.4.1 Takistussõit.................................................................................................................. 11 1.4.2 Koolisõit...................................................................................................................... 13 1.4.3 Kolmevõistlus..............................................................................................................14 1.4.4 Rakendisport.............................................................................................
"Sinised tantsijad" (1898) "Jalgu kuivatav naine" (1885) Edgar Degasi populaarsus Esimest korda osales Degas Pariisi Salongi iga-aastasel prantsuse kaasaegse kunsti ülevaatenäitusel 1865 maaliga "Sõjastseen keskajal", mis aga suurt tähelepanu ei äratanud. Kuigi ta esines Salongis ka igal järgmisel viiel aastal, ta rohkem ajalooainelisi maale sinna ei esitanud. Näiteks järgmisel aastal esines ta maaliga "Takistussõit. Kukkunud dzoki". 1860. aastatel avas Edgar Degas Pariisis oma maalistuudio. Selleks ajaks oli tal ette näidata juba ligikaudu 700 tööd. Ta oli kõigi impressionistide näituste peamine organiseerija ehk kuraator. Neid näitusi korraldati 8, neist esimene 1874.a ja viimane 1886.a. Skulptuur Kui Degas nägemine halvenes ja muutis maalimise võimatuks, hakkas ta taas tegelema pisiplastikaga. Ta modelleeris väikeseid hobuseid ja baleriine vahast ja savist, misjärel
Raske töö ja sõitude puhul antakse talle veel jõusööta: kaera. Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil. Hobusetõud jagatakse nende kasutuse järgi: · Ratsahobused/Sporthobused · Traavlid · Raskeveohobused · Ratsaponid Hobused jagatakse oma ainevahetuse kiiruselt veel: · Kuumaverelised · Külmaverelised · Soojaverelised Tuntumad ratsaspordialad on takistussõit, kolmevõistlus, polo, koolisõit, kestvusratsutamine, galopi võidujooks, traavivõidusõit ja ratsajaht. Ratsanik saab hobusele mõju avaldada neljal viisil: kehamassiga, istakuga, säärtega ja ratsmetega. Kõige rohkem mõjutab inimene hobust ristluu ja säärtega. Hobuseid kasutatakse ka liikumispuuetega inimeste aitamiseks. Hobuse liikumine sarnaneb inimese omale. Inimese puusad liiguvad hobusega ühes rütmis. Hobuteraapiat kasutatakse ka pimedate ja vaimsepuudega laste raviks
glükoos, 3 kuuselt puhas piim (iga 2t järel 1l). Varss võõrutatakse 6 kuuselt, märad 2 kaupa sulgu jahu 3kg hein 3kg koplis paarisarv. Sporthobune Sportlik-kultuuriline kasutamine on tänapäeval maailmas kõige rohkem levinud hobuste kasutamisviis. Enamasti on tegemist vaba aja sisustamise võimalusega: ratsamängud, võidujooksud jm. Näiteks: polo, rodeo voltizeerimine; ratsasport - koolisõit, takistussõit, maastikusõit, galopivõistlused ja kestusratsutamine; jahiratsutamine - mänguline võistlus, kus aetakse taga kujuteldavat jahilooma; traavivõistlused; rakendisõit - vigursõit hoburakendiga; folklooriüritused - ratsaparaadid, härjavõitlused, Viini ratsaspordikool. Summaarsed normid Tööhobune: elatustarve - keha massi edasiareng ja töö.
Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil. Hobusetõud jagatakse nende kasutuse järgi: Ratsahobused/Sporthobused, raskeveohobused, Traavlid, ratsaponid Hobused jagatakse oma ainevahetuse kiiruselt veel: Kuumaverelisteks, külmaverelisteks, soojaverelisteks. Täielikult täisverelistes loetakse kahte hobuse tõgu: Inglise täisvereline ratsahobune, Araabia täisvereline ratsahobune Ratsaspordialad: Takistussõit, kolmevõistlus, koolisõit, rännak ehk kestvusratsutamine, galopi võidujooks, voltizeerimine Traavivõidusõit Polo Ratsajaht. Hobune oma paljude liikidega, nagu me neid tänapäeval tunneme, on lõpmatul pika evolutsiooni tulemus. Vanim teadaolev honuseliik elas kuuskümmend miljonit aastat tagasi ja selle turja kõrgus oli 25-45 cm. Selle hobuse esijalad olid nelja varbaga, tagajalgadel aga oli ainult kolm varvast. Aja jooksul arenes see hobune klimaatiliste
Uusaja olümpiamängudel oli ratsutamine esmakordselt kavas just 1900 Pariisis. Kaval oli takistusssõit, kõrgus- ja kaugushüpe. Kahjuks on meie päevini säilinud ainult osalised andmed tagajärgedest. Poloturniiri kolme osavõtjamaa vahel peetakse mitteametlikuks. Rootslased olid need, kes V olümpiamängudel 1912. aastal Stockholmis võtsid ratsaspordi kavva tema nn. Klassikalisel kujul: ratsasõidu kõrgem kool (koolisõit), kolmevõistlus ja takistussõit. Juhtumised Maratonirada muudeti viimasel minutil. Võistlust juhtinud ameeriklane sai autolt löögi. Üks ragbi mats Prantsusmaa ja Saksamaa vahel läks nii ägedaks, et politsei pidi sekkuma. Esimest korda olid olümpiamängude kavas kriket, kroket, elusate tuvide laskmine, takistusujumine (need võeti hiljem kavast välja), golf, ragbi ja jalgpall. Kavast olid välja jäetud maadlus ja tõstmine ning võimlemises oli ainult üldvõistlus ilma eraldi aladeta. 1900
enesevalitsemise oskus, korrektsus, töörõõm ja loomulikult kiindumus hobustesse (Kollom, jt., 2008). Ratsutamise alaliike on väga palju, mis sõltub kultuurist ja võimalustest, mis on hobuste rakendamisvõimaluste keskmes vajalikud. Eestis tegeletakse harrastaja tasemel ratsutamisega takistussõidus, koolisõidus, kolmevõistluses, kestvusratsutamises ning rakendispordis. Harrastussportlaste seas kõige populaarsemad alad on takistussõit, millega tegeleb 87% harrastussportlastest ning koolisõit millega tegeleb 55% (Kiilo, 2013). Lisaks võistlustel osalemise võimalusele tekitab segadust ja probleeme harrastusratsutajate jaoks võistluste tase. 2012. aastal toimus takistussõidus 55 ERLi kalenderplaanisisest võistlust üle terve Eesti. Nendest 6 võistlust oli korraldatud harrastajatele eraldi arvestusega (ERL, Võistluste kalenderplaan 2012). Ülejäänud
annaabi.ee 
